2-19-9358/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2020.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-9358

Tsiviilasi

M. T. hagi R. T. vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

628,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. T. (isikukood xxx; e-post: xxx);

Hageja lepinguline esindaja: R. M. (e-post: xxx);

Kostja: R. T. (isikukood xxx; e-post: xxx);

Kostja lepinguline esindaja: Ü. A. (e-post xxx)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Lihtmenetlus

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta M. T. kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt TsMS § 405 lg 1

nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõue ja põhjendused

M. T. ja R. T. (edaspidi isa ja ema, ühiselt ka kui pooled) on kaks ühist last, O. ja C. T. (edaspidi

ka lapsed). Suurema osa ajast elavad lapsed ema juures ning isa on kohustatud tasuma lastele

elatist. Käesoleval ajal isa seda ka teeb. Isa ei ole ka elatise maksmisele varasemalt vastu

vaielnud, selle ilmekaimaks näiteks on 16.02.2016.a vastav kohtuotsus, mis põhines isapoolsel

hagi õigeksvõtul. 21.03.2019.a edastas kostja hagejale e-kirja, milles väitis nagu poleks hageja

tasunud kostjale elatismakseid poolte ühiste laste tarvis. Tegelikult aga hageja oli seda teinud,

sest laste ema oli teadlik, et I. T. teeb talle igakuiselt ülekandeid just lastele elatise maksmiseks.

Sellest annavad kõige enam selgust makseselgitused ,,M. T. eest laste elatusraha”. Kolmanda

isiku täitmine hageja nimel ja eest. Samal päeval, umbes 25 minutit hiljem edastas kostja aga

ootamatult täitmisavalduse kohtutäiturile, et pöörata märgitud osas (1770 eurot) väidetav

võlgnevus täitmisele. Selle taustal asuda kohtutäiturile väitma, nagu ei oleks lapsed elatist

saanud, on väiklane ning eeltoodust tulenevalt ka kriminaalkorras karistatav – valeandmete

teadlik esitamine ametnikule. Kuna järgnevalt edastas kohtutäitur hagejale dokumendid nõude

suurendamise kohta, pidi hageja pöörduma õigusabi saamiseks õigusbüroo poole. Pärast

õigusteenuse saamist ja suhtlust kohtutäituriga nõude suurendamine tühistati. Õigusbüroo esitas

vastuväite kohtutäiturile. Hageja kandis kohtuväliseid kulusid õigusteenuse osutamise eest

tasumisele kuuluva tasu näol summas 483,60 eurot. Kulutuse hulka on arvestatud ka 20%KM

summas 80,60 eurot, kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa ka muul põhjusel tal

tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja soovis lahendada olukorda rahumeelselt ja kohtuväliselt ning edastas kostjale läbi

õigusbüroo X OÜ uuesti kompromisspakkumise koos kuvatõmmisega edasi-tagasi lennupiletite

hindadega

146,86

eurot

lapse

kohta,

mille

kogumaksumuseks

293,72

eurot

st.

Kompromisspakkumise sobivusel pidanuks kostja ostma lastele lennupiletid ning saatma ostu

kinnituse X OÜ emailile või kinnitama eraldi sõlmitava lepinguga, et on nõus tasaarveldama

lennupiletitele kuluva summa järgmise lastele tehtava elatisraha maksest ning andma lapsed

laupäeval 27.07.2019 Tallinna Lennujaamas kell 19.00 koos vajalike reisidokumentidega üle.

Hageja olnuks sel juhul nõus loobuma ka õigusabikuludest summas 483,60 eurot. Hageja on

kostjale pakkunud tekitatud kahju hüvitamiseks e-kirja teel 04.04.2019.a rahumeelset

kompromisslahendust. Kostja lükkas kompromisspakkumise e-kirja teel juba samal päeval

tagasi. Hageja soovib rõhutada, et kompromisspakkumisele kostja poolt 04.04.2019 vastuseks

saadetud e-kiri sisaldas olulisi faktilisi vigu ja iseendale vasturääkimisi: 1) Kostja on ise

kohustatud enne nõude esitamist kontrollima enda pangakontot. 2) Kostja pidevad väited raha

puudumisest ja avalduse esitamisest 21. kuupäeval annab kinnituse, et laekumisi enda kontole

peab olema kostja märganud ja neid vahendeid on ta ka kasutanud. 3) Avalikest andmetest

selgub, et kostja töötab X, mis kinnitab fakti, et tegu ei olnud eksimusega, vaid tahtliku katsega

alusetult suurendada hageja kohustusi ning tekitada hagejale teadlikult raskusi. 4) Kostja esitas

kohtutäiturile avalduse summale 1770.00 eurot, mitte 1500.00 eurot nagu kostja 04.04.2019.a

oma kirjas väidab. 5) Kostja saatis hagejale arusaamatu e-kirja 21.märts 2019 a. kell 12.57 ning

on digitaalallkirjastanud kohtutäiturile avalduse 21.märts 2019 kell 13.22. Seega kõigest 25 min

hiljem, mida ei saa lugeda mõistlikuks e-kirjale vastamise ajaks. Sellest järeldub, et kostja ei

oodanud mingit tagasisidet, vaid käitus teadlikult ettekavatsetult ning sooviga tekitada hagejale

kahju – lisaks selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks süüdistab kostja oma

04.04.2019.a saadetud e-kirjas hagejat õigusabi kaitse otsimises kostja poolse käitumise eest,

justkui maalides endast kuvandi kui ohvrist kogu situatsioonis. Kostja käitumine on olnud hageja

silmis ilmselgelt pahatahtlik, kuna ainuüksi fakt, et kostja esitas 25 min hiljem täitmisavalduse

täienduse täiturile viitab selgelt asjaolule, et teda isegi ei huvitanud mistahes vastus või

kokkulepe ja dialoog hagejaga, vaid ta soovis, et kohtutäitur asuks sanktsioneerima (arestid,

täitmistasud jms) hagejat. Hageja andis enda poolse kompromisspakkumisega nõustumiseks

aega kuni 22.04.2019.a, kuid kostja ei nõustunud ettepanekuga.

Hageja näol ei ole tegemist õigusalaseid eriteadmisi omava isikuga, kes oskaks ise koostada

õiguslikust aspektist korrektset avaldust oma rikutud õiguste kaitseks ja rikkumise lõpetamiseks.

Seetõttu pöördus hageja X OÜ poole ning peab sellega seoses kandma kohtuväliseid kulusid

õigusteenuse eest tasumisele kuuluva tasu näol kokku summas 483,60 eurot. Kuna antud juhul

esineb ka põhjuslik seos hageja õigusabikulude näol tekkinud kahju ja eelnevalt kirjeldatud

kostja õigusvastase tegevuse vahel, esineb hagejal alus nõuda tekkinud kulutused kostjalt

kahjuhüvitisena tagasi. Kostja, kes esindab lapsevanemana täitemenetluses lapsi, vastutab laste

nimel sellise kahju tekkimise eest ainuisikuliselt, mitte lapsed ei vastuta kostja tegevuse eest.

Kostja esitas ebaõigeid andmeid kohtutäiturile, mis on KarS § 281 lg 1 alusel keelatud ning

karistatav rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Kohtutäitur alustas menetlust

vastavalt ebaõigetele andmetele ning hageja oli sunnitud pöörduma õigusteadmistega isiku

poole. Seega on kostja seadusest tulenevat kohustust – esitada kohtutäiturile õigeid andmeid –

rikkunud. Hageja leiab, et juhul kui kohus peaks leidma, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-i 7

alusel ei ole võimalik hagi rahuldada, kuulub hagi rahuldamisele VÕS § 128 lg 3 alusel.

Hageja palub kostjalt mõista hageja kasuks välja võlgnevus summas 483,60 eurot ja viivised

nõude põhisummalt perioodi 23.04.2019 – 19.06.2019 eest summas 6,15 eurot.

Kostja seisukoht

Kostja vaidleb hagile vastu ja on seisukohal, et nõue on põhjendamata ja nõutaval kujul

tõendamata.

Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu osas, et „Isa ei ole ka elatise maksmisele varasemalt vastu

vaielnud, selle ilmekaks näiteks on 16.02.2016.a vastav kohtuotsus, mis põhines isapoolsel hagi

õigeksvõtul.”, kuna hageja elatise võlgnevuse osas algatatud maksekäsukiirmenetluses esitas

hageja 30.10.2015 vastuväite ja asi jätkus hagimenetluses, kus alles Harju Maakohtu tsiviilasjas

nr 2-15-121128 peetud kohtuistungil tunnistas hageja tema vastu esitatud nõudeid. Harju

Maakohtu 16.02.2016 tehtud kohtuotsuse kohaselt oli hageja kohtuotsuse tegemise ajaks elatise

võlglane laste O. ja C. kummagi eest summas 1 306,06 eurot. Kohtuotsusega mõisteti hagejalt

laste kasuks elatis välja võlgnetavas osas ajaperioodi 01.07.2015-16.02.2016 eest ja alates

17.02.2016 kuni laste täisealiseks saamiseni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

miinimummääras, mis ei tohi väiksem olla kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära. Hageja ei tasu käesoleval ajal lastele elatist määras, milleks ta kohtuotsusega on

kohustatud, vaid teeb seda väiksemas summas. Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on alates

03.03.2016 hageja vastu alustatud täiteasjad nr xxx ja xxx elatusraha sissenõudmiseks.

Täitemenetluste algatamise aluseks on Harju Maakohtu 16.02.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-

15-121128 ja sissenõudjate C. T. ja O. T. avaldus. Täitmisel oleva kohtuotsuse kohaselt on M.

T. kohustatud maksma lapse ülalpidamiseks elatusraha. Täitemenetluses nr xxx täidab

kohtutäitur C. T. (xxx) elatise nõuet summas 613744 eurot ja täitemenetluses nr xxx O. T. (xxx)

elatise nõuet summas 6 137,44 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.07.2015 kuni 28.03.2018,

kokku moodustab elatise võlgnevus 12 274,88 eurot. Sissenõudjate seaduslik esindaja on

palunud elatise nõuet summas 12 274,88 eurot vähendada 2 800,95 euro võrra. Elatise nõudest

on maha arvestatud Sotsiaalkindlustusameti poolt kokku tasutud elatisabi summas 1 975,40

eurot, lastega koos veedetud aeg summas 727,00 eurot ja täitemenetluses tasutud 98,55 eurot.

29.05.2019 seisuga moodustab täitemenetlustes xxx ja xxx elatise võlgnevus kokku 9 473,93

eurot, - seega on vale ka hageja etteheide „kostja pidevad väited raha puudumisest”, kuna „raha

puudumisel” kostja ei oleks pidanud hageja elatise võlgnevust laskma kohtutäituril vähendada,

sest kohtuotsuse järgi peab hageja maksma elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras.

Kostja nõustub hagiavalduses tooduga selles osas, et ta edastas 21.03.2019 hagejale e-kirja, kuid

ei nõustu väitega, et ta oli teadlik sellest, et I. T. teeb hageja asemel talle igakuiselt ülekandeid.

Märtsis 2019 pangakonto väljavõtet ajavahemiku 01.01-31.12.2018 kohta vaadates kostja

ajavahemiku 10.2018 – 12.2018 kohta oma pangakontol elatise laekumisi ei näinud, mis oligi

põhjuseks, miks kostja esitas kohtutäiturile 21.03.2019 avalduse. Kostja selgitab kohtutäiturile

avalduse esitamist inimliku eksimusega, mis seisnes selles, et ta ei teadnud, et oli pangaväljavõtte

vaatamiseks sisestanud päringus liiga suure ajavahemiku (01.01.-31.12.2018), mistõttu süsteem

ei kuvanud talle pangaväljavõtte vaatamisel elatise laekumisi ajavahemikus 10.2018 kuni

12.2018. Pärast kohtutäiturilt 28.03.2019 kell 12:49 e-kirja saamist selle kohta, et hageja on

esitanud kohtutäiturile vastuväite elatise suurendamise kohta, helistas kostja samal päeval kell

13:08 Swedbank AS infotelefonil 631 0310, et talle selgitataks, miks ta ei näe oma

pangaväljavõttest hagejalt elatise laekumist. Panga infotelefonilt selgitati, kuidas saab vaadata

panga väljavõtteid, kuid ei osatud vastata, miks kostjale neid süsteem ei kuva. Kostja tellitud

kõnede eristuse, ajavahemikus 21.03.-21.04.2019, väljavõttest on näha, et kostja telefonilt on

helistatud 28.03.2019 kell 13:08 telefoninumbril 631 0310, mis on Swedbank AS infotelefon, ja

kõne kestus on 3 min ja 44 sek. Pärast seda saatis kostja kohtutäiturile 29.03.2019 e-kirjaga

vabandava vastuse, milles ta teatas ühtlasi, et võtab tagasi oma kohtutäiturile esitatud avalduse.

Kostja saatis 25.05.2019 kell 8:58 hagejale e-kirja, milles vabandas kostja ees, lisades kirjaga

kaasa ka pangaga peetud kirjavahetuse, millele kostja vastas samal päeval kell 10:20 saadetud e-

kirjaga järgmises sisus: „Otsid vabandusi enda korda saadetud kuriteole ja peidad end “ma olen

rumal” kilbi taha. Mõttetu info minu jaoks.”. Seega on alusetu hageja väide selle kohta, et kostja

on väiklane ja teadlikult kohtutäiturile valeandmeid esitanud, mis on kriminaalkorras karistatav

tegu, kuna kostja, pärast oma eksimusest teadasaamist, tegi kõik endast oleneva, et asi lahendada

rahumeelselt ja vabandas nii kohtutäituri kui ka hageja ees.

Kostja leiab, et hageja õigusbüroo poole pöördumine nõude suurendamise avalduse

tühistamiseks ei olnud vajalik, sest hagejal piisanuks kohtutäiturile vastuväite esitamisel

pangaväljavõtete esitamisest elatise maksmise kohta ajavahemikus 10.-12.2018, mida ei pidanud

tegema ilmtingimata R. M. büroo vahendusel ja ka hageja pöördumisel otse kostja poole oleks

ta kohtutäiturilt nõude tagasi võtnud.

Kostja vastas R. M. saadetud kompromissettepanekule, milles kohustati vastama hiljemalt

22.04.2019, 21.04.2019 e-kirjaga, kus kostja nõustub lennupiletite osas kompromissiga viisil, et

kostja tasaarvleb lennupiletite summa hageja elatise võlgnevusest, kuid hageja on kostja olulise

e-kirja kohtule jätnud esitamata, mis näitab seda, et hageja teadlikult eirab kostja püüdlusi

lahendada asja mõistlikul viisil ja leida lahendus, kuidas hagejal on võimalik osaleda laste

kasvatamises ja rahalises toetamises lennupiletite ostmise näol lastele selleks, et nad saaksid

aastas korra kokku isa juures Hispaanias. Kuna kostja soovis lastele parimat ja seda, et nad

saaksid oma isaga kohtuda, vastas kostja hagejale omapoolse kompromissettepanekuga, et ta on

nõus tasaarvlema elatise võlgnevusest lennupiletite osas ja proportsionaalselt summaga jooksvalt

tasumisele kuuluva elatise osas isa juures Hispaanias veedetud aja eest. Hageja sellega ei

nõustunud.

Kostja kontrollis oma pangakontot ja kostja ei väida kogu aeg raha puudumist, vaid ta on hageja

elatise võlgnevust ka vähendanud ning X töötamine ei sea kostja oskustele kõrgendatud nõuet,

millele tuginedes hageja saab kostjale omistada kriminaalkorras karistatava süüteo

toimepanemise, mida hageja leiab ekslikult ja on oma nõude sellele üles ehitanud.

Hageja ei ole kunagi näidanud üles mingit tahet asuda täitemenetluses väljamõistmisele kuuluvat

elatise võlgnevust tasuma, mistõttu kostja arvas ka nii 21.03.2019 kohtutäiturile avalduse

esitamisel, et hageja on käitunud samamoodi nagu eelnevate võlgnevuste puhul, st et ta lihtsalt

ei tasu neid. Hageja ei ole ka kunagi saatnud ühtegi e-kirja saatnud või muul viisil esitanud

ettepanekut elatisvõlgnevuse tasaarvlemiseks, vaid initsiatiiv tasaarvlemiseks on tulnud kostjalt

ja seda ta ka on teinud.

Kostja leiab, et hageja kulutused õigusabile ei olnud vajalikud, kuna hageja oleks saanud oma

õigusi ka ise tõhusalt kaitsta. Kuna kostja ei ole temale süüks arvatud tegu toime pannud, siis

puudub ka alus kahjunõude esitamiseks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, mistõttu

tuleb hagiavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et TsMS § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte seisukohtade ja kirjalike tõenditega ning hinnanud neid

kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg

1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe

ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus on tuvastanud ja poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 16.veebruar 2016

otsusega tsiviilasjas nr 2-15-121128 on kohus rahuldanud C. T. ja O. T. hagi M. T. vastu

õigeksvõtul põhineva otsusega, mille kohaselt on mõistnud M. T.’lt C. T. kasuks välja igakuise

elatise alates 17.02.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so xxx) miinimummääras, mis vastab

poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja ajavahemiku 01.07.2015-

16.02.2016 eest summas 1306,06 eurot. Antud otsuse kohaselt on kohus mõistnud M. T.’lt poja

O. T. kasuks välja igakuise elatise alates 17.02.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so

30.09.2027) miinimummääras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäärale ja ajavahemiku 01.07.2015-16.02.2016 eest summas 1306,06 eurot (tlk

13-14). Kostja on esitanud O. T. seadusliku esindajana 10.06.2016 kohtutäiturile Elin Vilippus

täitmisavalduse võlgniku M. T. vastu ajavahemikus 01.07.2015-16.02.2016 sissenõutavaks

muutunud võlgnevuse summas 1306,06 eurot ja ajavahemikus 17.02.2016-29.02.2016 ja aprill,

mai, juuni 2016 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 741,38 eurot nõudes (tlk 9-10).

Kostja on esitanud C. T. seadusliku esindajana 10.06.2016 kohtutäiturile Elin Vilippus

täitmisavalduse võlgniku M. T. vastu summas ajavahemikus 01.07.2015-16.02.2016

sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 1306,06 eurot ja ajavahemikus 17.02.2016-

29.02.2016 ja aprill, mai, juuni 2016 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 741,38 eurot

nõudes (tlk 11-12). Kostja saatis 21. märtsil 2019 kell 12:57 hagejale e-kirja, mille kohaselt

kostja vaatas oma konto väljavõtteid ja hageja ei ole 2018 oktoobris, novembris ja detsembris

maksnud lastele elatisraha (tlk 8). Kostja on 21.03.2019 esitanud Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus’le kaks täitmisavaldust sissenõudjate C. T. ja O. T. seadusliku esindajana, milles palub

pöörata sissenõue avaldaja poolt perioodil oktoober, november ja detsember 2018.a tasumata

jäänud elatise eest. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus poolt 15.04.2019 välja antud tõendi

kohaselt 15.05.2019 seisuga moodustab M. T. elatise võlgnevus sissenõudja C. T. ees 6137,44

eurot ja sissenõudja O. T. ees 6137,44 eurot (tlk 51). Tallina kohtutäitur Elin Vilippus poolt

29.05.2019 väljastatut teate kohta kohaselt täitemenetluses nr xxx täidab kohtutäitur C. T. elatis

nõuet summas 6137,44 eurot ja täitemenetluses nr xxx O. T. elatise nõuet summas 6137,44 eurot,

mis on tekkinud perioodil 01.07.2015 kuni 28.03.2018, kokku moodustab elatise võlgnevus

12 274,88 eurot. Sissenõudjate esindaja on palunud elatise nõuet summas 12 274,88 eurot

vähendada 2800,95 euro võrra. Elatise nõudest on maha arvestatud Sotsiaalkindlustusameti poolt

kokku tasutud elatisabi summas 1975,40 eurot, lastega koos veedetud aeg summas 272,00 eurot

ja täitemenetluses tasutud 98,55 eurot. 20.05.2019 seisuga moodustab täitemenetluses xxx ja xxx

elatise võlgnevus kokku 9473,93 eurot (tlk 52).

Hagiavalduse kohaselt kostja edastas 21.03.2019 hagejale e-kirja, milles väitis nagu poleks

hageja tasunud laste emale elatismakseid poolte ühiste laste tarvis. Tegelikult aga hageja oli seda

teinud, sest laste ema oli teadlik, et I. T. teeb talle igakuiselt ülekandeid just lastele elatise

maksmiseks. Samal päeval umbes 25 minutit hiljem edastas kostja ootamatult täitmisavalduse

täiturile, et pöörata märgitud osas (1770 eurot) väidetav võlgnevus täitmisele. Hageja leiab, et

kostja poolt asuda kohtutäiturile väitma, nagu ei oleks lapsed elatist saanud, on väiklane ning

kriminaalkorras karistatav -valeandmete teadlik esitamine ametnikule. Kuna järgnevalt edastas

kohtutäitur hagejale dokumendid nõude suurendamise kohta, pidi hageja pöörduma õigusabi

saamiseks õigusbüroo poole. Õigusbüroo esitas vaide kohtutäiturile ja pärast õigusteenuse

saamist ja suhtlust kohtutäituriga nõude suurendamine tühistati. Hageja leiab, et temale on

tekkinud kahju summas 483,60 eurot hageja poolt kantud kohtuväliste kulude näol õigusteenuse

osutamise eest.

Hageja palub kostjal hüvitada hagejale tekkinud kahju tuginedes õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise sätetele. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt tekitanud

isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on kahju tekitamine õigusvastane

siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja leiab, et kostja

esitas ebaõigeid andmeid kohtutäiturile, mis on KarS § 281 lg 1 alusel keelatud ning karistatav

rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistustega. Kohtutäitur alustas menetlust vastavalt

ebaõigetele andmetele ning hageja oli sunnitud pöörduma õigusteadmistega isiku poole. Kohus

märgib, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab

hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis

vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu 25.aprilli 2007 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-130-07, p10).

Kars § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 2 kohaselt süüteokoosseisu objektiivsed

tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega

põhjuslikus seoses olev tagajärg. Seaduses võib olla sätestatud ka muu süüteokoosseisu

objektiivne tunnus ja sama paragrahvi lg 3 kohaselt süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on

tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu

süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Kars § 16 lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja

kaudne tahtlus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt

peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus ja lg 3 kohaselt

isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu,

ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg 4 näeb ette, et isik paneb teo toime kaudse

tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

KarS § 281 lg 1 kohaselt äriregistri pidajale, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri

pidajale, laevakinnistusraamatu pidajale, kommertspandiregistri pidajale, väärtpaberite

keskdepositooriumile, pensioniregistri pidajale, abieluvararegistrile, kinnistusraamatu pidajale,

notarile või kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või

kuni kaheaastase vangistustega.

Vaidlust pole selle üle, et kostja on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’le 21.03.2019 esitanud

kaks täitmisavaldust sissenõudjate C. T. ja O. T. seadusliku esindajana, milles palub pöörata

sissenõue avaldaja poolt perioodil oktoober, november ja detsember 2018.a tasumata jäänud

elatise nõude. Vaidlust pole selle üle, et tegelikult on nimetatud perioodil hageja eest elatist

tasunud kostja arveldusele I. T.. Kostja on selgitanud, et ta esitas täiturile avalduse eelnimetatud

perioodi eest elatise sissenõudmiseks ekslikult kuna märtsis 2019 pangakonto väljavõtet

ajavahemiku 01.01.-31.12.2018 kohta vaadates kostja ajavahemiku 10.2018-12.2018 kohta

pangakontol elatise laekumisi ei näinud, mis oligi põhjuseks kostja poolt 12.03.2019

kohtutäiturile avalduse esitamisel. Pärast kohtutäiturilt 28.03.2019 kell 12:49 e-kirja saamist

selle kohta, et hageja on esitanud kohtutäiturile vastuväite elatise suurendamise kohta, helistas

kostja samal päeval kell 13:08 Swebank infotelefonil 631 0310, et talle selgitataks, miks ta ei näe

pangaväljavõttest hagejalt elatise laekumist. Vaidlust pole selle üle, et prast seda saatis kostja

kohtutäiturile 29.03.2019 e-kirjaga vabanduse, milles ta teatas ühtlasi, et võtab tagasi oma

kohtutäiturile esitatud avalduse. Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt on kostja esitanud

kohtutäiturile avalduse ekslikult. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kohtutäiturile

ebaõigete andmetega avalduse esitanud KarS § 16 tähenduses tahtlikult. Kuna kostja on esitanud

täitmisavalduse ekslikult ja pärast oma eksimusest arusaamist on sellest loobunud, siis ei ole

kohtu hinnangul kostja poolt kohtutäiturile 21.03.2019 täitmisavalduse esitamisel täidetud KarS

§ 281 lg 1 alusel kvalifitseeritava süüteo subjektiivne koosseis. Nagu nähtub kostja 04.05.2020

kohtule esitatud seisukohast hageja esitatud kuriteo teate alusel, millega hageja soovis kostjale

süüteo menetluse kaasatoomist, alustatud menetlus lõpetati kriminaalmenetlust välistava asjaolu

tõttu. Seega ei ole leidnud tõendamist kostja poolt VÕS § 1045 lg 1 punkt 7 tähenduses seaduse

rikkumine, mistõttu ei saa hageja nõuet varalise kahju hüvitamiseks rahuldada VÕS § 1043 ja

VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.

Hageja on tuginenud oma kahju hüvitamise nõude esitamisel ka VÕS 128 lg-le 3. Hageja on

leidnud, et vastavalt õigusteoorias levinud seisukohale tuleb kohtumenetluse eelsete

õigusabikulude hüvitamise kohustust jaatada. Hageja on tuginenud Riigikohtu lahenditele 3-2-

1-79-08, 3-2-1-138-10, 3-2-1-19-13 jne. Tõepoolest kohtupraktika kohaselt kohustuse

rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid

kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, nagu kohtud on

eelnimetatud Riigikohtu lahendites leidnud. Samas selleks, et hageja saaks nõuda kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamist, peab olema kostja rikkunud kas lepingust tulenevat kohustust (VÕS

§ 115 lg 1) või tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju (VÕS § 1043). Kohus on eelnevalt

leidnud, et kostja ei ole tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju ja hagi ei saa rahuldada VÕS §

1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Hageja ei ole kohtu ette toonud ja kohus ei ole tuvastanud,

et poolte vahel oleks sõlmitud leping, mida kostja oleks rikkunud, mistõttu ei saa hageja nõue

kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 115 lg 1 alusel.

Lisaks eeltoodule kohus märgib, et hageja ei ole kohutule esitanud tõendeid, et kostja poolt

21.03.2019 kohtutäiturile esitatud täitmisavaldusega oleks tekkinud hagejale kahju. Kohtu ette

toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kohtutäitur edastanud hagejale kostja poolt täiturile

esitatud 2 täitmisavaldust, milles on oma nõuet suurendanud, hageja on esitanud sellele

omapoolse vastuse 28.03.2019 ja kostja on loobunud täitemenetluses 1500 eurot

sissenõudmisest. Seega ei ole kohtutäitur nimetatud summa ulatuses ei hageja vara arestinud ega

hagejalt kinnipidamisi teinud. Sellest tulenevalt ei nähtu, et kostja poolt täiturile 21.03.2019

täitmisavalduste esitamisega oleks hagejale tekkinud kahju.

Mis puudub hageja väidetesse, et hageja maksab lastele elatist ja kostja on väiklane, märgib

kohus, et kohtule esitatud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus tõenditest nähtuvalt täidab

kohtutäitur täitemenetluses nr xxx C. T. elatis nõuet ja täitemenetluses nr xxx O. T. elatise, mis

on tekkinud perioodil 01.07.2015 kuni 28.03.2018 ja 20.05.2019 seisuga moodustab

täitemenetluses xxx ja xxx elatise võlgnevus kokku 9473,93 eurot. Kuna hageja elatisvõlgnevus

oma laste ees oli 20.05.2019 seisuga 9573,93 eurot, siis on hageja eksitanud kohut ja tegelikult

ta oma lastele korralikult elatist ei maksa.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt õigusbüroo poole pöördumine nõude suurendamise

avalduse tühistamiseks ei olnud vajalik, sest hagejal piisanuks kohtutäiturile vastuväite

esitamisel pangaväljavõtete esitamisest elatise maksmise kohta ajavahemikus 10.-12.2018, mida

ei pidanud tegema õigusbüroo vahendusel. Samuti oleks hageja võinud ise pöörduda otse kostja

poole, kes oleks kohe kohtutäiturilt nõude saanud tagasi võtta.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest

alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik