2-19-12477/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedRahuldada avaldaja 26.11.2019 taotlus ja võtta tsiviilasja toimikusse määruskaebuse Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Legislator headnote
AI generated2-19-12477/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Rahuldada avaldaja 26.11.2019 taotlus ja võtta tsiviilasja toimikusse määruskaebuse Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande
Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
15. mai 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-12477
Tsiviilasi
XX avaldus CC pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise
pankrotihalduri nimetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.11.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja): XX
(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Viktor Särgava
Puudutatud
isik
(võlgnik):
CC
(isikukood
XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Denis Polman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada avaldaja 26.11.2019 taotlus ja võtta tsiviilasja toimikusse määruskaebuse
lisana esitatud dokumentaalne tõend.
2. Jätta Harju Maakohtu 12.11.2019 määrus muutmata.
3. Jätta määruskaebus rahuldamata.
4. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda.
5. Rahuldada puudutatud isiku taotlus menetlusekulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
Määrata puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks
ringkonnakohtus
eurot,
mis
mõista
avaldajalt
XX-lt
(isikukood
XXXXXXXXXXX) puudutatud isiku CC (isikukood XXXXXXXXXX) kasuks välja.
Avaldajal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda puudutatud isikule
alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113
lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Tsiviilasi nr 2-19-12477
2 (6)
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel määruse tegemisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib
menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Menetluse käik
1. XX (võlausaldaja) esitas 21.08.2019 Harju Maakohtule avalduse CC (võlgnik) pankroti
väljakuulutamiseks ja ajutise pankrotihalduri nimetamiseks.
2. Võlausaldaja tõi esile järgmised väited ja asjaolud:
− Võlgnik, võlausaldaja ja OO sõlmisid 02.12.2018 AS-i Haljas aktsiate võlaõigusliku
müügilepingu, millega võlausaldaja müüs võlgnikule ja OO-le 100 AS-i Haljas aktsiat
hinnaga 1 700 000 eurot. Müügilepingus leppisid pooled kokku, et ostjad tasuvad
müügihinna solidaarselt, st võlausaldaja võib müügihinna sisse nõuda nii võlgnikult kui
ka OO-lt. Lepingu p 1.2. kohaselt loeti müügihinnast tasutuks 17 000 eurot, ülejäänud
ostuhind kohustuti tasuma maksegraafiku alusel vahemikus 05.12.2018 – 20.06.2019.
− Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on võlausaldajale tasutud kokku 42 100 eurot (sh
eelnimetatud 17 000 eurot). Seega võlgnevad võlgnik ja OO võlausaldajale 1 657 900
eurot. Võlausaldaja esitas 08.08.2019 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles palus võla
tasuda hiljemalt 19.08.2019 ja hoiatas pankrotiavalduse esitamise kavatsusest.
Võlgnik ei ole pankrotihoiatusele reageerinud ega oma võlgnevust likvideerinud.
− Ükski võlgniku vastuväidetest ei õigusta müügilepingus ettenähtud tasu maksmise
kohustuse täitmata jätmist. Müügilepingu p-de 2.3 ja 2.3.1 kohaselt oli ostja (st võlgniku)
kohustus sõlmida OÜ-ga IQ Fintech ja OÜ-ga Apollonia kokkulepped aktsiate pandist
vabastamiseks. Võlgnik õigustab maksekohustuse täitmata jätmist iseenda kohustuse
rikkumisega.
− Ebaõige on väide, nagu oleks võlgnik müügilepingust taganenud. Võlausaldajale ei ole
võlgniku poolt taganemisavaldust esitatud. 04.01.2019 taganemisavaldus on koostatud
tagantjärele ja on tühine. Avalduses on võlausaldajale etteheidetud müügilepingu p-de
2.3.1 ja 2.3.3 kohustuste mittetäitmist, kuigi lepingu kohaselt on need ostja kohustused.
Isegi kui võlgnikul oleksid võlausaldajale müügilepingu täitmise osas etteheited, siis enne
lepingust taganemist tuleb anda täiendav tähtaeg, mida tehtud ei ole. Väidetava
taganemisavalduse esitamise ajaks pidi müügilepingu p-de 1.3.2 ja 1.3.3. kohaselt olema
tasutud 175 000 eurot, mis on aga tasumata.
3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, tema põhilised vastuväited on järgmised:
− Pankrotiavaldus on alusetu ja pahatahtlik. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et ta on
pankrotihoiatuse võlgnikule kätte toimetanud.
Tsiviilasi nr 2-19-12477
3 (6)
− Võlgnik pankrotiavalduses nimetatud nõudega ei nõustu. Võlgnikel oli huvi saada AS-i
Haljas aktsiate omand ning sellega seoses kontroll AS-i Haljas üle võimalikult vahetult
pärast võlaõigusliku lepingu sõlmimist. Kuna tegemist oli tegutseva äriühinguga, siis oli
pooltel eesmärk vältida olukorda, kus AS-i Haljas aktsiate üleandmise hetkeks oleks
ühingu majanduslik olukord oluliselt muutunud. Kuna vahetult pärast müügilepingu
sõlmimist ilmnesid AS-i Haljas äärmiselt halba majanduslikku seisundit puudutavad
asjaolud, mida müüja ostjate eest pahatahtlikult varjas, siis käsutustehingut ei toimunud.
− Võlausaldaja ja võlgniku vahelise kokkuleppe kohaselt pidi OÜ-le IQ Fintech
laenulepingutest tuleneva kohustuse täitma võlausaldaja ning andma võlgnikule ja OO-le
üle aktsiad, millel ei lasu pante ega muid kohustusi. Võlausaldaja ei ole omapoolset
kohustust täitnud. Müügilepingu pooled ei ole leppinud kokku selles, et ostjad täidavad
viidatud kohustused võlausaldaja eest.
− Müügilepingus andis võlausaldaja tõele mittevastavad kinnitused AS-i Haljas
majandusliku seisundi ja vara kooseisu kohta. Müügilepingu p 6.1 kohaselt leppisid
pooled kokku, et koos müügilepingu vormistamisega müüakse kinnistu Männiku tee
106C võlausaldaja või tema poolt näidatud äriühingu kaasomandisse selliselt, et
võõrandamise tulemusena jääb võlausaldaja kasutusse kinnisasi ligikaudse pindalaga 85
m2. Seoses asjaoluga, et enne aktsiate asjaõigusliku üleandmise kokkuleppe vormistamist
on müügilepingu p-s 6.1 märgitud kinnisasi võõrandatud täitemenetluses AS-i Haljas
võlausaldaja nõude katteks, on muutunud võimatuks müügilepingu p 6.1 olukorra
realiseerumine ning turuhinnale vastava müügihinna saamine müügilepingu p 6.1
sätestatud kinnisasja osa eest.
− Võlausaldajal puudub nõue, sest ta rikkus oluliselt müügilepingut. OO ja võlgnik esitasid
04.01.2019 võlausaldajale müügilepingust taganemise avalduse. Eeltoodust tulenevalt
müügileping lõppes ning pooltel tekkis kohustus tagastada teineteisele lepingu alusel
saadu. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et 04.01.2019 taganemisavaldus ei andnud
mingil põhjusel võlgnikele alust müügilepingust taganemiseks, esitab võlgnik
alternatiivselt täiendava menetlusliku taganemisavalduse, millega palub lugeda end
müügilepingust taganenuks.
− Võlausaldaja nõuet ei saa mingil juhul lugeda selgeks PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses.
Seoses müügilepingust taganemisega on võlgnikul võlausaldaja vastu nõue müügilepingu
alusel alusetult tasutu tagastamiseks vähemalt summas 42 000 eurot. Õigusvaidlus kuulub
lahendamisele hagimenetluses.
Maakohtu määrus
4. Maakohus jättis 12.11.2019 määrusega ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja
menetluse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 6 alusel jättis maakohus menetluskulud võlausaldaja
kanda ja määras need rahaliselt kindlaks.
Maakohus luges pankrotihoiatuse võlgnikule kättetoimetatuks, kuid tuginedes PankrS § 15 lg 3
p-le 1 leidis, et võlgnikule ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, sest esineb
pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja
vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik on nõudele vastu vaielnud,
esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude
tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
Sisulised vaidlused pankrotiavalduse esitaja ja võlgniku vahel lahendatakse hagimenetluses.
Maakohus ei pidanud vajalikuks kontrollida võlgniku maksejõuetust, kuna PankrS § 22 lg 2 p 2
järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne.
Tsiviilasi nr 2-19-12477
4 (6)
Määruskaebus
5. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale 26.11.2019 määruskaebuse, milles palub
määrus tühistada ja teha uue määruse, millega nimetada ajutine pankrotihaldur või saata
tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Pankrotimenetlusega seotud kulud palub
võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
6. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:
− Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on selge – see tuleneb notariaalsest lepingust, milles
kokkulepitud maksetähtpäevad on saabunud, kuid maksekohustused on täitmata.
− Võlgniku vastuväited on otsitud ja müügilepinguga selges vastuolus. Müügilepingu p
2.3.1 kohaselt olid ostjad kohustatud tehingu raames kokku leppima OÜ-ga IQ Fintech
käenduse lõppemise. Ostjatele oli kohustuse olemasolu teada ja nad sõlmisid
müügilepingu seda teades. Kui AS Haljas oleks OÜ IQ Fintech ees rahalised kohustused
täitnud, ei oleks kinnistut enampakkumisel OÜ IQ Fintech nõude katteks realiseeritud.
Seega sai müügilepingu p-s 6 nimetatud kinnistu väljumine AS-i Haljas varade hulgast
võimalikuks ostjate-poolse lepingurikkumise tõttu.
− Müügilepingust taganemise avaldus on esitatud vaid ettekäändena pankrotiavalduse
vaidlustamiseks. Tegemist on ilmselgelt tühise ja õiguslike tagajärgedeta avaldusega.
Taganemisel ei ole järgitud nõuet anda kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg.
Taganemise alusena heidetakse võlausaldajale ette kohustuste rikkumist, mis oli ostjate,
s.o võlgniku ja OO kohustuseks.
− Kuigi taganemisavalus esitati väidetavalt juba 04.01.2019, pidi selleks ajaks ostjate poolt
müügihinnast olema tasutud 150 000 eurot. Nimetatud summa tasumata jätmine näitab,
et ostjad soovivad vaid erinevate ettekäänetega kohustuste täitmisest kõrvale hoida.
Menetluse edasine käik
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja määruskaebusele
vastamiseks. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja
edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu põhjendused
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
9. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid.
Sellest tulenevalt võtab kolleegium avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud täiendava
tõendi (Pärnu Maakohtu 04.11.2019 määruse väljatrüki) asja materjalide juurde.
10. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja §
659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus
järgmist.
11. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Maakohus jättis ajutise
halduri nimetamata, kuna leidis, et võlausaldaja nõue ei olnud pankrotimenetluse jaoks piisavalt
selge ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kuivõrd PankrS-st ei
tulene üheseid kriteeriume, mille alusel saab kohus nõude selguse üle otsustada, on tegemist
maakohtu diskretsiooniotsusega, millesse ringkonnakohus saab sekkuda juhul, kui maakohus on
ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
Tsiviilasi nr 2-19-12477
5 (6)
Kolleegiumi hinnangul puuduvad käesoleval juhul alused maakohtu diskretsiooniotsustusse
sekkumiseks. Maakohus on õigustatult ja diskretsioonipiire ületamata jõudnud järeldusele, et
võlausaldaja nõude hindamine ületab praegusel juhul pankrotimenetluses nõude hindamise
mahtu, kuivõrd sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle ei kuulu lahendamisele
pankrotimenetluses.
12. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et täitmata on PankrS § 15 lg 3 p 1 kohane
ajutise halduri nimetamise eeldus. Sisulised vaidlused nõuete üle tuleb lahendada
hagimenetluses. Võlgniku vastuväidetest tulenevalt on vaja avaldaja nõude olemasolu
selgitamiseks kindlaks teha, millised olid poolte lepingujärgsed kohustused. Poolte vahel on
vaidlus müügilepingu punktidest 2.3.1 ja 2.3.3 tulenevate kohustuste üle, sh kes pidi avaldaja
kohustuse OÜ IQ FinTech ees täitma. Samuti on ebaselge, millised tagajärjed toob endaga kaasa
lepingu p 6.1 täitmise võimatus. Alles pärast seda, kui kohus on kindlaks teinud poolte
lepingujärgsed kohustused, on võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses on müügilepingut
rikutud ning kas võlgnik on lepingust kehtivalt taganenud või mitte. Kuivõrd avaldaja on
võlgniku taganemisavaldusele esitanud vastuväited, peab kohus hindama ka lepingust
taganemise formaalseid ja materiaalseid eelduseid.
Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude
olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist
mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet
lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kohtul puudub kohustus hinnata ajutise
pankrotihalduri nimetamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega
hagimenetluses.
13. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, tuleb määruskaebuse menetlemisest
tingitud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
14. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata puudutatud
isiku nimekirja alusel. Puudutatud isik taotleb 518,40 euro hüvitamist 3 h ja 36 min õigusteenuse
eest tasumääraga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Avaldaja võlgniku
menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele vastuväiteid ei esitanud.
Ringkonnakohtu hinnangul oli vajalik ja põhjendatud toiming kaebusele vastamine 2 h ulatuses,
mis hõlmab vajalikul määral suhtlemist kliendiga ja dokumentidega tutvumist. Puudutatud isiku
esindajaks on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei saa pidada ülemäära
kõrgeks. Puudutatud isik kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabiteenuselt tasutud käibemaksu. Seega
tuleb avaldajal kokku hüvitada 288 eurot (= 2 × 120 + 20%). Puudutatud isiku taotlus jääb
rahuldamata 230,40 euro osas (= 518,40 – 288). Vastavalt puudutatud isiku taotlusele ja TsMS §
177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
peab avaldaja tasuma viivist.
15. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada
määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 5 lg 2 võimaldab ringkonnakohtu
määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on PankrS-s ette nähtud.
PankrS § 15 lg 5 ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti
rahuldamata määruskaebus maakohtu ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale.
Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas võib määrusele PankrS § 3 lg 2, TsMS § 178
lg 2 ja § 696 lg 1 kohaselt esitada määruskaebuse Riigikohtule (vt Riigikohtu 10.04.2013. a
määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13, p 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Tsiviilasi nr 2-19-12477
6 (6)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Ande Tänav