2-19-12477/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande

Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-12477

Tsiviilasi

XX avaldus CC pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise

pankrotihalduri nimetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.11.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja): XX

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Viktor Särgava

Puudutatud

isik

(võlgnik):

CC

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Denis Polman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldaja 26.11.2019 taotlus ja võtta tsiviilasja toimikusse määruskaebuse

lisana esitatud dokumentaalne tõend.

2. Jätta Harju Maakohtu 12.11.2019 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda.

5. Rahuldada puudutatud isiku taotlus menetlusekulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

ringkonnakohtus

eurot,

mis

mõista

avaldajalt

XX-lt

(isikukood

XXXXXXXXXXX) puudutatud isiku CC (isikukood XXXXXXXXXX) kasuks välja.

Avaldajal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda puudutatud isikule

alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Tsiviilasi nr 2-19-12477

2 (6)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Menetluse käik

1. XX (võlausaldaja) esitas 21.08.2019 Harju Maakohtule avalduse CC (võlgnik) pankroti

väljakuulutamiseks ja ajutise pankrotihalduri nimetamiseks.

2. Võlausaldaja tõi esile järgmised väited ja asjaolud:

− Võlgnik, võlausaldaja ja OO sõlmisid 02.12.2018 AS-i Haljas aktsiate võlaõigusliku

müügilepingu, millega võlausaldaja müüs võlgnikule ja OO-le 100 AS-i Haljas aktsiat

hinnaga 1 700 000 eurot. Müügilepingus leppisid pooled kokku, et ostjad tasuvad

müügihinna solidaarselt, st võlausaldaja võib müügihinna sisse nõuda nii võlgnikult kui

ka OO-lt. Lepingu p 1.2. kohaselt loeti müügihinnast tasutuks 17 000 eurot, ülejäänud

ostuhind kohustuti tasuma maksegraafiku alusel vahemikus 05.12.2018 – 20.06.2019.

− Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on võlausaldajale tasutud kokku 42 100 eurot (sh

eelnimetatud 17 000 eurot). Seega võlgnevad võlgnik ja OO võlausaldajale 1 657 900

eurot. Võlausaldaja esitas 08.08.2019 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles palus võla

tasuda hiljemalt 19.08.2019 ja hoiatas pankrotiavalduse esitamise kavatsusest.

Võlgnik ei ole pankrotihoiatusele reageerinud ega oma võlgnevust likvideerinud.

− Ükski võlgniku vastuväidetest ei õigusta müügilepingus ettenähtud tasu maksmise

kohustuse täitmata jätmist. Müügilepingu p-de 2.3 ja 2.3.1 kohaselt oli ostja (st võlgniku)

kohustus sõlmida OÜ-ga IQ Fintech ja OÜ-ga Apollonia kokkulepped aktsiate pandist

vabastamiseks. Võlgnik õigustab maksekohustuse täitmata jätmist iseenda kohustuse

rikkumisega.

− Ebaõige on väide, nagu oleks võlgnik müügilepingust taganenud. Võlausaldajale ei ole

võlgniku poolt taganemisavaldust esitatud. 04.01.2019 taganemisavaldus on koostatud

tagantjärele ja on tühine. Avalduses on võlausaldajale etteheidetud müügilepingu p-de

2.3.1 ja 2.3.3 kohustuste mittetäitmist, kuigi lepingu kohaselt on need ostja kohustused.

Isegi kui võlgnikul oleksid võlausaldajale müügilepingu täitmise osas etteheited, siis enne

lepingust taganemist tuleb anda täiendav tähtaeg, mida tehtud ei ole. Väidetava

taganemisavalduse esitamise ajaks pidi müügilepingu p-de 1.3.2 ja 1.3.3. kohaselt olema

tasutud 175 000 eurot, mis on aga tasumata.

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, tema põhilised vastuväited on järgmised:

− Pankrotiavaldus on alusetu ja pahatahtlik. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et ta on

pankrotihoiatuse võlgnikule kätte toimetanud.

Tsiviilasi nr 2-19-12477

3 (6)

− Võlgnik pankrotiavalduses nimetatud nõudega ei nõustu. Võlgnikel oli huvi saada AS-i

Haljas aktsiate omand ning sellega seoses kontroll AS-i Haljas üle võimalikult vahetult

pärast võlaõigusliku lepingu sõlmimist. Kuna tegemist oli tegutseva äriühinguga, siis oli

pooltel eesmärk vältida olukorda, kus AS-i Haljas aktsiate üleandmise hetkeks oleks

ühingu majanduslik olukord oluliselt muutunud. Kuna vahetult pärast müügilepingu

sõlmimist ilmnesid AS-i Haljas äärmiselt halba majanduslikku seisundit puudutavad

asjaolud, mida müüja ostjate eest pahatahtlikult varjas, siis käsutustehingut ei toimunud.

− Võlausaldaja ja võlgniku vahelise kokkuleppe kohaselt pidi OÜ-le IQ Fintech

laenulepingutest tuleneva kohustuse täitma võlausaldaja ning andma võlgnikule ja OO-le

üle aktsiad, millel ei lasu pante ega muid kohustusi. Võlausaldaja ei ole omapoolset

kohustust täitnud. Müügilepingu pooled ei ole leppinud kokku selles, et ostjad täidavad

viidatud kohustused võlausaldaja eest.

− Müügilepingus andis võlausaldaja tõele mittevastavad kinnitused AS-i Haljas

majandusliku seisundi ja vara kooseisu kohta. Müügilepingu p 6.1 kohaselt leppisid

pooled kokku, et koos müügilepingu vormistamisega müüakse kinnistu Männiku tee

106C võlausaldaja või tema poolt näidatud äriühingu kaasomandisse selliselt, et

võõrandamise tulemusena jääb võlausaldaja kasutusse kinnisasi ligikaudse pindalaga 85

m2. Seoses asjaoluga, et enne aktsiate asjaõigusliku üleandmise kokkuleppe vormistamist

on müügilepingu p-s 6.1 märgitud kinnisasi võõrandatud täitemenetluses AS-i Haljas

võlausaldaja nõude katteks, on muutunud võimatuks müügilepingu p 6.1 olukorra

realiseerumine ning turuhinnale vastava müügihinna saamine müügilepingu p 6.1

sätestatud kinnisasja osa eest.

− Võlausaldajal puudub nõue, sest ta rikkus oluliselt müügilepingut. OO ja võlgnik esitasid

04.01.2019 võlausaldajale müügilepingust taganemise avalduse. Eeltoodust tulenevalt

müügileping lõppes ning pooltel tekkis kohustus tagastada teineteisele lepingu alusel

saadu. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et 04.01.2019 taganemisavaldus ei andnud

mingil põhjusel võlgnikele alust müügilepingust taganemiseks, esitab võlgnik

alternatiivselt täiendava menetlusliku taganemisavalduse, millega palub lugeda end

müügilepingust taganenuks.

− Võlausaldaja nõuet ei saa mingil juhul lugeda selgeks PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses.

Seoses müügilepingust taganemisega on võlgnikul võlausaldaja vastu nõue müügilepingu

alusel alusetult tasutu tagastamiseks vähemalt summas 42 000 eurot. Õigusvaidlus kuulub

lahendamisele hagimenetluses.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis 12.11.2019 määrusega ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja

menetluse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 6 alusel jättis maakohus menetluskulud võlausaldaja

kanda ja määras need rahaliselt kindlaks.

Maakohus luges pankrotihoiatuse võlgnikule kättetoimetatuks, kuid tuginedes PankrS § 15 lg 3

p-le 1 leidis, et võlgnikule ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, sest esineb

pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja

vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik on nõudele vastu vaielnud,

esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude

tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.

Sisulised vaidlused pankrotiavalduse esitaja ja võlgniku vahel lahendatakse hagimenetluses.

Maakohus ei pidanud vajalikuks kontrollida võlgniku maksejõuetust, kuna PankrS § 22 lg 2 p 2

järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne.

Tsiviilasi nr 2-19-12477

4 (6)

Määruskaebus

5. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale 26.11.2019 määruskaebuse, milles palub

määrus tühistada ja teha uue määruse, millega nimetada ajutine pankrotihaldur või saata

tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Pankrotimenetlusega seotud kulud palub

võlausaldaja jätta võlgniku kanda.

6. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

− Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on selge – see tuleneb notariaalsest lepingust, milles

kokkulepitud maksetähtpäevad on saabunud, kuid maksekohustused on täitmata.

− Võlgniku vastuväited on otsitud ja müügilepinguga selges vastuolus. Müügilepingu p

2.3.1 kohaselt olid ostjad kohustatud tehingu raames kokku leppima OÜ-ga IQ Fintech

käenduse lõppemise. Ostjatele oli kohustuse olemasolu teada ja nad sõlmisid

müügilepingu seda teades. Kui AS Haljas oleks OÜ IQ Fintech ees rahalised kohustused

täitnud, ei oleks kinnistut enampakkumisel OÜ IQ Fintech nõude katteks realiseeritud.

Seega sai müügilepingu p-s 6 nimetatud kinnistu väljumine AS-i Haljas varade hulgast

võimalikuks ostjate-poolse lepingurikkumise tõttu.

− Müügilepingust taganemise avaldus on esitatud vaid ettekäändena pankrotiavalduse

vaidlustamiseks. Tegemist on ilmselgelt tühise ja õiguslike tagajärgedeta avaldusega.

Taganemisel ei ole järgitud nõuet anda kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg.

Taganemise alusena heidetakse võlausaldajale ette kohustuste rikkumist, mis oli ostjate,

s.o võlgniku ja OO kohustuseks.

− Kuigi taganemisavalus esitati väidetavalt juba 04.01.2019, pidi selleks ajaks ostjate poolt

müügihinnast olema tasutud 150 000 eurot. Nimetatud summa tasumata jätmine näitab,

et ostjad soovivad vaid erinevate ettekäänetega kohustuste täitmisest kõrvale hoida.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

9. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid.

Sellest tulenevalt võtab kolleegium avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud täiendava

tõendi (Pärnu Maakohtu 04.11.2019 määruse väljatrüki) asja materjalide juurde.

10. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja §

659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

11. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Maakohus jättis ajutise

halduri nimetamata, kuna leidis, et võlausaldaja nõue ei olnud pankrotimenetluse jaoks piisavalt

selge ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kuivõrd PankrS-st ei

tulene üheseid kriteeriume, mille alusel saab kohus nõude selguse üle otsustada, on tegemist

maakohtu diskretsiooniotsusega, millesse ringkonnakohus saab sekkuda juhul, kui maakohus on

ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

Tsiviilasi nr 2-19-12477

5 (6)

Kolleegiumi hinnangul puuduvad käesoleval juhul alused maakohtu diskretsiooniotsustusse

sekkumiseks. Maakohus on õigustatult ja diskretsioonipiire ületamata jõudnud järeldusele, et

võlausaldaja nõude hindamine ületab praegusel juhul pankrotimenetluses nõude hindamise

mahtu, kuivõrd sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle ei kuulu lahendamisele

pankrotimenetluses.

12. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et täitmata on PankrS § 15 lg 3 p 1 kohane

ajutise halduri nimetamise eeldus. Sisulised vaidlused nõuete üle tuleb lahendada

hagimenetluses. Võlgniku vastuväidetest tulenevalt on vaja avaldaja nõude olemasolu

selgitamiseks kindlaks teha, millised olid poolte lepingujärgsed kohustused. Poolte vahel on

vaidlus müügilepingu punktidest 2.3.1 ja 2.3.3 tulenevate kohustuste üle, sh kes pidi avaldaja

kohustuse OÜ IQ FinTech ees täitma. Samuti on ebaselge, millised tagajärjed toob endaga kaasa

lepingu p 6.1 täitmise võimatus. Alles pärast seda, kui kohus on kindlaks teinud poolte

lepingujärgsed kohustused, on võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses on müügilepingut

rikutud ning kas võlgnik on lepingust kehtivalt taganenud või mitte. Kuivõrd avaldaja on

võlgniku taganemisavaldusele esitanud vastuväited, peab kohus hindama ka lepingust

taganemise formaalseid ja materiaalseid eelduseid.

Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude

olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist

mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet

lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kohtul puudub kohustus hinnata ajutise

pankrotihalduri nimetamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega

hagimenetluses.

13. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, tuleb määruskaebuse menetlemisest

tingitud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

14. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata puudutatud

isiku nimekirja alusel. Puudutatud isik taotleb 518,40 euro hüvitamist 3 h ja 36 min õigusteenuse

eest tasumääraga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Avaldaja võlgniku

menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Ringkonnakohtu hinnangul oli vajalik ja põhjendatud toiming kaebusele vastamine 2 h ulatuses,

mis hõlmab vajalikul määral suhtlemist kliendiga ja dokumentidega tutvumist. Puudutatud isiku

esindajaks on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei saa pidada ülemäära

kõrgeks. Puudutatud isik kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabiteenuselt tasutud käibemaksu. Seega

tuleb avaldajal kokku hüvitada 288 eurot (= 2 × 120 + 20%). Puudutatud isiku taotlus jääb

rahuldamata 230,40 euro osas (= 518,40 – 288). Vastavalt puudutatud isiku taotlusele ja TsMS §

177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

peab avaldaja tasuma viivist.

15. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada

määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 5 lg 2 võimaldab ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on PankrS-s ette nähtud.

PankrS § 15 lg 5 ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti

rahuldamata määruskaebus maakohtu ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale.

Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas võib määrusele PankrS § 3 lg 2, TsMS § 178

lg 2 ja § 696 lg 1 kohaselt esitada määruskaebuse Riigikohtule (vt Riigikohtu 10.04.2013. a

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Tsiviilasi nr 2-19-12477

6 (6)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav