2-19-15280/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-15280

Tsiviilasi

R.K. hagi J.K. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. märtsi 2020. a osaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

5. mai 2020

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: J.K. (kostja) (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja: R.K. (hageja) (isikukood XXXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.K. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 18. märtsi 2020. a osaotsus

muutmata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud J.K.

kanda.

Rahuldada R.K. avaldused menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks ning mõista J.K. R.K. kasuks välja

menetluskulu 321 eurot 60 senti.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R.K. (hageja) esitas 2. oktoobril 2019 Viru Maakohtule J.K. (kostja) vastu hagi. Hageja palus

lahutada XXXXXX. a poolte vahel sõlmitud abielu ning jagada poolte ühisvara. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda.

Pooled elavad alates 2019. aasta maikuu teisest poolest lahus. Hageja suhtleb poolte ühise

lapsega. Laps on 10-aastane. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Abielulisi

suhteid ei ole võimalik taastada. Hagejal on uus elukaaslane. Hageja ei kanna ühise

majapidamise kulusid, kuid täidab ühisvaral lasuvaid kohustusi. Hagejalt on lapse kasuks elatis

välja mõistetud. Kostja keeldub abielu lahutamisest.

Hageja esitas istungil taotluse teha abielu lahutamise nõude kohta TsMS § 450 alusel osaotsus.

2. Kostja ei nõustu lahutusega. Kostja usub, et peresuhteid saab säilitada. Kostja armastab oma

meest ega taha temaga lahus olla. Pooltel on ühine laps, kes armastab mõlemat vanemat ega

soovi lahutust. Hageja läks ära 29. mail 2019. Ta ei ela enam kodus, aga käib seal. Poolte vahel

suhted jätkuvad. Hageja ja kostja saavad kokku ja suhtlevad. Kostja teadis juba kooselu

lõppemise ajal, et hagejal on uus elukaaslane. Kostja soovib perekonda säilitada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 18. märtsi 2020. a osaotsusega abielu lahutamise nõude. Kohus

lahutas hageja ja kostja abielu, mis sõlmiti XXXXXX. a Ida-Viru Maavalitsuses (tõendi number

181-2019/1955). Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Perekonnaseaduse üldpõhimõttest tulenevalt lähtutakse abielu sõlmimisel ja lahutamisel

abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Poolte abielulised suhted lõppesid alates 2019. a

maikuust. Hageja peab kostjaga kooselu jätkumist võimatuks. Hagejal on uus elukaaslane.

Kostja ei nõustu lahutusega.

Poolte abielulised suhted lõppesid umbes 10 kuud tagasi. Hageja ei soovi abieluliste suhete

taastamist. Hageja palus kohtuistungil teha lahutuse osas osaotsus. Kuigi kostja ei nõustunud

abielu lahutamisega, leiab kohus, et sunniviisiliselt ei saa kedagi sundida koos elama. Kindel ei

ole, et kohtuistungi edasilükkamine ja selle läbi menetluse pikendamine tagaks/aitaks kaasa

poolte abielusuhete taastumisele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja palub tühistada Viru Maakohtu 18. märtsi 2020. a

otsuse ja teha uus otsus, millega jätta abielu lahutamise nõue rahuldamata. Kostja palub jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas jõudis kohus järeldusele, et poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud, et abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ja et abikaasad seda ei

taasta. Abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud, kuna pooled suhtlevad siiamaani. Pooltel

on ühine laps, ühised kulud ja ühisvara. Pooled kohtuvad siiamaani. Apellatsioonkaebuse

esitamise päeva seisuga on kostja hagejaga suheldes aru saanud, et hageja on nõus abielu

säilitama.

Maakohus ei võtnud tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks ega andnud pooletele

leppimisaega.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja leiab, et kohtuotsus on õige, seaduslik ja põhjendatud. Otsuse tegemisel ei ole

materiaalõiguse normi valesti kohaldatud ega rikutud menetlusõiguse norme. Hageja soovis ja

soovib jätkuvalt abielu lahutada. Asjaolud, mille kohaselt oleks võimalik abielusuhteid

taastada, puuduvad. Pooled suhtlevad siiamaani, kuid eranditult ühise lapsega seotud

küsimustes. Ühise lapse olemasolu ei tõenda abielusuhete olemasolu. Pooltel ei ole selliseid

ühiseid kulusid, mida saaks käsitleda abielusuhete kestel kantavate ühiste majandamiskuludena.

Hageja kannab ainult poolte ühisvara ja ühiste kohustustega seonduvaid kulusid. Seda eelkõige

seetõttu, et kõik lepingud on sõlmitud hagejaga. Hagejalt on mõistetud kohtuotsusega elatis

välja ning hageja täidab ühise lapse ülalpidamiskohustust lahus elava vanemana.

Maakohtul puudus kohustus anda pooltele kuni kuue kuu pikkune leppimisaeg. See ei olnud

põhjendatud ega vajalik. Poolte abielusuhted lõppesid üle 10 kuu tagasi. Pooltel oli piisav aeg

leppida, kui nad oleks seda soovinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

7. Kohus võib perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Maakohus tuvastas, et pooled elavad eraldi alates 2019. a mai lõpust. Selle üle ei vaielda.

Hageja kinnitas nii maa- kui ka ringkonnakohtus, et poolte abielusuhted on lõppenud ning et ta

soovib abielu lahutada. Kostja poolt esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et poolte

abielusuhted ei ole lõppenud. Sellest, et pooled teineteisega suhtlevad, seda eriti olukorras, kus

neil on ühine laps, ei saa järeldada, et poolte abielusuhted on säilinud. Ühisvara olemasolu ja

ühisvaraga seotud kohustuste kandmine ei viita samuti abielusuhete säilimisele, kuivõrd

ühisvara saab PKS § 25 ja 35 järgi tekkida ka pärast abielusuhete lõppemist ning ühisvara ja

ühised kohustused muutuvad lahusvaraks PKS § 37 lg 1 järgi alles jagamisega. Kostja ei ole

selgelt väitnud, et hageja kannab poolte ühiseid majapidamiskulusid. Kostja selgitas maakohtu

istungil, et hageja maksab laene, mida nad on koos võtnud, ja lapsele elatist. Asjaolu, et hageja

ei osale kostja ja lapse igapäevaste majapidamiskulude kandmises, vaid maksab lapsele üksnes

elatist, viitab pigem sellele, et pooltel abieluline kooselu ei ole säilinud. Hageja väitel on tal

elukaaslane. Kostja teab seda ega vaidle sellele asjaolule vastu. Hagejal elukaaslase olemasolu

viitab samuti sellele, et poolte abielusuhted on lõppenud.

8. Kohus peab PKS § 67 lg 3 järgi võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks. Kohus võib

anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, kuid tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.

Olukorras, kus abinõude tarvitusele võtmine ei ole mõistlik või on võimatu, ei ole kohus

PKS § 67 lg 3 järgi kohustatud seda tegema. Kui võib arvata, et abielu saab säilitada, peatab

kohus TsMS § 357 lg 1 järgi abielu lahutamise menetluse. Kohus ei peata menetlust, kui

abikaasad on elanud pikemat aega eraldi ja kumbki neist ei nõustu peatamisega.

Maakohus küsitles istungil pooli ning selgitas välja olulised asjaolud ja poolte tegelikku tahte,

sh selle, mida on leppimiseks tehtud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus pooled olid

maakohtu istungi toimumise ajaks elanud lahus üle üheksa kuu, üks pool ei soovi abielu jätkata

ning tal on juba ka uus elukaaslane, ei ole alust arvata, et täiendava leppimisasja andmine võiks

aidata abielu säilitada. Maakohus ei rikkunud leppimisaja andmata jätmisel seega PKS § 67 lg

3 ega TsMS § 357 lõiget 1.

9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu esindajatasu. Arvestades

tsiviilasja keerukust ja mahtu, on hageja esindaja poolt apellatsioonkaebusega tutvumisele ja

vastuse koostamisele kulunud 1 tund 45 minutit ning istungil osalemisele kulunud aeg

põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega samuti

põhjendatud. Esindajakulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi antud juhul hüvitada käibemaksuga.

Hageja lepingulise esindaja kulud on seega põhjendatud summas 321 eurot 60 senti [(120 eurot

x 1 tund 45 minutit) + (120 eurot x 29 minutit) + käibemaks].

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke