2-18-9546/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-9546

Kohtuasi

BC 28 OÜ avaldus

XX pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlausaldaja) BC 28 OÜ (registrikood esindajad

ringkonnakohtus 12072832), lepinguline esindaja v.adv Tarvo Lindma

Võlgnik

XX (isikukood XXXXXXXXXXX,

pankrotis), lepinguline esindaja Riho Viik

Pankrotihaldur Indrek Lepsoo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda vastuvõtmisest ja eemaldada toimikust määruskaebemenetluses XX

esitatud

tõendid:

2015.

a

eksperthinnang

Vesivärava

korteriomandite

turuväärtuse kohta, ekraanitõmmised krüptovara kohta ning Vesivärava

korteriomandite ostu-müügileping.

2. Võtta vastu BC 28 OÜ esitatud tõendid: Vesivärava korteriomandite

ostumüügileping kommentaaridega, kirjavahetus, 2017. a eksperthinnang

Vesivärava korteriomandite turuväärtuse kohta.

3. Jätta Harju Maakohtu 15.01.2019 määrus muutmata ning määruskaebus

rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda.

Selgitus

2-18-9546

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. BC 28 OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 20.06.2018 Harju Maakohtule avalduse XX

(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgniku ning võlausaldaja vahel 07.07.2015 sõlmitud käendusleping,

millega

võlgnik

käendas

YY

(põhivõlgnik)

07.07.2015

sõlmitud

notariaalsest

ostumüügilepingust (leping) tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu kohaselt vastutas võlgnik

kohustuste täitmise ees kuni 500 000 eurot. Lepingu kohaselt kohustus põhivõlgnik tasuma

võlausaldajale 250 000 eurot kahes osas. Lepingu p 5.7. kohaselt kohustus põhivõlgnik tasuma

intressi kord kuus iga kalendrikuu esimesel päeval. Esimene intressimakse tuli teha 01.08.2015.

Lepingu p 5.9. nägi ette, et kui põhivõlgnik viivitab intressi, müügihinna või viivise tasumisega

rohkem kui kolm päeva, muutub kolme päeva möödumisel müügihinna tasumata osa koos

intressidega tervikuna sissenõutavaks. Põhivõlgnik ei tasunud 01.08.2015 intressi (3850 eurot).

Seega muutus 253 850 eurot (tasumata müügihind 250 000 eurot, intress 3850 eurot)

08.08.2015 sissenõutavaks. Põhivõlgnik pidi võla tasumata jätmisel maksma viivist tasumata

võlalt 0,1% päevas. Harju Maakohus mõistis 07.07.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-7891

põhivõlgnikult välja põhivõla 250 000 eurot, viivise ja intressi (kokku 325 350 eurot) ning

edasiulatuva viivise põhivõlalt 250 000 eurot 0,1% päevas alates 19.05.2016 kuni võla

tasumiseni. Põhivõlgnik ei tasunud võlga.

Võlausaldaja tegi 21.05.2018 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles palus kümne päeva jooksul

täita käenduslepingust tulenev kohustus ning tasuda võlausaldajale 500 000 eurot.

Pankrotihoiatuse kohaselt oli põhivõlgniku sissenõutavaks muutunud võlg koos intressiga 253

850 eurot ning 21.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 247 000 eurot

(viivis 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest). Seega oli põhivõlgnikult sissenõutavaks

muutunud võlg kokku 500 850 eurot. Võlgnik ei tasunud võlga.

Võlgnik on maksejõuetu. Põhivõlgniku varale on seatud võlausaldaja kasuks hüpoteek, kuid

hüpoteegi suuruseks on 400 000 eurot, mis ei kata kogu võlga.

2. Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlausaldaja ei ole võlgniku maksejõuetust pankrotiavalduses

põhistanud. Võlgnikul on piisavalt vara kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on krüptoraha.

Võlausaldaja nõue on ebaselge ning tõendamata. Maakohus mõistis 07.07.2017 otsusega

tsiviilasjas nr 2-16-7891 põhivõlgnikult välja 325 350 eurot, sh lepingust tekkinud võla 250 000

eurot, intressi 3850 eurot ning viivise 71 500 eurot. Lisaks mõistis maakohus põhivõlgnikult

välja viivise põhivõlalt 0,1% päevas. Võlausaldaja nõuab võlgnikult 500 000 eurot.

Väljamõistetud viivis, mis on tinginud suure nõude, on ebaõige. Lepingu kohaselt oleks

viivisemäär pidanud olema 0,01%.

2-18-9546

Võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja nõue on tagatud põhivõlgnikule

kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegiga summas 400 000 eurot. Võlausaldajal tuleks esmalt

hüpoteek realiseerida.

3. Harju Maakohus nimetas 08.11.2018 määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks

Indrek Lepsoo. Maakohus kohustas ajutist haldurit esitama 06.12.2018 kohtule kirjaliku

aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

4. Ajutine pankrotihaldur esitas 06.12.2018 aruande, mille kohaselt on võlgnikul kohustusi

657 690 eurot 54 senti (sh 500 000 käenduslepingu alusel). 157 505 euro 2 sendi suuruse

võla osas on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused. Võlgnik on püsivalt

makseraskustes, s.t ta on maksejõuetu.

Võlgnik teenib miinimummääras töötasu. Võlgnikul ei ole piisavalt vara, et kohustusi täita.

Võlgnikul ei ole väärtpabereid, ehitisi, sõidukeid ega kinnisvara. Võlgniku elab korteris

aadressil XXX, Tallinn, mis kuulub põhivõlgnikule. Aastatel 2014–2018 on võlgnikule tehtud

väljamakseid erinevatest äriühingutest summas 16 608 eurot 42 senti. Võlgnik on juhatuse liige

W OÜ-s, P OÜ-s, P OÜ-s, T OÜ-s ning W OÜ-s. Võlgnikul ei ole arvelduskontodel raha ning

tema kontod on arestitud.

Võlgnikule kuuluv krüptoraha ei ole likviidne ning selle arvel ei saa võlausaldajate nõudeid

täita. Võlgniku väitel kuulub talle krüptoraha, s.o 52 722,55 OneCoin münti. Krüptoraha kurss

seisuga 20.11.2018 oli 26 eurot 95 senti ühe mündi kohta. Seega on võlgnikul krüptoraha 1 420

872 euro 72 sendi väärtuses. Avalike andmete kohaselt on OneCoin püramiidskeem, osad

nimetavad seda pettuseks ning paljud riigid hoiatavad inimesi liitumise eest. Alates 2017. a

jaanuarist ei ole OneCoin münte eurode vastu võimalik enam vahetada. OneCoin müntide eest

saab aga väidetavalt Dealshaker nimelises portaalis osta erinevaid kaupu ja teenuseid (alates

pitsast ja limonaadist kuni autode ja majadeni välja), väidetavalt müüvad oma kaupu ja

teenuseid ligikaudu 60 000 erinevat äri üle maailma. Paraku selgub teiste OneCoin müntide

omanikelt, et Dealshaker portaalist ostetud kaup ei jõua tihti omanikuni. Ajutine haldur pöördus

OneCoin kohta täiendava informatsiooni saamiseks MTÜ Eesti Krüptoraha Liit juhatuse liikme

AS ning investor MM poole. Mõlemad kinnitasid, et OneCoin väärtuse defineerimine on vägagi

kaheldav, see ei ole likviidne ning selle varaga ei saa arvestada. Halduri arvates isegi kui

võlgnikule kuuluvad OneCoin mündid, ei saa nendega arvestada, sest nende arvel ei saa

võlausaldajate nõudeid täita.

Arvestades võlgniku kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad

kordades tema vara, on võlgnik maksejõuetu. Võlgnikul ei ole ka vara pankrotimenetluse

kulude katmiseks.

Esimese astme kohtu määrus

5. Harju Maakohus rahuldas 15.01.2019 määrusega pankrotiavalduse, kuulutas välja

võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Maakohus määras võlgniku

esimese üldkoosoleku ajaks 04.02.2019 ning kohustas võlausaldajaid hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu.

2-18-9546

Maakohus määras ajutisele pankrotihaldurile töötasuks ja vajalike kulutuste hüvitiseks 1395

eurot (käibemaksuga). Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) §

1 lg 2 tähenduses. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 657 690 eurot 54 senti. Võlgnikul ei ole

vara, et kohustusi täita. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikule kuuluva

krüptoraha likviidsus ei ole tõendatud. Võlgnik ei ole ära näidanud, et krüptoraha oleks

võimalik eurodeks või muuks käibes olevaks valuutaks vahetada. Kohus andis 10.12.2018

kohtuistungil võlgnikule täiendava tähtaja kuni 09.01.2019 võlausaldajaga võla tasumise osas

kokkuleppele jõudmiseks, kuid võlgnik ei ole selles osas midagi ette võtnud. Võlgniku

kohustusi ei saa katta tema sissetulekust, sest see ei ületa palga alammäära.

Määruskaebus

6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning jätta

menetluskulud võlausaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole võlausaldaja võlgniku maksejõuetust põhistanud. Võlgnik jäi

enda varem esitatud seisukohtade juurde. Võlausaldajal ei saa olla võlgniku vastu nõuet 500

000 eurot. Võlgniku võlg saaks olla 275 000 eurot.

Võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja arvestas ebaõigesti

korteriomandite koguväärtust. Korterite koguväärtuseks hinnati 2015. a 857 300 eurot. Kahe ja

poole aasta jooksul on Tallinna korterite hinnad pigem tõusnud kui langenud. Esimesel

järjekohal olevate hüpoteekide realiseerimisel jääks alles seega 360 877 eurot, mis on piisav

võlausaldaja nõude rahuldamiseks.

Võlgnikul on vara, mille arvel võlg ära maksta. Võlgnikul on krüptoraha. Võlausaldaja keeldub

krüptoraha

vastuvõtmisest.

Võlgnik

on

pakkunud

võla

tasumiseks

erinevaid

kompromissvariante (nt krüptorahaga võlausaldajale võla katteks korteri ostmine Euroopas või

Austraalias), kuid võlausaldaja ei ole nendega nõustunud. Ajutine haldur andis krüptorahale

ebaõige hinnangu.

Menetlusosaliste seisukohad

7. Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõue on selge. Vaidlust ei ole selles, et võlausaldaja

nõue 253 850 eurot põhivõlgniku vastu muutus 08.08.2015 sissenõutavaks. Põhivõlgnik ei ole

seda nõuet täitnud. Võlgnik käendas põhivõlgniku kohustusi. Isegi kui eeldada, et viivisemäär

on 0,01%, oli pankrotihoiatuse esitamise hetkeks võlg 279 300 eurot (250 000 eurot põhivõlg,

3850 eurot intress, 25 450 eurot viivis).

Võlausaldaja nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja nõue on tagatud teise

järjekoha hüpoteegiga põhivõlgniku varale. Esimesel järjekohal on Hüpoteeklaen AS-i kasuks

seatud hüpoteek 600 000 eurot. Korteriomandite väärtuseks on kinnisvaraekspertide hinnangu

kohaselt 745 000 eurot. Esimese järjekoha hüpoteek tagab nõuet suurusega 496 123 eurot.

2-18-9546

Pärast esimese järjekoha nõude rahuldamist jääks alles 248 877 eurot. Võlausaldaja nõue on

vähemalt 279 300 eurot. Järelikult ei ole võlausaldaja nõue pandiga täielikult tagatud, tagamata

nõude suurus on 30 423 eurot (279 300˗248 877=30 423). See summa oleks piisav pankroti

väljakuulutamiseks.

Võlgniku esitatud korteriomandite väärtuse hinnang seisuga 2015. a on asjakohatu.

Kinnisvarahindaja on 31.05.2016 seisuga hinnanud kogu maja (kõigi kolme korteriomandi

ühiseks) koguväärtuseks 622 000 eurot ning eraldiseisvana kolme korteriomandi turuväärtuseks

739 000 eurot. Seisuga 09.10.2017 oli kogu maja (kõigi kolme korteriomandi ühiseks)

turuväärtuseks samuti 622 000 eurot ning eraldiseisvana 745 000 eurot. Seega ei kinnita

hilisemad eksperthinnangud võlgniku väiteid ning tõendeid.

7. Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja nõue on selge

vähemalt 280 050 euro ulatuses. Võlausaldaja nõue muutus sissenõutavaks 08.08.2015. Seda

summat ei ole tasutud ning võlgnik on selle kohustuse täitmist käendanud. Vaidlus on viivise

määra üle. Isegi kui eeldada, et viivisemäär oli 0,01% päevas, oli võlausaldaja nõue

pankrotiavalduse esitamise hetkeks 280 050 eurot (põhivõlg 253 850 eurot ning viivis 26 200

eurot).

Võlausaldaja nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja nõue on tagatud teise

järjekoha hüpoteegiga summas 400 000 eurot põhivõlgniku varale. Esimesel järjekohal on

Hüpoteeklaen AS-i kasuks seatud hüpoteek summas 600 000 eurot, mis tagab Hüpoteeklaen

AS-i nõuet 496 123 eurot. Eksperdihinnangu kohaselt on vara väärtuseks 745 000 eurot. Isegi

kui korterid õnnestuks võõrandada 745 000 euro eest, ei oleks see piisav, et täita võlausaldaja

nõue täielikult. Halduri arvates ei tuleks juhinduda võlgniku esitatud 2015. a eksperthinnangust,

mille kohaselt on korterite väärtus ligikaudu 850 000 eurot. Tegemist on enam kui kolm aastat

vana hinnanguga. Asjakohasem on vara väärtuse hindamise aluseks võtta RE Kinnisvara AS-i

2017. a hinnang. Seda toetavad ka varem korterite nurjunud enampakkumised, milles vara hind

oli 860 000 eurot ja 739 000 eurot. Korterite väärtus ei ületa RE Kinnisvara AS-i hinnangut.

Võlgnikul ei ole vara, mille arvel võlausaldaja nõuet täita. Võlgnikul on krüptoraha, kuid see ei

ole likviidne. Selle münte ei ole võimalik täna muu valuuta vastu vahetada. Samuti on

problemaatiline osta nende müntide eest kaupu või saada teenuseid. Kuigi võlgnik väidab, et

halduri hinnang on ebaõige, ei ole võlgnik esitanud tõendeid selle kohta, et OneCoin müntide

arvel oleks ta võimeline täna võlausaldajate nõudeid täitma. Samuti ei ole võlgnik alates

pankrotiavalduse esitamise hetkest (2018. a juunikuust) suutnud OneCoin münte muu vara

vastu vahetada, et vara müügi arvel võlausaldajate nõudeid täita. Need asjaolud viitavad samuti

sellele, et OneCoin mündid ei ole likviidsed ning võlgnikul ei ole vara, et võlausaldajate

nõudeid täita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus tuleb jätta

muutmata.

2-18-9546

9. Maakohus kuulutas õigesti välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 järgi. Selle sätte

kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt jätab kohus olenemata füüsilisest isikust

võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud

ajutise halduri nimetamata jätmise alus, v.a PankrS § 15 lg 3 p 6 alus.

10. Praegusel juhul ei esine PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud aluseid pankroti välja kuulutamata

jätmiseks. Ringkonnakohtu arvates on võlausaldaja nõue vähemalt osaliselt piisavalt põhistatud

ning nõude olemasolu tõendatud PankrS § 15 lg 3 p 4 tähenduses.

Võlausaldaja nõuab käenduslepingust tulenevat võlga 500 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle,

et võlausaldajal on võlgniku vastu alates 08.08.2015 nõue 253 850 eurot. Isegi kui juhinduda

võlgniku väidetud viivisemäärast 0,01%, oli võla suurus pankrotiavalduse esitamise hetkel 280

050 eurot. Ajutise halduri aruandest nähtub üheselt, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, et võlga

ära maksta. Võlgnikul on aruande kohaselt lisaks vaidlustamata kohustusi 157 505 eurot 2 senti.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnikule kuuluvat krüptoraha ei saa praegusel juhul

arvestada likviidse varana, mille arvelt kohustusi täita. Ajutise halduri aruandest nähtub, et see

vara ei ole käibes piisavalt kasutatav ega aktsepteeritud. Võlgnik ei ole kohtule esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et temale kuuluvat krüptoraha saaks realiseerida, sh et ta saab või

on selle abil võlausaldajate nõudeid täitnud.

11. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja nõue ei ole pandiga täielikult tagatud PankrS §

15 lg 3 p 2 tähenduses.

Võlausaldaja nõue on tagatud kinnisasjale seatud teise järjekoha hüpoteegiga. Kinnisasja

esimesele järjekohale on seatud hüpoteek Hüpoteeklaen AS-i kasuks summas 600 000 eurot,

mis tagab nõuet summas 496 123 eurot. Eeldusel, et täitemenetluses võõrandatakse korterid

hinnaga 745 000 eurot, jääks pärast esimesel järjekohal oleva nõude rahuldamist põhivõlgnikule

248 877 eurot. See summa ei kata võlausaldaja nõuet täielikult (s.o 31 173 euro osas). Võlgnik

väidab määruskaebuses ekslikult, et selline summa ei saa olla aluseks võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks. Olukorras, kus võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, on ka

nõue 31 173 eurot piisav, et pankrot välja kuulutada.

Ringkonnakohus ei arva, et pankroti saab jätta välja kuulutamata seetõttu, et võlgniku hinnangul

on kinnisasjade väärtus suurem (850 000 eurot) kui hind, millega neid täitemenetluses müüakse.

Reeglina vastab täitemenetluses määratud asja müügihind sellele, millega asja on võimalik

reaalselt võõrandada. Ajutise halduri aruandest ka tuleneb, et kinnisasja on varem üritatud

võõrandada hinnaga 860 000 eurot, kuid enampakkumine sellise hinna juures ebaõnnestus.

Võlgniku eksperthinnang, mis pärineb 2015. aastast, ei ole piisav olukorras, kus täitemenetluses

ei ole kinnisasju võimalik sellise raha eest võõrandada ning olemas on hilisemad

eksperthinnangud, mille kohaselt on kinnisasjade väärtus madalam (2017. a hinnangu kohaselt

745 000 eurot).

2-18-9546

12. Eelnevat arvestades on võlausaldaja pankrotiavaldus piisavalt põhistatud ning nõude

olemasolu vähemalt osaliselt tõendatud. Sellest piisab, et välja kuulutada võlgniku pankrot. 13.

Ringkonnakohus keeldub TsMS § 238 lg 1 järgi võtmast vastu võlgniku määruskaebusega koos

üleliigselt esitatud tõendeid, s.o eksperthinnang, ekraanitõmmis krüptovara kohta, kinnistu

müügileping (II kd, tl 133-179). Võlgnik on need tõendeid maakohtule juba eelnevalt esitanud

ja need on toimikus (I kd, tl 146-185). Kuna tõendid on esitatud elektroonilist, eemaldab kohus

need toimikust ega tagasta neid. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 järgi asja lahendamise

juurde võlausaldaja määruskaebemenetluses esitatud täiendavad tõendid, s.o müügilepingu

kommentaaridega, kirjasuhtluse ning 2017. a RE Kinnisvara AS-i eksperthinnangu (III kd, tl

571).

14. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt

XX kanda.

15. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa.

(digitaalselt allkirjastatud)