2-17-8910/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-8910

Kohtuasi

IKi hagi OÜ MK Holding, MKi, Kollaps OÜ ja

Navitrum

OÜ

vastu

ainuosaniku

otsuste

ja

võõrandamistehingute

tühisuse

tuvastamiseks;

osanike nimekirjas muudatuste tegemise nõusoleku

andmise, osade ülekandmise ja hageja osanike

nimekirja

ühisomanikuna

kandmiseks

kohustamiseks; alternatiivselt osa jagamiseks või

müümiseks enampakkumisel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2020 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ MK Holding, MKi, Kollaps OÜ ja Navitrum OÜ

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja IK (isikukood xxxxxxxxxx), lepingulised

esindajad v.adv Maria Mägi-Rohtmets ja v.adv Hendrik

Mühls

Kostjad OÜ MK Holding (registrikood 11198353),

MK (isikukood xxxxxxxxxx), Kollaps OÜ

(registrikood 14271197) ja Navitrum OÜ (registrikood

1279419), lepinguline esindaja v.adv Tarvo Lindma

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.01.2020 määrus osas, milles maakohus jättis IKilt OÜ

MK Holding, MKi, Kollaps OÜ ja Navitrum OÜ kasuks välja mõistmata esimese ja

teise astme kohtu menetluskulu 3007 eurot 25 senti, ning teha tühistatud osas uus

määrus, millega mõista IKilt OÜ MK Holding, MK, Kollaps OÜ ja Navitrum OÜ

kasuks välja täiendav menetluskulu 3007 eurot 25 senti. Muuta osaliselt maakohtu

määruse põhjendusi.

2. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2.1. Rahuldada OÜ MK Holding, MKi, Kollaps OÜ ja Navitrum OÜ avaldus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

2-17-8910

2(9)

2.2. Välja mõista IKilt solidaarselt OÜ MK Holding, MKi, Kollaps OÜ ja Navitrum

OÜ

kasuks

maakohtus

kantud

menetluskulud

7930

eurot

ja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1624 eurot.

2.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülal märgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. IK (hageja) esitas 07.06.2017 hagi MKi, OÜ MK Holding, Kollaps OÜ ja Navitrum OÜ

(kostjad) vastu. Hageja nõudis OÜ MK Holding 29.05.2017 ainuosaniku otsuse ja nimetatud

äriühingu osade võõrandamise tehingute tühisuse tuvastamist ning osanike nimekirjas

muudatuste tegemise nõusoleku andmiseks, osade ülekandmiseks ja hageja osanike nimekirja

ühisomanikuna kandmiseks kohustamist. Alternatiivselt palus hageja jagada M.

Ki nimel olevad OÜ MK Holding osad nende üleandmise järgselt hageja ja M. Ki vahel selliselt,

et hageja omandisse jääb osa, mis moodustab 60% osakapitalist ja M. Kile jääb osa, mis

moodustab 40% osakapitalist, või alternatiivselt müüa osad avalikul enampakkumisel, mille

tulem jagada samas proportsioonis. Ühes hagiga esitas hageja avalduse hagi tagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt asutasid M. K (hageja abikaasa alates xx.xx.xxxx) ja A

Z 31.08.1998 Jägala Energy OÜ. Hageja kandis nende abielule eelnenud kooselu ajal

12.08.2003 M. Kile üle 24 000 krooni Jägala Energy OÜ-s osa omandamiseks. M. K omandas

03.02.2004 A. Zilt viimasele kuuluva Jägala Energy OÜ osa nimiväärtusega 24 000 krooni, mis

moodustas tehingu toimumise ajal 60% äriühingu osakapitalist. M. K asutas 13.12.2005 OÜ

MK Holding, mille juhatuse liikmeks oli alates asutamisest hageja, ning müüs 19.12.2005 tema

nimel oleva Jägala Energy OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni OÜle MK Holding. M. K

vormistas 29.05.2017 OÜ MK Holding ainuosaniku otsuse, millega nimetas tähtajatult

osaühingu juhatajaks JN ning kutsus hageja juhatuse liikme kohalt tagasi. Samal kuupäeval

esitas uus OÜ MK Holding juhatuse liige äriregistrile kandeavalduse asjaomaste kannete

tegemiseks äriregistris. Seejärel jagati OÜ MK Holding osa kaheks ning osa nimiväärtusega

1252 eurot (49% osakapitalist) uue osanikuna kanti registrisse Kollaps OÜ.

Hagi täpsustuse kohaselt võõrandas M. K kohtumenetluse ajal oma nimel olnud osa OÜ-s MK

Holding (nimiväärtusega 1304 eurot) Navitrum OÜ-le.

2-17-8910

3(9)

Hageja leidis, et tema ja M. Ki vahelisele abieluvälisele kooselule ja selle kestel omandatud

varale saab kohaldada seltsingulepingu sätteid (võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 jj). Sellest

tulenevalt on M. Ki nimel olev OÜ MK Holding osa hageja ja M. Ki ühisvara, millega seotud

õigusi said nad teostada üksnes ühiselt. Kuna osa võõrandamise tehingu tegemiseks puudus

hageja nõusolek, on see tühine.

2. Harju Maakohus jättis 17.01.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hageja esitas 18.02.2019 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 07.10.2019 otsusega Harju Maakohtu 17.01.2019 otsuse muutmata

ning esimese ja teise astme menetluskulud hageja kanda. Maa- ja ringkonnakohtu otsused

jõustusid

Riigikohtu 19.12.2019 määrusega, millega jäeti hageja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

3. Kostjad palusid 16.09.2019 (ringkonnakohtule) esitatud menetluskulude nimekirjades

hagejalt välja mõista menetluskulud maakohtus kokku 17 202 eurot, sh riigilõiv

määruskaebustelt 100 eurot, kautsjon 50 eurot ja esindajakulud 17 052 eurot, ning

ringkonnakohtus kokku 2436 eurot. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi kostjate

esindaja maakohtu menetluses toiminguid 98 tundi ja apellatsioonimenetluses 14 tundi

tunnihinnaga 174 eurot (sh käibemaks).

4. Hageja vaidles kostjate menetluskuludele vastu.

Põhjendatud ei ole OÜ-de MK Holding, Kollaps ja Navitrum taotlus, et menetluskulud tuleks

välja mõista koos käibemaksuga. Nimetatud kostjad on käibemaksukohustuslased, kellel on

seaduse järgi õigus õigusabiarvetel näidatud sisendkäibemaks maha arvata. Kostjate väide, et

neil ei ole võimalik seda teha, on paljasõnaline.

Rahuldamata jäetud määruskaebuste ja taotluste esitamisega seotud kostjate menetluskulud

tuleb jätta TsMS § 169 lg 3 alusel nende endi kanda. Mitmete muude toimingute puhul ei ole

esindaja ajakulu taotluses märgitud ulatuses põhjendatud. Kostjate menetlustoimingud ja nende

ajakulu on põhjendatud maksimaalselt 19 h 45 min ulatuses.

Esimese astme kohtu määrus

5. Harju Maakohus rahuldas 10.01.2020 määrusega kostjate taotluse osaliselt. Maakohus

mõistis hagejalt solidaarselt kostjate kasuks esimese astme kohtu menetluskulude katteks

5176,50 eurot ja teise astme kohtu menetluskulude katteks 1370,25 eurot ning viivise VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Arvestades tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on kostjate

esindajakulud nii esimeses kui ka teises kohtuastmes osaliselt ülemäärased.

Kostjate 05.07.2017 ja 18.03.2019 esitatud määruskaebustega esitatud menetluskulusid (sh

riigilõivud ja kautsjon) ei ole põhjendatud jätta hageja kanda, kuivõrd ringkonnakohus jättis

05.07.2017 määruskaebused läbi vaatamata ning Riigikohus ei võtnud 18.03.2019

määruskaebust menetlusse. Sellega seoses tuleb põhjendatud ajakulu vähendada kokku 8 h 45

min võrra. Samuti ei ole põhjendatud kostjate kulu tagatise määramise ja hagi läbi vaatamata

jätmise ning hageja täiendavate nõuete menetlusse võtmata jätmise taotluste esitamiseks

(vastavalt 7 h ja 5 h 30 min), sest need taotlused jättis kohus rahuldamata ja võttis täiendavad

nõuded menetlusse. Põhjendatud ajakulu hagiavaldusele vastuse koostamiseks on 12 h taotluses

märgitud 41 h 30 min asemel. Kostjate 24.04.2018 seisukoha koostamisele, millele taotluse

2-17-8910

4(9)

järgi kulus 15 h 30 min, ei saanud mõistlikult võttes kuluda rohkem kui 5 h. Kohtuistungiks

ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ajakulu – 3 h 15 min – tuleb vähendada 1 h 15 min

võrra. Mõistlikuks ajaks kostjate 11.10.2018 seisukohale koostamiseks saab pidada 2 h

taotluses märgitud 3 h 30 min asemel. Seega on kostjate esindaja menetluskulude nimekirjas

märgitud maakohtu menetluses tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 34 h ulatuses.

Hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks saab pidada 7 h 20

min taotluses märgitud 8 h 30 min asemel. Kostjad ei ole hageja 30.08.2019 seisukohtadele

vastust koostanud, mistõttu tuleb selle seisukohaga tutvumisega seotud menetluskulu (ajakulu

2 h 30 min) jätta täies ulatuses kostjate endi kanda. Ringkonnakohtu istungil osalemiseks ja

selleks ettevalmistamiseks põhjendatud ajakulu on 1 h 40 min taotluses märgitud 3 h asemel.

Seega on kostjate esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ringkonnakohtu menetluses

tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 9 h ulatuses.

Kostjate esindaja tunnitasu – 174 eurot koos käibemaksuga – on tsiviilasja keerukust, materjale

ja menetluse käiku ning esindaja kõrget kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud.

M. Ki menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga ning teiste kostjate menetluskulud

ilma käibemaksuta, s.o 145 eurot/h. Arvestades, et kostjate menetluskulud jagunevad nende

vahel võrdselt, on M. Ki põhjendatud menetluskulu maakohtus 1479 eurot (8,5×174) ja

ringkonnakohtus 391,50 eurot (2,25×174) ning teistel kostjatel maakohtus kokku

3697,50 eurot (25,5×145) ja ringkonnakohtus 978,75 eurot (6,75×145). Kostjate esimese ja teise

astme kohtu põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 6546,75 eurot

(5176,50+1370,25), mis tuleb hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista. Vastavalt

kostjate taotlusele tuleb hagejat kohustada hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. MK, OÜ MK Hoilding, Kollaps OÜ ja Navitrum OÜ paluvad määruskaebuses tühistada

maakohtu 10.01.2020 määrus osas, milles kostjate taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks jäeti rahuldamata, ning teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostjate

kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks 17 202 eurot ja apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude katteks 2436 eurot.

Maakohus ei ole selgitanud, miks ta peab kostjate menetluskulusid osaliselt põhjendamatuks.

Seega on määrus olulises osas põhjendamata ja tuleb ainuüksi seetõttu tühistada.

Kollaps OÜ ja Navitrum OÜ määruskaebused jättis ringkonnakohus 16.08.2017 määrusega

rahuldamata, mitte läbi vaatamata, nagu on märkinud maakohus. Hagi tagamisel ei hinnata hagi

tõendatust, vaid lähtutakse üksnes hageja väidetest. Hagi tagamise taotlemisel võtab hageja riski

ja vastutuse sellega seotud tagajärgede eest juhuks, kui hagi jääb rahuldamata. Olukorras, kus

hagi on jäetud rahuldamata, ei saa hagi tagamise vaidlustamist pidada põhjendamatuks ja

sellega seotud kulusid ebavajalikuks.

Hagi rahuldamata jätmist on kohtud põhjendanud mh samade õiguslike argumentidega, mille

alusel taotlesid kostjad hagi ja täiendavate nõuete läbi vaatamata jätmist. Seega oli hagi ja selle

nõuete läbi vaatamata jätmise taotlus sisuliselt põhjendatud. Kui kohus oleks jätnud hagi läbi

vaatamata kostjate esile toodud ja hiljem ka kohtuotsustes kajastuvatel õiguslikel põhjendustel,

oleks olnud võimalik menetluskulusid olulises osas vältida.

2-17-8910

5(9)

M. K ei ole käibemaksukohustuslane ja seega puudub tal võimalus õigusabikuludelt

käibemaksu tagasi saada. Seda võimalust ei ole ka teistel kostjatel, sest praegune vaidlus ei

seondu nende maksustatava käibega. Praeguse vaidluse esemeks on osade omandiõigus ja

osadega seotud tehingute kehtivus. Osaühingu osade võõrandamine ja tehingud osaühingu

osadega ei ole käibemaksuga maksustatavad (käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 6). Seega

ei teki seoses osaühingu osadega ega nendega tehtavate tehingutega (sh kohtuotsuse alusel

toimuva võimaliku käsutusega) ühelgi kostjal käibemaksuga maksustatavat käivet. KMS § 29

lg 1 kohaselt saab käibemaksukohustuslane arvata maha tema poolt tasumisele kuuluvast

käibemaksust üksnes juhul, kui see sisendkäive on tekkinud seoses käibemaksuga maksustatava

käibega. Järelikult puudub kostjatel võimalus õigusabi arvetel kajastatud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvata ja seetõttu on põhjendatud kõigi kostjate puhul

õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga.

Õige ei ole maakohtu seisukoht, et kuivõrd kostjad pole hageja 30.08.2019 seisukohale (mille

koostamisele kulus hageja esindajal 5 h 30 min) vastust esitanud, on selle dokumendiga

tutvumisega seotud ajakulu (2 h 30 min) põhjendamatu. Selleks, et kujundada hageja

menetlusdokumendi ja sellele vastamise kohta oma arvamus, pidi kostjate esindaja sellega

tutvuma.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleks poolte võrdsuse põhimõttest

lähtudes menetlusosaliste kulusid omavahel võrrelda. Kui ühe poole esindajal on

menetlustoimingu tegemisele kulunud teatud aeg, siis tuleb põhjendatuks lugeda teise poole

esindaja ajakulu vähemalt samas ulatuses. Kohtul pole õigust sekkuda poolte menetluskulude

suuruse põhjendatusse ulatuses, milles poolte kulud kattuvad. Poolte esitatud seisukohtade ja

tõendite mahtu arvestades on kostjate esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute puhul

põhjendatud.

7. IK palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Asjaolu, et hagi jäi rahuldamata, ei õigusta hagejalt kostjate esitatud määruskaebustega, mis

jäeti rahuldamata, seotud menetluskulude väljamõistmist. Hagi tagamise abinõud (M. Kile

kuulunud osade võõrandamise keelamine) ei piiranud Kollaps OÜ-l ja Navitrum OÜ-l oma

õiguste teostamist, mistõttu puudus neil vajadus hagi tagamist vaidlustada. Samuti on maakohus

põhjendatult leidnud, et hagi läbi vaatamata jätmise jms taotlustega seotud kulud tuleb jätta

kostjate endi kanda, kuivõrd need taotlused jäeti rahuldamata. Asjakohatu on kostjate väide, et

kohtud jätsid hagi rahuldamata samadel põhjendustel, mille olid kostjad esitanud hagi läbi

vaatamata jätmise taotlustes. Sisuline vastuväide hagile ei ole samastatav menetlusliku

taotlusega hagi läbi vaatamata jätmiseks. Põhjendamatute taotluste esitamisega võtsid kostjad

endale riski, et nendega seotud kulud võivad jääda nende endi kanda.

Kohtupraktikast tulenevalt ei pea kohus detailselt põhjendama ajakulu vähendamist, kuivõrd

menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsioon, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda üksnes piiratud juhtudel. Põhjendatud ei ole võrrelda kostjate

õigusabikulusid hageja kuludega. Kuivõrd menetluskulud jäid hageja kanda, võttis kohus

seisukoha ainult kostjate menetluskulude osas. Kui menetluskulud oleks jäetud kostjate kanda,

oleks kohus võinud hagejate kulusid vähendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas,

milles maakohus jättis hagejalt kostjate kasuks välja mõistmata menetluskulu 3007,25

2-17-8910

6(9)

eurot. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja

täiendav menetluskulu 3007,25 eurot. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu

määruse põhjendusi, täiendades neid. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

9. Maakohus jättis kostjate esitatud 05.07.2017 ja 18.03.2019 määruskaebuste ning

10.07.2017, 16.11.2017 ja 16.02.2018 taotlustega seotud menetluskulud kostjate endi

kanda, kuivõrd neid ei rahuldatud.

9.1. Eelnevalt nimetatud kuludest on maakohus õigesti jätnud täies ulatuses kostjate

kanda 18.03.2019 määruskaebuse esitamisest tingitud kulud, s.o kautsjon 50 eurot

ja 3 töötunnile vastav esindajakulu. Selle määruskaebusega vaidlustasid kostjad

ringkonnakohtu

04.03.2019

määrust,

millega

keelduti

kostjate

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Riigikohus keeldus

27.05.2019 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest, arvas tasutud kautsjoni

riigituludesse ning jättis määruskaebuse esitamisega seotud kostjate menetluskulud nende endi

kanda. Seega on 18.03.2019 määruskaebuse esitamisega seotud kulud Riigikohtu määrusega

jaotatud ning selles osas ei saa kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlust rahuldada.

9.2. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 alusel kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et kaebuse või

taotlusega seotud kulu ei saa lugeda tervikuna mittevajalikuks ja põhjendamatuks TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel pelgalt tulenevalt sellest, et kaebus või taotlus jäeti rahuldamata. Edutu

taotluse, väite või tõendi esitamisega kaasnevad kulud on võimalik jätta TsMS § 169 lg 3 alusel

menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas kõnealuse taotluse, väite või

tõendi. Maakohus ei ole TsMS § 169 lg-le 3 viidanud ning seda poleks maakohus saanud ka

kohaldada, sest nimetatud sätet ei saa enam kohaldada menetluskulude kindlaksmääramisel,

vaid selle otsustuse peab tegema menetluskulude jaotamisel (vt Tsiviilkohtumenetluse

seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2017, lk 799; Tallinna Ringkonnakohtu

28.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-1147, p 42 ja 12.08.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-1719449,

p 11.1). Maakohus jättis 17.01.2019 otsusega menetluskulud hageja kanda ning

ringkonnakohus jättis 07.10.2019 otsusega nii maakohtu kui ka apellatsiooniastme

menetluskulud hageja kanda. Kohtud ei kohaldanud menetluskulude jaotamisel TsMS § 169

lg-t 3 ning menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda jõustunud lahenditest, millega

menetluskulud on jäetud hageja kanda. Hagi tagamise määruse peale 05.07.2017 esitatud

määruskaebuste menetlustes ei otsustanud ringkonna- ega riigikohus menetluskulude jaotust.

9.3. 05.07.2017 määruskaebuste ning 10.07.2017, 16.11.2017 ja 16.02.2018 taotlustega seotud

menetluskulusid tervikuna kostjate kanda jättes on maakohus rikkunud diskretsiooni piire ja

selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada.

10. Eelnevast lähtuvalt tuleb ringkonnakohtul hinnata kostjate 05.07.2017 määruskaebuste

ning 10.07.2017, 16.11.2017 ja 16.02.2018 taotlustega seotud menetluskulude

põhjendatust. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise määruseid vaidlustades on kostjad

realiseerinud menetluslikku õigust vaidlustada neid puudutavaid kohtulahendeid ning ka

nimetatud taotlusi, mis sisaldavad mh sisulisi seisukohti hageja väidete kohta, ei saa pidada

selgelt ebavajalikeks ja menetlust venitavateks taotlusteks. Küll aga on ringkonnakohtu

hinnangul põhjust nende menetlustoimingutega seotud kulusid vähendada.

2-17-8910

7(9)

10.1. Kostjad esitasid maakohtu 12.06.2017 ja 13.06.2017 hagi tagamise määruste

peale

05.07.2017 kaks analoogse sisuga määruskaebust. Ühel juhul olid määruskaebuse esitajateks

M. K ja Navitrum OÜ ning teisel juhul M. K ja Kollaps OÜ; M. Ki osas jäeti määruskaebused

läbi vaatamata ning Kollaps OÜ ja Navitrum OÜ osas rahuldamata. Menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse järgi on kostjate esindajal kulunud määruskaebuste koostamisele 5

h 45 min. Määruskaebuste sisu ja mahtu arvestades loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks

kokku 4 h. Esindajakulule lisandub määruskaebustelt tasutud riigilõiv kokku 100 eurot.

10.2. Kostjad esitasid 10.07.2017 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ning

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramiseks. Taotluse kohaselt on

kostjate esindajal selle menetlusdokumendi koostamisele kulunud 5 h 15 min.

16.11.2017 menetlusdokumendis esitasid kostjad täiendavad seisukohad ja põhjendused hagi

läbi vaatamata jätmiseks. Kostjate esindajal on taotluse kohaselt selle menetlusdokumendi

koostamisele kulunud 1 h 45 min.

Arvestades, et mõlemas menetlusdokumendis on taotletud hagi läbi vaatamata jätmist,

kusjuures sama taotlus ja sarnased õiguslikud põhjendused sisalduvad ka 30.01.2018 vastuses

hagile, loeb ringkonnakohus nende menetlusdokumentide põhjendatud ajakuluks kokku 5 h.

10.3. Kostjate 16.02.2018 menetlusdokumendis esitasid kostjad taotluse hageja

12.02.2018 esitatud täiendava nõude ja alternatiivsete nõuete menetlusse võtmata

jätmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse järgi kulus sellele

toimingule 5 h 30 min. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa põhjendatud ajakulu

selle dokumendi koostamisele ületada 2 h.

11. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS

§ 175 lg 1 alusel arvestatakse mh kohtuvaidluse asjaoludega (eelkõige asja keerukuse ja

mahukusega) ning rahaliste nõuete puhul ka tsiviilasja hinda (Riigikohtu 06.05.2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14), mis praeguse asja puhul on 15 612 eurot. Hinnata

tuleb nii esindamisele kulunud aega kui ka esindaja tunnitasu (Riigikohtu 13.11.2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, et

maakohtu määrus on olulises osas põhjendamata. Maakohus on kostjate menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust hinnates arvestanud tsiviilasja keerukust ning esitatud

menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, ning määratlenud neile asjaoludele tuginedes

põhjendatud ajakulu. Samuti on maakohus hinnanud kostjate esindaja tunnitasu

põhjendatust. Hageja on küll esitanud palju nõudeid, kuid see ei ole muutnud asja

keskmisest oluliselt keerukamaks ega mahukamaks, kuivõrd kõik hageja nõuded põhinesid

samal eeldusel, s.o M. Ki nimel oleva OÜ MK Holding osa suhtes ühisomandi tekkimine

tulenevalt seltsingulepingust. Ka tõendite maht ei ole märkimisväärselt suur.

Praeguse vaidluse asjaolude põhjal ei saa pidada õigustatuks menetluskulude väljamõistmist

asja hinda ületavas määras, nagu taotlevad kostjad.

Seoses kostjate väitega, et poolte võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes tuleks põhjendatuks

lugeda kostjate ajakulu vähemalt selles ulatuses, mis on samale toimingule kulunud hagejal,

märgib ringkonnakohus, et menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas

hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt,

mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (Riigikohtu 18.05.2010

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Arvestades hagejal lasuvat suuremat

tõendamiskoormust (tõendada nõude olemasolu), on põhjendatud hagejal mõnevõrra suuremate

2-17-8910

8(9)

menetluskulude tekkimine. Samas pole välistatud, et kui menetluskulud oleksid jäänud kostjate

kanda, oleks kohus vähendanud ka hageja kulusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga selle kohta, millises ulatuses on kostjate

esindaja töömaht hagile vastuse, 24.04.2018 ja 11.10.2018 seisukohtade koostamisele ning

maakohtu istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele vajalik ja põhjendatud, s.o kokku

21 h ulatuses. Sellele lisanduvad 29.08.2018 taotluste ja seisukoha (7 h 30 min), 12.11.2018

vastuse kohtunõudele (3 h 30 min) ja 28.11.2018 seisukoha (2 h) koostamise kulu, mida

maakohus pole vähendanud, ning käesoleva määruse p-s 10 toodud kulud kokku 11 h ulatuses.

12. Vähendades kostjate kulusid hageja apellatsioonkaebusele vastamise ja kohtuistungil

osalemise ja selleks ettevalmistamise osas, ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire.

Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga selles, et hageja 30.08.2019 seisukohaga tutvumise

kulu (2 h 30 min) on täies ulatuses põhjendamatu, sest kostjad ei esitanud sellele vastuseks

ühtegi menetlusdokumenti. Enne ringkonnakohtu istungit pidi kostjate esindaja lisaks istungiks

ettevalmistamisele selle hageja seisukohaga paratamatult tutvuma. Lisaks tuleb arvestada

asjaoluga, et maakohus on juba vähendanud kostjate esindaja istungiks ettevalmistamise ja

istungil

osalemise

kulusid,

ehkki

hageja

nendele

vastu

ei

vaielnud.

Hagejate

menetlusdokumendi sisu ja mahtu (8 lehel vastuväited kostjate seisukohtadele, milles ei esitata

uusi asjaolusid) arvestades ei saa põhjendatud ajakulu sellega tutvumisele ületada 20 min.

13. Eelneva põhjal tuleb lugeda kostjate esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtus 45 h ja

ringkonnakohtus 9 h 20 min.

14. Kostjad taotlesid esindajakulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuivõrd M. K ei ole

käibemaksukohustuslane ning ka teised kostjad, kes on käibemaksukohustuslased, ei saa

õigusabikulude käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, sest praeguse vaidluse

kulud ei seondu nende maksustatava käibega.

TsMS § 174 lg 10 järgi peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega on menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmise eelduseks menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (vt ka Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).

Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta

siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu

täielikult või osaliselt maha arvata. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks

tuleb välja selgitada isiku kogu majandustegevus. Kuna lõplik ümberarvestus tehakse alles aasta

lõpus, ei ole enne võimalik kindlaks määrata, kui suures osas menetlusosaline tegelikult saab

sisendkäibemaksu maha arvata. Kui ettevõtjale mõistetakse välja kohtukulud koos

käibemaksuga, siis ta peab vastavalt KMS § 29 lg-le 7 korrigeerima varem maha arvatud

sisendkäibemaksu (15.11.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-07, p 16). Riigikohtu

tsiviilkolleegium on aktsepteerinud esindajakulude hüvitamist koos käibemaksuga näiteks

olukorras, kus hageja (Danske Bank AS) ei saanud laenu sissenõudmisega seotud

esindajakuludelt käibemaksu tagasi arvestada tulenevalt KMS § 16 lg 21 p‑st 2 (31.01.2018

otsus tsiviilasjas nr 2‑14‑21710, p 55).

Praeguses asjas on kostjad viidanud asjaolule, et osaühingu osade võõrandamine ja tehingud

osaühingu osadega (mis on võõrandatavad varalised õigused ehk väärtpaberid) ei ole KMS §

16 lg 2 p 6 järgi käibemaksuga maksustatavad. Kuivõrd praegune vaidlus puudutab osaühingu

osa võõrandamist, ei saa kostjad praeguses asjas tekkinud esindajakuludelt käibemaksu

2-17-8910

9(9)

sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega tuleb kõigi kostjate esindajakulud hagejalt välja mõista

koos käibemaksuga. Kostjate esindaja tunnitasu koos käibemaksuga on 174 eurot.

15. Kostjate põhjendatud ja vajalikud esindajakulud maakohtus on seega 7830 eurot (45×174),

millele lisandub riigilõivude kulu 100 eurot, ning ringkonnakohtus 1624 eurot (9 1/3 ×174),

s.o kokku 9554 eurot.

Hagejalt tuleb solidaarselt kostjate kasuks esimese ja teise astme menetluskulude katteks välja

mõista kokku 9554 eurot, sh maakohtus kantud menetluskulud 7930 eurot ja ringkonnakohtus

apellatsioonkaebuse menetlemisel kantud menetluskulud 1624 eurot.

16. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

17. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa.

(allkirjastatud digitaalselt)