2-18-6405/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6405

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2019 otsus (parandatud 10.06.2019

määrusega)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

100 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad Tanel Riivits ja Birgit Riivits

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 07.06.2019 otsus, mida on parandatud Harju Maakohtu

10.06.2019 määrusega, jätta muutmata.

2. XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta XX kanda.

4. YY

taotlus

apellatsiooniastme

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata YY apellatsiooniastme

menetluskulude suuruseks 1058,40 eurot.

5. Välja mõista XX-lt YY kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1058,40 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu,

mille

tegemiseks

ta

menetlusabi

taotleb.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 24.04.2018 esitas XX (hageja) maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 50 000 eurot, intressi 2500 eurot, viivise perioodi

11.08.2017–23.04.2018 eest 6400 eurot, viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates

24.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni ja kahjuhüvitise 198 eurot. 24.04.2019 istungil

taotles hageja nõude suurendamist põhiosa arvelt 31 777 euro võrra hagihinnani 100

000 eurot.

2. Pooled sõlmisid 2015 jaanuaris suulise kokkuleppe, et hageja laenab kostjale raha

ettevõttega alustamiseks ja toetab teda ettevõtte juhtimises. Vastutasuks lubas kostja

hagejale osalust ettevõttes SW24 OÜ või laenatud raha tagasi maksta. Seetõttu ja

usalduslike suhete pinnalt alustas hageja laenuraha ülekannete teostamist enne kirjaliku

laenulepingu sõlmimist. 10.08.2016 sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku laenulepingu

laenusumma kuni 105 000 euro laenamiseks. Osaliselt oli hageja laenuraha kandeid

teinud juba enne laenulepingu sõlmimist. Lepingu järgi kohustus hageja kostjale raha

üle andma kostja vajadusele vastavalt SW24 OÜ kontole, kuni laenumaksete

kogusumma ei ületa lepingus kokkulepitud laenusummat. Vastavalt lepingule on hageja

SW24 OÜ kontole üle kandnud 103 910 eurot. Sellest summast 40 235 eurot on hageja

üle kandnud QQ (Q) konto kaudu, mida ta valdas ja 63 675 eurot on hageja teostanud

sularaha sissemaksetega temanimelise SW24 OÜ pangakaardiga.

3. Vastavalt laenulepingu p-le 3 kohustus kostja saadud laenusumma koos intressiga

tagastama hiljemalt 10.08.2017, intress oli lepingu kohaselt 5% laenusummalt. Lepingu

p 6 kohaselt on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% päevas tähtaegselt tasumata

laenusummalt.

4. Kostja ei ole rahalist kohustust hageja ees täitnud ning võlgnevus on muutunud

sissenõutavaks tähtaja möödumisega.

5. Kostja oma kohustuse mittetäitmisega andis hagejale aluse tegeleda kostja poolt

täitmata kohustuse sissenõudmisega. Kostja on põhjustanud hagejale otsese varalise

kahju õigusabile tehtud kulutuste näol summas 198 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Hageja väide, mille järgi olevat pooled sõlminud 2015.a suulise kokkuleppe, mille

kohaselt hageja laenas kostjale raha ettevõtte alustamiseks, ei vasta tõele. Samuti ei

vasta tõele, et pooled sõlmisid 10.08.2016 laenulepingu 105 000 euro laenamiseks

kostjale. Sellist laenulepingut ei ole kostja hagejaga sõlminud ega allkirjastanud,

mistõttu leidis kostja, et hageja esitatud laenulepingul olev kostja allkiri on võltsitud.

8. Kostja nõustus, et hageja on teinud endanimelise SW24 OÜ pangakontoga seotud

pangakaardiga sissemakseid SW24 OÜ kontole, kuid neid sissemakseid ei ole tehtud

laenulepingu täitmiseks. Hageja oli teatud perioodil seotud SW24 OÜ-ga, tegeledes

peamiselt äriühingu finantspoolega. Seetõttu oli SW24 OÜ pangakonto kasutamiseks

tellitud ka hageja nimele pangakaart. SW24 OÜ pakkus peamiselt rehvivahetuse teenust

ning osa ettevõtte tulust laekus kassasse sularahas. Hageja ülesandeks oli sularaha panka

viimine ja SW24 OÜ kontole kandmine, kasutades selleks endanimelist SW24 OÜ

kontoga seotud pangakaarti. Seega oli hageja SW24 OÜ pangakontole sularaha

sissemakseid tehes kandnud kontole SW24 OÜ enda raha (äriühingu SW24 OÜ teenuste

osutamisest teenitud tulu).

9. Kostja nõustus, et QQ kontolt on tehtud SW24 OÜ kontole ülekandeid, kuid need

maksed ei ole tehtud hagis nimetatud laenulepingu täitmiseks. Arvestades kõnealuste

maksete selgitusi, ei ole võimalik neid seostada hageja esitatud laenulepinguga. Maksete

selgitused tõendavad, et maksed on tehtud muudel alustel. Lisaks on ebausutav ning

jääb arusaamatuks, miks on hageja laenulepingust tulenevat enda kohustust täitnud kahe

aasta vältel teise isiku konto kaudu. Usutav oleks mõjuval põhjusel mõne üksiku makse

sooritamine teise isiku kontolt, kuid sellisel juhul oleks tavapärane selliselt kohustuse

täitmisel ära märkida makse selgitusse vähemalt kohustatud isik, kelle eest

laenukohustust täidetakse. Hageja nime ega laenulepingut ei ole aga maksete selgitustes

kordagi nimetatud.

10. Kuna pooled ei ole laenulepingut sõlminud ning hageja ei ole selle alusel ka ühtegi

makset teinud, on hagi alusetu.

Esimese astme kohtu otsus

11. 07.06.2019 tegi Harju Maakohus otsuse (mida on parandatud 10.06.2019 määrusega),

millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt

kostjale välja menetluskulud 6015 eurot, s.o esindajatasu 5733 eurot ja ekspertiisitasu

282 eurot. Samuti tagastas kohus hagejale menetluses esitatud originaaldokumendid:

YY ja XX 10.08.2016 sõlmitud leping – 1 lehel; YY käekirja ja allkirja

eksperimentaalproovid – 10 lehel; 18.05.2015 volikiri – 1 lehel; SW24 OÜ dokument –

1 lehel; 20.01.2015 ärikliendileping – 5 lehel.

12. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja tuginenud nõude esitamisel poolte vahel

sõlmitud laenulepingule. Kohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-le 1 ja § 397

lg-le 1. Kostja on menetluses esitanud vastuväited, et lepinguid ei ole sõlmitud ning

kirjalikul lepingul on tema allkirja võltsitud. Seega hindas kohus esmalt, kas poolte

vahel on sõlmitud laenuleping.

13. Hageja on esitanud kohtule 10.08.2016 allkirjastatud laenulepingu (kd I lk 5). Kuigi

kostja on 24.04.2019 kohtuistungil vande all eitanud laenulepingu sõlmimist (kd I lk

179-180), siis laenulepingu allkirjastamine kostja poolt on tõendatud tsiviilasjas

läbiviidud käekirjaekspertiisiga (kd I lk 90-94). Ekspertiisiaktist nr 18E-DK0049

nähtub, et 10.08.2016 kuupäevaga dateeritud laenulepingu on väga tõenäoliselt

allkirjastanud kostja. Seega tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga väike.

Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisi usaldusväärsuses. Seega leidis kohus, et pooled

on sõlminud 10.08.2016 laenulepingu.

14. Hageja väide suulise kokkuleppe kohta 2015 jaanuaris on jäänud tõendamata. Ka hageja

24.04.2019 kohtuistungil vande all antud ütlused ei veennud kohut suulise laenulepingu

sõlmimises (kd I lk 177-179). Ütlustest nähtub, et kostja sooviks oli, et hageja aitaks tal

äriga alustada ning hageja oli mingi aja pärast nõus laenama, kuid lepingut ei sõlmitud,

kuna summade piirmäärad polnud lõpuni selged ja kokku ei olnud lepitud, millal hageja

tasuma peaks. Kohtu hinnangul nähtub nimetatud ütlustest, et pooled võisid küll pidada

läbirääkimisi laenulepingu sõlmimise osas, kuid suulist laenulepingut ei sõlmitud.

15. Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse

100 000 eurot. Kohus tugines VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1. Sõlmitud lepingu

p-de 1 ja 2 kohaselt annab hageja kostjale laenu 105 000 eurot tehes sissemakseid ja

kandes kostja poolt antud arvelduskontole (SW24 OÜ arveldusnumbrile) laenusumma

järkjärguliselt ajavahemikul 22.01.2015 – 31.12.2016. Laenusummad makstakse sisse

ja kantakse kontole vastavalt laenusaaja vajadusele ning sellekohasele suulisele

märguandele, kuni laenumaksete kogusumma ei ületa laenusummat. Lepingu p 3

kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama hiljemalt 10.08.2017.

16. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale laenuna raha andnud. Hagi

lisana esitatud väljavõte sissemaksetest SW24 OÜ kontole (tehtud hagejanimelise

SW24 OÜ pangakaardiga) kajastab SW24 OÜ majandustegevuses teenitud tulu ning

sellega seotud sularaha arveldusi, mitte hageja poolt kostjale laenu andmist (kd I lk 6-

7). Tunnistajate UU ja BB ütlustega on tõendatud, et SW24 OÜ-s toimus teenuste eest

tasumine enamuses sularahas või ülekande tegemisega QQ pangakontole. UU on

avaldanud, et QQ pangakonto number oli SW24 OÜ-s üleval ja hageja ütles eraisikutele,

kes tahtsid teha ülekandeid, et sinna arveldusarvele tuleb neid teha (kd I lk 175 pöördel)

ning et SW24 võttis vastu nii sularaha kui ülekandeid (kd I lk 176). BB kinnitas, et

enamus tasust maksti sularahas ja ülekandeid QQ kontole tegid ka kliendid (kd I lk 176

pöördel, 177). Samuti on tunnistajate ja kostja vande all antud ütlustega tõendatud, et

hageja korraldas isiklikult SW24 OÜ finantspoolt ja sularaha majandust, mh võttis

klientidelt vastu sularaha, korraldas sularaha hoidmist töökojas ja ülekandmist SW24

OÜ kontole ja ka QQ kontole, samuti korraldas klientide sularahata ülekandeid QQ

kontole. Hageja vande all antud ütlused, et ta ei ole kunagi ettevõtte raha ettevõtte arvele

kandnud, on seega vastuolus nii tunnistajate kui ka kostja antud ütlustega. Puudub

vaidlus, et hagejal oli ja ta kasutas temanimelist SW24 OÜ pangakaarti (kd I lk 15).

Lähtuvalt tunnistajate ütlustest on seega usutav, et hageja on kandnud temanimelise

pangakaardiga SW24 OÜ-le laekunud sularaha (tasu teenuste eest) SW24 OÜ kontole.

17. Hagi lisana esitatud väljavõttest SW24 OÜ kontole laekunud sissemaksetest nähtub, et

sissemakseid on tehtud alates 14.03.2015 enamjaolt suurusjärgus 500 kuni 4000 eurot.

Sissemakseid on tehtud kuni 20.11.2016 igakuiselt, sh tavapäraselt mitu korda kuus.

Tunnistaja UU on ütlustega kinnitanud, et hooajal oli sularaha kassas 5000 kuni 8000

eurot (kd I lk 176) ning BB märkis, et summasid oli igasuguseid, 300 kuni 2000 eurot

(kd I lk 176 pöördel). Samuti on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et on ka ise SW24

OÜ kaardile raha sissemakseid teinud. Asjaolu, et 2015 ja 2016. a tehti regulaarselt

SW24 OÜ-le kuuluva raha sissemakseid hagejanimelise SW24 OÜ kaardiga ja

korraldati QQ kontole SW24 OÜ sularaha ja SW24 OÜ klientide sularahata ülekandeid,

tõendab, et 2015 – 2016. a sissemaksetes OÜ SW24 kontole sisalduvad sel perioodil

erinevate isikute (sh ka tunnistaja BB) poolt SW24 OÜ teenitud sularaha viimine SW24

OÜ arveldusarvele. Samuti tõendab nimetatu, et QQ konto, mida hageja ainuisikuliselt

käsutas, sisaldas samuti SW24 OÜ majandustegevuses saadud tulu, st klientide tasutud

sularaha, mis viidi QQ arveldusarvele temanimelise pangakaardiga (mh tegid seda

mõlemad tunnistajad), kui ka SW24 OÜ klientide poolt OÜ SW24 kaupade ja teenuste

eest tasumisel tehtud ülekannetega seotud raha.

18. Seega kinnitavad tunnistajate ütlused, et hagejanimelise SW24 OÜ kaardiga tehtud

sissemaksed kajastavad tegelikult ainult SW24 OÜ raha paigutust SW24 OÜ kontole.

Hageja ei ole tõendanud vastupidist. See, kas ja kuidas (sh kui korrektselt) kajastas

äriühing oma tulu majandusaasta aruannetes, ei lükka ümber tunnistajate ütluseid ega

kinnita laenu andmist hagejalt kostjale. Seega ei pidanud kohus vajalikuks eraldi hinnata

SW24 OÜ 2015 ja 2016 majandusaasta aruandeid (kd I lk 50-62).

19. Puudub vaidlus selles, et hageja käsutas lisaks SW24 OÜ kontole veel ka QQ kontot,

mida hageja on menetluse vältel korduvalt kinnitanud. Maksete selgitustes märgitu ei

kinnita aga laenu andmist kostjale. Ei ole usutav hageja selgitus selle kohta, et

eesmärgiks oli selgitustes ära märkida aasta ning osamakse järjekorra number.

Selgitused ei peegelda ülekannete järjepidevust ega seost laenulepinguga. QQ konto

väljavõttest tuleneb, et QQ on nt mitmel järjestikusel korral teinud ülekandeid SW24

OÜ kontole selgitusega „Leping 15/2", millele järgnes ülekanne selgitusega

„tagasimakse“ ja sellele omakorda enam kui viis korda ülekanded selgitusega „Leping

15/5“. Samuti on kostja vande all kinnitanud, et QQ arvelt laekunud rahad osaühingule

olid alusetud (kd I lk 180). Kohus asus seega seisukohale, et nimetatud ülekanded QQ

kontolt äriühingu kontole ei saa olla käsitletavad poolte vahel sõlmitud laenulepingu

täitmisena hageja poolt.

20. Lisaks on laenulepingus kokku lepitud, et laenusumma kantakse kostjaga seotud

osaühingu arvele järkjärgult vastavalt laenusaaja vajadusele ning sellekohasele suulisele

märguandele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejale märku andnud

laenusaamise vajadusest. Samuti on kostja eitanud vande all laenuvõtmise vajadust

hagejalt.

21. Kuna hageja ei ole tõendanud, et on laenusummad kostjale üle kandnud, siis ei ole

hageja nõue (sh põhinõue, viivis, intress, kahju) põhjendatud, mistõttu jäi hagi

rahuldamata.

22. Menetluskulud jäid hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kohus pidas

põhjendatuks ja vajalikuks kostja kulu seoses ekspertiisiga 282 eurot ning

õigusabikulusid 32,5h esindaja töö eest keskmise tunnitasuga 147 eurot, millele

lisandub käibemaks, s.o kokku 5733 eurot. Seega mõistis kohus hagejalt kostjale välja

menetluskulud 6015 eurot.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

23. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

lahend, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

24. Maakohus on valesti sisustanud asjaolu, et hagi lisana esitatud väljavõte sissemaksetest

SW24 OÜ kontole kajastab SW24 OÜ majandustegevuses teenitud tulu ning sellega

seotud sularaha arveldusi, mitte hageja poolt kostjale laenu andmist. Hageja on

tõendanud laenu andmist kostjale.

25. Kohus on ekslikult leidnud, et tunnistajate UU ja BB ütlustest lähtuvalt on tõendatud, et

hageja on kandnud temanimelise pangakaardiga SW24 OÜ-le laekunud sularaha SW24

OÜ kontole. Viidatud tunnistajate ütlused on olemuselt üldised ning kokkuvõttes

vastuolulised võrreldes kostja enda tunnistustega. Nt ei selgunud antud tunnistustest,

millistes suurusjärkudes tunnistajad väidetavalt sularaha SW24 OÜ kontole viisid, kuigi

endi sõnul tegid nad seda korduvalt. Tunnistaja UU tunnistas alguses, et tema asus

SW24 OÜ-sse tööle suve lõpul 2015, kuid asus seisukohale, et läks tööle hoopis kevadel

2016. Äriregistri andmetest selgub, et SW24 OÜ juhatusse ja osanikeringi asus UU

hoopis 2017 augustist alates. Samas on ta vande all kinnitanud osanikeringi astumist

2016. aasta lõpust. Seega puudus tema ütlustes loogiline järjepidevus ja ütlused

muutusid. Kuivõrd laenuraha kanded said alguse jaanuaris 2015 ent tunnistaja UU asus

ettevõttesse tööle alles kevadel 2016, ei saanuks tunnistaja ütlusi ettevõtte sularahaga

arveldamisega seonduvalt laiendada tööle asumise eelsele perioodile. Sama seisukoht

kehtib ka tunnistaja BB ütluste osas, kes tuli SW24 OÜ-sse tööle alles hagejapoolsete

laenumaksete tegemise alguse perioodi järgselt. Kummagi tunnistaja ülesandeks polnud

tegelikkuses tegeleda ettevõtte rahaliste küsimustega sh sularaha arveldustega.

26. Hageja teostas laenurahade ülekandeid perioodil 01.2015 – 11.2016, mil SW24 OÜ

juhatuses oli kostja. Eelviidatud tunnistajate ütluste kohaselt jõudis ettevõtte raha QQ

kontole nii läbi tunnistajate kui ka klientide poolsete ülekannetena. Samas on kostja

kohtule vande all kinnitanud, et QQ kontolt SW24 OÜ-le toimunud laekumised olid

alusetud. Menetluse alguses kinnitas kostja, et ta ei teadnud, mis rahad laekusid QQ

kontolt. Seega esineb vastuolu tunnistajate ning kostja ütluste vahel. Kokkuvõttes on

kostja kinnitanud, et SW24 OÜ kontole on alusetult laekunud 40 235 eurot ning

puuduvad tõendid, mis annaks aluse teha teistsuguseid järeldusi. Lisaks on kostja

maakohtus kinnitanud, et QQ kontolt laekunud alusetut raha ei pidanud ta vajalikuks

kandjale tagastada. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et kostja teadis laekumise tegelikku

alust ning päritolu. Vastasel juhul oleks tegemist kostja alusetu rikastumisega, mille

võimalikkust ei ole maakohus analüüsinud. Seega on kohus rikkunud menetlusnormi.

Kohus oleks pidanud nimetatud asjaolu arvestama ja rahuldama hagi osaliseltki kas või

eeltoodud summas.

27. Kostja on kinnitanud, et hoopis tema viis SW24 OÜ kontole ettevõte raha, ent ta pole

vastu vaielnud hageja 30.05.2018 esitatud tõendile. TsMS § 231 lg 4 kohaselt tuleb

lugeda, et kostja on nõustunud hageja esitatud tõendiga. Siinkohal puudub ka kostja

ütlustes loogiline järjepidevus. Tunnistajate ütlused sularaha liikumisest on seetõttu

ebausaldusväärsed ega vasta tõele. Maakohus ei ole tõendeid hinnanud objektiivselt.

28. Kohus on ebaõigesti jätnud käsitlemata SW24 OÜ 2015.a ja 2016.a majandusaasta

aruanded, millistest nähtub, et ettevõte ei teeninudki oma kontole tehtud sissemaksete

ulatuses müügitulusid. Lisaks tuleb arvestada, et SW24 OÜ asutati 12.01.2015 ning ca

35 000 eurot oli hageja kandnud ettevõttesse juba 30.03.2015 seisuga. Ettevõtte faktiline

majandustegevus algas alles aprillis 2015, millele kostja pole vastu vaielnud. Seega ei

saanud varasemalt kontole kantud rahade näol olla tegemist SW24 OÜ faktiliste

müügituludega.

Vastus apellatsioonkaebusele

29. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

30. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib

neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).

31. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud

asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste

asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad

materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse

tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu

järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse

väidetele.

32. Käesolevas asjas pöördus hageja kohtusse laenulepingust tuleneva võlgnevuse

tagastamise nõudega. Seega pidi hageja TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama nii

pooltevahelise laenulepingu sõlmimise kui ka kostjale laenu andmise. Kolleegium

nõustub maakohtu järeldustega, et kuigi asjas on tõendatud laenulepingu sõlmimine

poolte vahel, ei ole hageja usutavalt suutnud tõendada kostjale laenu andmist.

33. Asjas läbiviidud ekspertiisi aktist nähtuvalt on 10.08.2016 kuupäeva kandva

laenulepingu väga tõenäoliselt allkirjastanud kostja. Seega tuvastasid eksperdid

nimetatud asjaolu arvamuste skaalal teise astme ehk väga suure tõenäosusega („väga

tõenäoliselt on sama kirjutaja“), millest kõrgemal on vaid aste 1, millele vastas tõdemus

„sama kirjutaja“. Seega oli tõenäosus, et laenulepingu allkirjastas keegi teine kui kostja,

väga väike. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda ekspertiisiakti usaldusväärsuses.

34. Laenulepingust nähtuvalt pidi laenu andmine toimuma rahaliste sissemaksete ja

ülekannetena kostja antud arvelduskontole, milleks oli SW24 OÜ arvelduskonto

(lepingu p 2). Hageja väitis, et laenu andmine toimus kahel viisil: 40 235 eurot kandis

hageja SW24 OÜ kontole QQ pangakonto kaudu, mida hageja valdas; 63 675 eurot

kandis hageja SW24 OÜ kontole sularaha sissemaksetena hageja nimele vormitatud

SW24 OÜ pangakaardiga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud,

et eelmainitud ülekannete ja rahaliste sissemaksete näol oli tegemist pooltevahelise

laenulepingu alusel laenu andmisega.

35. Maakohus leidis tunnistajate UU ja BB ütlustele ning kostja vande all antud ütlustele

tuginedes, et hageja tegeles SW24 OÜ finantspoolega, mh korraldas sularaha

ülekandmist äriühingu kontole. Seega tuvastas kohus, et hagiavalduse lisana esitatud

väljavõte hagejanimelise SW24 OÜ pangakaardiga tehtud sissemaksetest SW24 OÜ

kontole kajastab äriühingu enda majandustegevuses teenitud tulu, mille hageja on

kandnud temanimelise pangakaardiga ettevõtte kontole. Kohtu hinnangul olid hageja

vande all antud ütlused, et ta ei ole kunagi ettevõtte raha ettevõtte arvele kandnud,

vastuolus nii tunnistajate kui ka kostja antud ütlustega. Hageja ei ole eeltoodut

apellatsioonkaebuses ümber lükanud.

36. Hageja leiab kaebuses, et tunnistajate UU ja BB ütlused on oma olemuselt üldised,

dünaamilised ja vastuolus kostja vande all antud ütlustega. Ringkonnakohus ei nõustu

hagejaga, et tunnistaja UU ütlustes puudub loogiline järjepidevus SW24 OÜ-s tööle

asumise aja osas. 24.04.2019 kohtuistungi protokollist nähtuvalt märgib UU oma

ütlustes, et esmalt tuli ta äriühingusse tööle kostja kutsel suve lõpus 2015, hiljem

talvehooajal kutsus teda tööle hageja. Seega ei ole tunnistaja muutnud oma ütlusi

tööleasumise aja osas. Ka ei kinnita tunnistaja oma ütlustes äriühingu osanikeringi

astumist 2016. a lõpust, nagu hageja kaebuses ekslikult leiab, vaid märgib vastuseks

kostja esindajale, et sai 2017 juhatuse liikmeks, mis on kooskõlas ka äriregistri

andmetega.

Veel

leiab

hageja

kaebuses,

et

tunnistajate

ütlused

muudab

ebausaldusväärseks asjaolu, et kumbki tunnistaja ei osanud nimetada, millistes

suurusjärkudes nad väidetavalt sularaha SW24 OÜ kontole viisid, ometi nad endi väitel

tegid seda korduvalt. Esmalt märgib kolleegium, et tunnistaja UU ütlustest nähtub, et

tema ei ole kordagi ettevõtte kontole raha viinud. Tunnistaja BB kinnitab oma ütlustes,

et viis ettevõtte kontole sularaha korduvalt, et summasid oli igasuguseid (500, 300,

1500, 2000 eurot), kuid täpseid summasid ta ei mäleta. Seega ei saa nõustuda hagejaga,

et tunnistaja ütlustest ei nähtu, millistes suurusjärkudes sularaha ettevõtte kontole viidi.

Lisaks tuleb arvesse võtta, et tunnistajad andsid 2019 toimunud istungil ütlusi kolme

kuni nelja aasta taguste sündmuste kohta, millisel juhul on arusaadav, et kõiki summasid

jm detaile ei pruugi tunnistajad enam täpselt mäletada. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu

kolleegium hagejaga, et tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed ja tulnuks seetõttu

tõenditena kõrvale jätta.

37. Veel leiab hageja kaebuses, et kostja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et hoopis

tema viis SW24 OÜ kontole ettevõtte raha, aga kuna ta ei ole vastu vaielnud hageja

30.05.2018 esitatud tõendile (lisa 10, milleks on kostjanimelise SW24 OÜ pangakaardi

väljavõte), siis tuleb TsMS § 231 lg 4 kohaselt lugeda, et kostja on nõustunud viidatud

tõendiga. Eelnevast võib järeldada, et hageja soovib väita, et kostja on nõustunud hageja

väitega, et ettevõtte teenitud sularaha viis ettevõtte kontole hoopis kostja omanimelise

pangakaardiga. Ringkonnakohus märgib, et hageja viidatud TsMS § 231 käsitleb mh

omaksvõttu, milleks on vastaspoole faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline

nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus

nõustumine protokollitakse (lg 2 teine lause). Eeltoodust nähtub, et omaks võtta saab

üksnes faktiväidet, mitte tõendit. Sellest, et kostja ei ole selgelt vastu vaielnud hageja

30.05.2018 menetlusdokumendi lisale 10, ei saa järeldada, et kostja on vastava tõendi

kohta käiva faktiväite TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaks võtnud. Lisaks nähtub kostja

vande all antud ütlustest, et ta küll kinnitab ka tema poolt SW24 OÜ teenitud sularaha

ettevõtte kontole viimise fakti, kuid mitte omanimelise pangakaardiga. Vastupidiselt

toob kostja vande all antud ütlustes esile, et enamuses kasutati hagejanimelist kaarti või

kasutas hageja QQ kaarti; samuti kinnitab kostja, et rahalise poolega tegeles hageja, kes

võttis sularaha õhtuti kaasa, kuna talle jäi pangaautomaat tee peale. Eeltoodust

tulenevalt ei saa nõustuda hageja väitega nagu kostja oleks nõustunud hageja

30.05.2018 esitatud tõendiga, millest tulenevalt puuduks kostja ütlustes loogiline

järjepidevus ning mille tõttu oleksid ka tunnistajate ütlused sularaha liikumisest

ebausaldusväärsed.

38. QQ kontolt tehtud ülekannete osas leidis kohus, et ülekannete selgitustes märgitu ei

tõenda, et tegemist on vaidlusaluse laenulepingu alusel laenu andmisega, ning lisaks on

kostja vande all kinnitanud, et QQ kontolt laekunud maksed äriühingule olid alusetud.

Seega leidis maakohus, et kõnealuseid ülekandeid ei saa samuti pidada pooltevahelise

laenulepingu täitmiseks, millise järelduse ja vastavate põhjendustega ringkonnakohus

nõustub. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et kuivõrd kostja kinnitas maakohtu

menetluses, et laekumised QQ kontolt on alusetud, kuid kostja ei ole pidanud vajalikuks

nimetatud summasid tagastada, siis on tegemist kostja alusetu rikastumisega, millise

õigusliku käsitluse jättis maakohus ebaõigesti analüüsimata. Ringkonnakohus märgib,

et hageja jätab siinkohal tähelepanuta, et kõnealused ülekanded on tehtud SW24 OÜ-le,

mitte kostjale. Seega saaks olla alusetult rikastunud üksnes SW24 OÜ, kelle vastu QQ-

l (või hagejal kui väidetaval QQ kontot valdaval isikul) võiks teoreetiliselt alusetust

rikastumisest tulenev nõue olla. Äriühingu vastu ei ole aga nõuet esitatud. Seega ei

pidanud kohus käesolevas asjas analüüsima hageja nõuet alusetu rikastumise sätete

alusel.

39. Lisaks eelnevale leidis maakohus õigesti, et arvestades laenulepingu p-s 2 sätestatut,

mille kohaselt lepingu alusel sissemakseid ja ülekandeid pidi hageja tegema vastavalt

laenusaaja vajadusele ning sellekohasele suulisele märguandele, pidanuks hageja

tõendama igakordselt kostja poolt laenu küsimist. Hageja ei ole eelnevat tõendanud.

40. Seoses kaebuse väitega, et maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevat

kohustust, jättes käsitlemata SW24 OÜ 2015. ja 2016. aasta majandusaasta aruanded,

märgib kolleegium, et vaidlustatud otsusest nähtuvalt on maakohus põhjendanud, miks

jäeti kõnealused tõendid hindamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga,

et majandusaasta aruannetest nähtuv ei kinnita laenu andmist kostjale.

41. Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna

hageja

ei

vaidlustanud

(alternatiivselt)

maakohtu

poolt

kindlaksmääratud

menetluskulude hüvitise suurust, ei kontrolli kolleegium väljamõistetud hüvitise

arvestust.

42. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmise

tõttu

jäävad

apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja (apellandi) kanda. Menetluskulude jaotust

saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi

kaevates.

43. Kostja (vastustaja) esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud

apellatsiooniastmes menetluskulusid 1616 eurot, mis moodustub esindajatasust 8h

25min töö eest (s.o 1h kohtuotsuse analüüs ja kommunikeerimine ning 7h 25min

apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine) tunnitasuga 160 eurot, millele

lisandub käibemaks (koos km-ga 192 eurot tunnis). Hageja esitas kuludele vastuväite,

milles leidis, et kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud ja pidas põhjendatuks

esindaja ajakulu kuni 4,5h tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuga).

44. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingud on vajalikud ja

põhjendatud, kuid nõustub hageja vastuväitega, et toimingutele kulunud aeg on osaliselt

ülepaisutatud, arvestades vaidluse keerukusastet ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu.

Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise ega mahuka vaidlusega, sisuliselt vaieldi nõude

tõendatuse üle. Arvestades maakohtu otsuse sisu ja mahtu leiab kolleegium, et otsusega

tutvumiseks ja esindatavale kommunikeerimiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu on

taotletud 1h. Arvestades apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu,

mh asjaolu, et apellatsioonimenetluses ei esitatud mingeid uusi asjaolusid ega tõendeid,

mille osas tulnuks esmakordselt seisukoht kujundada, on kolleegiumi hinnangul

kaebusega tutvumise ja sellele vastamise mõistlikult vajalik ja põhjendatud ajakulu 5h.

Seega

loeb

ringkonnakohus

kostja

esindaja

põhjendatud

ajakuluks

apellatsioonimenetluses kokku 6h.

45. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe

tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu

põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist (vt lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14).

Arvestades, et käesolev vaidlus oli õiguslikult pigem vähekeerukas (laenulepingust

tulenev nõue) ja keskendus peamiselt tõendite hindamisele, peab kolleegium kostja

vandeadvokaadist esindaja tunnitasu põhjendatuks samas suuruses nagu maakohus, s.o

147 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 176,40 eurot). Kostja ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb talle hüvitada kulud koos käibemaksuga.

46. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu kokku 1058,40 eurot

(6x176,40). Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille

ringkonnakohus rahuldab.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing