3-18-2387/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2020, Tartu Haldusasja number 3-18-2387 Haldusasi Jäneselaane OÜ ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ kaebus Võru Vallavolikogu 14. novembri 2018. a otsuse nr 104 tühistamiseks ja Võru Vallavolikogu kohustamiseks jätkata Väimela aleviku Pärna tee 7 ja Pärna tee 9 kinnistute detailplaneeringu koostamise menetlusega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 7. novembri 2019. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.R., aktsiaseltsi “Rauameister“, Võrumaa Kutsehariduskeskuse, E.T., T.T., V.K., R.T., H.K. ja S.M. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebajad Jäneselaane OÜ ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ Esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Maria Pihlak Vastustaja Võru vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.R., aktsiaseltsi “Rauameister“, Võrumaa Kutsehariduskeskuse, E.T., T.T., V.K., R.T., H.K. ja S.M. taotlus nende menetlusse kaasamiseks kolmandate isikutena rahuldamata.

2. Tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult.

3. Tagastada apellatsioonkaebuse lisad.

4. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 135 eurot SA Keskkonnaõiguse Keskus arvelduskontole nr EE172200221038694597. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võru Vallavolikogu algatas 8. märtsi 2017. a otsusega nr 210 Lõuna-Eesti Talumuna OÜ taotluse alusel detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise maaüksustel asukohaga Pärna tee 7 ja Pärna tee 9, Väimela alevik, Võru vald.

2. Võru Vallavolikogu 14. novembri 2018. a otsusega nr 104 lõpetati planeerimisseaduse § 129 lg 1 p 1 alusel volikogu otsusega nr 210 algatatud detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju hindamise menetlus.

3. Jäneselaane OÜ ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ esitasid 21. detsembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Vallavolikogu 14. novembri 2018. a otsuse nr 104 tühistamiseks ja Võru Vallavolikogu kohustamiseks jätkata Väimela aleviku Pärna tee 7 ja Pärna tee 9 kinnistute detailplaneeringu koostamise menetlusega.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 7. novembri 2019. a otsusega Jäneselaane OÜ ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ kaebuse, tühistas Võru Vallavolikogu 14. novembri 2018. a otsuse nr 104 ja kohustas Võru valda jätkama Väimela aleviku Pärna tee 7 ja Pärna tee 9 kinnistute detailplaneeringu koostamise menetlusega.

5. Kolmandate isikutena menetlusse kaasamist taotlevad isikud esitasid 9. detsembril 2019 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 7. novembri 2019. a otsuse peale. Koos apellatsioonkaebusega esitasid nad ka taotluse enda menetlusse kaasamiseks kolmandate isikutena. Apellatsioonkaebuse esitamise õigust põhjendavad menetlusse kaasamist taotlevad isikud järgnevalt. Kolmandate isikutena menetlusse kaasamiseks piisab, kui kohtulahend toob eeldatavasti kaasa haldustegevuse või toimingud, mis võivad mõjutada kolmanda isiku õigusi (vt RKHKo 3-3-3-1-04, p 9; 3-3-2-3-07, p 18–19). Halduskohus kohustas vaidlustatud 7. novembri 2019. a otsusega Võru valda detailplaneeringu koostamise menetlust jätkama. Detailplaneeringu koostamise menetlusega jätkamine on igasuguse kahtluseta haldusmenetlus, mis võib menetluse kestel ning ka selle lõppedes (detailplaneeringu kehtestamisel) mõjutada kolmandate isikute õigusi. Seetõttu on tingimused kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks täidetud ning sellest tulenevalt on neil antud kohtuasjas ka kaebeõigus. Halduskohtu otsuse põhjendused kitsendavad vastustaja kaalutlusruumi detailplaneeringu menetluses, mida vald peab kohtulahendi kohaselt jätkama. Nimelt ei saa vald, vaatamata kolmandate isikute formaalsele võimalusele esitada oma seisukohti detailplaneeringu menetluses, nendega enam samal määral arvestada, mis võib tuua kaasa õigusvastase ja kolmandate isikute huve ja õiguseid põhjendamatult riivava detailplaneeringu kehtestamise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse on esitanud isikud, kes soovivad enda kaasamist menetlusse kolmandate isikutena. Seega tuleb enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist analüüsida, kas täidetud on eeldused isikute kaasamiseks menetlusse kolmandate isikutena.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 20 lg 1 sätestab, et halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. HKMS § 21 lg 1 kohaselt võib kohus kolmanda isiku menetlusosalise taotlusel või omal algatusel kaasata menetlusse selle igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kolmas isik võib enda menetlusse kaasamist taotleda ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine edasikaebuse menetlusse võtmise lahendamisel.

8. HKMS § 180 lg 1 annab õiguse poolel ja kolmandal isikul halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Sama paragrahvi teise lõike järgi on apellatsioonkaebuse esitamise õigus ka kohtumenetlusse kaasamata jäänud isikul, kui halduskohus otsustas tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

9. Kolmandate isikutena menetlusse kaasamist soovivad isikud on juba korra käesoleva menetluse jooksul vastavasisulise taotluse esitanud. Tartu Halduskohus jättis selle 3. mai 2019. a määrusega rahuldamata. Selle peale esitatud määruskaebus jäi samuti Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2019. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebust ei võtnud Riigikohtu halduskolleegium aga 12. augusti 2019. a määrusega menetlusse.

10. Ringkonnakohtu hinnangul kordavad kaebajad sisuliselt neid argumente, mis nad on varasema menetluse käigus esitanud nii halduskohtule, ringkonnakohtule määruskaebuses kui ka ringkonnakohtu määrust Riigikohtus vaidlustades. Asjaolu, et halduskohus tegi otsuse, millega kohustas Võru valda planeeringumenetlust jätkama, ei tähenda, et varasemalt läbi kolme kohtuastme võetud seisukohad kolmandate isikute menetlusse kaasamise taotluse rahuldamata jätmise osas oleks muutunud sisutühjaks. Seega ei anna n-ö ebasoovitud kohtulahend isikutele veel õigust nõuda enda menetlusse kaasamist ning seeläbi õigust esitada apellatsioonkaebust.

11. Taotluses on mainitud, et halduskohtu toodud põhjendused kitsendavad vastustaja kaalutlusruumi detailplaneeringu menetluses, mida vald peab kohtulahendi kohaselt jätkama ning et kolmandate isikutena menetlusse kaasamist taotlevatel isikutel on tunduvalt vähem argumente, mida planeeringumenetluse edasises käigus esitada. Ringkonnakohus ei leia, et halduskohtu lahendist tuleneks kategooriliselt ja sõnaselgelt, et tulevikus kaebajate taotletud viisil detailplaneering ka kehtestaks. Praegu on planeerimismenetlus oma algfaasis, st tegeletakse detailplaneeringu koostamisega. Sellele järgnevad erinevad menetlusetapid. Ka edasise menetluse jooksul kehtivad planeerimise põhimõtted – avalikkust tuleb kaasata ja teavitada, erinevaid huvisid kaaluda ning otsus tuleb teha piisava teabe pinnalt (PlanS §-d 9–11). Seega on alusetu taotlejate väide, et võrreldes varasemaga puudub neil võimalus esitada kõiki vastuargumente kavandatavale planeeringule ning see seab piirid nende õiguste kaitsele planeerimismenetluses. Halduskohtu lõppjärelduse mittesiduvust näitab seegi, et halduskohus on otsuse põhjenduste p-s 17 maininud, et detailplaneering võib jääda ka kehtestamata, kui menetluses sobivat lahendust ei leita. Kokkuvõttes ei saa väita, et halduskohtu otsusega oleks otsustatud kaasamist soovivate isikute seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Isikutel on jätkuvalt võimalus osaleda planeerimismenetluses ning nende vastuväidete esitamise õigust ja nendega arvestamist ei ole keegi praegusel juhul piiranud. Ringkonnakohus leiab, et taotlejate kaasamine menetlusse kolmandate isikutena tuleb jätta rahuldamata.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg-s 3 p 6 alusel tagastada, kuna apellatsioonkaebuse esitanud isikutel ei ole selle esitamise õigust. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. Kuna apellatsioonkaebus kuulub tagastamisele, tagastab ringkonnakohus taotlejatele ka apellatsioonkaebuse lisad. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 135 eurot tuleb tagastada SA Keskkonnaõiguse Keskus arvelduskontole nr EE172200221038694597.

/allkirjastatud digitaalselt/