2-19-103922/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-103922

Tsiviilasi

MIRSTART OÜ hagi Aleksei Maksimov vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4607 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. detsembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Maksimovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Aleksei

Maksimov

(isikukood

XXXXXXXXXXX

Vastustaja

(hageja):

MIRSTART

OÜ

(registrikood

11234391), lepinguline esindaja Juri Tolmatšov

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 9. detsembri 2019 otsus MIRSTART OÜ kasuks välja

mõistetud võla suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus,

millega mõista Aleksei Maksimovilt MIRSTART OÜ kasuks välja 4497 eurot ja jätta 38

% menetluskuludest MIRSTART OÜ ja 62% menetluskuludest Aleksei Maksimovi

kanda, välja arvatud riigilõiv, millest 75 eurot jätta MIRSTART OÜ ning 400 eurot

Aleksei Maksimovi kanda. Osas, milles maakohus võttis vastu MIRSTART OÜ hagist

loobumise summas 2805,25 eurot ja lõpetas selles osas menetluse, jätta maakohtu otsus

muutmata.

2. Sõnastada Viru Maakohtu 9. detsembri 2019 otsuse resolutsioon järgmiselt:

2.1. Võtta vastu MIRSTART OÜ osaline loobumine hagist ning lõpetada menetlus

2805,25 eurot nõudes.

2.2. Rahuldada MIRSTART OÜ hagi Aleksei Maksimov vastu osaliselt.

2.3. Välja mõista Aleksei Maksimovilt MIRSTART OÜ kasuks võlgnevus 4497 eurot.

2.4. Jätta MIRSTART OÜ hagi Aleksei Maksimov vastu võlgnevuse 110 eurot osas

rahuldamata.

2.5. Jätta menetluskuludest maakohtus 38 % MIRSTART OÜ ja 62 % Aleksei

Maksimovi kanda, välja arvatud riigilõiv, millest 75 eurot jätta MIRSTART OÜ ning

400 eurot Aleksei Maksimovi kanda.

3. Aleksei Maksimovi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta Aleksei Maksimovi poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid vastu võtmata.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi kanda, välja arvatud

riigilõiv, millest 75 eurot jätta MIRSTART OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. MIRSTART OÜ (hageja) esitas 4. aprillil 2019 Aleksei Maksimovi (kostja) vastu hagi

7412,25 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27. juunil 2018 töövõtulepingu nr 27-06 korteri

aadressil XXXXXXXX remonditööde tegemiseks. Hageja tegi lepingus ja lepingu eelarves

märgitud tööd. Tööde kogumaksumus lepingu järgi oli 7607 eurot. Kostja tasus hagejale

vastavalt lepingule ettemaksu 3000 eurot.

Korteri remonditööde käigus tehti ka lisatöid, millega seoses tekkis hagejal täiendav töökulu

2580 eurot ning materjalide kulu 225,25 eurot. Hageja loobus lisatööde nõudest ja tema lõplik

nõue oli mõista kostjalt välja 4607 eurot. .

Tööd said valmis 18. detsembril 2018. Kostja väited, et töövõtuleping lõppes 31. septembril

2018 ei vasta tegelikkusele, sest kostja esitas alles 19. novembril 2018 loetelu hageja poolt

kõrvaldatud puudustest.

Pooltel oli suuline kokkulepe, et pärast tööde lõppu võtab kostja töö vastu. Puudused, millele

kostja viitab, on kõrvaldatud. Kostja ei võtnud põhjendamatult töid vastu, seega tuleb lugeda,

et töö on vastu võetud 18. detsembril 2020. Hageja saatis kostjale 19. detsembril 2018 teate

tööde vastuvõtmise kuupäeva määramise kohta ning 20. detsembril 2018 korduva teate. Lisaks

saatis hageja 25. detsembril 2018 kostjale ettepaneku kõrvaldada tehtud tööde võimalikud

puudused.

Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale tehtud töö eest, mida tõendavad 24. detsembri

2018 ja 26. detsembri 2018 telefonikõnede väljavõtted. Kuna kostja ei ole töövõtulepingust

tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud, palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas

4607 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Lepingu järgi pidi hageja tööd lõpetama 31. septembril 2018. Hageja rikkus seega oluliselt

lepingut, kuna tööd valmisid alles 18. detsembril 2018 ning kostjal on õigus lepingust taganeda.

Lepingujärgne tööde maksumus oli 7607 eurot, millest kostja on tasunud 3000 eurot. Seega on

kostjal tasumata 4607 eurot.

Hageja on korduvalt rikkunud töövõtulepingut ja seadust ning hageja tehtud tööd ei vasta

lepingutingimustele. Kostja on hagejat puudustest korduvalt suuliselt informeerinud. Pooled

leppisid kokku parandustööde tegemises, mis pole samuti tehtud nõuetekohaselt.

7. detsembril 2018 ja 10. detsembril 2018 on kostja esitanud hagejale kirjalikult vormistatud ja

e-posti teel edastatud pretensioonid seoses puudustega hageja tehtud töödes, sh parandustöödes.

Parandustöid tõendab 19. novembri 2018 parandustööde nimekiri. Vastuseks pretensioonidele

sai kostja hageja esindajalt 19. detsembril 2018 vastuse, milles viimane palus võtta ühendust

hageja juhatuse liikmega ning leppida kokku korteri ülevaatamise aeg.

Kostja korter näeb väga halb välja ning selle kasutamine on võimatu, mida tõendab Limited

Project OÜ 16. veebruari 2019 ettekirjutus.

19. aprillil 2019 pöördus kostja OÜ SANMADEN poole, kes esitas kostjale hinnapakkumise

seoses vaidlusaluse korteri renoveerimisega. Hinnapakkumise kohaselt peab kostja

vaidlusaluse korteri renoveerimiseks maksma kokku 5564,80 eurot. Hinnapakkumine tõendab

hageja poolt teostatud tööde halba kvaliteeti ja kostjale tekitatud kahju. Hageja esitatud fotodest

nähtub, et fotodel toodud nn „parandatud“ puudused ei kattu OÜ SANMADEN

hinnapakkumises toodud puudustega.

Pooltel puudus kokkulepe tööde vastuvõtmise kohta. Töid ei saa 18. detsembri 2018 seisuga

vastuvõetuks lugeda, kuna toodud tähtaeg on vastuolus töövõtulepinguga. Kostjal puudus

võimalus võtta tööd vastu lepingus kindlaks määratud kuupäeval 31. septembril 2018, kuna

tööd ei olnud veel hageja poolt lõpule viidud ja töödes esinesid puudused. Tööd saab lugeda

vastuvõetuks üksnes siis, kui tööd on lõplikult valmis ja/või tööd vastavad kvaliteedinõuetele.

Kostja võib vähendada lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral selle eest

hagejale makstavat tasu.

Salvestist, millega hageja oli salaja salvestanud telefonikõne vestlust kostjaga, ei saa käsitada

asitõendina, sest selle tegemiseks ei ole hageja kostjalt nõusolekut saanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus võttis vastu hageja nõudest loobumise lisatööde 2805,25 eurot osas ning lõpetas

selles osas menetluse. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4607

eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

Arvestades, et kostja oli 24. detsembri 2018 ja 26. detsembri 2018 telefonikõnede üks pool, siis

ei ole kohtu hinnangul nimetatud tõendid saadud kuriteoga ning puudub alus tõendite

vastuvõtmisest keelduda või neid tähelepanuta jätta.

Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Pooled olid kokku leppinud

lepingujärgses tasus 7607 eurot (dtl 26-27). Töövõtulepinguga koos on koostatud eelarve,

milles on muu hulgas lahti kirjutatud töövõtulepingus kokku lepitud tööde maht (dtl 28-32).

Töövõtulepingust tulenev ettemaks summas 3000 eurot on kostja poolt hagejale tasutud.

Lepingujärgne maksumus 4607 eurot on kostjal hagejale tasumata.

Töövõtulepingust nähtub, et tööde lõpetamise tähtaeg oli 31. september 2018. Pooled ei vaidle,

et hageja on lepingust tulenevad tööd valmis teinud 18. detsembril 2018. Juhul, kui tegemist on

tähtajalise lepinguga, siis eeldatakse, et sõlmitud leping lõpeb lõppkuupäeva saabudes. Kostja

teatas hagejale puudustest töös 6. detsembril 2018 ja 10. detsembril 2018 (dtl 71, 144-145).

Parandustöid tõendab ka kostja käsitsi koostatud 19. novembri 2018 parandustööde nimekiri

(dtl 69, 143). Kostja avaldas, et kuivõrd hageja poolt ei olnud lepinguperioodi jooksul kõik

vajalikud tööd nõuetekohaselt teostatud, leppisid pooled kokku parandustööde tegemises

(dtl 57). Selliselt on kostja vähemalt kaudselt nõustunud, et lepingust tulenevate tööde

valmimise tähtaeg lükkub edasi (VÕS § 13 lg-d 1 ja 2). Seega on alusetud kostja etteheited, et

töö ei olnud teostatud töövõtulepingus kokku lepitud ajal. Pooled on lepingu tähtaega

pikendanud ning leping kehtis ka pärast töövõtulepingus märgitud tööde lõpetamise tähtaega.

Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises

töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest (VÕS § 637

lg-d 3 ja 4). Töövõtulepingus ei ole kokku lepitud töö vastuvõtmises. Hageja väidab, et pooltel

oli suuline kokkulepe, et pärast tööde lõppu (18. detsembril 2018) võtab kostja tööd vastu.

Kostja sõnul kokkulepet polnud. Kohus leidis, et olukorras, kus hageja teostas kostja korteris

remonditöid, on sellise töö omadustest tulenevalt tavaline, et töövõtja tasunõue muutub

sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks

lugemisega.

Hageja peab töövõtjana VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et kostja keeldus alusetult tööd

vastu võtmast. Samuti peab hageja tõendama, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on

lepingukohane. Toimiku materjalidest nähtub, et 19. detsembril 2018 esitas kostja hagejale

teate lepingu rikkumise kohta, mille kohaselt soovis ta vaidlusalusest lepingust taganeda ning

palus hagejal lõpetada töövõtulepingus sätestatud tasu alusetu nõudmine (dtl 129). Hageja on

pärast tööde valmimist edastanud 19. detsembril 2018 e-posti aadressile XXXXXXXX kostja

jaoks teate töövõtja poolt teostatud tööde vastuvõtmise kuupäeva määramise kohta. Samuti

saadeti 20. detsembril 2018 kostja e-posti aadressile samasisuline korduv teade (dtl 131, 154,

156). Lisaks saatis hageja esindaja 25. detsembril 2018 kostja e-postile ettepaneku määrata

tehtud tööde vastuvõtmise päev (dtl 132-133, 157-158). Sama kirjaga tehti kostjale ettepanek

võimalike puudujääkide ilmnemisel töödes viia töö töövõtulepingu tingimustega vastavusse.

Hageja on seega korduvalt proovinud kostjaga töö ülevaatamises ning selle vastuvõtmises

kokku leppida, kuid tulutult. Hageja oli nõus ka pärast kostja poolt tööde ülevaatamist ning

võimalike puuduste ilmnemist, neid vajadusel parandama. Kostja hageja nimetatud teadetele ei

vastanud.

Kostja on teatanud, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ka pärast

puuduste kõrvaldamist (VÕS § 641 lg 1 ja § 647 lg 1). Asjaolu, et hageja töödes esinesid

lepingu kehtivuse ajal puudused, on kohtu hinnangul tõendatud kostja 6. detsembri 2018 ja

10. detsembri 2018 teadetega (dtl 71, 144-145), kostja 19. novembri 2018 parandustööde

nimekirjaga (dtl 69, 143) ning kostja esitatud fotodega (dtl 73-103). Vaidlus selles osas puudub.

Pooled ei vaidle ka, et hageja on pärast kostja poolt puudustest teatamist asunud puudusi

parandama.

Ajal, kui töö sai lõplikult valmis, kostja hageja teadetele töö ülevaatamise ja vastuvõtmise kohta

enam ei reageerinud. Vaatamata sellele, et 19. detsembril 2018 on kostja hagejale teatanud, et

viimane on töövõtulepingut korduvalt rikkunud ning et ka seisuga 18. detsember 2018 ei ole

hageja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistahes tõendeid selle kohta kostja hagejale ega

kohtule esitanud ei ole. Kostja selline käitumine on olnud kohtu hinnangul põhjendamatu.

Hageja esitatud 24. detsembri 2018 ja 26. detsembri 2018 poolte telefonikõnede väljavõtete

kohaselt helistas kostja ise hagejale ning pidas läbirääkimisi tasu maksmise osas (dtl 45-49).

Kostja ei eitanud, et peab hagejale tasu maksma ning otsis võimalusi raha saamiseks. Hageja

on võimaldanud kostjal tasuda võlgnevus osade kaupa. Kostja on ka hagejaga nõustunud, et töö

sai valmis. Samas ei ole ka kostja mistahes puudustest töös enam hagejale rääkinud. Kostja

käitumine on seega kohtu hinnangul olnud vasturääkiv ning põhjendamatu.

Selleks et tellijat saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja

tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö

vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Hageja on tõendanud, et töö sai valmis 18. detsembril 2018.

Hageja on korduvalt andnud kostjale võimaluse tehtud töö üle vaadata ning see vastu võtta.

Hageja on ka tõendanud, et kostja poolt märgitud puudused olid hageja poolt kõrvaldatud

(dtl 193-198). Hageja on seega oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja etteheited töös

esinevate puuduste osas pärast tööde lõppu (s.o 18. detsembril 2018) on olnud kohtu hinnangul

paljasõnalised ja tõendamata. Ka kostja väited, et töö oli lõpetamata ega vastanud

kvaliteedinõuetele, on tõendamata. Kostja on käitunud pahauskselt, keeldudes töö

ülevaatamisest ja selle vastu võtmisest, rikkudes oma lepingulisi kohustusi.

Kohus asus eelnevast tulenevalt seisukohale, et töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks

hiljemalt 24. detsembril 2018, kui kostja on esimest korda hagejale helistanud ning hageja poolt

töö valmimise ja tasu maksmisega nõustunud (dtl 45-46). Ka 6. detsembri 2018 ja 10. detsembri

2018 kostja kirjalikes pretensioonides ning 19. novembri 2018 parandustööde nimekirjas

märgitud puudused ei ole kohtu hinnangul sedavõrd olulised, mille tõttu oleks põhjendatud töö

vastuvõtmisest keeldumine.

Kostja on seega jätnud alusetult tehtud tööd vastu võtmata, töö tuleb lugeda vastuvõetuks

VÕS § 638 alusel ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus selgitas, et kui

töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö

vastuvõetuks. Hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest

ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Kostja on seega jätnud alusetult tehtud tööd vastu võtmata,

ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Telefoni teel kostja nõustumisega hagejale

tasu maksta on ta ka kohtu hinnangul kaudselt nõustunud, et hageja poolt tehtud töö on saanud

detsembris 2018 valmis ja on olnud nõuetekohane.

Kohus selgitas, et kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on

rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija

tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab

lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel. Kui kostja tugineb töö

lepingu tingimustele mittevastavusele, pidi ta tõendama esiteks, et töö ei vastanud lepingu

tingimustele ning teiseks, et mittevastavus esines töö üleandmise hetkel või et mittevastavus

tekkis hageja poolt kohustuste rikkumisest tulenevalt (VÕS § 644 lg-d 1 ja 3, § 642 lg-d 1 ja 3).

Kostja väitis, et hetkel näeb tema korter välja väga halb ning selle kasutamine on võimatu

hageja poolt teostatud töödes esinenud puuduste ja kahju tõttu, mis on hageja poolt kostja

korterile tekitatud. Tekitatud kahju olemasolu tõendavad kostja hinnangul tema poolt

pretensioonidesse lisatud fotod ning Limited Project OÜ poolt 16. veebruaril 2019 esitatud

ettekirjutus (dtl 104-105, 161-162). 19. aprillil 2019 pöördus kostja ka OÜ SANMADEN poole,

kes omakorda esitas hinnapakkumise seoses vaidlusaluse korteri renoveerimisega, mis läheks

maksma 5564,80 eurot (dtl 107). Kostja nõudis hagejalt töövõtulepingust tulenevalt tööga

tekitatud kahju summas 5564,80 eurot. Kostja on seisukohal, et VÕS § 197 lg 1 järgi saab kahju

hüvitamise nõude hageja vastu tasaarvestada hageja tasunõudega tema vastu.

Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige

järgmised üldised eelduse, s.o võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab

lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise

ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei

ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist

VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi. See tähendab, et tellija võib juhul, kui ta on järginud VÕS § 115

lg 2 ja 3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimuste vastavusse

viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on VÕS § 118 lg 1 järgi kaotanud

õiguse lepingust taganeda.

Kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab seega töövõtja

eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise

tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju.

Maakohus leidis, et kuigi OÜ SANMADEN 19. aprilli 2019 hinnapakkumises on märgitud

korteri aadressil XXXXXXXX renoveerimine/parandamine, ei tõenda see hageja poolt

teostatud tööde puudusi ega hageja puudustest teavitamist pärast töö valmimist. Toimiku

materjalidest ei nähtu ka, et hageja oleks keeldunud puudusi parandamast või et hageja ei oleks

seda teinud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole hagejale pärast tööde valmimist mistahes

põhjalikke pretensioone ega puuduste nimekirja esitanud, kostja keeldus ka koos hagejaga töö

üle vaatamisest ning puudustest teatamisest. Kostja poolt hagejale lepingu kehtivuse ajal

esitatud puuduste nimekiri (dtl 68-70, 143-144) on ka oluliselt erinev OÜ SANMADEN poolt

esitatud hinnapakkumises märgitud tööde loetelust. Kohus nõustus kostjaga, et hageja esitatud

fotodel toodud nn „parandatud“ puudused ei kattu OÜ SANMADEN hinnapakkumises

määratud puudustega. Kohus märkis siiski, et hageja poolt tõenditena esitatud fotod (dtl 193-

199), mis tõendavad puuduste kõrvaldamist, kattuvad samas kostja poolt puuduste nimekirjas

märgituga. Seega ei tõenda OÜ SANMADEN hinnapakkumine puuduste kõrvaldamises

kokkuleppimist ega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist. Pigem soovis kostja tellida OÜ-lt

SANMADEN täiendavaid töid. Ka on OÜ SANMADEN hinnapakkumine tehtud pärast

käesoleva menetluse algatamist, s.o kostja on asunud puudusi töös otsima pärast hageja poolt

kohtusse hagi esitamist.

Kostja esitatud Limited Project OÜ 16. veebruari 2019 ettekirjutusest (104, 161-162) nähtub,

et kostjale tehti ettekirjutus seoses gaasivarustusega ning paluti turvalisuse tagamiseks

nimetatud rikkumised kõrvaldada. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja on pärast nimetatud

ettekirjutuse saamist hagejaga ühendust võtnud või palunud puuduste kõrvaldamist vms.

OÜ SANMADEN hinnapakkumisest ei nähtu, et nad kõrvaldavad ettekirjutusest tulenevaid

puudusi.

Kohus asus eelnevast tulenevalt seisukohale, et kostja nõue hüvitada hageja puudustega töö

parandamisest tekkinud kahju või kulutused tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei tõendanud

puuduste olemasolu tema poolt väidetud ajal, puudustest töövõtja teavitamist ega tähtaja

andmist puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole kunagi lepingu ajal puuduste kõrvaldamisest

keeldunud. Kostjal ei ole seega kohtu hinnangul tasaarvestatavat nõuet hageja vastu.

Kostja esitas 19. detsembril 2018 hagejale teate, et soovib lepingust taganeda. Tellija võib

taganeda, kui töövõtja on oluliselt lepingut rikkunud (VÕS § 116 lg 1 ja 2, § 647 lg 3) Kohus

tuvastas, et kostja etteheited hagejale on olnud paljasõnalised ja tõendamata ning kostjal ei

olnud õigust lepingust taganeda.

Lisaks on kostja kohtule teatanud, et ta võib keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab

puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel. Kohus selgitas, et VÕS § 648

on olemuselt erinorm, mis piirab VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise võimalikkust

töövõtulepingute puhul. Tellijal on seega õigus vähendada tasu VÕS § 648 eelduste esinemise

korral, kuid seda reeglina siis, kui töövõtja on kas keeldunud tööd heastamast või heastamine

on ebaõnnestunud. Kuivõrd kohtu hinnangul keeldus kostja õigustamatult vastu võtmast

töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks

pärast töö valmimist ning võimalike puuduste avastamist, ei saa kostja nõuda hinna alandamist.

Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õigus keelduda tasu maksmisest ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista võlgnevus summas 4607 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ning jätta hagi rahuldamata.

Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS §-des 637, 638, 644 ja 646 sätestatut.

Kostja vastuväiteks hageja tasunõudele on läbivalt olnud, et hageja tehtud töö on puudustega.

Maakohus ei ole arvestanud, et töövõtuleping on vastastikune leping. Tellija saab VÕS § 111

lg 1 alusel keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmisest seni, kuni

töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab puudused. Hageja on esitanud nii kostjale kui

kohtule seisukohti töö puuduste osas, kuid need jäeti tähelepanuta. Kostja nõuab praeguseni

hagejalt puuduste kõrvaldamist ja saab puudustega tööle tuginedes keelduda VÕS § 111 alusel

kohase täitmiseni tasu maksmisest.

Hageja ei ole tõendanud, et tööd on nõuetekohaselt lõpetatud. Kuna korter ei ole siiani valmis

ning hageja ei ole seda nõuetekohaselt üleandmiseks esitanud, ei saanud kostjal tekkida töö

vastuvõtmise kohustust VÕS § 638 järgi. Kostja on samas piisavalt põhjendanud, et hageja

tehtud töö oli oluliste puudustega. Samuti ei olnud tehtud töö vähemalt keskmise kvaliteediga

VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Korteris elamine on ohtlik, arvestades OÜ Limited Project

ettekirjutust seoses gaasivarustusega. Tegelikkusele ei vasta maakohtu põhjendused, et kostja

pole pärast ettekirjutuse saamist hagejaga ühendust võtnud või palunud puuduse kõrvaldamist.

Kostja esitas OÜ Limited Project ettekirjutuse hagejale käesoleva tsiviilasja materjalides.

Maakohus oleks pidanud kostjale selgitama, et kostja võib esitada hagi või vastuhagi. Kostja

on maakohtu otsuse tõttu olukorras, kus ta on sunnitud tasuma puudustega töö eest ja samal ajal

leidma ehitusfirma, kes parandaks hageja tööd. Maakohus pidi kostjale andma võimaluse

vastuhagi esitamiseks, sest kostja nõue on samaväärne hageja nõudega.

Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid, mille asja materjalide juurde võtmist

kostja taotleb. Kostja esitas tõenditena e-kirja (lisa 1), millest nähtub, et kostja on esitanud

hagejale ja tema lepingulisele esindajale 23. detsembril 2019 teate puuduste kõrvaldamise kohta

koos lisadega/tõenditega (lisa 2). 27. detsembril 2019 pöördus kostja hageja ja tema esindaja

poole meeldetuletusega (lisa 3). Kostja esitas tõendina ka 18. detsembri 2019 AS Vant

koostatud eelarve, mis puudutab korteri parandusremonti (lisa 4).

Kostja esitas koos lõplike seisukohtadega 24. aprillil 2020 uued tõendid, 9. jaanuari 2020 e-

kirjad hagejale (lisa 1 ja 2) ning fotod korteri seisukorrast (lisa 3).

Kostja leiab, et tal on õigus nõuda TsMS § 633 lg 4 ja 5 alusel kostjalt töövõtulepingu alusel

tehtud töödes esinenud puudustega seoses kahju hüvitamist ning palub ringkonnakohtul sellega

arvestada. VÕS §-s 650 ei ole sätestatud, millal tuleb töö lepingutingimustele mittevastavusest

teatada. Kohaldub VÕS § 646 lg 1, mille kohaselt on kostjal õigus nõuda töö parandamist või

uue tegemist, kui töö ei vasta nõuetele. Kostja on nõus oma kahju nõuet summas 3821,42 eurot

tasaarvestama hageja nõudega. Kahju suurus tuleneb AS Vant koostatud eelarvest, mis tõendab

ka hageja tehtud tööde mittevastavust keskmisele kvaliteedile. Kahju nõue sisaldab

gaasivarustuse parandustöid summas 330 eurot.

5. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Hageja on püüdnud korduvalt leppida kostjaga

kokku selles, et tööd tuleb üle vaadata ja vastu võtta. Kostja ei ole esitanud hagejale ega kohtule

tõendeid selle kohta, et hageja ei oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Maakohus

tuvastas õigesti töö vastuvõtmisega seonduva ning hageja tasunõue muutus sissenõutavaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, osas,

millega maakohus jättis arvestamata kostja vastuväitega talle gaasiboileri parandustööde

summas 110 eurot kahju tekitamises ja selles ulatuses hageja nõude tasaarvestamises oma

nõudega hageja vastu. Ringkonnakohus tuvastab, et kostjal oli õigus oma 110 euro suurune

kahjunõue tasaarvestada hageja nõudega ning seetõttu vähendab ringkonnakohus kostjalt

hageja kasuks välja mõistetavat rahasummat 4497 euroni (4607-110). Muuta tuleb ka

menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb

jätta muutmata.

7. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud

uute tõendite osas. Kostja esitas uusi tõendeid nii koos apellatsioonkaebusega kui ka pärast

kaebetähtaja möödumist.

TsMS § 633 lg 5 kohaselt kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatakse uusi tõendeid,

tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute tõendite esimese astme kohtule esitamata jätmise

põhjus. Kostja ei ole uute tõendite esitamist põhjendanud. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu

tuleb kostja taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks jätta rahuldamata.

8. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selles, et nad sõlmisid 27. juunil 2018 remondilepingu

nr 27-06 (dtl 26-27), mille järgi hageja kohustus teostama remonti kostja korteris asukohaga

XXXXXXXX, tööde loetelu oli märgitud eelarves (dtl 28-32). Tööde lepingujärgseks

maksumuseks oli 7607.00 eurot, millest 3000.00 eurot oli kostja poolt hagejale tasutud

ettemaksuna. Hageja on lepingus märgitud tööd lõpetanud 18. detsembril 2018. Kostja on

jätnud töö vastu võtmata ning hagejale lepingust tulenevalt ülejäänud tasu, s.o 4 607.00 eurot,

maksmata.

9. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja töövõtulepingu alusel tekkinud kohustuse

täitmiseks 4607 eurot. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse eelkõige

põhjusel, et hageja ei ole teostanud töid kvaliteetselt, ei ole puudusi kõrvaldanud, mistõttu on

kostjal VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda tehtud töö eest tasumast. Kostja väidab, et tal on

seoses puudustega töös hageja vastu kahju hüvitamise nõue 3491,42 eurot, mille ta tasaarvestab

hageja tasu nõudega.

Maakohtu menetluses tugines hageja lisaks neile vastuväidetele veel lepingust taganemisele ja

hinna alandamisele, milliseid vastuväiteid ei pidanud maakohus asjakohasteks. Kostja ei ole

selles osas maakohtu otsust apellatsioonkaebuses vaidlustanud, mistõttu ringkonnakohus

lähtub kostja vastuväidete hindamisel hageja nõudele üksnes kostja apellatsioonkaebuses

esitatud seisukohtadest. Kostja ei ole vaidlustanud ka maakohtu seisukohta, et poolte

24. ja 26. detsembri 2018 telefonikõnede väljavõtted on tõenditena lubatavad ning tegemist ei

ole kuriteo või põhiõiguste rikkumisega saadud tõendiga. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu seisukohaga.

10. TsMS § 654 lg 6 kohaselt kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata

ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust

põhjendama.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et pooled ei ole lepingus kokku leppinud tööde

vastuvõtmise korras. Hageja sai töö valmis 18. detsembriks 2018 ja maakohus tuvastas, et VÕS

§ 638 alusel tuleb lugeda kostja töö vastuvõtnuks hiljemalt 24. detsembril 2018.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga. Poolte vahel oli perioodil 18-24

detsember 2018 tihe suhtlemine, kusjuures kostja on teinud tööde vastuvõtmise, puuduste ja

tasu maksmise osas vastuolulisi avaldusi. Kuigi 19. detsembri 2018 e-kirjas (dtl 129) on kostja

leidnud, et lepingu eesmärk on saavutamata ja palunud hagejal lõpetada tasu alusetu nõudmine

(konkreetseid puudusi nimetamata), on ta 24. ja 26. detsembri 2018 telefonikõnedes pidanud

hagejaga läbirääkimisi tasu maksmise osas, lubades tasu ära maksta pärast korteri müüki (dtl

45-49). Telefonikõnedes kostja puudustele töös ei tuginenud. Ringkonnakohus nõustub selles

osas maakohtu seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kuna kostja tuleb lugeda

tehtud töö vastuvõtnuks, on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 4). Tööde

mittevastavust lepingu tingimustele peab tõendama kostja.

11. Maakohus on põhjendatult lähtunud Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, et

kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue

töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja

tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda

või kui ta taganeb lepingust. Maakohus ei ole kostja taganemisõigust ja hinna alandamise õigust

tuvastanud ja kostja ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Seega tuleb

ringkonnakohtul kontrollida, kas kostjal on lepingu mittekohasest täitmisest tulenev kahju

hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1), mida ta saab hageja lepingu järgse tasu nõudega

tasaarvestada.

12. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud temal kahju 110 eurot tekkimist seoses

gaasiboileri ebaõige paigaldamisega. Kostja on esitanud Limited Project OÜ 16. veebruari 2019

ettekirjutuse (dtl 104, 161-162), millega on tõendatud rikkumised gaasiveesoojendi

paigaldamisel. Eelarve (Dtl 30) kohaselt oli gaasiboileri ühendamine lepingujärgne töö, mida

hageja pidi tegema. OÜ Sanmaden 19. aprilli 2019 hinnapakkumise järgi maksab

gaasiveesoojendi demonteerimine 40 eurot ja uuesti paigaldamine 70 eurot, kokku 110 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et ettekirjutuse järgsete puuduste likvideerimine eeldab gaasiboileri

demonteerimist ja uuesti paigaldamist. Hageja ei ole asjas vastupidist tõendanud. Kostja võib

OÜ Sanmaden hinnapakkumisega kulu tõendada sõltumata sellest, kes selle puuduse faktiliselt

kõrvaldab või kõrvaldas. Kostja esitas ettekirjutuse gaasiveesoojendi kohta kohtumenetluses

koos vastusega hagile ja hageja ei ole selle aja jooksul ettepanekut puuduse kõrvaldamiseks

teinud ega ettekirjutusest tulenevat puudust kõrvaldanud. Seega on hageja poolse ebakvaliteetse

töö parandamise tõendatud kulu 110 eurot, millises osas tuleb kostja tasaarvestusavaldus

rahuldada. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et gaasiboileri vahetamise kulu oli 330 eurot,

kuid tugineb seejuures tõendile, mis oli esitatud hilinenult ja mille vastuvõtmisest

ringkonnakohus keeldus.

13. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et kostja ei ole kahju

tekkimist, mida ta soovib tasaarvestada hageja nõudega tõendanud. Ainuüksi OÜ Sanmaden

hinnapakkumine ei saa tõendada kostjal kahju olemasolu, kuna hinnapakkumises loetletud töid

ei saa seostada hageja tehtud tööde ja väidetavate puudustega (va gaasiveesoojendi

paigaldamine). Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kui OÜ Sanmaden

hinnapakkumine väidetava kahju hüvitamiseks on tehtud 5564,80 euro ulatuses, siis

apellatsioonimenetluses on hageja kahjunõuet hinnanud 3821,42 eurole AS Vant koostatud

eelarve järgi, millist tõendit kui hilinenult esitatud ringkonnakohus vastu ei võtnud. Samas

10. detsembril 2018, st enne hageja soovi tööd üle anda, hindas kostja kahjunõude suuruseks

defektide eest 500 eurot (dtl 145). Kostja ei ole võimalike puuduste tuvastamiseks asjatundjat

kaasanud ja on oma hinnanguid kahju suuruse osas pidevalt muutnud. Fotode järgi võimalike

puuduste tuvastamiseks ja nende seostamiseks lepingu aluseks oleva eelarvega puuduvad

ringkonnakohtul asjatundja teadmised.

Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks tasuna töövõtulepingu järgi 4497 eurot.

14. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et tasu maksmisest

keeldumiseks ei pidanud kostja esitama hagi või vastuhagi hageja vastu. Piisas kostja

vastuväitest, et tal on hageja vastu lepingu mittekohasest täitmisest tulenev kahju hüvitamise

nõue, mida kostja soovib tasaarvestada hageja nõudega. Kostja on ise sellisele õigusele

viidanud (dtl 208) ja sellise vastuväite maakohtu menetluses esitanud. Samas ei ole kostja

suutnud oma kahjunõuet enamuses osas tõendada. See aga ei ole etteheidetav maakohtule.

Maakohus on 24. oktoobri 2019 menetluse uuendamise määruses (dtl 186) pooltele selgitanud

tõendamiskoormist tasunõude sissenõutavuse tuvastamiseks ning andnud tähtaja asjaolude

täpsustamiseks ja tõendamiseks. Kostja jäi seisukohale, et tema poolt esitatud tõendid on hageja

ebakvaliteetsete ehitustööde tõendamiseks piisavad (dtl 207).

15. Kostja ei saa töövõtulepingu järgsest tasu maksmisest keelduda VÕS § 111 sätete alusel.

Asjas on tuvastatud, et hageja on oma töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud, tema

tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja ei ole suutnud oma kahjunõuet suuremas

ulatuses põhistada. Ka on kostja kahes telefonikõnes hagejale avaldanud, et tal on kohustus

hageja tehtud töö eest tasu maksta.

Ka ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jätta hagi täielikult rahuldamata.

16. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldas kostja vastuväited

110 euro ulatuses, mis on 2,38 % hagihinnast.

Hageja esitas maakohtu menetluses nõude 7412.25 eurot ja tasus riigilõivuna 475 eurot

(riigilõiv hagihinnalt kuni 8000 eurot). Maakohus lõpetas menetluse hagist loobumise tõttu

2805,25 euro ulatuses. Riigilõiv hagihinnalt 4607 eurot on 400 eurot.

Nimetatud asjaoludel ei ole põhjendatud jätta kõiki menetluskulusid maakohtus kostja kanda.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjaolu, et nõudeosa, millest hageja maakohtus loobus ja

mis jäi rahuldamata, moodustab kokku ca 38 % hageja nõudest, tuleb menetluskulude

jaotamisel lähtuda samast jaotusest ning jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel

menetluskuludest maakohtus 38 % hageja ja 62 % kostja kanda, välja arvatud riigilõiv, millest

tuleb 75 eurot jätta hageja ning 400 eurot kostja kanda.

Ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse 110 euro ulatuses ja muutis selles

ulatuses ka maakohtu otsust. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu 400 eurot.

Riigilõiv kaebuse rahuldatud osalt oleks 75 eurot (riigilõiv hagihinnalt kuni 350 eurot on 75

eurot). Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja kaebus rahuldati marginaalses ulatuses, siis tuleb

TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud apellandi, st kostja kanda, välja arvatud riigilõiv,

millest tuleb 75 eurot jätta hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks