2-19-1843/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. mai 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1843

Tsiviilasi

Seesam

Insurance

AS-i

hagi

Eesti

Vabariigi

(Maanteeameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 11. oktoobri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Seesam Insurance AS-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

857 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Seesam Insurance AS (registrikood

10055752), esindaja vandeadvokaat Grete Tark

Kostja (vastustaja) Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu)

(registrikood 70001490), esindaja Eve-Ly Luik

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. oktoobri 2019. a otsus.

2. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Seesam Insurance AS-i kasuks välja põhivõlg 728 eurot 48

senti, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 140 eurot 92 senti

ning viivis põhivõlalt alates 8. maist 2020 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta hageja viivisenõue rahuldamata 2,4 euro ulatuses.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

7. Mõista Eesti Vabariigilt Seesam Insurance AS-i kasuks välja menetluskulude

hüvitis 857 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

2 (7)

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Seesam Insurance AS (hageja) esitas 4. veebruaril 2019 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi

(Maanteeameti kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista

põhivõla 728,48 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

70,25 eurot ja alates 5. veebruarist 2019 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud

määras põhivõlalt kuni selle täitmiseni.

1.1. Hageja

väitel

sõlmisid

hageja

ja

AS

(kindlustusvõtja)

31. oktoobril 2016

kindlustuslepingu sõiduki BMW 318i registreerimismärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk)

kindlustamiseks kindlustusperioodi pikkusega üks aasta. Kindlustusvõtja hagejale esitatud

sõidukikahju hüvitise taotluse, e-kirjavahetuse ja täiendava küsimustiku kohaselt toimus

26. novembril 2016

Tallinna-Narva

põhimaanteel

(tee

nr E20

1)

liiklusõnnetus.

Kindlustusvõtja poja juhitud sõidukile kukkus vahetult enne Edise küla Jõhvi-Täkumetsa tee

koosseisu kuuluvalt Aiandi viaduktilt jää ja lumi, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduki kapott,

esistange ja parem esituli. Liiklusõnnetuse fikseeris Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kes

kutsuti sündmuskohale. Kindlustusvõtja edastas hagejale fotod sõidukist, mis on tehtud vahetult

pärast liiklusõnnetuse toimumist ja fotod, mis on tehtud hiljem. Hageja hüvitas sõiduki

remondikulud vastavalt OÜ KEREEKSPERT arvele ning esitas kostjale 21. novembril 2017

tagasinõude ja 11. aprillil 2018 korduva tagasinõude 728,48 euro saamiseks. Kostja keeldus

26. juunil 2018 edastatud vastusega nõude rahuldamisest.

1.2. Liiklusõnnetuses sai kahjustada kindlustusvõtjale kuuluv sõiduk. Hageja on

kindlustusvõtjale kahju hüvitanud. Seega on VÕS § 492 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise nõue

kindlustusvõtjalt hagejale üle läinud.

1.3. Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1 kohaselt on tee rajatis ning tee osaks on mh viadukt.

Seega on viadukt ehitis VÕS § 1059 mõttes. EhS § 92 lg 10 alusel on kehtestatud määrus nr 72

„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“, mille lisa kohaselt on Jõhvi-Täkumetsa tee (tee

nr 13213) riigitee. Seega kuulub viadukt riigitee hulka. EhS § 92 lg 6 kohaselt täidab riigitee

osas omaniku ülesandeid kostja.

1.4. Praegusel juhul on ehitiselt, mille osas omaniku ülesandeid täidab kostja, kukkunud jää

või lumi sõidukile, kahjustades sõidukit. Seega on põhjuslik seos ehitisele iseloomuliku riski

realiseerumise ja õigushüve kahjustamise vahel olemas. Eeltoodu on tõendatud kindlustusvõtja

esitatud hüvitise taotluse, e-kirjavahetuse, täiendava küsimustiku ja fotodega. Kostja vastutab

VÕS § 1059 alusel sõidukile tekkinud kahju eest.

1.5. Alternatiivselt palub hageja hagi rahuldada VÕS § 1043 lg 1 p 5 või 7 alusel. EhS § 97

lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ (määruse nr 92) § 31 p 18 kohaselt

oli kostja kohustus tagada, et viadukt on lumest puhastatud ja tee kohal ei ole jääpurikaid. Kui

kostja oleks seda kohustust korrektselt täitnud, ei oleks viaduktil olnud lund ega jääd, mis

sõidukile kukkus ning mille tagajärjel tekkis sõidukile kahju.

3 (7)

1.6. Sõltumata sellest, kas kostja täitis määruse nr 92 § 31 p-st 18 tuleneva kohustuse, ei

välista see kostja vastutust riigiteel viaduktidelt kukkunud ohtlike jää või lume tõttu tekitatud

kahjude eest. EhS § 97 lg 1 kohaselt on kostja kohustatud hoidma teed korras viisil, et tagatud

oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Kui sõidukile tekib sõiduteel liigeldes viaduktilt

kukkuvast jääst ja lumest kahju, on kostja oma kohustust rikkunud.

1.7. Alternatiivselt on kostja rikkunud üldist käibekohustust, mis tuleneb tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 138 sätestatud hea usu põhimõttest. Kostjal on kohustus võtta

kasutusele kõik mõistlikult abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid

ohu realiseerumise eest. Viadukti korrashoid on kostja mõjualas. Seega on kostjal

käibekohustus tagada teel üldine heakord ja turvalisus, mis hõlmab ohtliku jää või lume

eemaldamist viaduktilt.

1.8. Kostja on oma tegevusetusega viadukti korrashoidmisel põhjustanud kahju sõiduki

omanikule. Kahju tekkimine on otseses põhjuslikus seoses kostja tegevusetusega tee valdamisel

ja hooldamisel, seega on tõendatud põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja kahju

tekkimise vahel. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse kahju tekitaja süülisust.

1.9. Kuna sõiduki kahjustumise tõttu tekkis sõiduki omanikul sõiduki remontimise vajadus,

on hagejal õigus nõuda sõiduki remondikulude hüvitamist. Sõiduki remondikulud olid vastavalt

OÜ KEREEKSPERT arvele 728,48 eurot, millest on maha arvestatud kindlustusvõtja

lepinguline omavastutus.

1.10. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 22. novembrist 2017, s.o alates

kahjunõude esitamise hetkest kostjale kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue hagiavalduse esitamise seisuga on 70,25 eurot.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise alates 5. veebruarist 2019 kuni

põhinõude täieliku täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kahjujuhtum toimus. Hageja

kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, et viaduktilt on sõidukile jääd või lund

kukkunud ja sõiduki kahjustused on põhjustatud viaduktilt kukkunud jääst või lumest. Politsei

kinnitas kostjale 9. mail 2018 esitatud vastuses, et politsei ei teinud sündmuskohal ühtegi

menetlustoimingut ega fikseerinud tehi- ega ilmastikuolusid. Üksnes asjaolu, et juhtum on

registreeritud PPA menetlusinfosüsteemis, ei tõenda, et sõidukile on kahjustused tekkinud ja

selle eest vastutab kostja. Seega ei ole tõendatud põhjuslik seos suurema ohu allikast lähtunud

kõrgendatud ohust tuleneva riski realiseerumise ja kahju vahel ning hagejal puudub õigus nõuda

kahju hüvitamist VÕS § 1059 alusel.

2.1. Hagi ei kuulu rahuldamisele ka VÕS § 1043 lg 1 p 5 ega p 7 alusel. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja õigusvastase tegevuse tulemusena on juhtum toimunud ja kahju tekkinud

sõidukile. Hageja on kostjale ette heitnud ilma tõendeid esitamata tegevusetust teehoolduse

kohustuse täitmisel. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et viaduktil oli jää ja

lumi, mis võis tekitada ohtu. Hageja ei ole esile toonud kostja õigusvastast käitumist. Samuti ei

ole tõendatud ega asjakohane hageja väide, et isegi kui oleks täidetud määrusest nr 92 tulenevad

kohustused, ei välista see kostja vastutust. Kostja selgitas, et viaduktil tehti lume ja

libedusetõrjet 26. novembril 2016 kell 05.38 ja lumetõrjet kell 12.14. Hoolduse käigus

puhastati viadukt lumest ja jääst. Seega ei vasta tõele hageja väide, et 26. novembril 2016 oli

viaduktilt jää ja lumi eemaldamata. Lisaks ei laekunud kostjale 26. novembril 2016 teavet, et

viadukt oli kaetud lumega või jääs või esines muu oht liiklusele või liiklejatele. Peale selle oli

viaduktil teostatud teehoolet 25. novembril 2016. Seega on tõendatud, et viadukt oli

nõuetekohaselt hooldatud. Setõttu puudub alus väita, et kostja ei järginud käibes vajalikku

hoolt, millest tulenevalt puudub kostja süü kahju tekkimisel.

4 (7)

2.2. Kui kohus leiab, et kostja peab hagejale kahju hüvitama, siis palub kostja kohtul VÕS

§ 139 lg 1 alusel kahju hüvitise nõuet vähendada. Kui sõiduki juht ei oleks sõitnud

mootorsõidukiga ega oleks seeläbi kõrgema ohu allika valdajaks, ei oleks õnnetust toimunud.

Kui sõiduki juht oleks teelõigu läbinud nt jalakäija või jalgratturina või sõitnud sõidukiga

oluliselt väiksema kiirusega, oleks liiklusõnnetuse toimumine ja kahju tekkimine olnud

välistatud.

2.3. Samuti märkis kostja, et hageja esitatud viivisearvestus ei ole korrektne ja seda tuleb

muuta. Kostja ei ole hageja 21. novembril 2017 saadetud tagasinõuet kätte saanud. Seega ei saa

hageja viivist nõuda alates 22. novembrist 2017. Mh on 21. novembri 2017 tagasinõudes

märgitud nõude tasumise tähtajaks 14 päeva nõude saamisest. Seega ka sellel põhjusel ei saa

viivist nõuda alates 22. novembrist 2017.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 11. oktoobri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus selgitas,

et väljamõistetavad menetluskulud puuduvad, sest kostja ei esitanud kohtule menetluskulude

nimekirja ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud.

3.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune viadukt kuulub riigitee

hulka ning viadukti korrashoiu kohustus on kostjal.

3.2. Maakohus leidis, et hageja esitatud tõendeid hinnates ei ole võimalik tuvastada, et

viaduktilt on sõidukile jääd või lund kukkunud ja sõidukile tekkinud vigastused on põhjustatud

just viaduktilt kukkunud jääst või lumest. Hageja esitatud fotodest nähtub, et sõidukil on

kahjustused, kuid nendest ei saa järeldada, millal kahjustused on tekkinud ja mis põhjusel.

Fotod sõiduki kahjustustest on osaliselt tehtud ka mujal kui sündmuskohal. Kuigi

sündmuskohal käis politsei, ei esitatud kohtule ühtegi tõendit, et politsei fikseeris õnnetuse ja

kahju asjaolud. Asjaolu, et juhtum on registreeritud PPA menetlusinfosüsteemis, ei tõenda, et

sõidukile on kahjustused hagis märgitud viisil tekkinud ja kahjustuste tekkimise eest vastutab

kostja. Samuti ei tõenda seda kindlustusvõtja hüvitise taotlus, e-kirjavahetus ega täiendava

küsimustiku täitmine ja hagejale esitamine. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid tehi- ja

ilmastikuolude kohta õnnetuse toimumise ajal.

3.3. Maakohus leidis, et kuna tõendamata on kahju tekkimine viaduktilt kukkunud jää või

lume tulemusel, siis ei ole põhjendatud kahju hüvitamine VÕS § 1059 alusel ega ka hageja esile

toodud alternatiivsetel alustel.

Poolte seisukohad

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

4.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt menetlusõiguse

norme ja hindas valesti tõendeid.

4.2. Maakohus leidis alusetult, et jää või lume kukkumise tõttu sõidukile vigastuste tekkimine

ei ole tõendatud. Sõidukile kahjustuste tekkimine on tõendatud fotodega sõiduki kahjustustest.

Kostja 11. märtsi 2019 vastuse lisaga 5 on tõendatud, et viaduktil sõitis 26. novembril 2019 kell

12.14 hooldusmasin, mis teostas lume- ja libedusetõrjet. Arvestades sõiduki juhi poolt teatatud

juhtumi toimumise aega (u kell 12.30), häirekeskusele tehtud kõne aega (u kell 12.37) ning

hagiavalduse lisast 6 nähtuvaid ilmastikuolusid (sulalumi) on eluliselt usutav, et lume

lükkamisel sattus jää või lumi viadukti äärele ning sulailma tõttu kukkus see alla, viadukti alt

läbi sõitnud sõiduki peale. Hagiavalduse lisas 6 olevat fotot suurendades on võimalik viadukti

all näha suuremat valget kogu (lumi või jää). Seega realiseerus VÕS § 1059 kirjeldatud oht ja

5 (7)

esineb põhjuslik seos realiseerunud riski ja tekkinud kahju vahel. Hageja tugines Tallinna

Ringkonnakohtu 28. aprilli 2016. a otsusele tsiviilasjas nr 2-14-61146 ja selgitas, et selle

lahendi pinnalt tuleb ka praegusel juhul lugeda asjas esitatud tõendite alusel eluliselt usutavaks,

et sõidukile tekkinud kahju on põhjustatud viaduktilt alla langenud lume või jää tõttu.

4.3. Maakohus ei põhjendanud, miks on kahju tekkimist jää või lume kukkumise tõttu

võimalik tõendada politsei menetlustoimingute protokolliga, kuid mitte hageja esitatud

tõenditega. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus seadusest või poolte kokkuleppest

tulenevalt tuleb asjaolu tõendada vaid teatud liiki või teatud vormis tõendiga. Lisaks võib jää

või lume kukkumisel jää või lume tükk puruneda väiksemateks osadeks ja teatud

ilmastikuolude korral kiiresti sulada või hävida. On ebamõistlik nõuda, et ehitiselt jää või lume

kukkumist ja põhjuslikku seost ohu realiseerumise ning tekkinud kahju vahel saab tõendada

vaid politsei menetlustoimingute tegemise ja tehi- ning ilmastikuolude fikseerimisega. Politsei

otsustab ise, kas ja milliseid menetlustoiminguid teha. Politsei ei teinud sõidukijuhile etteheidet

valeväljakutse või väljasõidu põhjustamise eest. Seega puudub põhjus kahelda sõidukijuhi

selgitustes kahju põhjuste osas.

4.4. Ebamõistlik on kostja väide, et sõiduki juht pidanuks minema viadukti alla ja fikseerima

fotoga ehitiselt kukkunud jääd või lund. Liiklusseaduse § 26 p 3 kohaselt on kiirteel jala

liikumine keelatud. Kindlustusvõtjalt ja sõiduki juhilt ei saa eeldada rohkemat kui politsei

kohale kutsumist, kindlustusandja teavitamist kindlustusjuhtumi toimumisest ning selgituste

jagamist.

4.5. Lisaks ei ole kostja tõendanud vastutusest vabanemiseks VÕS § 1059 kohaselt, et kahju

põhjustas vääramatu jõu asjaolu või kannatanu tegevus.

4.6. Maakohus jättis analüüsimata hageja alternatiivsetel alustel esitatud nõuded (VÕS § 1043

lg 1 p 5 või 7). Maakohus ei analüüsinud hageja väiteid, et kostja ei täitnud oma seadusest

tulenevaid kohustusi tee hooldamisel korrektselt, st et ei taganud tee, sh viadukti ohutust ega

kontrollinud tee seisundi nõuetelevastavust, sh kas tee oli pärast lume- ja libedusetõrjet ohutu.

Nende kohustuste täitmata jätmise tõttu kukkus sõidukile jää või lumi, mis põhjustas sõidukile

kahju, mille hageja on sõiduki omanikule hüvitanud ja mille hüvitamist nõuab hageja kostjalt.

4.7. Hageja ei pea kahju hüvitise vähendamist VÕS § 139 lg 1 alusel põhjendatuks. Kahju

saaks vähendada, kui autojuhil oli teel liikudes võimalik midagi teha, et õnnetust vältida. Siinsel

juhul ei olnud see võimalik. Autojuht ei näe teel sõites, et viadukti ääres võib olla jää või lumi,

mis tema auto peale kukub.

4.8. Hageja ei nõustu kostjaga, et viivisenõuet ei saa arvestama hakata alates

21. novembrist 2017. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kiri kättesaaduks hiljemalt

järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.

Sama järeldus kehtib riigiasutustega suhtlemisel. Seega saab lugeda hageja e-kiri kostja poolt

kättesaaduks hiljemalt 22. detsembrist 2017.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega hagi põhivõla ja osaliselt viivisenõude osas rahuldada.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Praeguses asjas on peamine küsimus selles, kas sõidukile põhjustas kahju kostjale kuuluvalt

viaduktilt langenud lumi ja/või jää. Maakohus leidis õigesti, et nimetatud asjaolu tõendamise

koormis on hagejal. Samas rikkus maakohus hageja esitatud tõendeid hinnates TsMS § 442

lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust. Täpsemalt ei ole maakohus põhjendanud, miks ei

6 (7)

tõenda asjas tõenditena esitatud sõidukikahju hüvitise taotlus, hageja ja kindlustusvõtja e-

kirjavahetus (hagi lisad 2 ja 3) ning PPA kiri (kostja vastuse lisa 3) hageja väidet, et sõidukile

tekitas kahju viaduktilt kukkunud lumi või jää. Nimetatud tõenditest nähtub, et sõidukijuht on

politseile õnnetusest teatades öelnud, et kahju tekkis sõidukile viaduktilt kukkunud lume

tagajärjel, samuti on kindlustusvõtja hagejale esitatud kahju hüvitamise taotluses ning e-kirjas

kirjutanud, et kahju tekkis viaduktilt kukkunud lume ja jää tõttu. Olukorras, kus tõendites on

selgelt kirjas kahju tekkimise põhjusena lume ja jää kukkumine, ei piisa maakohtul

põhjendamiskohustuse täitmiseks üksnes lausest, et esitatud dokumendid hageja väidet ei

tõenda. Tõendites selgelt kirjas olevast vastupidise järelduse tegemine eeldab sisulisi

põhjendusi, millest nähtub, miks kohus teistsugusele järeldusele jõudis.

8. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt maakohtule, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud

asjaolu, et sõidukile tekkis kahju kostjale kuuluvalt viaduktilt lume ja jää kukkumise tõttu.

Nimetatud tõendite puhul on tegemist TsMS § 272 mõttes dokumentaalsete tõenditega. Ei nähtu

asjaolusid, mis viitaksid sellele, et tõendid võiksid olla lubamatud. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole alust kahelda ka tõenditest nähtuvate kindlustusvõtja ja sõiduki juhi seletuste

usaldusväärsuses. Tegemist on ajaliselt õnnetuse toimumisele lähedal antud seletustega ning

arvestades tekkinud kahju suhteliselt väikest suurust ei näe ringkonnakohus põhjust arvata, et

sõidukijuht ja kindlustusvõtja oleksid hagejale ja politseile valetanud.

9. Ringkonnakohus leiab, et täidetud on kostja vastutuse eeldused VÕS § 1059 järgi. Viadukt

on EhS § 3 lg-te 1 ja 2 ning EhS § 92 lg 1 järgi ehitise osa. Maakohus on tuvastanud, et viadukt

kuulub kostjale ning pooled selle üle ei vaidle. Eelnevaga on ringkonnakohus tuvastanud, et

kahju sõidukile tekkis viaduktilt alla langenud jää ja lume tõttu. VÕS § 1059 sätestab

riskivastutuse, st asja lahendamisel ei ole tähtis, kas kostja on oma hoolsuskohustust viadukti

hooldamisel täitnud või mitte. Kostja ei ole väitnud, et kahju tekkis vääramatu jõu või

kannatanu tegevuse tõttu.

10. Sõidukile tekitatud kahju suurus on tõendatud OÜ KEREEKSPERT arvega. Sõiduki

omanikule kuulunud kahju hüvitamise nõue on osas, milles hageja on talle selle hüvitanud,

VÕS § 492 lg 1 järgi hagejale üle läinud. Seega tuleb hagi põhivõla osas rahuldada ja mõista

kostjalt hageja kasuks välja 728,48 eurot.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kahjuhüvitist tuleks VÕS § 139 lg 1 alusel

vähendada. Kostja viidatud Riigikohtu praktikast tuleneb, et kahjuhüvitist tuleks vähendada

ulatuses, milles kahju tekkis sõidukist kui suurema ohu allikast lähtuva ohu tagajärjel.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus viaduktilt kukub alla jää ja lumi, ei ole tegemist juhuga,

kus realiseerub kannatanu mootorsõidukist tulenev oht. Suurelt kõrguselt jää ja lume

kukkumine võib tekitada kahju sõltumata sellest, kas see tabab liikuvat või seisvat

mootorsõidukit või hoopis jalgratturit või jalakäijat.

12. Ringkonnakohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab viivist

alates 22. novembrist 2017, tuginedes sellele, et ta saatis 21. novembril 2017 kostjale kahju

hüvitamise nõude. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise nõudelt viivist alates

ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Ringkonnakohus nõustub iseenesest hagejaga, et

riigiasutuse ametlikule e-postiaadressile saadetud e-kirjas sisalduva tahteavalduse puhul tuleb

eeldada, et see on kätte saadud järgmisel tööpäeval. Hageja on tõendanud kohtule esitatud e-

kirja koopiaga, et ta saatis kahjunõude 21. novembril 2017 aadressile info@mnt.ee. Samas tuleb

kohtu hinnangul viivise arvestamise alguse määramisel võtta arvesse ka seda, et hageja andis

kahjunõudes kostjale täitmiseks tähtaja 14 päeva. Ringkonnakohus leiab, et hageja saab viivist

nõuda alles alates kostjale täitmiseks antud tähtaja möödumisest. Seega on hageja viivisenõue

alusetu 14 päeva, st 2,4 euro ulatuses. Ülejäänud osas on hageja viivisenõue VÕS § 113 lg-te 1

ja 2 kohaselt põhjendatud.

7 (7)

13. Kuna hagi jääb rahuldamata üksnes tühises osas, vähem kui 1% ulatuses, jäävad

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi tervikuna kostja kanda.

14. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus 653,4

eurot (riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 478,4 eurot) ning ringkonnakohtus 1706,4

eurot (riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1531,4 eurot. Üldjuhul ei tohiks

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses

taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagab menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Praegune asi ei ole õiguslikult keerukas ega suure mahuga, mistõttu peab ringkonnakohus

hageja esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikuks ulatuses, milles see koos

riigilõivuga ei ületa hagihinda. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud ulatuses hageja

esindaja ajakulu ja tunnitasu põhjendatud. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis 857 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav