2-18-9343/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. mai 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-9343

Tsiviilasi

Finance Management osaühingu hagi IMPACT 8020

OÜ vastu 8161 euro 32 sendi ja viivise saamiseks.

IMPACT 8020 OÜ vastuhagi Finance Management

osaühingu vastu 1956 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Finance Management osaühing apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

9218,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

Finance

Management

osaühing

(registrikood 10702750), lepinguline esindaja advokaat

Indrek Kukk

Kostja (vastustaja) IMPACT 8020 OÜ (registrikood

11465956), lepinguline esindaja Marge Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Finance Management osaühingu kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Finance Management osaühing (hageja) esitas 18. juunil 2018 Harju Maakohtule IMPACT

8020 OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla

8161,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 660,62 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt

seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Hageja väitel tegi kostja 23. jaanuaril 2017 hagejale pakkumuse nr 2747 internetiturunduse

teenuse osutamiseks. Sõlmitava lepingu eesmärgiks oli hageja veebinähtavuse ja külastuste

kasv ning seeläbi ka päringute/ostude kasv. Hageja väljendas 17. jaanuari 2017. a e-kirjas selget

soovi kolme uue püsikliendi lisandumiseks kalendrikuus. Alates kostja tegevuse alustamisest

langes hageja veebilehe külastatavus järsult. Lisaks ei tulnud enam veebilehe kaudu uusi

kliendipäringuid. Kuna lepingu eesmärki ei saavutatud, ütles hageja 24. oktoobril 2017

e-kirjaga lepingu üles. Kuna hagejal puuduvad teadmised hindamaks kostja tööde sisu, siis tellis

hageja arvamuse OÜ-lt Gold Media, kes tegutseb kostjaga samas turusegmendis. Arvamusest

nähtub, et kostja ei ole hageja veebilehe jaoks seadistusi teinud, veebilehe nähtavus ja külastuste

arv on olnud languses, teenuse osutamisel on esinenud tehnilised probleemid ja

ettevalmistusetapp oli teostatud ebakorrektselt. Seega ei olnud kostjal võimalik hakata ka

teenust edukalt osutama ning kostja ei järginud tema enda välja töötatud turundusplaani. Kuna

kostja ei täitnud lepingut, siis on kostja hagejale esitanud alusetult arveid kogusummas

8161,32 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei saanud hagejalt 8161,32 eurot alusetult, vaid poolte

27. jaanuaril 2017 sõlmitud lepingu alusel. Kostja osutas hagejale teenuseid lepingus kokku

lepitud tingimustel. Kostja väljastas hagejale lepingukohased arved ja esitas hagejale igakuiselt

raportid teenuse osutamise käigust ja tulemustest. Hageja võttis teenuse vastu ja tasus teenuse

eest. Hageja ei esitanud raportites loetletud tegevuste osas kostjale pretensioone, vaid avaldas

üksnes arvamust, et hageja ootas kliendibaasi suurenemist. Teenuse eesmärgiks oli hageja

veebilehe parem leitavus internetis, mitte hageja kliendibaasi ega müügikäibe suurendamine.

Teenuse osutamisel ei saanud tagada, et veebilehe leitavuse järgselt suureneb ka hageja

klientide arv. Teenus saab tagada vaid selle, et veebileht on internetis paremini leitav. Seega ei

olnud osundatud teenusel vähimatki seost hageja kliendibaasi vähenemisega. Kostja ei ole

teenuse osutamisel lepingulisi kohustusi rikkunud. Mh oli teenuse osutamine eesmärgipärane,

sest siseturundus tõi hageja veebilehele perioodil 1. veebruar 2017 kuni 31. august 2017

võrreldes eelmise aasta sama perioodiga pea 250% rohkem vaatamisi. Blogipostitustest

veebilehele sisenemised suurenesid 146-lt 2024-le. Hageja tuginemine nõude alusena

võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1028 on alusetu, sest poolte õiguslikku suhet reguleeris leping.

Kostja palub tõendina jätta tähelepanuta OÜ Gold Media turundusauditi, sest audit on

kallutatud ja selle tulemused on ebaõiged. Nimelt on OÜ Gold Media kostja konkurent ja osutab

hagejale teenuseid. Auditi allkirjastanud CC ei ole riiklikult tunnustatud ekspert. Audit ei ole

jälgitav, sest selles pole esitatud algandmeid, analüüsi ja järeldusi. Kuivõrd hagi põhinõue on

alusetu, siis palub kostja rahuldamata jätta ka hageja viivisenõude kostja vastu.

Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja

põhivõla 1956 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 830,06 eurot ja edasiulatuva viivise

määras 0,1% põhivõlast kalendripäevas alates 26. septembrist 2018 kuni põhinõude tasumiseni.

Kostja väitel osutas ta hagejale teenuseid lepingus kokku lepitud tingimustel, andis ülevaate

osutatud teenuse sisust ja väljastas hagejale tasumiseks arved. Kostja esitas hagejale kokku

üheksa arvet kogusummas 10 117,32 eurot, millest hageja tasus seitsme arve eest kogusummas

3 (6)

8161,32 eurot. Hageja keeldub põhjendamatult kahe viimase arve tasumisest kogusummas

1956 eurot, s.o 19. septembri 2017 arve lõpunumbritega 1015 summas 978 eurot ja

19. oktoobri 2017 arve lõpunumbritega 1039 summas 978 eurot. Kuigi hageja saatis kostjale

24. oktoobril 2017 e-kirja sooviga leping lõpetada, lõppes leping alates 1. novembrist 2017, mil

kostja lõpetas hagejale igakuise teenuse osutamise. Lepingu üldtingimuste p 5.5 kohaselt

maksab tellija täitjale viivist 0,1% kalendripäevas tasumata summalt iga viivitatud

kalendripäeva eest. Hageja oli viivituses kõigi esitatud arve tasumisega 3–45 kalendripäeva.

Vastuhagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised kokku 840,87 eurot, mida

kostja vähendas 10,81 euro võrra.

Hageja vastuväited

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja ei ole töövõtulepingut täitnud, lepingu eesmärki

saavutanud ega töid üle andnud. Tüüptingimus, millega tellija loetakse tulemi vastu võtnuks

siis, kui tellija tasub täitja poolt väljastatud arve, on hagejat ebamõistlikult kahjustav ja tühine.

Maakohtu otsus

5. Maakohus jättis 7. oktoobri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 1956 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 830,06 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt 0,1% kalendripäevas alates

26. septembrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni.

5.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et nad allkirjastasid 27. jaanuaril 2017

pakkumuse nr 2747, millega sõlmiti leping tähtajaga 12 kuud pakkumuses toodud tingimustel

internetiturundusteenuse osutamiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja teatas kostjale

24. oktoobril 2017, et ta soovib lepingu üles öelda. Tulenevalt VÕS § 655 lg-st 1 võib tellija

töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kuna mõistlik on arvata, et kostja sai ülesütlemise avalduse

kätte 24. oktoobril 2017, siis tuleb leping lugeda lõppenuks peale ülesütlemise avalduse

kättesaamist, s.o peale 24. oktoobrit 2017.

5.2. Hageja ei tõendanud, et lepingu üldtingimuste p 2.5 on hagejat ebamõistlikult kahjustav.

Hagejal oli võimalik lepingu üldtingimustega tutvuda ja nende kohaldamisele kaasa rääkida.

Ka võlaõigusseaduses on sätestatud, et kui töövõtuleping sõlmitakse isiku majandustegevuses,

siis eeldatakse, et isik vaatab temale üle antava töö üle. Kostja esitas hagejale iga kuu e-kirja

teel arvetel märgitud töödest ja tulemustest raportid. Hageja ei esitanud raportitele vastuväiteid

ning tasus kostjale lepingu alusel esitatud arved kogusummas 8161,32 eurot. Hageja on arvetel

märgitud tööd kostjalt vastu võtnud. Arvete tasumist saab tõlgendada kui hageja tahtevaldust

vastu võtta kostja tehtud töö.

5.3. Hageja ei ole tõendanud, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele. Hageja ei

tõendanud, et pooled leppisid kokku, et kostja teenus peab tagama hagejale rohkem püsikliente

ja suurema müügikäibe. Asjaolu, et hageja peale lepingu sõlmimist annab kostjale teada soovist

kolme uue kliendi lisandumiseks, ei tõenda, et kostja võttis lepingu sõlmimisel endale

kohustuse tagada hagejale igakuiselt kolm uut klienti. Lisaks ei nähtu poolte kirjavahetusest

hageja konkreetseid etteheiteid kostja tööle ega lepingurikkumistele. Kirjavahetusest nähtub

poolte infovahetus lepingu täitmise käigust. Ka kostja 11. juuni 2018 e-kirjast ei järeldu hageja

rahulolematus kostja konkreetse teenuse suhtes. Hageja jätkas ka peale 11. juunit 2018

lepingulist suhet, st võttis vastu raportite alusel töö ja tasus arveid. Asjaolu, et kostja pole oma

lepingulisi kohustusi täitnud vastavalt hageja ootustele, ei luba jätta tasumata tehtud töö eest.

Ka kolmandate isikute hinnangutest ei ole võimalik järeldada, et kostja tehtud töö on

puudustega. Kui leping on lõpetatud enne tähtaega, siis ei ole kohane rääkida lepinguliste

eesmärkide saavutamisest enne lepingu tähtaega.

5.4. Hagejal on tasumata kostjale arved nr 1015 ja 1039 kogusummas 1956 eurot. Kuna kostja

saatis hagejale eeltoodud arvetel nimetatud teenuste ülevaadete kohta raportid, hageja ei ole

4 (6)

tõendanud, et tal oleks olnud vastuväiteid raportitele, siis luges maakohus kostja tehtud tööd

hageja poolt vastuvõetuks. Hageja ei tõendanud, et kostja tehtud tööd ei vastanud lepingu

tingimustele. Seega on hageja kohustatud kostjale tasuma 1956 eurot.

5.5. Maakohus tuvastas, et hageja oli kostjale esitatud arvete tasumisega viivituses. Hageja

võlgneb kostjale lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittekohase täitmise tõttu

25. septembri 2018 seisuga viiviseid kokku 840,87 eurot. Kuna kostja vähendas viiviste nõuet

10,81 euro võrra, s.o summani 830,06 eurot, siis mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivised summas 830,06 eurot ning edasiulatuva viivis põhinõudelt

alates 26. septembrist 2018 määras 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Poolte seisukohad

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega

hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.

6.1. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, mis viis materiaalõiguse väära kohaldamiseni ja

ebaõige kohtulahendini.

6.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja osutas hagejale lepingukohaseid teenuseid. Kostja

ei saavutanud lepingu eesmärki, milleks oli hageja veebinähtavuse ja külastuste kasv ning

seeläbi ka päringute/ostude kasv. Veebilehe nähtavus hoopis langes, mida tõendavad kostja

koostatud raportid. Maakohus jättis tähelepanuta hageja 16. oktoobri 2018 vastusele lisatud

Google võrdleva analüüsi, mille kohaselt vähenes perioodil 1. veebruar 2017 kuni

31. august 2017 võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasutajate arv 1,21%, lehe vaatamiste

arv 5,65% ja sessioonide arv 9,31%. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta 16. augusti 2017 FCR

Media AS analüüsi, millest nähtub üheselt, et veebileht oli vigane, mh ei olnud sisestatud

märksõnu ega optimeeritud veebilehte õigesti. Maakohus jättis tähelepanuta OÜ Gold Media

arvamuse, millest nähtub, et kostja esitas hagejale kogu lepinguperioodi jooksul ebaõigeid

andmeid. Täpsemalt ei olnud veebilehel seadistusi tehtud, veebilehe nähtavus ja külastuste arv

oli languses, teenuse osutamisel esinesid tehnilised probleemid, ettevalmistusetapp oli teostatud

ebakorrektselt ning turundusplaani kostja ei järginud.

6.3. Maakohus eksis tõendite hindamisel, leides, et kostjal puudus kohustus tagada hagejale

uusi kliente ning, et kostjale ei olnud teada hageja lepingu sõlmimise eesmärk. Enne pakkumuse

allkirjastamist väljendas hageja 17. jaanuari 2017 e-kirjas soovi kolme uue püsikliendi

lisandumiseks kalendrikuus. Mh esitas hageja alates 24. maist 2017 kostjale pretensioone

teenuse kvaliteedi kohta, kuid selgeid vastuseid hageja kostjalt ei saanud ning tulemused ei

paranenud. Eeltoodu nähtub ka hageja 11. juuni 2017 e-kirjast. Veebinähtavuse, külastuste kui

ka päringute/ostude kasv pidi olema tulemustena nähtav igakuiselt ja seisukoht, nagu oleks

hagejal õigus oodata positiivseid tulemusi alles lepingu lõppemisel, on kohatu.

6.4. Üldtingimuste p 2.5 on hagejat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Nt on kostja

esindaja saatnud hagejale 2. novembril 2017 e-kirja, milles selgitab, et tulemi saavutamine on

pikk ja keeruline protsess. Sama sisuga kirja on saatnud kostja teine esindaja hagejale

12. juunil 2017, milles esindaja selgitab, et tööde maht, mida nad teevad on eesmärgi

saavutamiseks liiga väike ja mingit tulemust võib hindama hakata alles poole aasta pärast.

Kostja käitumine oli vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja jaoks oli lepingu täitmine

võimatu algusest peale. Raportitest ei nähtu, et kostja oleks hagejale töid teostanud või hageja

oleks vastavad tööd vastu võtnud. Teenus pidi olema suunatud lepingu eesmärgi täitmisele,

mitte üksnes raportite saatmisele. Ainuüksi arvete tasumine olukorras, kus kostja selgitab, et

tööde tulemuse saavutamine võtab veel aega, ei tähenda, et hageja võttis tööd vastu.

6.5. Maakohus leidis õigesti, et leping lõpetati 24. oktoobril 2017, kuid rahuldas

põhjendamatult vastuhagi ja viivisenõude kogu 2017. a oktoobrikuu eest esitatud arve ulatuses.

5 (6)

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 kohaselt tuleb maakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata.

9. Ringkonnakohus leiab, et nii maakohus kui ka pooled on pidanud poolte sõlmitud lepingut

ekslikult töövõtulepinguks. Lepingu kvalifitseerimine on õiguse kohaldamise küsimus, mille

osas ringkonnakohus ei ole TsMS § 652 lg 8 kohaselt poolte esitatud väidetega seotud.

Ringkonnakohus leiab, et poolte sõlmitud leping vastab oma olemuselt käsunduslepingu

tunnustele.

10. Nii töövõtuleping kui ka käsundusleping on teenuse osutamise lepingud. Töövõtulepingu

puhul on töövõtja kohustuseks tulemuse saavutamine, käsunduslepingu olemuslikuks

tunnuseks on aga see, et käsundisaaja kohustuseks on teenuse osutamine ja käsundiandja

soovitud tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Käsunduslepingule

on iseloomulik, et käsunduslepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamine ei sõltu ainuüksi

käsundisaajast, vaid muudest asjaoludest, mida käsundisaaja mõjutada ei saa (vt P. Varul jt.

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, lk 3 ja 4).

11. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole pooled lepingus kokku leppinud kostja

kohustuses saavutada mingi konkreetne tulemus. Mõlemad pooled on välja toonud, et lepingu

sõlmimise aluseks oli kostja hagejale saadetud pakkumus nr 2747 (hagi lisa nr 1). Pooled on

lepingu sõlminud selle pakkumuse allkirjastamisega (kostja vastuse lisa 1). Pakkumusest

nähtub, et kostja kohustus osutama hagejale igakuist teenust, mille eesmärgiks on järjepidev

veebilehe optimeerimine, et saavutada internetis parem leitavus. Selle eesmärgi saavutamiseks

olid pakkumuses kirjas erinevad tegevused, mida kostja pidi tegema. Seega ei ole pooled kokku

leppinud mingis konkreetses tulemuses, mille saavutamine oleks olnud kostja kohustus.

Internetis parema leitavuse saavutamine ei ole ka eesmärk, mille saavutamine sõltuks üksnes

kostja tegevusest teenuse osutamisel, kuivõrd see sõltub eelkõige otsingumootorite

algoritmidest ning samuti teistest veebilehtedest, kuivõrd leitavust mõjutab see, millal

kuvatakse otsingus hageja veebilehte võrreldes teistega. Seega vastab leping ilmselgelt

käsunduslepingu tunnustele. Teistsugusele järeldusele ei anna alust jõuda ka asjaolu, et kostja

üldtingimuste p-s 2.5 on viidatud üleantavale töö tulemile. Nimelt ei nähtu pakkumusest ega

üldtingimustest, mis on see kokkulepitud töö tulem.

12. Ringkonnakohus märgib, et hageja on iseenesest õigesti viidanud, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt

tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest lepingu sõlmimisel.

Samas ei tähenda see seda, et oluline on poolte tahe lepingu pealkirjastamisel, vaid oluline on

see, milline oli poolte ühine tahe lepingujärgsete õiguste ja kohustuste kokkuleppimisel.

Teistsugusele seisukohale poolte lepinguliste kohustuste sisustamisel ei anna alust asuda ka

hageja 17. jaanuari 2017. a e-kiri. Selles on hageja küll märkinud, et tema eesmärgiks on

teenuse läbi igakuiselt kolme uue kliendi saamine, kuid poolte allkirjastatud lepingus sellist

kokkulepet ei ole. Arvestades ka kostja esitatava teenuse olemust, ei oleks kostjal võimalik

sellist tulemust tagada, kuivõrd uute klientide leidmine sõltub lisaks hageja veebilehe

leitavusele ka selle sisust ning hageja klientidele pakutavatest tingimustest.

13. Arvestades seda, et lepingu kohaselt pidi kostja osutama hagejale igakuist teenust, oli

pooltevaheline leping kestvusleping. Hageja on tuginenud oma nõude alusena asjaolule, et ta

ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles. Ringkonnakohus märgib, et kestvuslepingu ülesütlemise

tagajärjeks on VÕS § 195 lg 2 kohaselt see, et mõlemad lepingupooled vabanevad

edasiulatuvalt lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud

6 (6)

õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega ei vabasta ülesütlemine hagejat kohustusest

tasuda varem osutatud teenuse eest. Hagis toodud seisukoht, et ülesütlemise tulemusena tekib

pooltel alusetu rikastumise võlasuhe, ei põhine seadusel. Samuti ei ole ringkonnakohtu

hinnangul praeguses asjas alust kohaldada VÕS § 196 lg-t 4, mille kohaselt võib lepingu

ülesütlemise laiendada ka varem osutatud kohustustele, kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei

ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi. Selline olukord võiks esineda

juhul, kui ülesütlemise tulemusena muutub ka juba osutatud teenus kasutuks. Hageja on ise

apellatsioonkaebuses välja toonud, et õiguskirjanduse kohaselt puudutab see esmajoones

kestvuslepingust osatarnetena täidetud tarnelepingu ülesütlemist, kui ostjal ei ole varem

üleantuga enam midagi peale hakata. Praegusel juhul ei ole tegemist osatarnetega

müügilepinguga, vaid teenuse sisuks on hageja veebilehe optimeerimine, mis lepingu

ülesütlemisel ei kao. Seega ei välista lepingu ülesütlemine kostja lepingust tulenevat tasunõuet

osutatud teenuse eest ega anna hagejale alust nõuda osutatud teenuse eest tasutud summade

tagastamist. Hageja ei ole tuginenud ka ühelegi teisele õiguskaitsevahendile, mis välistaks

kostja tasunõude või annaks hagejale õiguse nõuda tasutud summade tagastamist.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks

lepingut rikkunud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel

käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Poolte kirjavahetusest

ning kostja igakuiselt saadetud raportitest nähtub, et kostja osutas hagejale igakuiselt teenust.

Kostja rahulolematus on suunatud e-kirjadest nähtuvalt tulemuse puudumisele, mitte teenuse

sisule. Teenuse tulemust kajastab ka hageja viidatud Google’i analüüs. Nagu eespool märgitud,

ei ole käsunduslepingu rikkumiseks iseenesest see, et lepinguga ei saavutatud soovitud

eesmärke. Teenuse mittenõuetekohast osutamist ei tõenda ka hageja esitatud OÜ Gold Media

ning FCR Media AS-i koostatud arvamused. OÜ Gold Media on peamiselt analüüsinud

üksikuid kostja e-kirjadest välja võetud lauseid. Vaadates kohtule esitatud poolte e-

kirjavahetust tervikuna, nähtub sellest, et tehnilised probleemid teenuse osutamisel olid tingitud

peamiselt hagejast. Sealt nähtub, et hageja kustutas ära osa kostja tehtud tööst ning samuti oli

topelt Google Analytics konto leidmine ja kustutamine pooltevahelises suhtes hageja

ülesandeks. FCR Media AS-i arvamus seisneb lihtsalt hageja veebilehe ja ühe teise veebilehe

võrdluses ühe märksõna „raamatupidamisteenused“ osas. Nimetatud võrdlusest nähtub, et

võrreldav veebileht oli hageja veebilehega selle märksõna osas sarnasel tasemel. Seejuures võib

võrdlusest järeldada, et näiteks märksõna „raamatupidamine“ puhul oleks hageja veebileht

olnud võrreldavast lehest oluliselt parema tulemusega. Võrdlusest ei nähtu, et kostja oleks

teenust mittenõuetekohaselt osutanud. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjapoolset

lepingurikkumist, siis ei esinenud VÕS § 196 lg 1 järgi alust lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. Seetõttu tuleb lepingu lõppemise kuupäevaks lugeda 1. november 2017, millega

on nõustunud ka kostja, mitte ülesütlemisavalduse tegemise kuupäeva.

15. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS

§ 171 lg 1 järgi hageja kanda.

16. TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus pärast otsuse

jõustumist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav