4-20-1219/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-20-1219

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mail 2020.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-20-1219 Kohtukoosseis Sekretär Tõlk

Kohtunik Margot Mikler Moonika Rubizova Katrin Jana Vaab – Väärteoasi M M

väärteoasi LS § 201 lg järgi

Menetlusalune isik M M, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx

, xxxx, xxxx

Kohtuvälise menetleja esindaja Kaitsja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Triinu Riigor

Jugans Grosmann

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada LS § järgi M M

201 lg 1 ning karistada arestiga 10

päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada mõistetud arest M Mele

10 päeva üldkasuliku tööga 10 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Otsus üldkasuliku töö tegemise osas saata täitmiseks

Viru Vangla III üksuse noorte kriminaalhoolduse

Harju piirkonnale (telefon 6127 764, e-post: noortekrhoinfo@just.ee). Menetluskulud kaits igi kanda. jatasu näol jätta ri

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni .

15 päeva jooksul

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik – E K poolt on 24.02.2020.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1562788 selles, et M M 24.02.2020.a. kella 00:40 ajal juhtis xxxx juures suunaga xxxx tänava poole mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx omamata vastava kategooria (B -kategooria)

mootorsõiduki juhtimisõiugst.

Sellise tegevusega M M rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et 24.02.2020.a juhtis ta mootorsõidukit le. Juhtimisõigust tal ei ole. On nõus , kuna auto oli vaja parkida teisele koha tegema üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks karistada LS § 201 lg järgi M Mt kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 10 päevase arestiga, kuivõrd menetlusalusel isikul on varasemalt 5 kehtivat väärteokaristust ning varasemad rahatrahvid on küll tasutud, kuid need ei ole menetlusalusele isikule eripreventiivset mõju avaldanud ning isik jätkab uute õigusrikkumiste toimepanemist, seega ei ole karistamine rahatrahviga põhjendatud. M M

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on .a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: 24.02.2020 isikusamasuse tuvastamise protokolliga, mille kohaselt 24.02.2020.a. kell 00:40 tuvastati M M isik ütluste ja politsei andmebaasi kontrollimisel ning alaealise M M toimetamisest ametiruumi teavitati emale telefoni teel kell 01:03 (tl. 5); Tunnistaja P V lekuulamise protokolliga, milles ü

politseiametnik on andnud ütlusi, et olles patrullis 24.02.2020.a. märkasid tänavalt xxxx

suunaga xxxx reg.nr xxxx tänava poole sõitvat sõidukit xxxx , millel oli ebakindel sõidustiil ning ristmikul suunatulede väärkasutamine. Otsustasid sõidukit kontrollida ning juhiks osutus M M ik xxxx, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti puudusid ka sõiduki dokumendid. Sõiduki peatasid kell 00:40 (tl. 8); sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga, mille kohaselt 24.02.2020.a kell 01:27 teisaldati sõiduk xxxx reg.nr xxxx xxxx parklasse (tl. 9); Maanteeameti liiklusregistri väljavõt , millest nähtub, et tega M Mel puuduvad kehtivad juhiload (tl. 11) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. M Mele karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning d ja samuti õiguskorra kaitsmise huvisi

võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem M Mt väärteokorras karistatud 5-l korral (tl. 12) rahatrahvidega, mis on tud. isikul kõik tasu Kuivõrd M M trahvid ei ole on alaealine, tal puudub ka kindel sissetulek ning varasemalt määratud raha avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, leiab kohus, et isikule tuleb määrata ares , millise võib asendada üldkasuliku tööga t . Menetluskulud kaitsjatasu näol jätta riigi kanda.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107 111 sätetest. -

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik