2-18-128694/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.05.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-128694

Tsiviilasi

CC ja QQ hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.09.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsiooni-

menetluses

Hageja I osas 1170 eurot

Hageja II osas 1170 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I (vastustaja I): CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja

II

(vastustaja

II):

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja MM ja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Liisi Kents

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 25.09.2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta kostja poolt apellatsioonkaebuse lisatud tõendid (Tallinna Ringkonnakohtu

27.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-8718, Exceli tabel ametnike põhipalkade kohta

01.04.2019) ja 08.04.2020 esitatud tõend (Uuringu „Lapse vajaduspõhise

miinimumelatise analüüs“ lõpparuanne) ning hagejate poolt vastusele lisatud

tõend (Politsei- ja Piirivalveameti personalitöötaja e-kiri) asja materjali juurde

võtmata.

3. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta YY kanda.

4. Välja mõista YY-lt CC ja QQ kasuks 594 eurot ringkonnkohtu menetluskulude

hüvitamiseks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. CC (hageja I) esitas 03.01.2019 ja QQ (hageja II) 10.01.2019 Harju Maakohtule

hagiavalduse YY (edaspidi kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad paluvad

kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 12.11.2018 miinimumsummas kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduste kohaselt elab hageja I alates 2007. a jaanuarist isa juures. Hageja II elab

isa juures alates 06.10.2018. Kostja on maksnud hagejatele elatist miinimummäärast

väiksemas ulatuses. Kostja poolt makstud elatis ei kata hagejate kõiki eluvajadusi.

3. Hageja I on Eesti omaealiste tippu kuuluv kergejõustiklane, kes kuulub Eesti

noortekoondisesse ning esindab Eesti Vabariiki ka välisvõistlustel. Hageja I treeningud

toimuvad seejuures nii Y, Peetris kui ka Tallinnas. Hambumuse eest hoolitsemise

eesmärgil käib hageja ka eriarsti vastuvõtul, kelle praksis asub Haapsalus (eelkõige

lühemad järjekorrad). Hoolimata sellest, et hageja elukoht on Y, õpib ta XXX Tallinna

kesklinnas. Hageja tippsporti on toetanud ka kolmandad isikud (kohati KOV, sponsorid

jne), kuid vastav toetus ei ole püsiv. Hageja I igakuised kulud on järgmised:

eluasemekulud 103,75 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu 80 eurot, sidekulu 20

eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenitarvete kulu 20 eurot, koolikohustuse täitmisega

seotud kulu 40 eurot, riiete ja jalanõude kulu 120 eurot, muud vältimatud kulud 120

eurot ja vabaajakulud 30 eurot. Kokku on hageja I igakuised kulud 703,75 eurot).

4. Hageja II on samuti mitmekülgne Eesti omaealiste tippu kuuluv kergejõustiklane, kelle

alade ampluaa nõuab spetsiaalseid erinevat liiki spordijalanõusid (sprindi naelikud,

kaugushüppe naelikud, jooksutossud. Hageja II elukoht ja kool asuvad Y, treeningud

toimuvad 6 korda nädalas Tallinna linna eri paigus. Hageja II igakuised kulud on

eluasemekulud 119,75 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu 60 eurot, sidekulu

28,60 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenitarvete kulu 20 eurot, koolikohustuse

täitmisega seotud kulu 30 eurot, riiete ja jalanõude kulu 120 eurot, huviringid ja muud

vältimatud kulud 120 eurot ja vabaaja kulud 20 eurot. Kokku on hageja II püsikulud

688,35 eurot.

5. Kostja sissetulek võimaldab kostjal anda ülalpidamist nii vahetult kostjaga koos elavale

alaealisele RR-le kui ka elatise näol hagejatele seadusjärgses miinimumsuuruses.

Hagejad paluvad jätta tähelepanuta kostja uued väited 20.06.2019 menetlusdokumendis,

nagu oleks RR kulud väidetavalt tulevikus suuremad. Kostja sissetulekutest laste

ülalpidamiskohustuse suurust lahutades selgub, et kostjale jääb pärast laste ees

ülalpidamiskohustuste täitmist ainuüksi enda kuludeks veel vähemalt 548,09 eurot.

Kostja väide kostja töötasu vähenemisest tulumaksu tagastuse tõttu ca 50 euro võrra ei

ole eluliselt usutav, on tõendamata ja oletuslik. Kostja ei ole töövõimetu ning kostja

esitatud tõendid kinnitavad, et kolmas alaealine laps ei jää hagejatele miinimumelatise

maksmise tõttu hagejatest halvemasse olukorda.

6. Rae vald on maksnud ühekordseid toetusi ja GGG vilistlaskogu 2018. aastal stipendiumi

hagejale I sportlike saavutuste eest. Nimetatud summad on erandlikud ja ühekordsed,

mistõttu ei saa nende summadega lapse ülalpidamisel arvestada. Hageja I ei õpi enam

GGG-s, mistõttu on vilistlaskogu stipendiumiga arvestamine igal juhul välistatud.

Toetuste eest ei saa tasuda eluaseme, transpordi, toidu või vabaaja kulusid, vaid saadud

toetused kuluvad tippspordi tegemiseks vajalike vahendite soetamisele ja tippspordiga

jätkamiseks vajalike reiside finantseerimisele. Vastab tõele, et hageja I töötas eelmisel

aastal ühe kuu juulis J-s, kuid sellest ühekordsest lisateenimisest suvel, ei saa järeldada,

et alaealine ja täiskoormusel koolis käiv hageja I saaks või peaks end juba ise ülal pidada

ning vanemad vabaneksid osaliselt oma seadusest tulenevast kohustusest.

7. Kostja väited kostja poolt soetatud spordivarustuse kaasavõtmisest on asjakohatud,

kuivõrd jalatsid, mis hageja II kaasa võttis olid katkised ning enamus spordiriideid oli

hagejale II väikseks jäänud. Samuti on kostja vastuväited seonduvalt transpordikuluga

summas 60 eurot käesoleval juhul asjakohatud. Hageja II käib jätkuvalt trennis ja

treeninglaagrites, kuid seonduvalt kostja keeldumisega kergejõustikuklubi liikmemaksu

ümbervormistamisest ja kostja korduvate kõnedega treenerile, tuli hageja II liikmelisus

kokkuleppel treeneriga formaalselt peatada. Spordialase arengu jätkamiseks käib hageja

II ka edaspidi viis korda nädalas Tallinnas trennis, mis tähendab seda, et sõltumata

transpordi liigist (marsruuttakso pilet 2,30 eurot või autosõit edasi-tagasi ca 30 km)

maksab transport Tallinnasse trenni või vaba aja veetmiseks edasi-tagasi 3-4,6 eurot

kord. Vanemate vahelised varasemad kokkulepped ei puutu käesoleva vaidluse sisusse,

mis keskendub ajaperioodile alates 12.11.2018. Elatise nõude lahendamisel ei saa

arvestada kostja poolt välja toodud asjaolu, et hagejate seadusliku esindaja abikaasa

teenib samuti sissetulekut.

Kostja vastuväited hagile

8. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja palub vähendada elatist alla seaduses sätestatud

miinimummäära ja välja mõista elatis hagejate vanemate varalise seisundiga

proportsionaalselt. Kostja on võimeline tasuma kummalegi hagejale elatist 100 eurot

kuus. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda.

9. Hageja I kulutusi ei kanna hageja isa suuremas osas ise. Osa kulutusi, sh spordivarustus,

riided ja jalatsid kannab hageja I ise talle Rae valla poolt makstud sporditeotuste, GGG

kogu poolt kastud stipendiumi arvelt. Samuti on tasunud võistluste stardimaksete ja

spordivarustuse eest treener. Breketid on hagejale paigaldatud Haigekassa

finantseerimisel tasuta ning visiidi ja tarvikute eest tasub kas hageja vanaema või hageja

I enda arveldusarvel olevate vahendite arvelt.

10. Kostjal on ka kolmas alaealine ülalpeetav XX.XX.XXXX sündinud RR, kes elab koos

kostjaga. Harju Maakohus vähendas 10.12.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8718 RR-

le makstavat elatist summale 169,91 eurot. Nimetatud kohtuotsusele on esitatud

apellatsioonkaebus. Kostjal ei ole võimalik maksta hagejatele elatist miinimummääras,

kuna sellisel juhul jääks oluliselt kehvemasse olukorda noorim poeg RR. RR kulud on

intensiivsest kasvuajast ja kiirest arengust tingituna niivõrd suured, et kostjal vaba raha

üldse ei jäägi.

11. Kostja töötab X ametikohal bruto töötasuga 1480 eurot kuus. Alates 2018. a novembrist

kuni 2019. a jaanuarini andis kostja kummalegi hagejale ülalpidamist 75 eurot kuus ja

alates 01.02.2019 annab kummalegi hagejale ülalpidamist 100 eurot kuus.

12. Kostja ja temaga koos elava alaealise lapse RR vältimatud püsikulutused ühes kuus on

1402 eurot, millest kostja kulud on 650 eurot ja lapse kulud 532 eurot. Kostja kulud

koosnevad eluasemekuludest 200 eurot, eluasemekuludega seotud kuludest (maksed III

pensionisambasse) 57 eurot, kulutustest transpordile 90 eurot, toidukuludest 150 eurot,

sidekuludest 38 eurot, kulutustest tervishoiule 35 eurot, kulutustest riietele 30 eurot,

kulutustest hügieenitarvetele ja pesuvahenditele 20 eurot ja lemmikloomadega seotud

kulust 30 eurot. Kostjaga koos elava alaealise lapse igakuised kulud koosnevad

eluasemekuludest 200 eurot, kulutustest transpordile 90 eurot, lasteaiakuludest 70

eurot, toidukuludest 75 eurot, sidekuludest 12 eurot, kulutustest tervishoiule 15 eurot,

kulutustest riietele 50 eurot, kulutustest hügieenitarvetele ja pesuvahenditele 10 eurot ja

kulutustest vabale ajale, hobidele 10 eurot.

13. Kuna kostja kogusissetulek on ühes kalendrikuus (koos elatisega ja lastetoetusega)

kokku ca 1500 eurot, millest 100 eurot on öötöö ning minimaalsed kulud kokku ca 1400

eurot. Kostja sissetulek kõigub ja oleneb öötööst. Kostja peab oma tervisliku seisundi

tõttu muutma töö iseloomu. Kostjal ei ole võimalik väikese lapse kõrvalt ka lisatöö

võimalusele. Samuti ei ole võimalik töökoha vahetus, kuna kostja on X, see on tema

eriala ja ta on teeninud riiki juba üle 20 aasta. Hagejate isal on oluliselt parem varaline

ja majanduslik seisund laste ülalpidamiseks. Kostja palub kohtul arvestada vanemate

erineva majandusliku võimekusega.

14. 20.06.2019 menetlusdokumendis märgib kostja, et kostja sissetulek väheneb alates

01.07.2019 umbes 50 euro tulumaksukohustuse võrra. Alates 2007. a on hageja I elanud

isaga. Isal on olnud lapse suhtes faktiliselt ainuhooldusõigus ja otsused (tippsport) on

võetud vastavalt isa majanduslikele võimalustele. Kostjal ei ole võimalik oma

majandusliku võimekuse juures toetada tippsporti. Seoses hageja II kolimisega ei ole

hageja I seetõttu halvemasse olukorda sattunud ning eelkõige peaks analüüsima, kui

palju oleks kostjal vaja maksta laste ülalpidamiseks seoses lisakulutustega mida

põhjustas hageja II kolimine isa juurde. Hagejate transpordikulud on ülepaisutatud.

Tegelikult ei sõiduta hagejate isa lapsi trennidesse igapäevaselt. Lisaks ei ole oluliselt

suurenenud ka elamisele seonduvad kulud. Hageja II on siiani saanud endale osaliselt

ka vanema venna spordivarustuse. Riietele märgitud kulu on ülepaisutatud.

15. Hageja I sai 10.08 töötasu 327 eurot ja koos stipendiumiga on hageja aastane sissetulek

2102 eurot. Kostja poolt soetatud spordivarustuse võttis hageja II kaasa. Kostja maksis

hageja II treeningutasu kuni 2019. a maini. Alates 2019. a maist ei käi kostja II X

Spordiklubis. Seega ei saa olla ka transpordikulu.

16. Kostja on peres vaid üksi palgasaaja, hagejate peres on kaks palgasaajat. Kostjal ei ole

lisateenimise võimalusi töö iseloomu ja raskuse tõttu, kuna töötab X graafiku alusel.

Kostjal ei ole võimalik vahetada elukohta või piirata nt transpordikulusid, kuna need on

seotud väiksema lapse hooldusõiguse teostamisega.

17. 06.09.2019 menetlusdokumendis palus kostja arvestada asjaoluga, et hagejate isa saab

peretoetust summas 120 eurot, mida kostja palub elatise määramisel arvesse võtta ja

selle võrra elatist vähendada.

Esimese astme kohtu otsus

18. Harju Maakohtu 25.09.2019 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt

hageja I kasuks välja igakuine elatis 250 eurot alates 12.11.2018 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni, s.o kuni 31.05.2020 ning hageja II kasuks igakuine elatis 250

eurot alates 12.11.2018 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o kuni 23.02.2023.

Maakohus määras, et kõik kostja poolt alates 12.11.2018 hagejatele elatise katteks

tasutud summad (sh kostja poolt alates 12.11.2018 hageja II eest tasutud trennitasu)

tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda.

19. Kuna kostja palub elatise vähendamist alla miinimummäära, siis tuleb kindlaks teha

hagejate igakuised vajadused.

20. Hageja I põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus on kokku 658,25 eurot.

Eluasemekulud on põhjendatud summas 98,25 eurot (keskmised kommunaalkulud 52

eurot ja eluaseme laenukulu 46,25), toidukulu summas 150 eurot, sidekulud summas 20

eurot ja tervishoiukulud summas 20 eurot, hügieenitarvete kulu summas 20 eurot ja

koolikohustuse täitmise kulu summas 30 eurot.

21. Hageja I transpordikulu on põhjendatud summas 60 eurot. Hageja tegeleb tippspordiga

ja käib seoses sellega treeningutel Tallinnas. Hageja seaduslik esindaja selgitas

23.05.2019 istungil, et hageja transpordikulud koosnevad hageja kooli sõidutamise

kuludest, koolist koju sõidutamise kuludest ning treeningutele ja treeningutelt koju

sõidutamise kuludest. Samuti selgitas hageja seaduslik esindaja, et hageja liigub ka

tasuta transpordiga, kuid ainult tasuta transpordiga liikuda ei ole võimalik.

22. Hageja I riiete ja jalanõude (sh spordiriiete ja -jalanõude) kulu on põhjendatud summas

120 eurot (sh igapäevased riided ja jalanõud 50 eurot, spordiriided ja -jalanõud 70

eurot). Hageja isa selgitas istungil, et jalanõud maksavad 300 eurot ja sponsoreerituna

ostetuna 200 eurot, ühel aastal kulub 4 paari. PP kirjaga on tõendatud, et jooksujalatsid

kestavad 4-6 kuud ja siis on neid vaja välja vahetada. Hageja jalatsid maksavad

laohinnaga 80-100 eurot ja üks sporditarvete firma aitab jalanõude hankimisel, kuid osa

summast tuleb ka vanematel kanda. Lisaks spordiriided, pulsikell, taastuvad vahendid.

Kohtule esitatud fotolt nähtuvalt on hagejal spordijalatseid mitu paari. On eluliselt

usutav, et tippspordiga tegeleval noormehel kulub spordiriietele- ja jalatsitele

märkimisväärne summa. 5-6 päeva nädalas treenides peabki olema mitu paari

spordijalanõusid ja -riideid. Seega arvestab kohus spordiriietele ja -jalanõudele 70 eurot

kuu. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud asju oleks võimalik soetada odavamalt või

oleks kogu varustus võimalik saada sponsorite abil.

23. Hageja I muud vältimatud kulud on tõendatud summas 120 eurot. Nimetatu on

tõendatud tallatoe arvega 65 eurot, taipoksitreeningu kuluga 60 eurot, UP sport

treeningute arvega 25 eurot, rullmassaazi arvega 180 eurot ja SEB jooksu

stardimaksuga. PP 07.03.2019 e-kirjaga on tõendatud, et transport laagrisse on osalejate

enda korraldada. PP 31.05.2019 kirjaga on tõendatud, et 2019. a juulis ootab hagejat I

ees Euroopa Noorte Olümpia Aserbaidžaanis ning teatud osa kuludes tuleb kanda

vanematel. Igakuine juuksurikulu 20 eurot on põhjendatud. Kulu kosmeetikule on

põhjendatud summas 12,50 eurot. Vabaajakuludele (kino, teater jne) arvestas kohus 20

eurot kuus.

24. Vastuseks kostja vastuväidetele, et tema ei pea toetama tippsporti ja et tegemist on

hageja I isa ainuisikulise otsusega, leidis kohus, et hageja I vanematel on hageja I suhtes

ühine hooldusõigus ning seega oli hageja I tippspordiga tegelemine vanemate ühine

otsus.

25. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja I kannab oma kulusid oma arvelduskontol

olevate rahaliste vahendite arvelt. Hagejad nõuavad elatise välja mõistmist alates

12.11.2018 ja seega enne seda makstud preemiad ja stipendiumid arvesse ei lähe.

Hageja I pangakonto väljavõttest nähtub, et Rae Vallavalitsus maksab hagejale preemiat

üks kord aastas, seega on nimetatud summad erandlikud ja ühekordsed, mistõttu ei saa

nende summadega hageja I igapäevasel ülalpidamisel arvestada ning saadud toetused

kuluvad tippspordiga seotud kuludeks. Samuti nähtub hageja I pangakonto väljavõttest,

et hageja I sai 10.08.2018 töötasu 327,18 eurot. Nimetatu on ühekordne laekumine ning

hageja I on kohtule seletanud, et töötas eelmisel aastal ühe kuu vältel juulis. Maksu- ja

Tolliameti teatisega on tuvastamist leidnud, et hagejal I ei ole igakuist sissetulekut ega

vara, mille arvelt saaks tema ülalpidamiskulusid katta. Hagejate ülalpidamiskohustust

ei ole hagejate isa abikaasal. Seega on kostja väited selle kohta, et hagejate peres on

kaks palgateenijat aga kostja peres üks, asjakohatud.

26. Hageja II põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus on kokku 616,25 eurot.

Eluasemekulud on põhjendatud summas 98,25 eurot (keskmised kommunaalkulud 52

eurot ja eluaseme laenukulu 46,25), toidukulu summas 150 eurot, sidekulud summas 28

eurot, hügieenitarvete kulu summas 20, tervishoiukulu summas 20 eurot,

koolikohustuse täitmisega seotud kulu 30 eurot ning riiete ja jalanõude kulu summas

120 eurot. Hageja II transpordikulu on põhjendatud summas 60 eurot. Hageja käib

jätkuvalt treeningutel Tallinnas. Hageja II muudeks vältimatuteks põhjendatud kuludeks

arvestas kohus 100 eurot (sh 45 eurot juuksurile ja kosmeetikule, 55 eurot spordiga

seotud kulud, 20 eurot vabaajakulud). Kohtule 19.07.2019 esitatud tõenditega on

tõendatud hagejale 12 madratsi ostmine 78 eurot, telefoni kulu 139 eurot, hageja 2

Kurgjärve laagri kulu 180 eurot, 16.04.2019 tasutud hageja 2 treeninglaager Jõulumäel

90 eurot, 17.10.2018 tasutud hageja 2 spordilaagri osalustasu 100 eurot. Muude

vältimatute kulude alla kuuluvad veel trennimaksud ja võistluste stardimaksud.

27. Kohus tegi kindlaks ka vanemate varalise seisundi. Hagejate isa igakuine sissetulek on

töötasu 1311,04 eurot, millele lisandub alates jaanuarist peretoetus 120 eurot. Hagejate

isale kuulub korteriomand asukohaga EEE. Kostja keskmiseks sissetulekuks perioodil

14.11.2018 kuni 08.05.2019 on 1289,29 eurot. Nimetatule lisandub peretoetus 60 eurot.

Kostjale kuulub korteriomand asukohaga OOO korter X ja Y.

28. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla miinimummäära tuues ka põhjuseks, et

kostjal on ka kolmas alaealine laps, RR. RR igakuised kulud summas 459,83 eurot on

tuvastatud Harju Maakohtu 10.12.2018 otsusega. Nimetatud otsuses on kohus

arvestanud asjaoluga, et hageja II elukoht on otsuse tegemise ajal isa juures ning

arvestas lapse RR kuludeks eluasemele kokku 156,83 eurot. Kostja ei ole tõendanud

oma väidet, et käesoleval ajal on RR kulud suurenenud.

29. Kostja on minetanud õiguse tugineda asjaolule, et elatise suuruse määramisel tuleb

arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega, kuivõrd kostja

tugines sellele alles 06.09.2019 lõplikes seisukohtades. Hagejatel ei olnud võimalik

sellele omapoolset seisukohta esitada. Nimetatu ei oleks ka põhjendatud, kuna kohus

tuvastas, et hagejate kulud on kahekordsest miinimumelatisest suuremad.

30. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja varaline seisund ega kostja kõige noorem alaealine

ülalpeetav alust vähendada elatist alla miinimummäära. Hagejate igakuised põhjendatud

vajadused on suuremad kui kahekordne miinimumelatis, hagejate isa majanduslik

olukord ei ole kostja omast sedavõrd parem, et oleks alust mõista elatis kostjalt välja

tulenevalt varalisest seisundist proportsionaalselt. Kuivõrd hagejate kulud on vastavalt

658,25 eurot ja 616,25 eurot, siis jääbki hagejate isa kanda ülalpidamiskuludest suurem

osa (vastavalt 408,25 eurot ja 366,25 eurot). Spordiga seotud kulud ületavad

igapäevaseid vajadusi ning seega jäävad hageja I isa kanda kõik spordiga seotud kulud.

31. Ajal, mil hageja II elas kostja juures pidi kostja kandma üksinda kõik hagejaga II seotud

kulud, kuna hageja I kulud kandis isa. Eluliselt ei ole usutav, et kostjal kulus hageja II

ülalpidamiseks ainult 200 eurot (kostja väitel olid tagatud elementaarsed

elamistingimused ja muud toetust kuskilt juurde ei tulnud). Seega tuleb eeldada, et

kostjal hageja II ülalpidamiseks umbes sama summa mis tuleb tasuda kahele hagejale

kokku. Seega ei saa kostja majanduslik olukord sedavõrd halveneda. Samuti ei ole

eluliselt usutav, et kui kostja kolmandale lapsele, kes on käesoleval ajal 3-aastane, kulub

ühes kuus 459,83 eurot ja hagejale II kulus kostja juures elades tunduvalt vähem.

32. Tõendatud ei ole, et kostja ei ole suuteline oma varalist seisu parandama tagamaks

hagejatele ülalpidamist. Lisaks on kostjal võimalik enda kulusid piirata (nt

transpordikulude arvelt). Kohus ei saa arvestada kostja tõendamata väitega, et tervislikel

põhjustel ilmselt tema töötasu väheneb, kuna kohtul tuleb lähtuda käesoleval ajal

saadavast töötasust. Kostja väide töötasu vähenemisest tulumaksu tagastuse tõttu ca 50

euro võrra, on tõendamata. Arvestades kostja igakuist keskmist sissetulekut 1289,29

eurot, siis on kostjal võimalik anda kummalegi hagejale ülalpidamist 250 eurot kuus ja

RR-le elatist 229,91 eurot kuus ilma, et kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine.

Kostjal jääb pärast lastele ülalpidamise andmist enda kulude katteks eurot 559,38 eurot

(1289,29 eurot – 250 eurot – 250 eurot – 229,91 eurot). Seega ei esine PKS § 102 lg-2

sätestatud elatise vähendamise aluseid, kuna kostja kõige noorem alaealine laps ei jää

kummalegi hagejale 250 euro väljamõistmise korral vähem kindlustatuks ning ei

kahjustu ka kostja enese tavaline ülalpidamine.

33. Kohus ei rahulda hagejate taotlust, et elatis ei oleks väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Juhul, kui kohus seoks

väljamõistetud elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast sõltuvaks,

siis jääks kostja kõige noorem poeg RR hagejatest halvemasse olukorda.

34. Kõik kostja poolt hageja seadusliku esindaja arvelduskontole alates 12.11.2018

makstud elatise summad kuuluvad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele. Samuti

tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada kostja poolt alates hagi esitamisest hageja

II eest tasutud trennitasu.

35. Põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul

asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine ja kohtul

on elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus ja õigus ise tõendeid koguda.

Apellatsioonkaebus

36. Kostja palub 30.10.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni

p-de 2 ja 3 osas ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja I kasuks välja

igakuine elatis mitte rohkem kui 120 eurot alates 12.11.2018 kuni hageja I täisealiseks

saamiseni, s.o kuni 31.05.2020 ja hageja II kasuks mitte rohkem kui 120 eurot alates

12.11.2018 kuni hageja II täisealiseks saamiseni s.o kuni 23.02.2023.

37. Kohus ei ole arvestanud RR-le suurenenud kulutusi, kuigi kostja on selles osas esitanud

pangakonto väljavõtte. RR isa maksab elatist vähem (laps viibib osaliselt isa juures, sest

kostja töötab vahetustega, seega on ka lapse eluasemekulud väiksemad). RR isa maksab

lapsele elatist 139,91 eurot kuus, kuid tegelikkuses suuremas osas ta kulutusi lapsele ei

tee.

38. Kostjal ei ole võimalik ühistranspordiga õigeaegselt tööle jõuda, nädalavahetustel ja

riiklikel pühadel on see välistatud ühistranspordi ebaregulaarsuse tõttu.

39. Maakohus ei arvestanud vanemate ebavõrdse majandusliku seisundiga. Maakohus on

keeldunud hagejate isa majandusiku seisukorra väljaselgitamisest nagu seda kostja

puhul tehti. Hagejate isa on esitanud oma sissetuleku väiksemas määras kui see

tegelikult on. 2019. aastal on hagejate isa töötasu 2000 eurot kuus, mis on netosummas

1556 eurot, mitte 1311 eurot. Võttes arvesse hagejate isa vanust ja teenistusstaaži on

alust arvata, et lisaks palgale on tal õigus saada politseiametnikele kehtestatud

eelpensioni (umbes 300 eurot). Seega on kindlaks tegemata hagejate isa tegelik

sissetulek aastal 2019. Lisaks eeltoodule on kostja üksikvanem, aga hagejate peres on

veel üks täiskasvanu. Arvestatud ei ole sellega, et kostja kasvatada on väikelaps, kes

sagedaste haigestmiste korral vajab vahetut hooldust (hoolduslehel olemist

väikelapsega), seeläbi väheneb ka kostja sissetulek.

40. Käesoleval juhul tuleks arvestada lastetoetuse osa ja paljulasteliste toetuse hüvitise osa

mõlema hageja kohta kokku 160 eurot nende vältimatutest püsikulutustest maha. Kostja

ei ole nõus, et ta on minetanud õiguse tugineda asjaolule, et osa lapse vajadustest võib

olla kaetud riiklike toetustega.

41. Hagejate kulud on jäänud suuremas osas tõendamata. Hageja I käib koolis Tallinnas,

trennid on Tallinnas, ühistransport on tasuta. Hageja I ei vaja kooli ja koju sõidutamist.

Hageja I on kostjale ise väitnud, et olulist transpordikulu tal ei ole ja suuremas osas

kasutab ta ühistransporti. Menetluse käigus on hinnantud valdavalt hageja I kulutusi,

hageja II kulutusi ei ole suuremas osas käsitletud ja sellekohaseid tõendid on esitatud

vähesel määral. Menetluse käigus on esitatud vähesel määral tšekke hagejate kulutuste

osas. Esitatud tšekkidest nähtub, et mõlema hageja puhul jäävad spordivarustuse kulude

ning riietele ja jalanõudele mõeldud kulutuste summa alla 120 euro. Eelnimetatud

kulutused on mõlema hageja puhul suuremas osas tõendamata. Ei ole ka õiglane väita,

et kuna on ühine hooldusõigus, siis tippspordi tegemine oli mõlema vanema otsus.

Kostja on sunnitud leppima isa ainuisikulise otsustega tippspordi suhtes.

42. Hageja I aastane sissetulek on üle 2000 euro. Nimetatud sissetulek kulub

spordivarustusele, seetõttu ei ole õiglane, et kohus pidas tõendatuks riietele, sh

spordivarustusele 120 eurot kuus, kui tegelikkuses on see toetuste ja kingituste näol

osaliselt hüvitatud. Hageja isa on nendest vahenditest regulaarselt katnud hageja I

erinevaid kulutusi (juuksur, kosmeetik, rullmassaaž, bussipiletid, koolikulutused,

spordivarustus, riided jne) ja niisamuti on suur osa spordivarustusest saadud kingituste

näol sponsoritelt ja treenerilt võistlustel.

43. 22.11.2019 täiendatud apellatsioonkaebuses leiab kostja, et väljamõistetud elatise

summast tuleb maha arvestada paljulapselise pere toetuse osa 100 eurot / 2, lastetoetus

60 eurot / 2 ning kostja kolme lapse kohta saamata jääv riiklik toetus 100 eurot / 2, mis

mõjutab kostja majanduslikku seisundit ja seab kostja võrreldes teiste paljulapseliste

peredega halvemasse majanduslikku olukorda. Eeltoodu teeb ühe hageja kohta kokku

120 eurot.

Vastustaja seisukoht

44. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Hagejad esitasid ka uue tõendi (PPA e-kiri pensioni arvutamise kohta).

Ringkonnakohtu seisukoht

45. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

46. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd,

kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

47. Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana ka kaks uut tõendit (Tallinna Ringkonnakohtu

27.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-8718, Exceli tabel ametnike põhipalkade kohta

01.04.2019). 08.04.2020 esitas kostja veel uue tõendi (Uuringu „Lapse vajaduspõhise

miinimumelatise analüüs“ lõpparuanne).

48. Hagejad vaidlesid uute tõendite vastuvõtmise vastu, kuna need ei ole esitatud

õigeaegselt ega oma ka tähtsust asja lahendamisel.

49. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks uusi faktilise asjaolusid niivõrd, kuivõrd nende esitamine on

lubatud. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses

põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab

kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks

lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4).

50. Kostja ei ole uute tõendite esitamise lubatavust põhjendanud. Samuti ei mõjuta kostja

poolt esitatud uued tõendid asja lahendamist. Eeltoodu tõttu puudub nimetatud

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks alus. Dokumentide elektroonilise esitamise

tõttu puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

51. Hagejad esitasid vastuse lisana Politsei- ja Piirivalveameti personalitöötaja vastuse

hagejate isa elektronkirjale, millega soovivad ümber lükata apellatsioonkaebuses

esitatud uut väidet, nagu oleks alust arvata, et hagejate isal on õigus saada

politseiametnikele kehtestatud eelpensioni. Kolleegium jätab hagejate uue tõendi asja

materjali juurde võtmata, kuna jätab kostja uue väite TsMS § 652 lg 4 alusel

tähelepanuta.

52. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja hagi rahuldamise osas summas, mis ületab 120

eurot kuus kummalegi lapsele. Vastavalt TsMS § 456 lg-le 4 on otsus edasi kaebamata

jõustunud kummalegi hagejale elatise 120 eurot kuus väljamõistmise osas.

53. Maakohus tuvastas õigesti ja menetlusnorme rikkumata, et kostja on laste ema ja lapsed

elavad isaga. Kostjal on lahuselava vanemana laste ülalpidamise kohustus PKS § 97 p 1,

§ 99 ja § 101 lg 1 järgi.

54. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101

lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

(miinimumelatis).

55. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul on hagejate vajadused

väiksemad sellest, mis võimaldavad kostjalt välja mõista miinimumelatise. Kuigi

hagejad tõid esile ja ka maakohus tuvastas, et hagejate igakuised vajadused on suuremad

kui kahekordne miinimumelatis, ei tuginenud nad sellele kostjalt elatise nõudmisel.

Hagejate nõude puhul tuli eeldada, et vajadused eelmisel aastal olid vähemalt 540 eurot

ja käesoleval aastal on need 596 eurot. Kostja ei toonud esile ega tõendanud maakohtus,

et hagejate vajadused oleksid väiksemad. Neil kaalutlustel lähtus maakohus hagejate

nõude lahendamisel põhjendatult sellest, et hagejate vajadused on sellised, mis

õigustavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras.

56. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102

lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS

§ 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

57. Maakohus arvestas sellega, et kostja ülalpidamisel on veel üks laps ning seetõttu mõistis

elatise hagejatele välja alla seaduses sätestatud miinimummäära.

58. Kostja etteheide, et kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud kostja kolmanda lapse

kulutusi, ei vasta tõele. Maakohus on kostja kolmanda lapse vajadusi hinnanud ning

lähtunud sealjuures põhjendatult Harju Maakohtu 10.12.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-

18-8718, millises menetluses keskendutigi kostja kolmanda lapse kulude detailsele

tuvastamisele ning leiti, et kostja kolmanda lapse kulude suuruseks on 459,83 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kui kostja vaatamata sellele leidis,

et kolmanda lapse kulud on suuremad, oleks kostja pidanuks esitama nimetatud asjaolu

tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Ainuüksi kostja arvelduskonto väljavõte seda ei

tõenda.

59. Alusetu on kostja väide, et maakohus on ebaõigesti hinnanud vanemate ebavõrdset

varanduslikku seisu. Maakohus on õigesti võtnud arvesse vanemate palgaandmed,

millised menetlusosalised kohtule esitasid Maakohus on otsuses vanemate

majanduslikku olukorda põhjalikult analüüsinud ning on kokkuvõttes leidnud, et

hagejate isa majanduslik olukord ei ole kostja omast sedavõrd parem, et oleks alust

mõista elatis kostjalt välja tulenevalt varalisest seisundist proportsionaalselt. Maakohus

on ka tuvastanud, et hagejate kulud on tegelikult miinimumelatisest suuremad, kuid

kohus mõistis kostjalt elatise välja alla miinimummäära, mistõttu tasub hagejate isa niigi

suurema proportsiooni hagejate kuludest.

60. Asjakohatu on apellatsioonkaebuse viide asjaolule, et hagejate peres on veel üks

täiskasvanu ning sellega peaks arvestama. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist

kohustatud andma lapse vanemad Seega kohustus hagejatele ülalpidamist anda on

hagejate vanematel, mitte ühe vanema abikaasal.

61. Asjakohatu on ka kostja ettepanek arvestada paljulapselistele peredele ettenähtud

lastetoetuse lisa 100 eurot hageja kohta hagejate vältimatutest püsikulutustest maha, sest

riik on näinud ette nende kulutuste hüvitamise. Hagejad ei ela paljulapselises peres ega

saa ka vastavat toetust.

62. Kuna maakohus tuvastas, et ostja on võimeline andma hagejatele ülalpidamist 250 eurot

kuus ilma enda ja oma kolmanda lapse majanduslikku toimetulekut kahjustamata,

hagejate vajadused on aga suuremad, mistõttu kannab isa niigi suurema osa hagejate

ülalpidamiskuludest, ei ole põhjendatud hagejate isale laekuva lastetoetuse maha

arvamine väljamõistetavast elatisest.

63. Põhjendamatud on ka apellatsioonkaebuse väited seonduvalt hageja I sissetulekuga.

Üksikud stipendiumid/preemiad ning ühekordne lisa teenimine suvel, ei anna alust

väita, et alaealine laps peaks end ise ülal pidama ning vanemad vabaneksid osaliselt oma

seadusest tulenevast kohustusest. Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud summad

on erandlikud ja ühekordsed, mistõttu ei saa nende summadega hageja I igapäevasel

ülalpidamisel arvestada ning saadud toetused kuluvad tippspordiga seotud kuludeks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

64. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja selles

osas pole otsust vaidlustatud.

65. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

66. Kostja leiab, et hagejate menetluskulud tuleks jätta nende endi kanda, sest tegemist on

elatise nõudega. Hagejate toimetulekuks vajalike kulude väljatoomine ja nende

tõendamine ei ole keeruline ka hagejate seaduslikul esindajal endal teha ja see ei nõua

vandeadvokaadi abi.

67. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et elatise nõude puhul ei ole juriidilise

esindaja kasutamine põhjendatud. Seadus elatise nõude puhul õigusabikulude

hüvitamise osas erisusi ette ei näe Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega ning asja

edasi kaevates oli ta teadlik täiendavate kulude tekkimisest ja pidi nendega arvestama.

68. TsMS § 174 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

69. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hagejate

kulunimekirja põhjal. Hagejad taotlevad 594 euro hüvitamist 4,5 tunni õigusabi eest

tasumääraga 110 eurot/t (ilma käibemaksuta). Hagejate esindaja tutvus maakohtu

otsuse ja apellatsioonkaebusega ning koostas vastuse, kokku 4,5 tundi.

70. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega, samuti on

mõistlik tasumäär. Hagejad ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejatele hüvitada õigusabi eest 495 eurot

(4,4x110) + käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot.

71. Vastavalt hagejate taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele

kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots