1-08-12818/162 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-12818

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2010. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-08-12818 (08913000072)

Kohtukoosseis

Eesistuja kohtunik Märt Toming,

Rahvakohtunikud Anne Jeedas ja Rein Küttim

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Maksim Tšurkin, Valeri Helmar, Natalia Senkevitš, Katrin-

Jana Vaab, Silvi Hindrikson, Anneli Helmann

Kriminaalasi

Ahliman Zeinalovi süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1; § 392

lg 2 p 2 järgi;

Mirza Jamalovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1; § 392 lg 2

p 2 järgi;

Margo Mittali süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1; § 392 lg 2 p

2 järgi;

Roman Vaštšenko süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1; § 392 lg

2 p 2 järgi;

Aleksandr Kaldma süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 392

lg 2 p 2 järgi;

Kazimieras Šmidtase süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1; § 392

lg 2 p 2 järgi;

Arvydas Dveilyse süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1; § 392 lg

2 p 2 järgi

Prokurör

Margus Kurm

Süüdistatav

Ahliman Zeinalov

Ik: 37910102244, kodakondsus: määratlemata, haridus:

keskharidus, elukoht ja aadress: Xxx, emakeel:

aserbaidžaani keel, valdab vene keelt, töökoht: OÜ A ,

direktor

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.12.2007, vahistatud

04.12.2007

Varasem karistatus: Eesti Vabariigis varem kriminaalkorras

karistamata

Kaitsja

Advokaat Owe Ladva

Süüdistatav

Mirza Jamalov

Ik: 38108240036, kodakondsus: Aserbaidžaani Vabariigi

kodanik, elukoht ja aadress: XXX, haridus: keskharidus,

emakeel: aserbaidžaani keel, valdab vene keelt, töökoht: S

OÜ, direktor

Tõkend:

kahtlustatavana

kinni

peetud

10.12.2007,

vahistatud 11.12.2007

Varasem

karistatus:

Eesti

Vabariigis

kriminaalkorras

karistamata

Kaitsja

Dmitri Školjar

Süüdistatav

Margo Mittal

Ik: 37008160322, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik,

elukoht ja aadress: XXX, haridus: kesk-eriharidus, emakeel:

eesti keel, töökoht: OÜ ER, müügijuht

Tõkend:

kahtlustatavana

kinni

peetud

07.03.2007,

vahistatud alates 09.03.2007

Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 22.05.2008 otsusega KarS § 189 lg 1 ja

§ 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 2 aastat;

2. Harju Maakohtu 03.07.2008 otsusega KarS § 418 lg 4 p

1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 5 aastat, KarS § 65

lg 1 alusel vangistus 5 aastat;

3. Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega KarS § 189 lg 1 ja

§ 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 4 aastat, KarS § 65 lg 1

alusel vangistus 4 aastat;

4. Harju Maakohtu 21.09.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p

2 järgi vangistus 4 aastat, KarS § 65 lg 1 alusel vangistus

5 aastat alates 07.03.2007

Kaitsja

Advokaat Janek Valdma

Süüdistatav

Roman Vaštšenko

Ik: 37805060282, kodakondsus: määratlemata, elukoht ja

aadress: XXX, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel,

töökoht: AS LG, tegevdirektor

Tõkend: viibis vahistuses ajavahemikul 03.12.2007 kuni

03.03.2008, so 91 päeva, vahistamine asendatud tõkendiga

kautsjon

Varasem

karistatus:

Eesti

Vabariigis

kriminaalkorras

karistamata

Kaitsja

Advokaat Leonid Olovjanišnikov

Süüdistatav

Aleksandr Kaldma

Ik: 36912010368, kodakondsus: määratlemata, elukoht ja

aadress: XXX, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel,

töökoht: AS S

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.03.2007,

vahistatud 09.03.2007

Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 22.05.2008 otsusega KarS § 189 lg 1 ja

§ 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 5 aastat karistuse

ärakandmisega alates 07.03.2007.

2. Harju Maakohtu 22.05.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p

1, 2 vangistus 5 aastat, KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 5

aastat;

3. Harju Maakohtu 03.07.2008 otsusega KarS § 418 lg 4 p

1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 10 aastat, KarS § 65

lg 1 alusel vangistus 10 aastat;

4. Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega KarS § 189 lg 1 ja

§ 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 6 aastat, KarS § 65 lg 1

alusel vangistus 6 aastat.

Kaitsja

Advokaat Anatoli Jaroslavski

Süüdistatav

Kazimieras Šmidtas

Ik ja sünniaeg: 35803050283 ja 05.03.1958, kodakondsus:

Leedu Vabariigi kodanik, elukoht ja aadressXXX, haridus:

kõrgharidus, emakeel: leedu keel, valdab vene keelt,

töökoht: AS R , direktor

Tõkend: 03.10.2007 kohaldatud vahistamist, Eestis kinni

peetud 10.01.2008

Varasem

karistatus:

Eesti

Vabariigis

kriminaalkorras

karistamata

Kaitsja

Advokaat Anatoli Jaroslavski

Süüdistatav

Arvydas Dveilys

Ik: ja sünniaeg: 36309010435 ja 01.09.1963, kodakondsus:

Leedu Vabariigi kodanik, elukoht ja aadress: XXX, haridus:

keskharidus, emakeel: leedu keel, valdab vene keelt,

töökoht: UAB V , autojuht

Tõkend:

03.10.2007

kohaldatud

vahistamist,

Eesti

Vabariigis kinni peetud 09.01.2008

Varasem

karistatus:

Eesti

Vabariigis

kriminaalkorras

karistamata

Kaitsja

Advokaat Leonid Olovjanišnikov

RESOLUTSIOON

1. Ahliman Zeinalov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud

kuriteo toimepanemises ja mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks tähtajaline

vangistus 14 (neliteist) aastat ja 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele

kuuluva vangistuse 14 aastat ja 6 kuud ärakandmist alates Ahliman Zeinalovi

kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 03.12.2007.

3. Ahliman Zeinalovi suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

4. KarS § 53 lg 1 ja § 184 lg 5 p 1 alusel kohaldada Ahliman Zeinalovi suhtes lisakaristust,

so varalist karistust summas 11 517 733 (üksteist miljonit viissada seitseteist tuhat

seitsesada kolmkümmend kolm) krooni ja 10 senti, milline summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Ahliman

Zeinalov, 1-08-12818, varaline karistus“.

5. Mirza Jamalov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 5

(viis) aastat.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele

kuuluva vangistuse 5 aastat ärakandmist alates Mirza Jamalovi kahtlustatavana

kinnipidamisest, so alates 10.12.2007.

7. Mirza Jamalovi suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

8. Margo Mittal süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 5

(viis) aastat ja 2 (kaks) kuud.

9. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju

Maakohtu 21.09.2009 otsusega mõistetud karistuse, lugedes eelmise otsusega mõistetud

kergema karistuse, so vangistuse 5 aastat kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema

karistusega, mõista kohtuotsuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5

(viis) aastat ja 2 (kaks) kuud.

10. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele

kuuluva liitkaristuse, so vangistuse 5 aastat ja 2 kuud ärakandmist alates Margo Mittali

kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.03.2007.

11. Roman Vaštšenko süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud

kuriteo toimepanemises ja mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks tähtajaline

vangistus 9 (üheksa) aastat.

12. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades mõistetud

karistusest ärakantuks ajavahemik 03.12.2007 kuni 03.03.2008, so 91 päeva, lugedes

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) aastat 8 (kaheksa)

kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

13. Roman Vaštšenko suhtes valitud asendustõkend kautsjon tühistada.

14. Tagastada KrMS § 135 lg 7 p 1 alusel 29.02.2008 Rahandusministeeriumi

arvelduskontole SEB pangas nr 10220034799018 tasutud kautsjonisumma 2 000 275

(kaks miljonit kakssada seitsekümmend viis) krooni kautsjoni tasunud Grigori R (ik

XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Sampo pangas.

15. Aleksandr Kaldma süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud

kuriteo toimepanemises ja mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks tähtajaline

vangistus 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud.

16. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju

Maakohtu 02.10.2008 otsusega mõistetud karistuse, lugedes käesoleva otsusega

mõistetud kergema karistuse, so vangistuse 5 aastat ja 6 kuud kaetuks Harju Maakohtu

02.10.2008 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 6 aastat, mõista

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat, liites sellele

liitkaristusele Harju Maakohtu 03.07.2008 kuulutatud ja pärast eelmist otsust, so pärast

02.10.2008 jõustunud otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 10 aastat,

mõista kohtuotsuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme)

aastat.

17. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele

kuuluva liitkaristuse, so vangistuse 10 aastat ärakandmist alates Aleksandr Kaldma

kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.03.2007.

18. Kazimieras Šmidtas süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud

kuriteo toimepanemises ja mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks tähtajaline

vangistus 4 (neli) aastat.

19. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele

kuuluva

karistuse

ärakandmist

alates

Kazimieras

Šmidtase

kahtlustatavana

kinnipidamisest Eesti Vabariigis, so alates 10.01.2008.

20. Kazimieras Šmidtase suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

21. Arvydas Dveilys süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 7

(seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud.

22. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele

kuuluva karistuse ärakandmist alates Arvydas Dveilyse kahtlustatavana kinnipidamisest

Eesti Vabariigis, so alates 09.01.2008.

23. Arvydas Dveilyse suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

24. Ahliman Zeinalovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)

krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Ahliman Zeinalov, 1-08-12818,

sundraha“.

25. Mirza Jamalovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1;

180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni,

mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Mirza Jamalov, 1-08-12818,

sundraha“.

26. Roman Vaštšenkolt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)

krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Roman Vaštšenko, 1-08-12818,

sundraha“.

27. Kazimieras Šmidtaselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1

p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)

krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kazimieras Šmidtas, 1-08-12818,

sundraha“.

28. Arvydas Dveilyselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1;

180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni,

mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Arvydas Dveilys, 1-08-12818,

sundraha“.

29. Ahliman Zeinalovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 106 368 (ükssada kuus tuhat kolmsada kuuskümmend

kaheksa) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Ahliman

Zeinalov, 1-08-12818, kaitsjatasu“.

30. Margo Mittalilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 38 851 (kolmkümmend kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend

üks) krooni ja 50 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Margo

Mittal, 1-08-12818, kaitsjatasu“.

31. Kazimieras Šmidtaselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 734 (seitsesada kolmkümmend neli) krooni ja 40 senti,

mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kazimieras Šmidtas, 1-08-12818,

kaitsjatasu“.

32. Arvydas Dveilyselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 734 (seitsesada kolmkümmend neli) krooni ja 40 senti,

mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Arvydas Dveilys, 1-08-12818,

kaitsjatasu“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates

viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas:

Ahliman Zeinalovit süüdistatakse selles, et tema grupis koos Mirza Jamalovi, Margo Mittali,

Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas

Dveilysega toimetas ajavahemikul 2005. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult

Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120

kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Ahliman Zeinalovi osa kuriteos seisnes selles,

et ta oli kõigil kordadel narkootilise aine tellija ja omandaja – ta määras ostetava narkootilise

aine koguse, andis selle ostmiseks vajaliku raha kokku 120 000 eurot ning sai Eestisse toodud

narkootilised ained enda käsutusse.

Samuti oli Ahliman Zeinalov kõigil kordadel narkootilise aine Hollandist Eestisse toomise

rahastaja – ta maksis narkootikumide salakaubaveo korraldamise eest Roman Vaštšenkole iga

kord 6000 eurot, kokku seega 24 000 eurot, ning Margo Mittalile esimesel kahel korral

30 000 krooni ja viimasel korral 8 000 krooni, kokku seega 68 000 krooni.

Samuti aitas Ahliman Zeinalov kõigil kordadel narkootilise aine Hollandist Eestisse toomist

korraldada. Tema tegi Roman Vaštšenkole ettepaneku leida isikud, kes on nõus

narkootikumid Hollandist Eestisse tooma ning saanud teada, et narkootikumide vastuvõtjaks

Hollandis on Alari Sirvi, edastas ta kohtumiseks vajalikud andmed Margo Mittalile. Pärast

narkootikumide Eestisse jõudmist aga teavitas Ahliman Zeinalov Margo Mittalit sellest, kus

ja millal ta peab narkootikumid Alari Sirvilt vastu võtma ja kuidas ta peab need temani

toimetama.

10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega

on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega

NPAS § 31 lg 3 mõttes.

2005. aastal müüdi Eestis lõpptarbijale hašišit hinnaga 150 krooni grammi eest ning

marihuaanat hinnaga 100 krooni grammi eest, seega tellides ja saades enda käsutusse

18 600 000 krooni väärtuses narkootilisi aineid, tegutses Ahliman Zeinalov suure varalise

kasu saamise eesmärgil.

Ahliman Zeinalovi tegevus on karistatav KarS §-de 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 alusel.

Mirza Jamalovit süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Margo Mittali,

Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas

Dveilysega toimetas 2005. aasta augustis ja septembris ebaseaduslikult Hollandist Eestisse

kahel korral kokku 80 kg narkootilist ainet hašišit, kummalgi korral 40 kg.

Mirza Jamalovi osa kuriteos seisnes selles, et tema tegi Margo Mittalile ettepanku uurida, kas

viimasel oleks võimalik hankida Hollandist suurtes kogustes narkootilist ainet hašišit. Saanud

jaatava vastuse, viis Mirza Jamalov Margo Mittali kokku Ahliman Zeinaloviga, kes oli

narkootilise aine tegelik tellija ning salakaubaveo korraldaja ja rahastaja. Samuti osales Mirza

Jamalov kohtumistel, kus koos Ahliman Zeinalovi ja Margo Mittaliga lepiti kokku ülesannete

jaotus narkootikumide ostmisel ja Hollandist Eestisse toomisel.

Samuti aitas Mirza Jamalov narkootikumide Hollandist Eestisse toomist korraldada,

teavitades pärast narkootikumide Eestisse jõudmist Margo Mittalit sellest, millal ja kuhu ta

narkootikumid peab viima ja jätma.

10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 10 g hašišist, seega on 80 kg hašiši näol

tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes.

Mirza Jamalovi tegevus on karistatav KarS §-de 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 alusel.

Margo Mittalit süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Mirza Jamalovi,

Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas

Dveilysega toimetas ajavahemikul 2005. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult

Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120

kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Margo Mittali osa kuriteos seisnes selles, et ta

informeeris Mirza Jamalovit ja Ahliman Zeinalovit oma võimalusest hankida Hollandist

narkootikume ning vastava tehingu tingimustest. Samuti oli Margo Mittal kõigil kordadel

narkootikumide ostu sooritaja – ta andis Ahliman Zeinalovilt saadud raha Hollandis üle

eeluurimisel tuvastamata Nebu nimelisele isikule, kellelt sai mõne päeva möödudes soovitud

narkootikumid. Seejärel andis Margo Mittal Ahliman Zeinaloviga kokkulepitud ajal ja kohas

narkootikumid Eestisse vedamiseks üle Alari Sirvile. Pärast narkootikumide jõudmist Eestisse

võttis Margo Mittal Ahliman Zeinalovi nimetatud ajal ja kohas narkootikumid Alari Sirvilt

vastu ning toimetas need Ahliman Zeinalovi ja Mirza Jamalovi poolt nimetatud kohta. Tasuks

nimetatud tegevuse eest võttis Margo Mittal Ahliman Zeinalovilt vastu kahel esimesel korral

30 000 krooni ja viimasel korral 8 000 krooni, kokku seega 68 000 krooni.

10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega

on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega

NPAS § 31 lg 3 mõttes.

Margo Mittali tegevus on karistatav KarS §-de 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 alusel.

Roman Vaštšenkot süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Mirza

Jamalovi, Margo Mittali, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas

Dveilysega toimetas ajavahemikul 2005. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult

Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120

kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg.

Roman Vaštšenko osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide

salakaubaveo korraldaja. Nõustunud Ahliman Zeinalovi vastava ettepanekuga, tegi Roman

Vaštšenko Aleksandr Kaldmale ettepaneku leida isikud, kes on nõus narkootikumid

Hollandist Eestisse tooma. Saanud Aleksandr Kaldmalt teada, et narkootikumide

vastuvõtmiseks sõidab Hollandisse Alari Sirvi, edastas ta selle informatsiooni Ahliman

Zeinalovile. Samuti andis Roman Vaštšenko Aleksandr Kaldmale edasi Ahliman Zeinalovilt

saadud info selle kohta, millal ja kus Margo Mittal narkootikumid Hollandis Alari Sirvile üle

annab.

Veokulude katteks ja tasuks nimetatud tegevuse eest võttis Roman Vaštšenko Ahliman

Zeinalovilt vastu esimesel reisil 10 000 eurot, millest 1334 eurot jättis endale ja ülejäänud

andis Aleksandr Kaldmale ning teisel, kolmandal ja neljandal reisil 12 000 eurot, millest 2000

jättis endale ja 10 000 andis Kaldmale. Seega, kokku sai Roman Vaštšenko narkootikumide

salakaubaveo korraldamise eest tasuks 7333 eurot.

10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega

on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega

NPAS § 31 lg 3 mõttes.

Roman Vaštšenko tegevus on karistatav KarS §-de 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 alusel.

Aleksandr Kaldmad süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Mirza

Jamalovi, Margo Mittali, Roman Vaštšenko, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas

Dveilysega toimetas ajavahemikul 2005. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult

Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120

kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg.

Aleksandr Kaldma osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide

Hollandist Eestisse toomise korraldaja. Nõustunud Roman Vaštšenko vastava ettepanekuga,

pakkus Aleksandr Kaldma Kazimieras Šmidtasele võimalust osaleda narkootikumide

Hollandist Eestisse toomises. Saanud Kazimieras Šmidtase nõusoleku, edastas ta talle info

selle kohta, millal, kus ja kellelt tuleb narkootikumid Hollandis vastu võtta. Samuti vastupidi,

Aleksandr Kaldma andis Alari Sirvile edasi Kazimieras Šmidtaselt saadud info Hollandisse

narkootikume vastu võtma sõitnud autojuhi kohta.

Samuti osales Aleksandr Kaldma kõigil kordadel narkootikumide veos ka otseselt. Pärast

narkootikumide Eestisse jõudmist võttis ta need Kazimieras Šmidtaselt vastu ning andis üle

Alari Sirvile koos Roman Vaštšenkolt saadud juhistega, kus ja millal need tuleb üle anda

Margo Mittalile. Lisaks, kahel esimesel ja neljandal korral pakkis Aleksandr Kaldma

Hollandis koos Alari Sirviga narkootikumid vaakumpakendajaga ümber sobiva suurusega

kilepakkidesse.

Veokulude katteks ja tasuks nimetatud tegevuse eest võttis Aleksandr Kaldma Roman

Vaštšenkolt vastu esimesel reisil 8667 eurot, millest 2000 eurot arvestas kulude katteks, 1334

eurot jättis tasuna endale, 4000 eurot andis Kazimieras Šmidtasele ja 1333 eurot andis Alari

Sirvile. Teisel, kolmandal ja neljandal reisil võttis Aleksandr Kaldma Roman Vaštšenkolt

vastu 10 000 eurot, millest 2000 arvestas kulude katteks, 2000 jättis endale, 4000 eurot andis

Kazimieras Šmidtasele ja 2000 andis Alari Sirvile. Seega, kokku sai Aleksandr Kaldma

narkootikumide salakaubaveo korraldamise eest tasuks 7333 eurot.

10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega

on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega

NPAS § 31 lg 3 mõttes.

Aleksandr Kaldmad oli enne antud kuriteo toimepanemist karistatud narkootikumidega seotud

kuriteo eest.

Aleksandr Kaldma tegevus on karistatav KarS §-de 184 lg 2 p 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2

alusel.

Kazimieras Šmidtast süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Mirza

Jamalovi, Margo Mittali, Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi ja Arvydas

Dveilysega toimetas ajavahemikul 2005. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult

Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120

kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg.

Kazimieras Šmidtase osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide

Hollandist Eestisse toomise korraldaja. Nõustunud Aleksandr Kaldma vastava ettepanekuga,

pakkus Kazimieras Šmidtas oma autovedudega tegelevas firmas autojuhina töötavale Arvydas

Dveilysele võimalust teenida lisaraha narkootikumide Hollandist Leetu vedamisega. Saanud

Arvydas Dveilyse nõusoleku, edastas ta talle info selle kohta, kus, millal ja kellelt ta peab

narkootikumid Hollandis vastu võtma.

Samuti vedas Kazimieras Šmidtas kõigil kordadel narkootikume ka ise. Nimelt, pärast

narkootikumide jõudmist Leetu, võttis Kazimieras Šmidtas Arvydas Dveilyselt veoki koos

narkootikumidega ja sõitis ise edasi Eestisse, kus andis need üle Aleksandr Kaldmale. Tasuks

nimetatud tegevuse eest võttis Kazimieras Šmidtas Aleksandr Kaldmalt vastu iga kord 4000

eurot, millest 2000 eurot andis Arvydas Dvilysele. Seega, kokku sai Kazimieras Šmidtas

narkootikumide vedamise ja veo korraldamise eest tasuks 8000 eurot.

10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega

on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega

NPAS § 31 lg 3 mõttes.

Kazimieras Šmidtase tegevus on karistatav KarS §-de 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 alusel.

Arvydas Dveilyst süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Mirza

Jamalovi, Margo Mittali, Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi ja Kazimieras

Šmidtasega toimetas ajavahemikul 2005. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult

Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120

kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg.

Arvydas Dveilyse osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide otsene

vedaja. Vastavalt Kazimieras Šmidtaselt saadud juhistele kohtus Arvydas Dveilys Hollandis

Alari Sirviga, võttis temalt narkootikumid vastu, peitis need oma veoki haagises olevasse

peidikusse ja tõi koos ametliku koormaga Leetu, kus andis veoki koos narkootikumidega üle

Kazimieras Šmidtasele.

Tasuks nimetatud tegevuse eest võttis Arvydas Dveilys Kazimieras Šmidtaselt vastu iga kord

2000 eurot, seega kokku teenis Arvydas Dveilys narkootikumide vedamise eest 8000 eurot.

10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega

on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega

NPAS § 31 lg 3 mõttes.

Arvydas Dveilyse tegevus on karistatav KarS §-de 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 alusel.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud süüdistatav Ahliman Zeinalov end temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Mis puudutab tema

majanduslikku olukorda, siis ta ei oska öelda, kas aktis kajastatud andmed on õiged, ei ole

akti näinud. Kui avaldati, siis ei saanud aru, mida tahetakse avaldada, ei olnud selle vastu, et

avaldatakse. On omandanud 28.11.2005 omandanud Harjumaal kinnistu, Aarde kinnistu

Jõelähtme vallas. Mäletab, et koos abikaasaga omandas, informatsioon, kuidas selle ostsid on

abikaasa käes. Raha said siis kui tema ja tema naine pärast 2002 aastal kihlusid, samuti pärast

isa surma said päranduse, pärast pulmi erinevad sugulased kinkisid ka summad. Täpseid

andmeid teab naine. Isa suri 15.09.2003. Kui palju jättis päranduseks on raske vastata, isa oli

jõukas inimene, kuna on 4 õde ja veel üks vend ja tema, jagasid ära. Praegu ei mäleta, palju

said, abikaasa võib öelda. Said osade kaupa, mitte korraga. Kõik raha, mis pärandist sai

kulutasid oma pere peale ametlikult läbi panga. Pärandus oli soliidne summa, naine teab

täpselt. Kihlumine oli 2002, kõik teadsid, et abiellusid, kui olid pulmad, ametlikult

registreeriti Eestis 2004. Tavade kohaselt kui on kihlumine ja ka siis kui on pulmad,

kingitakse. Kihlumine oli ammu, ei mäleta kui palju said, naine teab. Soliidne summa, emal

on 8 venda, väga jõukad, paljud sugulased, kes elavad Aserbaidžaanis, on ärimehed. Kui palju

pulmadeks sai, ei mäleta peast, sellega tegeles abikaasa. Millise maa ja ehitise soetas OÜle

Akõm, seda ei mäleta, kui on ostnud, siis ainult läbi notari ja on olemas notari paber. Kuna

kõikide dokumentidega tegeles abikaasa, tuleb küsida tema käest kust võeti 3,5 miljonit,

peast ei mäleta. Firmas Akõm on naine ametlikult juhatuse liige, tema tegeles kõikide

dokumentidega, ei oska praegu öelda. Mis puudutab laenu OÜle Akõm, siis kõik, mis seotud

firma investeeringutega, teab abikaasa. Laenudest OÜle Akõm teab abikaasa, väga puhas

firma, kõik maksud on makstud, abikaasa tegeles kõikide dokumentidega ja kõikide asjadega.

Elab Väike-Patarei tänaval alates 2000. Selle maja kinkis tema onu neile abikaasaga. See on

onu Oktai Zeinalovi maja, kus elas, praegu kuulub abikaasale ja temale. Miks on sõlmitud

ostu-müügileping kui oli kingitus, seda ei mäleta, kuidas oli sõlmitud, fakt on see, et see maja

kingiti talle ja tema abikaasale, puhtalt kingitus. Elas seal juba 2002. Kõik notariaalsed

tehingud on kirjutatud eesti keeles, selle sisu ei tea, mis seal kirjas on. Mäletab, et võtsid

kingituse vastu onu käest, elas seal 2000 aastal, kui pulmad olid, onu ütles, et selle maja

kingin sulle ja sinu naisele. Notari juures protokolli sisu ei suutnud lugeda, võttis vastu nagu

kingituse. Tema meelest notar ei rääkinud seal midagi, oli nii, et paberid olid valmis, tuli

sinna ja kirjutas alla. Võttis selle paberi ja sellest päevast teadis, et onu on selle maja

kinkinud. Mis kontole raha paigutamist puudutab, siis rahaliste küsimustega, perekonna

rahaga, kõikide nende küsimustega tegeles abikaasa. Abikaasa ei käinud kontole raha

panemas, käis alati koos abikaasaga kahekesi. Ilma abikaasata midagi ei teinud, perekonna

rahadega abikaasata ei tegelenud. Kõik, mis on seotud neile kingitud rahaga, pärandist

saadud. Mis raha 2005 tema arvele kanti võib abikaasa öelda, tema tegeles tööga hommikust

õhtuni, kõike peas ei suuda hoida. Mis puudutab 2005 aastal OÜle Akõm antud laenu 928 000

krooni ulatuses, siis kõikide firma Akõm asjadega tegeles abikaasa, firmal on olemas ametlik

raamatupidamine, väga puhas ja hea firma, abikaasa jälgis, et kõik oleks alati korras. Mis

puudutab 2005 aastal OÜle Krumex antud laenu 400 000 krooni ulatuses, siis firma Krumex

ei ole puhtalt tema firma, seal on mitu osanikku. Firma OÜ Krumex kuulus kolmele

inimesele, raha, ei mäleta, kõik võib teada saada abikaasalt, tema osalus ükskõik millises

firmas, oli osanikuks tema abikaasa. Kõikide finantsasjadega ja majandusasjadega,

kinnistutega tegeles abikaasa. Kõik laenuandmised, mis ametlikult olid, käisid panga kaudu,

käis alati abikaasaga, kui oli vaja mingit investeeringut teha või tõsta paremale tasemele

perekondlikku heaolu, abikaasa võib öelda, kuidas see oli, kõik kokku on raske vastata. Raha

on saadud pärandiks ja pulmadeks saadud raha said osade kaupa, seda võib kõike abikaasa

käest küsida. Raha said perega Muradov Issa käest, Muradov Alendarilt, Namasur Jagolt,

Namasov Vidadilt ja vennalt Iltžin Zeinalovilt, onult Zeinalovilt, emalt Tebiat Isajevalt.

Tavade kohaselt pulmas osales 400 inimest, igaüks andis palju suutis, on selline tava, et

kutsutakse kõiki. Eestis on umbes 200 inimest sugulasi. Need nimed, keda juba nimetas,

kinkisid soliidselt, seda võib teada saada abikaasa käest. Ka teised sugulased kinkisid. Ka

tänase päeva seisuga firma töötab, vaatamata sellele, et on kolmas aasta kinni, firma õitseb.

Koos abikaasaga investeeris firma heaolu tõstmiseks, võib tema käest teada saada, kõik

raamatupidamine, kõigega tegeles abikaasa. Temaga on seotud mitu firmat, mille dokumendid

politsei võttis kõik ära. Ka isiklikku midagi oli vaja, sest töötas hommikust õhtuni, kui

otsustasid, et midagi vaja mingile firmale osta, otsustasid koos abikaasaga. Kõigega, mida

ostsid, tegeles abikaasa, kõigi dokumentidega, kõiges aitas, kõike mäletab, kui kohus leiab, et

on vajalik, võib esitada kohtule kõik notariaalsed dokumendid. Kõigil, mis on investeeritud ja

ostetud, on notariaalsed dokumendid. On ise korda armastav inimene, ilma notarita ei ole

midagi omandanud. Laenud ei ole vormistanud notariaalselt, vaid ametlikult, kui notariaalset

paberit ei ole, on olemas panga väljavõte, millest on näha. Raha on saadud pulmadeks,

pärandiks, osade kaupa, selle raha investeerisid, kulutasid perekondlikele vajadustele. Briisi

tee 6 kinnistu osas mäletab, et on ametlik notariaalne dokument, raha kanti üle ametlikult

panga kaudu kogu summa. Abikaasa võib üksikasjalikult rääkida, see seotud jälle

kinnisvaraga. On veidike valesti aru saadud, et kõik sularaha, mis on pandud oma arvele,

laenanud äriühingutele või mille eest soetanud kinnisvara, kõik see on saadud kingitusena

kihlusteks ja pulmadeks, va Väike-Patarei 12a, mille kinkis onu, kõik selle peab läbi vaatama,

abikaasalt küsima, ka ise sai head palka. Sinna võis mingi % minna palgast, kuid suurem osa

sellest rahast on saadud pärandina, pulmadeks ja kihlusena. Onu, kes elab Aserbaidžaanis on

väga jõukas. Tänase päeva seisuga nõus ka praegu abistama. Kuidas see raha jõudis Eestisse

need andmed on abikaasal, ise ei taha öelda, võib eksida, abikaasal on täpsed andmed. Mirza

Jamalov on tema isa õe poeg, elasid ühes piirkonnas, ühes külas, väiksest peast tundsid. Mitte

mingisuguseid äri-, rahalisi sidemeid Jamaloviga ei ole. Mirza Jamalov ei ole kunagi küsinud

raha narkootikumide ostmiseks. Ei ole ka saatnud kedagi küsima raha narkootikumide

ostmiseks. Suhted on väga head, tädipoeg. Kazimieras Šmidtast nägi esimest korda

kohtusaalis, enne seda ei ole temast kuulnud, teda näinud. Samuti ei ole näinud varem

Arvydas Dveilyst, esimest korda nägi kohtusaalis. Aleksandr Kaldmad ei ole varem näinud,

temast kuulnud, temaga suhelnud, alles kohtus nägi. Margo Mittalit on näinud, olid tuttavad.

On näinud teda korduvalt oma töökohas restoranis Šeš-Beš, 2005 ta oli seal oma sõpradega,

on näinud teda 2005 aasta algusest. Esimest korda kui Margo Mittaliga rääkis oli suve algus

2005, kui pöördus tema poole, et tahab tähistada oma sünnipäeva tema restoranis. M.Mittal

teda isiklikult ei tundnud, käis oma sõpradega restoranis Šeš-Beš söömas, seal oli

aserbaidžaanlane Amid Mageramov. 2005 alguses kui sõid, siis tema kui restorani peremees

tuli seltskonna juurde ja soovis head isu, Amid näitas, et need on tema sõbrad, oli umbes 8, 9

inimest, siis nimetas neid, et tema on Alik, restorani peremees. Oli väga rõõmus, et pärast

treeningud käisid söömas tema juures, tegid head kassat. Sellest ajast nägu jäi meelde, esimest

korda pöördus tema poole, et tähistada oma sünnipäeva, selgitas, et tahab just nimelt tema

restoranis pidada sünnipäeva. M.Mittalile seal väga meeldis, käis pidevalt söömas seal.

Sünnipäeva pidada seal ei saanud, pöördus tema poole 2005. Alguses ütles, et tal on augustis

sünnipäev, tahab seda tähistada just tema restoranis. Võttis menüü, istusid mangaali juures,

seal kus on aken, kui sisse minna kohe paremale, vaatasid menüüd, ütles, et on väga rõõmus,

kui tähistab sünnipäeva tema restoranis. M.Mittal vaatas menüüd, hakkas esitama tingimusi

millisel moel peab olema serveeritud laud, tahtis väga palju euroopalikku toitu, igasuguseid

võileibu, kuid nende restoranis on üksnes aserbaidžaani köök. Margo Mittal keeldus üksnes

sel põhjusel, et ta kokk ütles, et ei oska valmistada euroopalikke toite. Pöördus ka restorani

Bakuu poole, samuti seotud temaga. Rääkis seal, kokk ütles, ka nemad ei suuda neid soove

täita, liha vaja euroopa moodi valmistada. Siis ütles Mittalile konkreetselt, et ei suuda täita

nõudmisi. Rain Uusküla on tema sõber, kui tegeles judoga, siis tutvus temaga Tartus. Kui

hakkas tegelema restoraniga, siis Rainile ka hakkas meeldima see äri. Inimene on meeldiv,

klient oli hea, kes lubas head raha maksta, tuli meelde, et sõbral on restoran Aia tänaval,

Leonardo da Vinci. Siis ütles, et kui põhjus euroopalikus lauas, võib pöörduda Aia tänaval

Leonardo da Vincisse. Margo Mittal käis seal ja ütles, et talle väga meeldis. Siis suundusid

sinna, tahtis Rainile öelda, et klient on tema poolt, sest alati on peremees rõõmus, kui keegi

saadab kliendi. Läksid Mittaliga sinna, Raini ei olnud kohal. Ei osalenud Mittali sünnipäeval,

ka ei käinud Mittal kunagi tema sünnipäeval, ei kutsunud teda. Hiljem kui Kalevi staadionil

jooksid, siis Rain tänas, ütles, et kuulis, et tema poolt oli klient, pidas sünnipäeva. Mittal ise ei

pöördunud sooviga kohtuda K.Kurega. 2005 alguses pöördus tema poole tädipoeg Mirza

Jamalov, et teda on nähtud restoranis ühe eestlasega. Siis arvas, et istus seal Kurega

juhuslikult. Hiljem helistas Amid Mageramov, said kokku Amid Mageramoviga, Mittal

pöördus tema poole, said kokku, siis nägi, Mittaliga sõid, see oli enne seda kui M.Mittal

pöördus sünnipäeva pärast. Siis Amid ütles, et tema sõber Margo, ütles, et Kurg Kalev on

Margo Mittalile võlgu raha. Ütles kohe, et millega saan aidata. Amid palus, et tema väga hea

sõber, kas võid paluda Kalevit, et kohtuks nendega, Margo ja Amidiga. Amid palus, et saaks

nii teha, et Kurg kohtuks Margo ja Amidiga. Siis ütles, millega saab aidata, Amid ütles, et

väga hea sõber tal. Järgmine kord, kui juhuslikult kohtas Kurg Kalevit, ütles, et on üks

kaasmaalane, kes tahab kokku saada, küsis kohe, et milleks tahab kohtuda. Ütles, et nimi on

Amid mingis Margo asjus, et sa vist tead, vastas kohe, et arusaadav, et ei ole vastu, võib

kokku saada. Ütles edasi, et ta ei ole selle vastu, kui tahab kokku saada. Edastas Amidile selle

info. Mille pärast pidid kohtuma, teadis, et oli võlgu raha, aga mille eest ei tea. Kohtumine sai

teoks. Amid ütles, et nad helistasid teineteisele, et varsti kohtuvad. Amid kutsus, et kas tuleb

nendega kaasa. Ütles, et tema ei sõida kuhugi. Teda ei olnud seal nende kohtumisel. Perioodil

2005 alguses kui Amid pöördus, sai aru, et kohtusid, mingisugune kokkulepe neil toimus, et

maksab raha, ei saanud aru, kas sai raha kätte, sest ise ei osalenud seal. Hiljem septembri

lõpus 2005, kui oli Aserbaidžaanist tagasi jõudnud, Amid ja Mirza sõitsid kohale Šes-Beši,

täiesti häbematult hakkas teda süüdistama. Amid ja Mirza tulid Šeš-Beši ja ütlesid, et on

kuulnud, et ta sai raha Kalev Kurelt. Oli väga ebameeldiv, ütles, et sellist asja ei saa kunagi

olla, et saab kelleltki raha ja ka reaalselt, et oleks kasvõi sentigi saanud, ei saanud midagi.

Nad jäid uskuma. Kui öeldi, et neil on olemas selline info, et käitusid niiviisi, siis ütlesid, et ei

ole seda teinud, minge saage kokku, kui tahate, räägib ausalt, sellist asja pole olnud, mitte

ühtegi senti pole saanud. Amid ütles, et Margo oli rääkinud, et ta sai tema raha. See oli väga

ebameeldiv, nad said kohe aru, et info, mille said, ei vasta tegelikkusele. Ei ole kordagi selle

infoga Kalev Kure poole pöördunud. Ei huvitanud, palju oli võlgu, kas annab ära või ei anna.

Margo Mittal ei ole kunagi pöördunud raha küsimisega tema poole. Mäletab, et 2005 kas

lõpus istusid Šeš-Bešis ja Mittal palus, küsis, kas võib talle laenu anda. Ütles, et ei saa.

M.Mittalile mingit raha andnud ei ole. Kalev Kurge teadis kui inimest linnast, ta oli väga

suhtlemisaldis inimene käis tema restoranis, lihtsalt teretasid, mingeid suhteid ei olnud, asju ei

ajanud, lihtsalt teadis teda. M.Mittaliga rahalisi suhteid oli vaid niipalju, kui M.Mittal pöördus

tema poole, siis ütles, et on nõus maksma ühe inimese eest 800 krooni. Äriliste

ettepanekutega ei ole M.Mittal pöördunud. Pärast sünnipäeva 2005 a lõpus tundis M.Mittal

huvi, kui istusid laua taga, kuidas toimub üldse restorani äri. Kuidas kõike teha. Seletas, et

restoranialane äri nõuab hoolt ja tööd, tundis huvi, kas talle meeldib, meestevaheline jutt.

M.Mittal ütles, et kui tal on võimalik, tekib huvi tegeleda restoraniäriga, siis küsis, et mida

peab tegema, ütles, et väga head kokka on vaja. Ei mäleta, millal see oli, ükskord oli selline

asi, selgitas, et ta teab ühte kohta, kus Pirita lõppeb, on Statoil, kui Statoilist minna allapoole

Tallinna suunas, on seal üks maatükk, ütles, et ta võib seda asja uurida, et kui tekib huvi koos

temaga restoraniäri ajada. M.Mittal tegi ettepaneku, et kui on huvi, tema võib vaadata raha,

M.Mittal ehitab ja tema tegeleb siis köögiga. Oli vaja vaadata seda kohta, said kokku, vaatasid

koha üle, siis sai aru, et selles kohas ei ole võimalik midagi teha ja keeldus, selline

nurgatagune koht, kui sinna midagi ehitada, on autodel raske ligi pääseda. Ütles ära. Alari

Sirvi ei ole tuttav, esimest korda nägi kohtus. Roman Vaštšenkot teab, tutvus 7-8 aastat tagasi.

Käis vahel seal klubis, käis ka selles prantsuse kohvikus, mis on seal, seal nägi Vaštšenkot.

Pärast 2003 käis pidevalt tema restoranis, ostis restoranist pidevalt liha. Ei ole sõbrad,

suhtlusringis ei ole koos, lihtsalt oli restorani klient. Kui kohtuvad, siis teretavad. Eestiga

sideme kohta mäletab, et 1997 maadles Tartus, siin elasid sugulased nõukogude ajast. 1993

said neist põgenikud, pärast seda võttis onu ta siia. 2000 oli Eestis koondises judos. Onu

juurde Eestisse tuli vist 1997, esimesest päevast kui siia tuli, oli treener Avo Põhjala, onu

tahtis, et temast saaks olümpiavõitja, treener võttis kaasa rahvusvahelistele võistlustele.

Ametlikult elab Eestis alates 2000, on elamisluba. Enne seda Eestis 1996st, 1997st, täpselt ei

mäleta, peab arvutist vaatama, 1997 on judopass, kus on kanne 1996 aastast, internetist saab

vaadata, millal tegeles judoga, seda saab kontrollida. 1993 said neist põgenikud, onu otsustas,

et seal on elu raske, Aserbaidžaani maid okupeeriti umbes 20 %, ütles, et tegeled judoga,

hakkad Eesti eest võistlema. Siis tuli, elas siin. Enne elas Sumgaiti linnas Aserbaidžaanis,

1993 elas Aserbaidžaanis Albeili külas. Narkootikume pole kunagi müünud, pole kunagi

ostnud, üks kord elus on suitsetanud. 2005 augustikuus sõitis oma tädipoja Mirza Jamalovi

pulma Aserbaidžaani, tuli tagasi septembrikuus, kuskil 22 kuupäeva paiku, läks 21, 22

augustil. Oli üks auto 2005 aastal 700 seeria BMW 707 ASL, ainult seda kasutas. Tema või

firma kasutuses ei ole olnud Mercedes Benz sõidukit. Kui palju oli restoranis Šeš-Beš

töötajaid 2005 aasta teisel poolel, seda täpselt ei oska öelda, 3 ettekandjat, üks koristaja, üks

šašlõkitegija, üks nõudepesija, ülemkokk, abikokk, garneerija ja ise ka. See on üks vahetus,

on ka veel teine vahetus, mis on samasugune. M.Jamalov ei ole 2004-2005 aastal pöördunud

tema poole laenu saamise küsimusega. Amid Mageramovit teadis ammu, tema on

karateetreener, tema kui sportlase vastu on lugupidamine, ta on normaalne inimene, ta on hea

sõber. Amid palus, et Mittal tema hea sõber, palus kui on võimalik, aita neid, sellepärast

otsustaski aidata. Küsis Amidi käest, loodab, et midagi sellist ei ole, et tuleb ikka sõbralik

kohtumine, ütles, et jah, et seal mingeid probleeme ei ole, inimene on raha võlgu, lihtsalt

läheb ja kuulab, kui saavad siis saavad, tema ütles, et tema ei taha sellest midagi teada ja ei

taha ka nendega sõita. Siis nad sõitsid ära. Kui Owe Ladva küsis, kuidas tunneb Kalevit, siis

ta elab Väike-Patarei tänaval, tema maja vastas elab K.Kure poeg ja teine naine, vahel

teretasid. K.Kure käest kohtumise kohta ei küsinud, ei tahtnud süveneda, sest ei teadnud, kes

selline on Margo Mittal, ainult Amidi sõnad. Konkreetselt hiljem Mittal tema poole pole

pöördunud ja sellist palvet, et Mittal oleks talle öelnud, et tegele sellega ja aita kätte saada

raha. Esimest korda teab Mittalit sellest ajast, kui pöördus oma sünnipäeva asjus, enne seda

temaga suhtlemist ei olnud. Ka pärast seda pole Margo Mittal pöördunud, et aitaks raha kätte

saada. Margo Mittal ei väljendanud kunagi, et oleks tema suhtes rahulolematu, igal juhul ei

tunnetanud seda. Mittal 2005 kas novembris või detsembris küsis, kas saab talle laenu anda.

Ütles, et ei saa. Ükskord, ei mäleta millal, olid Mittalil silmad paistes, ütles, et puhkas kuskil,

herilane või midagi sellist nõelas, mäletab ühte korda, kui olid silmad paistes. Mis puudutab

Eestis elamist, siis tuli veel meelde üks võistlus Viljandis, võistlus oli 1996, siis maadles veel

1997. Onul oli kohvik, töötas vahel kokana, abistas kokka. Kohvik Leena, Kopli 4,

raudteejaama juures, sellest alates hakkas restoraniäri meeldima. Palka ei saanud, onu aitas

riietega, kui vaja oli, siis ostis midagi. Peale seda, kui sai elamisloa, hakkas firmas tööle,

turvas ukse juures administraatorina. Palka sai väga vähe, ei mäleta. Šeš-Beš loodi 2002

lõpus, 2003 alguses juba töötas, kogus populaarsust, iga päev külastab seda 250 inimest. Ise

asutas selle. Materiaalselt tegutsev kohvik Viiking, õde koos mehega aitasid, sealt said koka,

mingid kulutused. 2003 aastast töötab juhatajana. Sugulasi on Eestis väga palju, kas just 200,

kuskil 150, 180. Ärisuhetes sugulastest on Oktai Zeinalov, Kerimhanov, Vilve Zeinalov ja

tema mees, Rada Zeinalov, kes töötas kokana, kaugsugulased. Ametlikud firmad Oktai,

Kerihanoviga, kus on konkreetselt juhatuse liige. Teistega aserbaidžaani kogukonnast ärilistes

suhetes ei ole. Kõik ärilised suhtes on kogukonna sisesed. On ka kompanjonid eestlased. On

eestlane, venelane, tegeles koos nendega äriga, 2 eestlast, üks venelane, viis aserbaidžaanlast.

Süüdistatav Mirza Jamalov seletas, et ta ei tunnista end temale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises süüdi. Millised olid 2005 aastal sissetulekud, seda öelda ei oska. Kui on

kindlaks tehtud, et sissetulekud olid 17 690 krooni, miinus maksud, ju ei ole eksitud. 2005

aasta kohta mäletab, et kui üle kuulati Rahumäe teel, siis üles ei kirjutatud aga märkis, et 2005

augustis, kui tuli tagasi pulmast, siis sugulased kinkisid pulmadeks 4000 eurot. 2005 sai eesti

dokumendid märtsikuus, enne seda ei olnud võimalust teenida ja maksta maksusid.

Süüdistatavatest tunneb Margo Mittalit, Zeinalovit. Zeinalov on ema venna poeg, Mittaliga

tutvus 2004 aastal, Peipsi järvel oli treeninglaager. Said tuttavaks, õpetas täiskasvanutele

maadlust, Mittal oli ka grupis oma tuttvaga kaudu. Tutvusid, tal oli auto, näitas kataloogi,

peale seda, kui laager lõppes ta jättis numbri, helistas, tahtis osta riideid, spordiriideid Margo

Mittalilt. Peale võistlusi kohtusid ja sõid mitte ainult Mittaliga, aga ka teiste tuttavatega.

Võistlused olid 2004 peale augustikuud umbes. Tol korral mäletab Šeš-Bešis oli Margo Mittal

ka nendega koos, peale võistlusi sõitsid Šeš-Beši. Koos läksid tema, tema sõber Amid, palju

rahvast, kes käivad tema juures treeningul, 10-15 inimest. Mittal oli võistlusel, talle helistati

ja ta tuli ka sinna. Mittaliga finantsarveldusi ei olnud, ainult ostis temalt riideid, aastal 2004.

Täpselt ei oska öelda, esimene kord Mittalil oli auto, ta ei saanud seda kaua aega müüdud,

küsis kas keegi tema tuttavatest ei taha osta autot. Siis leidis Mittalile inimese, kes ostis selle

auto. Mittal ei pöördunud mitte ainult tema poole, vaid pöördus ka teiste poole, ütles, et võib

helistada oma tuttavale ja küsida. Helistas, sai teada, öeldi, et peab seda autot vaatama. 2005

ühised treeningud jätkusid. 2005 juulis oli laager Ukrainas, Odessas, Mittal oli ka seal. See oli

17 või 19 kuupäev kuni 25 või 27 sõitsid Margo Mittali autoga, 25 või 27 tuli juba tagasi.

Mittaliga tagasi ei tulnud, tuli ilma nendeta, sest, et ei olnud kuigi hea situatsioon. Sinna

sõitsid koos ühes autos, need väljaminekud võttis Margo Mittal enda kanda. Kõik teadsid, et

tal on varsti pulmad, et ei ole rahalisi võimalusi, Mittal ütles, et võtab kõik väljaminekud enda

kanda, bensiin, kõik väljaminekud, elasid hotellis, maksis kõige eest. Mittal ise ostis talle

rongipileti, küsis temalt selle kohta, kas ta mäletab, kuidas sõitsid Odessasse. Küsis seda kui

Mittalit küsitleti. Nendega koos sõitsid autos Amid Mageramov, Denis, nime ei mäleta, veel

üks noormees, ei mäleta. Mittal oli roolis, oli tema auto VW Multivan. Mittali poolt kulude

enda kanda võtmise kohta võib seletada. Kui esimest korda sõid Šeš-Bešis 2004 aastal, peale

seda iga kord küsis tema käest, kas ta saab osta restoranist Šes-Beš liha, alati aitas Mittalit,

paar korda ostis ise liha ja treeningul andis edasi. Paar korda Mittal helistas ja küsis, kas saab

veel osta, siis ütles, et mine ise ja võta, seal on lihane vend, mitte Zeinalov, lähed ja võtad

tema käest. Mittal võttis, maksis raha, peale seda üks kord treeningul Mittal nagu alati rääkis

oma probleemidest, et tal on mõned inimesed, kes on talle võlgu, kohtus vennaga, võttis liha,

nägi Šeš-Bešis istus üks tume mees, kes suhtles tema inimesega, kes on talle võlgu. Kui

järgmine kord tuli treeningusse, küsis, kas kõik on normaalne, said liha, ütles, et jah, ütles, et

nägi seal kaukaaslast nurga kohal Šeš-Bešis, just inimene, kes on ammu võlgu ja ei taha

tagastada. Olid kolmekesi, ütles Mittalile, et võib helistada sugulastele ja küsida, võib olla

teavad, kes seal istus. Mittal palus kas võib välja selgitada inimest, kes istus Šeš-Bešis nurgas.

Margo Mittal tuli treeningusse, küsis, kas sai liha, Mittal ütles, et sai ja et nägi inimest, kes

talle oli võlgu ja ta istus ja suhtles kaukaaslasega. Siis küsis, kas võib teada saada, kes see

inimene oli, helistada sinna, kas ta võib kuidagi aidata. Siis Amid ütles, et ta läheb saali, võid

ise helistada oma vennale ja küsida. Ja kui helistas Šeš-Beši, siis telefoni võttis Alik ja küsis

Alikult. Mittal ütles nime, ei mäleta, Kurg. Tahtis rääkida oma vennaga, teda seal ei olnud,

Zeinalov võttis toru. Ütles Zeinalovile, et paar päeva tagasi teie juures käis inimene, et võtta

liha, temal istus seal tuttav, ütles, et tahaks Dušamodilt küsida, kas ta nägi seda inimest, kes

istus kohe köögi sissepääsu juures, kes see inimene, kaukaaslane oli. Seletas seda Alikule ja

Alik ütles, et ei ole vaja küsida, tema suhtles ühe eestlasega. Küsis, Alik nimetas

perekonnanime Kurg, hiljem sai Margo Mittali käest täielikult teada nime Kalev Kurg. Kui

helistas, sai teada, et Ahliman tunneb seda inimest, küsis, miks küsid tema kohta, ütles, et

kohe helistab tagasi ja pani toru ära, Amid küsis, kes see oli, ütles, et Ahliman teab seda

inimest. Margo Mittal ütles enne seda, Amid ütles, et ta ju tutvustas Mittalile seda inimest

Šeš-Beš peremeest, Margo ütles, et ei tundnud ära. Siis küsis põhjalikult Mittali käest, kui

palju Kurg talle võlgu on ja mille eest. Mittal ütles, et oli andnud talle raha umbes 1,5 miljonit

krooni, Kurg ei anna millegipärast tagasi. Helistas Zeinalovile tagasi, et see inimene on võlgu

1,5 miljonit krooni. Ahliman küsis, mille eest, ütles, et Mittal andis laenuks raha, kas saab

millegagi aidata. Ahliman ütles, et helistab ja saab teada, pärast helistab. Järgmisel päeval

Ahliman Zeinalov helistas, suhtles Kurega, ütles, et Kurg ootab neid see laupäev, ootab Pirita

lähedal, kus on suur bussipeatus, ootab Margo Mittalit, nimetas ka aja, see oli nelja-viie

paiku. See oli kas märts või aprill 2005. Pärast telefonikõnet Ahliman Zeinaloviga helistas

Mittalile, et nii ja nii ja Kurg ootab sind täna neljast viieni bussipeatuses. Mittal ütles, et kas ta

võib koos temaga sõita. Ütles, et tuleb järele, siis sõidab. Kuna olid Mittaliga sõbralikud

suhted, oli alati rõõmus aitama. Kui Mittal tuli tema juurde, küsis kas Amid tuleb ka kaasa.

Helistas Amidile, ütles, et on kodus, võib kaasa sõita. Kohtumisele sõitsid kolmekesi Mittal,

Amid, tema, Mittali autoga Audi A8. Kurg tuli Mercedesega, 2 uksega, mudelit ei mäleta,

roolis oli üks inimene ja ta ei väljunud autost. Mäletab, et Margo Mittal läks välja, teretas,

tema väljus autost, seisid seal kõrval. See oli Mittali palve, et Amid kaasa tuleks. Kuulis

vestlusest, et võtsid laenuks raha %-ga, miks ei anna tagasi. Tervet jutuajamist ei mäleta, neil

ei olnud kuigi meeldiv jutuajamine. Kurg ütles, tuli lugupidamisest selle inimese vastu, muidu

poleks tulnud. Mäletab, et pärast seda jutuajamist Kurg ütles, et helistab paari päeva pärast.

Jutt oli 1,5 milj kroonist. Teda ei huvitanud see, kust tuli selline summa, teadis, et Mittalil oli

selline võimalus. Üldiselt ei tundnud huvi, miks andis. Pärast jutuajamist istusid autosse, sai

teada täieliku nime, Kalev Kurg. Kuu aja pärast on meeles, et Kurg andis 200 tuh krooni.

Selle eest, et teda abistasid, organiseeris reisi Ukrainasse, Mittal võttis kulud enda kanda.

Sõitsid Ukrainasse Margo autoga VW. Mäletab, et Margo ütles, et Kurg ei taha enam kokku

saada temaga. Mittal kaebas talle, ütles, et ei saa millegagi aidata. Küsis, kas võib Aliku käest

teada saada, kas võib Alik aidata. See jutuajamine oli peale seda, kui oli kätte saanud 200

tuhat, juunikuus. Aliku poole selles küsimuses ei pöördunud. Temale Amid ütles, et võid sõita

Šeš-Beši, Alik on alati seal, võid ise rääkida, nii ka tegi. Mäletab, et Amid võttis veel Aliku

telefoninumbri, Mittal sõitis ise kohtumisele. Mittali ja Aliku vahel toimus kohtumine, pärast

Margo ütles. Üksikasju ei tea, suhtlesid, leppisid kokku, et kohtuvad kolmekesi, Mittal, Alik,

Kurg. Mittali sõnade järgi kohtumine toimus. Kuulis, et seda raha kätte ei saanud. See mõjus

nende suhetele. Mittalil oli selline jutuajamine, ütles, miks nii vara Ukrainast ära sõitis.

Mittali jutt oli, et Ahliman pettis teda, et justkui sai selle raha kätte, mingi summa seal, et

Ahliman sai Kure käest kätte raha ja ei anna talle seda ära. Küsis, et kust ta teab seda, jutt oli

umbes, et keegi ütles talle, et selline jutuajamine, et petsid teda. Vaatamata sellele, et nii

rääkis, suhtles temaga alati normaalselt, vaatamata sellele, et praegugi Mittal teda poriga

loobib. Temal ei ole Mittalisse halba suhtumist. Selle jutuajamise pärast sõitis Ukrainast

varem ära, ei tahtnud sõita Mittali autoga tagasi pärast kõiki neid jutuajamisi. Pileti, mis oli

tagasi ostetud Odessast Tallinnasse, palus Amidi, et ostaks pileti, Tallinnas annab talle raha

ära. Pilet osteti ära, pärast sai teda, et selle pileti eest maksis Margo Mittal, tagasi raha ta ei

tahtnud võtta, ütles, et oli lubanud kõik kulud kanda. Pärast Ukraina laagrit treeningutel rääkis

kogu aeg sellest, et Zeinalov võttis raha endale. Ei tahtnud suhteid rikkuda Mittaliga, ei

tahtnud sel teemal rääkida. Neid inimesi oli rohkem kui üks, kes võlgnesid Mittalile raha.

Mittal pöördus ka tema poole, kuid ei oleks tahtnud aidata. 2005 aastal nägi, et Mittal elas

normaalselt, oli 3 autot, spordifirma, kauples ka spordiriietusega. BMW 5. seeria musta värvi,

Audi A8 metallik värvi, Multivan VW ja veel üks Audi A8, mille aitas tal maha müüa.

Müüdud Audi asemele Mittal uut autot ei ostnud. On alati Mittali käest võlgu võtnud raha.

Kuid suhted ei rajanenud rahal, lihtsalt sõbralikud suhted. Abielus on alates 2004. 2004, 2005

naine õppis ülikoolis, rahaliselt aitasid vanemad ja sai stipendiumi, elasid tol ajal naise

vanemate juures. Eraldi hakkasid elama 2005 Mahtra 25-97. 2004 abiellusid, naise vanemad

tegid nagu tavaks on, esimese korteri sissemakse, siis võtsid korteri 590 tuhande krooni eest,

190 tuhat maksid vanemad esimese sissemakse, ülejäänud oli liising. 2004 olid korteris naise

vanematel tuttavad, lihtsalt elasid seal ja maksid liisingut Mahtra 25-97 eest, elasid seal aasta.

Elasid seal, maksid liisingut, temal ei olnud sellist võimalust. Sugulased kogu aeg aitasid

materiaalselt, siiamaani aitavad. Kedagi ei huvita, kuidas perekond elab. Peab silmas nagu

praegu, elasid tol ajal, abistasid samamoodi. Ka naise vanemad abistasid, ka praegu abistavad

nagu varemgi. Zeinaloviga ärilisi suhteid ei olnud, abi saamiseks pöördunud ei ole. Initsiatiiv

Kurega kokkusaamiseks tuli Mittalilt. Ei tundnud huvi mis asjaoludel võlg tekkis. Mittal

ütles, et raha protsendiga, võimalik, et varjas midagi. Margo Mittal ütles, et 200 000 sai

tagasi. Ei olnud edasiste jutuajamiste juures. Mittal ainult ütles, et rohkem raha ei makstud.

Sellest teab veel Amid Mageramov, oli treener, ta oli kohtumise juures. Mittal ja Kurg

vestlust alustasid eesti keeles, siis Margo palus, et räägiksid vene keeles. Ei huvitanud kuulata

nende jutuajamist, ei oleks tahtnud autost välja tulla, see oli Mittali palve. Esimest korda tuli

Eestisse 2001, Eestis hakkas elama 2002. On pärit Karabahhiast, seal maad ei ole, tuli siia, oli

põgeniku dokument. Dokumendi väljastas Aserbaidžaan, esitas Eestis. Eestis oli palju

sugulasi, ei suuda kõiki üles lugeda, tuli onu Oktai juurde. Elas rahast, mille osas sugulased

aitasid. Mäletab, küsis tööluba, ei antud, ei olnud dokumente, ei olnud elamisluba, oli arvel, et

selline inimene elab, töötegemiseks dokumente ei olnud. Pärast seda kui abiellus 2004, siis ID

kaardi sai märtsis 2005, tööloa samuti. 2004-2005 oli mitteametlik töö, tegeles kullaga, ostis

kullakange väikseid, valmistas tooteid, müüs edasi oma tuttavatele. Aitas autosid müüa,

restoranis tegi haltuurat. Šeš-Bešis töösuhteid ei olnud, seal on olnud, käis vahel söömas.

Teadis, et Šeš-Beši peremees oli Ahliman Zeinalov. Ei saa öelda, et Ahliman Zeinaloviga

oleks alati väga head suhted olnud, ei tahtnud, et oleks mingisugune ühine tegevus, et mitte

rikkuda sugulastega suhteid. Ei tahtnud rahalisi suhteid omada. Elas Karabahhias selles

tsoonis, kus on sõda ja ei ole maad. Enne Eestisse kolimist suhtles ainult aserbaidžaani keeles.

Vene keelt teadis väga vähe. Esialgu Eestisse kolides suhtles ainult sugulastega aserbaidžaani

keeles. Vene keelt hakkas paremini valdama 2002. Siis, ei teadnud eesti keelt, 2005 tase oli

halvem kui praegu. Saab eesti keelest aru olmetasemel, peab veel veidi õppima. Spordilaagris

oli täiskasvanuid palju, mäletab, et Mittal tõi sinna laagrisse oma lapsed, poja ja tütre.

Täiskasvanute grupp ka umbes 20 inimest. Seal olid venelesed ja eestlased segamini. Ei

tutvunud Mittaliga, neid tutvustati, kes tutvustas, ei oska öelda. Tundis peaaegu kõiki. Tal olid

seal sõbrad, Mittaliga kujunesid sellised suhted hiljem. Ei meeldi iga inimesega suhelda. Ei

oska vastata kas kellegagi veel tekkisid ärilised suhted, ei mäleta. Kedagi aitas seal autot

müüa või veel millegagi, kui saab seda äriliseks suhteks nimetada. Mittalil oli halb suhtumine,

temal oli alati hea suhtumine. Mittal ei pöördunud auto müügi osas mitte ainult tema poole,

pöördus kõikide poole, kas keegi äkki soovib. Oli tuttav, kes sellega tegeles, autode müügiga.

Mäletab, et auto seisis kaua seal parkimisplatsil, summa oli ligikaudu 150 tuhat krooni. Mittal

maksis talle selle teenuse eest 10 tuhat krooni, ise maksis. Mäletab, et Mittalil oli 4 autot, 2

Audit A8, üks 5 seeria BMW, WV Multivan, müüs ühe maha, 3 autot jäi. Juttu Kure kohta

kuulis 2005 märtsis või aprillis, või ka mais, ikkagi märts-aprill. Auto müük oli kas 2004

lõpus või 2005 alguses, enne jutuajamist Kure kohta. Ei saanud sellest isegi aru, miks Mittal

tahtis Kurega kohtumisele Amidi. Ütles, et igaks juhuks. Ütles Amidile, et see on Mittali

palve. Autos oli Amidiga juttu, et, jõuavad kohale, vaatab, mis ütleb. Ei tea, kuidas restorani

nimi praegu on, kus kohtumine toimus, see on klaasist restoran, selle restorani vastas said

kokku, endine kauplus, praegu ka kauplus, kus on Pirita sild ja laevad seisavad. Seal on üks

kauplus ja autobusside ringtee. Kloostri vastas. Mäletab, et Mittal ütles autos, et teie väljute

ka, kuulate jutuajamist, Kure autos oli ainult autojuht, tema ei väljunud, teretasid, Mittal

palus, et vene keeles räägiksid. Seisid seal samas kõrval. Kui hakkasid rääkima, sai aru, et ta

keeldub. Sai aru, et ei olnudki protsendiga rahad vaid mingi teine asi. Varjasid jutuajamist.

Margo rääkis neile, et raha % peal, mille andis. Kure jutust sai aru, et ei olnud protsendiga

antud raha, vaid millegi teise asja jaoks. Nad vestlesid, Kurg ütles, et hiljem saavad kokku,

siis räägivad. Järgmine kord Margo neile ei rääkinud, ta ise ilmselt ei tahtnud, et teaksid, mis

asi see on. Treeningutel Margo Mittal ütles, et sai 200 000 tagasi. Ei olnud juttu millal peab

ülejäänu saama, ütles, et peab veel rääkima. See jutt oli maikuus. Jutt Zeinaloviga ülejäänud

summast oli juunikuus. Enne Ukrainasse sõitu Mittal midagi rääkis, et Ahlimani jutt talle ei

meeldi aga konkreetselt pretensioone ei esitanud. Kuid sõnadest sai aru, et ta räägib, tema

oskab kätte maksta. Seda rääkis nii enne väljasõitu kui ka Ukrainas. Ukrainas laagris rääkis

Mittal sellest, et nad petsid teda. Pärast Ukrainasse kohale jõudmist rääkis veel mõned korrad

seda. Kuidas Mittal reageeris sellele, et keeldus temaga tagasi sõitmast, seda ei tea, ei

huvitanud, oli väga tige Mittali jutu pärast. Pidid kõik koos jõudma 30 või 1 kuupäeval, ta

teadis, et 3 augustil sõidab Aserbaidžaani kuni kuu lõpuni. Tema jõudis varem Eestisse

kohale, kui Mittal. Sai aru, et külma tegemise mõttes räägib Mittal nii tema kui Ahlimani

kohta. Samas teadis, et tal pole sellega mingit pistmist. Rääkis konkreetselt, et tänu

Ahlimanile Kurg ei taha enam raha anda. Küsis Ahlimanilt koos Amidiga selle kohta, et

Margo Mittal räägib, et sai Kure käest raha ja ei anna talle tagasi, Alik vastas, et selline asi on

võimatu, et las Kurg küsib ise tema käest. Ahliman Zeinalov ütles, et sai Kurega kokku. Kuid

Ahlimani jutust sai aru, ei olnud %-ga antud raha, et mingid asju ajavad, mille kohta nad ei

pea teadma. Zeinalov ei rääkinud millal tal Kurega jutuajamine toimus. Mäletab, et septembri

lõpus Alikuga rääkisid aga Kalev Kure saatusest teavad kõik. Teda ei olnud Eestis tema

meelest 3-30 augustini 2005. Kure ja Zeinalovi vestluse kohta alguses sai teada Mittali käest,

pärast Zeinalovi enda käest. Enne Aserbaidžaani sõitu teadis Mittali käest, Zeinalovilt

septembri lõpus. Roman Vaštšenkot ei tunne, Tallinn on väike linn, võimalik, et on kohanud,

isiklikult ei ole tuttav. Võimalik, et on näinud, kohtunud ei ole temaga kunagi. Esimest korda

nägi tema nime ja perekonnanime süüdistusaktis. Nime vast on kuulnud, nii palju Romani

nimelisi. Ei tea teda, keegi pole tutvustanud ärilises mõttes. Sugulaste ega Zeinalovi käest ei

ole kuulnud. Zeinalovi äriliste asjadega lähemalt kursis ei ole. Nädalas korra käis kindlalt Šeš-

Bešis söömas. Kaldma nime kuulis esimest korda kohtuprotsessis. Šeš-Bešis ole kokku

saanud. Sirvi nimi ei ütle midagi, ei ole kunagi kohtunud. Ei ole kunagi kuulnud ka Dveilyse

ega Šmidtase kohta, pole näinud. 2004-2005 oli sissetulekuallikaks kuld nagu rääkis, Margo

Mittali asjad, riided, mida võis võtta ja edasi müüa, haltuura restoranis, praadis šašlõkki.

Võimalik, et kedagi aitas veel, ei mäleta. Ametlikult oli perekonnaseisuametis registreerimine

2004 aga naise võttis Aserbaidžaanis, ei pidanud kohe pulmi pidama, ei olnud dokumente, ei

saanud sinna sõita, ootas dokumente, augustikuus pidas pulmi, ametlikult on abielus 2004.

Pulmapidu oli Aserbaidžaanis 2005. Ilmselt teab prokurör paremini Kalev Kure saatusest,

tapeti ära. Ei tea kus tapeti. Tuli Eestisse onu Oktai juurde, onu Oktai täisnimi on Zeinalov

Oktai, ema vend. Abielu registreerimine toimus 2004 Pärnu mnt Tallinnas. Sai märtsis 2005

dokumendid, augustis oli planeeritud restoran vanemate poolt. Kuna dokumente ei olnud, siis

Aserbaidžaani sõita ei saanud, pulmad alles siis kui oli saanud dokumendid. Oli

Aserbaidžaani pass, registreerimisel ei arvestata, kas on viisa või ei ole. Oli Aserbaidžaani

pass, mida ära ei võetud, läksid registreerimisele, kuu aega hiljem registreeriti ära. Loetakse,

et on põgenik, pass küll oli. Oleks saanud sõita Aserbaidžaani, kuid tagasi sõites pidanuks

Moskvas ootama. Parem oli saada siin elamisluba. See, et abiellus, anti elamisluba. Kui oleks

sõitnud siit välja, oleks pidanud ootama Moskvas.

Süüdistatav Margo Mittal seletas, et tunneb Ahliman Zeinalovit, neid tutvustas Mirza

Jamalov, algselt ei teadnud Ahliman Zeinalovi nime, teadis Aliku nime all, tutvustamine

toimus 2005 suve hakul. Täpselt teab kohta, kus tutvustati, Šeš-Beš toidurestoran, täpsemalt ei

oska öelda. Meenub, et Mirza vahendusel sai ostetud jaanipäeva paiku 10 kg toorest liha

šašlõkiks, sellel ajal juba teadis A.Zeinalovit. M.Jamalov tutvustas Zeinaloviga seoses

narkoteemaga. Mirza Jamaloviga sai tuttavaks 2004 spordilaagris. Sellest kujunes välja

sõpruselaadne suhe, koos sportisid. 2004 sügisel 2005 alguses arvatavalt Mirza Jamalov selle

teemani jõudis. 2004 käis esimesest korda Amsterdamis muusikaüritusel, seal tutvus Hollandi

kohvikukultuuriga lähemalt. Seal on lahjad meelemürgid lubatud, hašiš, marihuaana, ise ei

suitseta seda. See oli puhtjuhuslik uudishimu riigi suhtumisse lahjadesse meelemürkidesse.

Hollandis ei olnud see peamine huvi, see on üks Hollandi atraktsioone, selline

kohvikukultuur, seoses sellega meenuski, et Mirzale rääkis, mitte ainult talle, vaid paljudele,

vabast suhtest narkootikumidesse, ju siis selle baasil ja usalduse pikenedes Mirza Jamalov

pöördus tema poole 2005 kevadel. Siis küsimus püstitati, teatud aja vältel muutus

konkreetseks ja vastavalt Mirza poolt tekitatud huvile pidi täpselt uurima järgi, millised on

suuremate koguste ostmise võimalused. Seda saigi tehtud, vastavalt sellele edasi tema

arvamuse kohaselt lähtuvalt sellest tutvustati Ahlimaniga. Mirza Jamalov küsiski

konkreetselt, kas on võimalik osta Hollandist suuremates kogustes hašišit. Vastas, et peab

selle asja kohta täpsemalt järgi uurima. Käis Hollandis seda asja uurimas, 2004 sai tuttavaks

Nebu nimelise isikuga, ainuke Hollandi poolne kontakt. Tema käest sai infot, et see asi on

võimalik, hinnad sai teada, tuli tagasi, informeeris Mirza Jamalovit. Teadis Nebu hüüdnime

järgi. Ta oli Jamaika päritolu, mitte süsimust, kollast värvi nahaga. Nebu poolt esitati üsna

konkreetsed tingimused, et kauba saamisel peab raha ette maksma ja et alates sellest hetkest

võib minna päev, paar kui saab kauba, hašiši kätte. Hind oli varieeruv, sõltuvalt kogusest.

Mida suurem on kogus, seda odavam hind ja vastupidi, 700-800 eurot kilogrammist. Peale

seda edastas kogu informatsiooni Jamalovile. Sellega see asi tookord piirdus. Ahliman

Zeinalovit nime pidi ei teadnud, teadis Alikuna, teadis nägupidi natuke varem kui Jamalov

konkreetselt tutvustas, see toimus Šeš-Beš restoranis. Tutvustamine toimus seetõttu, et tema

arusaamist mööda Mirza Jamalovil iseendal kapitali ja finantse narkokoguse jaoks ei olnud,

seetõttu siis tutvustas Aliku nimelise isikuga. Oli suhelnud Mirzaga suhtelisel tihedalt, Mirza

eelnevalt rääkis, et tegemist on väga konkreetse inimesega, tühja juttu ajada ei maksa. Kui

narkoteema lahti läheb, mis neid huvitas, tulenevalt sellest tegelikult anda raha inimese kätte,

keda ei teata, teadis Mirzad hästi, nad omavahel leppisid kokku vastutuse. Kohtumisi oli peale

seda, kui tutvusid, palju, sai konkreetseid detaile arutada, kes mille eest vastutab. Tema osa

selles operatsioonis pidi piirduma sellega, et anda raha Hollandisse enda kontaktile ja seejärel

oodata kuni saab kauba Hollandis kätte. Pidi andma kauba Alari Sirvile ja sellega sealne

operatsioon ja üleüldse operatsioon pidigi piirduma. Kaubaks oli hašiš. Jutt oli, et kui 30-40

kg hašišit, siis vastavalt kuidas saab selle seal kaubelda, oli selline tingimus, et Nebu nimeline

isik ütles, et 50 kgst läheb alles odavamaks, alla 800 euro, aga kohapeal sai hinna 750 euro

peale rääkida, 40 kg oli, selles koguses pidigi ostma, summa 30 tuhat eurot. Sellega ülesanne

piirduski. Mis edasi pidid tegema, seda teadis, et pidi Eestisse tulema aga edasi ei tea. Kauba

pidi vastu võtma ja Sirvile edasi andma, raha sai nende käest. Jutu sees kõlas, et transporti

kasutatakse, tuleb maad mööda. Kuna vastutused sai ära jaotatud, siis raha narko jaoks pidi

andma oma kontaktile, vastutas selle raha eest, summa päris suur. See on isiklik arvamus, on

usaldusküsimus, kes astub esimese sammu. Loomulikult ettemaks kellelegi ei meeldi ja selle

ettemaksu üle oli diskusioon, mis seisnes selles, et kaupa saaks realisatsiooni peale, oleks

võimalik, et leiab selle raha, paneb oma raha alla, ostab ära. Temal sellist raha ei olnud. Oli

huvitav situatsioon, paljuski rääkisid oma keeles, ei saanud aru, kõlas läbi selline asi, et peab

selle raha võlgu võtma. See tuli nagu Mirzalt, lõppkokkuvõttes läks niimoodi nagu Hollandi

poolne kontakt oli seadnud. Vastutus on natuke laiem mõiste, seisneb kauba hašiši

kvaliteedis, et need momendid olidki kõige tähtsamad, et raha ei läheks kaduma, kaup oleks

kvaliteetne, et annaks Hollandis nende poolsele kontaktile üle. Kui raha oleks kaduma läinud,

pidanuks need kulud ise kandma, raha, mis nende käest sai, 30 tuhat eurot, oleks pidanud

enda taskust välja maksma. Arvab, et alguses oli aktiivsem poolt Mirza Jamalov, kuid

pärastpoole hiljem Alik nägi, et asjad toimivad, hašiš oli kvaliteetne ja seega oli tema

aktiivsem pool. Pärastpoole suhtles ainult A.Zeinaloviga, alguses oli Mirza aktiivsem,

loomulikult, kelle raha, see tellib muusika. Pidi oma töö eest saama 25-30 tuhat krooni, mis

hiljem kujunes 30 tuhandeks krooniks. Lisatingimus oli, et selle tasu pidi saama kätte kui

hašiš oli realiseeritud. Teab seda, et Mirza ja Ahliman on mingitpidi sugulased, aga tema

nägemuse järgi, neid läbirääkimisi arvestades, ei tea, kas see on nende rahvuse eripära, siiski

nagu kuuletutakse vanemale poolele. Kes maksab raha, tellib muusika, Mirza Jamalov oli

kuulaja pool, otsustaja Ahliman Zeinalov. See töö pidi olema pikema perspektiiviga. Tahtsid

veenduda, et mees täidab oma sõnu, jutust käis läbi, et kui kõik on korras, vedusid võib

pikema aja vältel teha. Kui kõik laabub, koostöö võib pikemalt kesta. Koguseks kujunes 40 kg

hašišit hinnaga 750 eurot kilo. Esimese reisi meenutamiseks peab tuginema süüdistusaktile,

puhtinimlikult ei mäleta kuupäevi, on nõus selles mõttes süüdistuaktis esitatud kuupäevadega.

On nüansse, millest saab lähtuda. 2005 suvel oli spordilaager Ukrainas, kestis mitu nädalat,

seal oli ka Mirza Jamalov. M.Jamalov pidi sellest laagrist varem lahkuma ja see laager toimus

kuskil juulikuus, kuupäevi täpselt ei mäleta. Siis seoses sellega ja enda sünnipäevaga, mis on

16 augustil, juubelinumber oli, otsis kohta, kus sünnipäeva pidada. Üks variant oli Zeinalovi

Bakuu restoran, mis pärast ära langes. Seoses sellega see oli vahetult peale seda, kui asi läks

konkreetseks. Võis olla küll augusti lõpu poole. See on täpselt meeles, et raha sai Ahliman

Zeinalovilt, tema Šeš-Beš restoranis. Esimene rahasaamine toimus naljakalt. See seisnes

selles, et Ahliman andis raha laua alt. Istusid tema restoranis Šeš-Bešis laua taga, sisse minnes

viimane saal, laud oli akna ääres, andis selle, oli üsna suur rahapatakas, nii eurosid, kui

kroone, sellepärast on meeles. Seda raha oligi kokku nii kroonid kui ka eurod, käis vahetamas

30 tuhandet eurot, natuke üle. Selle raha viis Hollandisse, lendas Hollandisse, siis sai hašišit

osta. Raha andis Nebule, sai 40 kg hašišit. Asi käis tegelikult üsna kähku, isegi sama päeva

õhtul hilja sai hašiši kätte, esimene kord, muidu võis olla küll paar päeva. Seal viibides elas

hotellides. Millistes, seda konkreetselt ei mäleta, oli seal paljudes hotellides, ei reserveerinud,

otsis sellist odavamat varianti kohapeal, oli ühe päeva ühes, teise päeva teises. Hašiši sai kätte

üsna Amsterdami kesklinnas, kui seista näoga Madam Tussau muuseumi poole, paar tänava

vahet paremat kätt. Esimest korda oli pappkastid, kaks kindlasti. Kuna võttis rendiauto, siis

andis rendiauto võtmed Nebule, see käis kiiresti ära, oli poole tunni teema, tuli tagasi, andis

võtmed, kõik toimus kesklinnas. Sai auto juba koos hašisiga, võttis auto, laadis hašiši peale,

sõitis jälle ettenähtud kohta, said jälle kokku, kus andis võtmed. Kastid olid pagasiruumis.

Vaatas kastidesse, aga üsna põgusalt, teibitud klotsid olid. Oli kahte kasti jaotatud, ühes oli

rohkem. Kohapeal üle ei kaalunud aga hiljem küll kaalus üle, kui Eestis enda kätte sai. Et seal

oli hašiš, see oli tegelikult tema ja Nebu vaheline usaldusküsimus. Meenub, et Nebu näitas

sellist väikest kuubikut pruuni värvi. Et on ka sealsetes kohvipoodides seda müügil näinud,

pidi teda usaldama, ise ei tarvita. Ongi sellist värvi, väike tükike, siis püüdis selgitada, kuidas

seda kvaliteeti saab hinnata, võtad ja rullid väikesteks poole tiku taoliseks ribaks nagu

plastiliiniga hõõrudes teed lindi, paned otsast põlema, levib kohe kanepi aroom. Seal on see

õli sisaldus väga tähtis, ei tohi olla kuiv. Seega ta nagu ei põle suure leegiga, vaid peab

hõõguma. Värvilt tumepruun. Spetsiifiline lõhn, erineb kanepiõisikust, õisik haiseb üsna

tugevalt, kutsusid seda pruuniks seebiks. See ei haise tugevalt. Tuleb pakkida väga hoolikalt,

et üle piiri viia. Kastides oli pakitud kujul, seda peab üsna lähedalt nuusutama. Edasi oli

Tallinnas kokku lepitud, et pidi toimetama teatud kohta Amsterdamist eemal, kuskil 60 km,

piirkond oli Utreht. Selle koha valis välja ise, tal oli väga detailne Hollandi kaart, märkis ära

kokkusaamise koha, sai kontakti Alikuga. Kaardi andis ära enne lendamist. See koht sai enne

välja valitud, enne spordilaagrit ja seda kohta soovitas Nebu, see on selline tööstuspiirkond.

Kuna tema jaoks oli see kõik uudne, siis pidas ka õigeks, et võiks linnast väljas olla. Seal ei

liigu nii palju autosid ja inimesi. Sellel esimesel korral juhtus see, et kohtus Alari Sirviga ja

enne esimesele narkoreisile minekut andis Ahliman tema telefoninumbri, et juhul, kui mingi

probleem peaks tekkima, saab helistada selle inimesele, keda teadis Aurisena, otse. Siiamaani

on peas number. Kokkusaamise aeg oli samamoodi kokku lepitud Alikuga, oli veel üks

kokkulepe: pidi alati helistama kontori numbril Šeš-Beši, kas sõna jätma või sealt teate saama,

või läbi selle rääkima. See oli ka üks eelnevatest kokkulepetest. Pidi helistama siis kui kaup

on käes ja vahetevahel kui kõik asjalood on korras, kõik toimub. Sealt sai teada

informatsiooni, kas on kohal, helistada mobiilile, oli kindel kellaaeg kokku lepitud. Kui

Alikut ei olnud kohal, sai teada, kust kätte saab. Hollandis kokkusaamise koht oli kõrvaline

koht, siis oli kokku lepitud kindel kellaaeg, oli päris hiline kellaaeg, siis kuidas ta ära tundis,

ega seal palju romantikat tarvis ei ole. Õhtusel ajal liigub autosid väga vähe, tema oma oli

ainuke, kes liikus, tumedat värvi auto. Said kokku, vahetasid paar sõna, ei mäleta, käis üsna

kiiresti, sai tema autosse tõstetud kastid, nii kiiresti, kui kokku said, läksid ka lahku. Tema

meelest oli ta üksinda, oli pime. Suhtlesid eesti keeles. Edasi lendas lennukiga tagasi ja

üllatuseks tulid veel lisakohustused. Need algsesse kokkuleppesse ei kuulunud, lisakohustus

ilmnes selles, et pidi Eestis kauba ka vastu võtma, hoiustama ja veel jaotama kaaluliselt laiali,

selline tegevus Eestimaa pinnal ei meeldinud. Selle informatsiooni sai Aliku käest, kus kokku

saada, tema telefoni teel, kas kontori, mobiili teel. Kohaks ostutus Saha-Lool mahajäetud

bensiinijaam, kui sõita Saha-Loole sisse, üks tee pöörab paremale, ei tule nimi meelde, siis

teatud maa tagant 1,5-2 km vasakut kätt asus bensiinijaam. Kohtus Alari Sirviga, temalt pidi

hašiši kätte saama, viis koju ja jäi järgmisi korraldusi ootama. Kui Sirvilt kätte sai, siis ei

olnud enam pappkastis, olid spordikotis. Nendesse kottidesse vaatas sisse. Viis kotid isa koju,

koheselt ka vaatas sisse, mitte põgusalt, vaid tegi konkreetse pakendi lahti ja nägi konkreetselt

sama toodet, millest eelnevalt rääkis. Isa kodu oli Lastekodu 10-6. Isa oli sel ajal väga haige,

siis oli Järve haiglas, 2005 lõpus isa suri. Pakendid olid sellised nagu majapidamisseep,

tumepruun ja 250g kaalub üks, orienteeruvalt, kaal on kõikuv. Oli piklik, nagu pannkoogi

moodi. Paarkümmend cm, 10 cm võib olla natuke rohkem pikkus ja laius vähem, paksus veel

väiksem, 5 cm võis olla, vähem ikka 1,5-2 cm. Alguses oli Mirza Jamalov see aktiivsem pool,

seega mäletab, et esimese partiiga tegeles Mirza Jamalov, peab silmas tema korralduste järgi

jaotas seda. Pidi selle ära jaotama tema äranägemise järgi. Näiteks, ei mäleta kui palju seal

neid kaalus, neid kordi oli 2-3, kus kaalus vastavalt tema ütlustele ja viis tema poolt ette

nähtud kohta Maardu lähedal, kus pani kauba maha. Saha-Loolt sai A.Sirvi käest kätte, viis

Lastekodu 10-6, vastavalt Mirza Jamalovi korraldustele jaotas kauba päevade jooksul laiali.

Oligi kõik. Ütles konkreetselt, et 20 kg kokku panna, ole hea mees, vii Maardu juurde

ettenähtud kohta. Enne vaatasid selle koha järgi. Hašiš oli monoliitsetes tükkides, 250 g,

matemaatika järgi paned kokku. Kasutas musta tavalist prügikotti, pani sinna sisse. 2 korda oli

kohe kindlasti, võib olla oli ka 3. Kui sõita Peterburi mnt mööda linnast välja, lõpeb Vana-

Narva mnt, kui Peterburi mnt pöörab Maardu peale, sõita üle raudteeülesõidu, üks tee Maardu

peale, üks Muuga peale, Muuga teelõigu keskkohal, kivihunnik, pidi sinna kivihunniku taha

panema. Koha näitas Mirza Jamalov. Näitas, et pea auto siin kinni, siin on koht, kuhu pead

hašiši tooma, ütles kellaaja, kellaegu ei suuda meenutada. Esimesel korral, kuna see toimus

Eestimaa pinnal, siis hirmul on suured silmad. Üks auto tundus üsna kummaline, seisis mitte

sellel teel, kas raudteehooldusalal, kahtlane auto, valge buss, tumedate akendega. Tundus

kahtlane, kas jälgitakse. Selle hetkel mõtles, et politsei. Hašiš lebas paar päeva enne tema

juures, raske öelda kuhu paigutaks, võis olla septembrikuu, kas augusti lõpp, septembri algus.

See oli pärast Hollandisse sõitu. Mäletab täpselt, sest see ei meeldinud üldse, meenub sellega

seoses see, et ei saanud otseselt sel teemal Ahlimaniga rääkiga, aga teab, et rääkis Mirza

Jamaloviga, väljendas oma rahulolematust, väga taunitav tegevus. Mirza ütles, et lahendame

ära, järgnevatel kordadel sa ei pea seda tegema. Järgmised korral läksid samamoodi. Ei suuda

meenutada miks ei saanud Ahlimaniga rääkida, helistamisi oli küll, ise oli ka kinnine inimene,

on meeles, et Mirzaga oli omavaheline sõprus tugevam, pärast Alikuga rääkis küll. Tasu sai

Mirza Jamalovi käest 30 tuhat krooni ja siinkohal, miks mäletab seda, et samas kuna seda tasu

sai, siis Mirza Jamalov ütles, et kas saaks raha laenuks, see oli kuskil 10 tuhat krooni, hiljem

maksis tagasi. Raha sai, aga 10 tuhat andis ära. Mäletab, kus sai selle raha Šeš-Beš juures,

mitte sees aga autos. See võis olla septembri algul. Neid kordi oli kokku 4 korda.

Kronoloogiliselt ei mäleta millal oli teine reis, meenub, et ajavahemik ei olnud üsna pikk, tasu

sai enam-vähem kätte, üsna minimaalne vahe, võib olla paar nädalat. Teisel korral sai raha

Šeš-Bešist, Aliku korraldusel oli jäetud ümbriku sisse, sealt sai selle. Üks kassa oli seal, kassa

juurest tüdrukult saigi, ütles enda nime, sai ümbriku. Tookord olid kõik eurod, eesti raha ei

olnud. Alati pidi eurot vahetama, reisides hea kui on 500-sed kupüürid, alati oli seal puru

sees, oli ka suuri. Saab alati rahakoti vahele panna, minna nagu härrasmees, tasku panna,

midagi varjamata. 30 tuh eurot. Telefoni teel sai rääkida Alikuga, tema käest sai

informatsiooni, kust raha kätte saada. Kõik toimus analoogiliselt esimesele reisile, taaskord

sai kokku lepitud kellaaeg, mis kell Amsterdamist väljas kokku saada, täpselt samamoodi.

Raha andis Nebu kätte. Seekord tegelikult operatiivsus üllatas. Hašiši sai sama päeva õhtul

jälle Nebu käest kesklinnas, samamoodi andis rendiauto võtmed, sai täidetud, pakitud auto

tagasi. Võisid olla spordikottides, sest meenub, et oli nurinat selle koha pealt, et kaup nii

lahtiselt oli. Sõitis välja Utrehti piirkonda, sai kokkulepitud kellaajal Aurisega kokku, andis

hašiši üle. See auto oli teine, tuli mikrobussiga, sama moodi käis kiiresti kauba üleandmine.

Seejärel sõitis Amsterdami tagasi, tagasi Tallinna. Spordikotte oli kaks. Sisse ei vaadanud, ei

meenu küll, tahtis võimalikult kiiresti asju ära toimetada. Kotid olid rasked, pärast Tallinnas

pidi üle lugema, et kõik klappis, 40 kg. Auris oli Aliku poolne transpordiinimene Alari Sirvi.

Kohtumine oli varem kokku lepitud Alikuga. Seal palju juttu ei olnud, koht oli endine. Sirvi

seekord ei olnud üksinda, ei näinud, kes oli autos, tema meelest oli keegi veel. Edasi suundus

tagasi Eestisse ja Eestis samamoodi nagu esimene narkoreis, pidi saama kätte samas kohas

Saha-Lool, hašiši sai kätte samamoodi A.Sirvilt. Viis Lastekodu tänavale, siis kohe ka

tuvastas, kas on seal kottides õige kaup, siis tegi selle koti lahti, olid teistmoodi

ümberpakendatud kui esimene kord, olid sellised valged suuremad pakid, valge teibiga kinni

pandud. Teibi all oli ka vaakumpakend, oli tõmmatud vaakumi sisse. Võttis kotist välja,

majapidamisnoaga lõikas välja, tegu oli hašišiga. Samasugused briketid, aga sellised nagu

lehtede moodi pakitud liistakud, aga see oli hašiš. Võttis lahti, et veenduda, et on õige kogus

ja hiljem pidi jaotama kaupa, seetõttu pidi lahti tegema. Teisel narkoreisil oli niimoodi, et see

hašiš lebas tema juures kauem. Osa kaubast läks Jamalovile, tema meelest oli see 20 kg, teine

osa läks Aliku poolt näidatud Mercedes Benz pagasiruumi, mis seisis tema restorani juures.

Oli samamoodi nagu esimene kord, enam ei pidanud näitama, Maardu juures tee peale, sai

tema käest informatsiooni, kellaaja, 20 kg viis sinna Muuga teeäärsesse kivihunnikusse. Teise

osa suhtes sai Ahlimani käest instruktsiooni, et 20 kg panna tema restorani taga asuvasse

Mercedes Benzi, eelnevalt näitas seda kohta, asub täpselt sisehoovis. Ütles kellaaja, siis nii

vastavalt ka tegi, osa hašišit viis restorani Šeš-Beši taha. Autos ühtegi isikut ei viibinud.

Seekord tasu maksmisega venitati. Mäletab, et ei toimunud nagu esimene kord, oli kuskil

kindlasti 2-3 nädalat, sest seekord mäletab, et sai selle raha konkreetselt Ahlimanilt 30 tuhat

krooni. Esimene kord sellest ei saanud temaga rääkida, teisel korral suhtles Ahlimaniga

rohkem. Vastas, et küll järgmine kord vaatame aga ikka läks samamoodi. Järgmine kord oli

oktoobris. Raha sai Ahlimani käest, seekord sai selle tema kodu juurest, see on seal endise

Patarei kandis, Väike Patarei tänav, ühesuunaline, tema maja juures said kokku, andis raha,

aga seekord oli rahad segapudru, oli seal nii suuri eurosid, kui väikesed, pidi minema

vahetama, seekord pidi kiirustama, et jõuda raha vahetada ja lennuki peale. Reisisiht oli sama,

Amsterdam, aga kui rääkida pikemalt siis seekord kolmas narkoreis ei läinud nii libedalt nagu

eelmised korrad. Probleemiks oli see, et antud kaubaartiklit ei olnud Nebu nimelisel isikul

hankida ja pakkus välja teise artikli, mis oli marihuaana. See ei tahtnud kuidagi plaanidesse

mahtuda. Jutt käis hašišist, mäletab, et pidi mitmeid telefonikõnesid pidama ja sai sealt

soolaseid sõnu kuulda. Kõnesid oli mitu ja lõpuks siiski olukord lahenes nii, et Aliku käest sai

positiivse noodi, et võib teist artiklit osta - marihuaanat ja seal tekkis veel hinna küsimus. Seal

on hoopis kaalu ja hinna erinevused drastiliselt teised, kuna Aliku poolt oli transport

organiseeritud ja oleks seejuures suuri kulusid valmistanud, kui oleks tühi reis olnud. Tookord

Hollandis need hinnad olid sellised, et marihuaana hind kõikus kuskil 3-4 tuhande euro ringis

kilogrammilt ja lõppkokkuvõttes moodustus marihuaana hinnaks 3500 eurot kg ja oli

diskusioon just hinna ja kaalu küsimuses, kui palju ja mis raha eest saab osta. Kujunes kogus

välja 6 kg ja tegelikult oli rohkem raha kaasas, see kogus jäi 6 kg, maksma läks 21 tuhat

eurot. Ahliman andis 30 tuhat. Alles jäänud 9 tuhat eurot kaasa ei võtnud, jättis oma kontakti

Nebu kätte. Marihuaana sai kätte, kuid oli probleeme, pidi alguses hašiši saama, siis olid ka

teised muudatused protsessis, nimelt enam ei sõitnud Amsterdamist välja, kus eelmised kaks

korda kokku said. Seekord ei pidanud Amsterdamist välja sõitma, ajagraafik oli tihe, helistas

sellele Aliku poolt antud kontaktnumbril, palus, et Auris, A.Sirvi tuleks Amsterdami

kesklinna. Nii mõne aja pärast ka toimus, sai Sirviga kesklinnas kokku Madam Tussau

väljakul. Sai Alariga enne kokku, siis leppis temaga kokku, rääkis nendest probleemidest, mis

tekkinud olid, mis kellaks peab jälle tulema kohvikusse. Sellel ajavahemikul leppis kokku

Nebuga, et tuleks sinna eemale ühte kohta. Siis sai uuesti Sirviga kokku kohvikus, Sirvi jäi

kohvikusse, läks, võttis spordikoti, oli selles mõttes kerge, kilone pakk on nii suur, mõõtudes

üle 20 cm x 10 cm, nad on kerged, olid pakitud kilo kaupa. Siis toimus see üsna kiiresti, sai

Nebu käest koti, läks Alari juurde kohvikusse, läksid mööda tänavat, andis talle koti, tumedat

värvi spordikoti, haises tugevalt. Need olid kilepakendis, vaatas korraks sisse, kanepi järgi

haises, hais oli intensiivne. On mitmeid kordi Nebu nimelise isikuga nendes kohvikutes

istunud, tema tossutas nagu hommikusöök, lõunasöök, ei ole raske aru saada, müüakse 50 eri

sorti neid. Sellest momendist esimene kord kui kokku said, Alariga pikalt rääkida ei saanud.

Seal sai räägitud sellel teemal, et mis edaspidi, kuidas teha kaupade üleandmisi, sellepärast, et

Alikule tookord ei öelnud, et nad seal kesklinnas kokku said. See poleks meeldinud Alikule.

Seal rääkisid niisama, jõid õlut, küsis iseenda huvides, et mismoodi, kuidas ta neid

transpordib, kas on transpordifirma, tookord ei olnud usaldust üksteise suhtes. Sirvi ütles, et

seda asja ei tee ta üksinda, tal on ka partner selles äris. Hiljem hakkasid tihedamalt suhtlema.

Kui koostöö aasta lõpus Ahlimaniga läbi sai, siis said ka Tallinnas kokku. Üks teema oli see,

et edaspidi võikski teha neid asju kesklinnas, kauba üleandmist. Eks väljendas ka oma

rahulolematust lisakohustuste üle, mida pidi Eestis tegema, rääkis sellest teemast, et tal on

iseendal üks inimene, kes oli küsinud hašiši kohta. See inimene on tunduvalt rahulikum

inimene. Tookord mäletab, tema meelest Sirvi huvitus väga ja sellest järeldas, et said pärast

kokku, et nendel teemadel rääkida. Alik ütles alguses, et asi peab olema nii, et ei tohi

mingisugust paralleelset töö toimuda ja et transpordi inimestega ei tohi rääkida, minimaalselt.

See oli selge noot, teadis, et ei tahtnud probleeme teha. Sirvi ütles, et peab oma partneriga

rääkima, kuid ei öelnud, kes on partner. Sirvile helistades kasutas hollandi kaardiga avalikku

telefoni aga Sirvil oli eesti mobiilinumber. Kasutas telefoniputkat. Andis koti Sirvile ja saabus

tagasi Eestisse. Oli nii, et samamoodi sai Aliku käest juhendi, kus peab kokku saama Sirviga.

Saha-Lool sai kokku. Tookord mäletab, et see kotike ei olnud üldse suur, kaupa oli niivõrd

vähe kotis mahuliselt, see oli tõmmatud vaakumisse, olid sellised sentimeetri paksused

pakendid, viis koju Lastekodu tänavale. Hiljem siis jäi ootama lisainstruktsioone Ahlimani

käest. Seekord oli samamoodi, pidi panema Šes-Beši taha Mercedes Benzi pagasiruumi. Pakid

nägid teistsugused välja kui Hollandis, sisu oli sama. Vaakum tõmbab õhu välja. Pakke ei

avanud. Lahti ei lõiganud, olid samamoodi valge teibiga, ühest nurgast kriipis ära, vaakumist

lahti ei teinud. Tumerohelised õisikud nagu nad on, kanepiõisikud, teisisõnu kutsuti käbideks.

Seda ei mäleta, et see spordikott oleks kuidagi eriline olnud. Teisel reisil olid ratastega kotid.

Lõhna ei olnud, kuna vaakumis oli. Kui oli Sirvilt kätte saanud, siis sai instruktsioonid

Ahlimani käest, pidi panema Šeš-Beši restorani taha, nii ka tegi, tõstis koti, kott oli teine, sest

need olid sellised tavalised poe kilekotid, tõstis pagasiruumi, tookord ka autos ei olnud

kedagi. Kui Sirvilt sai, siis viis kohe koju Lastekodu 10-6. See ei toimunud samal päeval.

Vahe Sirvilt saamise ja äraviimise vahel oli paar nädalat, kaubaartikkel oli ka teine. Üldse

seekord sai peapesu, st miks kaubaartikkel on teistsugune ja teine asi, mingit tasu ka ei saanud

selle eest. See oli hea, et peale ei pidanud maksma. Oli tema kontakti süü, oli tema vastutuse

all. Tookord suhtles ainult Alikuga, kes rääkis kõrgendatud toonil. Ahliman põhjendas tasu

maksmata jätmist sellega, et enne ütles, et hind oli teistsugune, tema selle müügiga nagu ei

tegelenud, mis hinnaga seda kuskile müüb, kas on kahjumis, kasumis, sai aru, et see reis on

tema jaoks kahjumiga reis. Mirza Jamalovil tema arvates selles kolmandas reisis ei olnud

mingit rolli, sest seda kinnitab ka Aliku käitumine. Teise reisi koha pealt arvab, et nägi, et

kõik toimib, oli mitmeid kokkusaamisi, kus rääkis, et Mirza Jamalovit ei saa eriti hästi

usaldada, et ta ei tea tema kontakti, kellele ta müüb, Mirza müüb. Oleks hea üldse, kui Mirza

Jamalovi sellest ärist kõrvale jätame. Tema finantseerib seda ja see talle sugugi ei meeldinud,

sest Mirzaga oli tal väga hea läbisaamine ja see oli mingis mõttes reetmine ja nii see läks, kui

oled oma näpu andnud, ei hakanud vastu puiklema. Sirvilt saadud pakid olid 20-25 cm

pikkust, siis kõrgus oli kuskil cm, laius väiksem, kui pikkus, pikkus ikka rohkem sinna 30

poole, laius oli 15-20 cm, päris nelinurk ei olnud. Järgmine reis oli detsembris. Raha sai

Ahlimani käest isiklikult kahes jaos. Ühe osa sai kätte tema teisest restoranist Bakuu Harju

tänaval, mitte otseselt restoranis, vaid seal taga oli punker, teise osa sai kätte Šes-Beši

restoranis. Seekord oli raha vähem, ettemaks oli jäänud Nebu kätte, 21 tuhat eurot. Restoran

Bakuu taga punker: kui võtta endist kino Sõprus, seal taga on selline sisehoov, kinnine parkla,

seal sisehoovis oli punker. Seesama maja, mis piirneb Harju tänavaga, aga oli sisehoovis, ei

saa läbi restorani minna, peab minema eraldi, külm sahver. Seal oli kirjutuslaud, väga väike,

ilma akendeta, kas on raamatupidaja ruum aga üsna räämas. Raha sai eurodes, pidi vahetama

jälle suuremateks, suundus jälle sihtkohta Amsterdami. Amsterdamis sai kokku mingi aja

pärast A.Sirviga, juba telefon olemas, kontakteerusid. Telefon oli algusest peale, algul ei

kasutanud. Said kokku samamoodi Madam Tussau väljaku lähedal, mugav koht kesklinnas,

juba leppisid kokku järgmised kokkusaamised. Seekord läks kauba saamisega veidike aega,

paar päeva ja siis kauba üleandmise toimus selliselt, et taaskord oli rendiauto, andis selle

rendiauto Hollandis kontaktisikule Nebule, seejärel ootas ühes kõrvaltänavas kokkulepitud

kohas. Siis Nebu pidi auto andma kokkulepitud kohas üle, aga ta sõitis selle autoga tegelikult

maaalusesse parklasse, samamoodi Madam Tussau väljaku juures. Nebu tuli sinna

kokkusaamise kohta ja andis rendiauto võtmed, ütles, kus parklas auto asub, ütles

parkimiskoha numbri. Numbrit ei mäleta, kuid A.Sirvi leidis selle koha üles, sest peale selle,

kui Nebu oli võtmed andnud, kohtus A.Sirviga, andis võtmed Sirvile ja ütles, kus auto seisab.

Seekord oli selline operatsioon. Sel korral hašišit ise ei näinud. Ahlimanile ei rääkinud kuidas

üleandmine toimus, Ahlimanile poleks see meeldinud. Seejärel tuli tagasi Tallinnasse, hašiši

kättesaamine toimus täpselt samamoodi nagu kõik eelnevad korrad. Sai kätte Saha-Lool, olid

tumedad spordikotid ratastel, suundus Lastekodu tänavale. Loomulikult vaatas sisse. Seekord

läks see hašiši üleandmine Aliku juhendusel teistmoodi, alguses pidi toimuma küll jälle Šeš-

Beši taga. Sõitis autoga Kannikese poe juurde, see toimus hilja õhtul kuskil 12 paiku isegi,

liiklus ei ole nii aktiivne, seega on risk jääda kontrolli alla palju suurem, kas pisteline kontroll

politsei poolt ja tookord õhtul oli ka hašiš pagasiruumis, kõik see 40 kg. Siis see õhtu jäi asi

katki, leppis Alikuga kokku, see ei olnud tema leppida, aga Alik ütles, et teeme selle asja ära

järgmine päev. See auto, tumesinine Mercedes Benz tuli Viimsisse, see auto seisis, kui Viimsi

poole ülevalt alla sõita Statoli juurest otse alla, Tammemäe tänava poole. Jõudes alla on seal

ristmik, kus ühel pool Viimsi market, jõudes mäest alla paremat kätt läheb väike tee majade

vahele ja Laidoneri parki, auto oli Laidoneri pargi vahelisel teel. Kuna see auto oli juba tuttav,

tookord üks inimene istus seal sees, aga see inimene mingil määral ei liigutanud, ei püüdnudki

kontakti saada. Tõstis 2 kotti pagasiruumi. Autojuht välja ei tulnud, sõitis kohe ära. Lastekodu

tänaval hoidis nädal, võib olla suti vähem. Lastekodu tänaval vaatas kottide sisse. Olid

samamoodi teibitud valgesse teipi, tegi majapidamisnoaga ühe lahti, rohkem ei pidanud lahti

võtma, 40 kg, tegemist oli hašisiga, samasugused briketid. Pakendid oli erinevad, oli nii, et

liistakad, olid natuke lühemad pakendatud pakid ja pikemad, mõõtudes, siis lühem

paarikümmend cm, pikemad 30 cm. Tema meelest olid nad kahte ritta pandud. Hašiš, võis ka

olla 3 rida. Tõmmatud vaakumkiledesse, üsna jäigad kivitükid sellised. Reisi eest tasu sai, aga

mitte kohe. Sellega läks aega, tasu oli väiksem, sai 8 tuhat krooni, põhjendus oli see, et hašiši

kvaliteet kehv, nii suured kulutused tehtud. Sai aru, et Alik oli juba Venemaa poole teele

saatnud, talle tahetakse tagasi saata. Pakkus talle ka nagu müüa, et kas tal on ostja. Ei veennud

teda, et Venemaalt saadetakse tagasi, oli sisemise otsuse teinud endale. Ei uskunud ja see fakt

ei veennud, selleks ajaks oli juba enda jaoks sisemine otsus. Otsesõnu kisa ja kära oli nii palju

hašiši teema ümber, tasude maksmise osas, kui ka kõrgendatul nootidel kõnelusi, see otsus oli

see, et tahtis loobuda narkoalasest koostööst just Ahlimaniga. Mäletab, et ütles talle peale

viimast reisi, et tema sealne kontakt sõidab puhkusele ja ei tea, millal tagasi tuleb, rohkem

hašišit saada võimalik ei ole. Kui rääkida, mitte ainult sellest korrast, 2 konkreetset korda

selgelt meeles. Tänav, mis Kannikese eest läbi jookseb, said seal kokku, jalutasid, Ahliman

konkreetselt ütles, et kui mingi aja pärast või üldse saab kuulma, et tegeleb selle teemaga

edasi, siis tulevad väga suured probleemid, et võtab kõik talle kallid inimesed ümbert ära.

Seda oli 2 korda, teine kord endise Kiievi poe juures Pronksi tänaval. Need on konkreetsed

ähvardused, võttis neid sõna-sõnalt. See oli nagu konkreetne tõuge, et joon alla tõmmata.

Teine ähvardus toimus 2006. See oli täitsa juhuslik, et seal kokku said. Sellega narkoreisid ei

lõppenud. Edasi detsembrikuus A.Sirvi viis kokku teda oma partneriga Kaldmaaga, oli juba

kontakteerunud oma isikuga, kes elab Eestis, Tšervjakov, käib teises kriminaalasjas,

paralleelselt sai tehtud otsus. Tšervjakovi huvitasid veod otse Peterburi. Sirvi ja Kaldmaaga

sai seda otsustatud, määrasid konkreetse tasu, mis sobis Tšervjakovile, siis 2006 läks hašiši

vedu Tšervjakovi jaoks edasi suuremates kogustes. Sirvi tutvustaski niimoodi, et siin on minu

partner Aleksandr Kaldma. Said mingil korral Susi hotellis kokku, mingil korral Sikupilli

Prismas, kohtumisi oli mitmeid. Sai vastutused ja rollid ära jagatud, tema ülesanne oli raha,

nende ülesanne kaup Hollandis vastu võta, ära pakendada ja S-Peterburi toimetada tema kätte,

siis S-Peterburis andis Tšervjakovi inimeste kätte. On restoranis Šeš-Beš mitu korda, tookord

seda nime ei teadnud, näinud Roman Vaštšenkot. Üks kord kui Alikuga einestasid, arutasid

järgnevat hašiši teemat, siis ütles, et peab temaga lõpetama, läheb räägib oma

transpordialaseid asju edasi. Siirdus tema poolt ära tuntud isiku Roman Vaštšenko juurde, too

hetk ei teadnud, et on kuidagi transpordiga seotud. On hiljem R.Vaštšenkot näinud restoranis

liiga palju ja liiga kokkusattuvalt, endal tekkis kahtlus, kas tema on transpordiinimene. See oli

hiljem 2006 algus, kui küsis Kaldmaa käest, kas Aliku poolne transpordiinimene on

noormees, kes sõidab E-klassi hõbehalli Mercedesega, kas see on Aliku poolne

transpordiinimene. Kaldma ütles, et kuidas sa tead. Nagu osaliselt intuitsioon, et osutuski

selleks inimeseks, kirjeldas natuke tundemärke, mainis ka autonumbrit, said üheselt aru, et see

on see inimene, Aliku poolt transpordiinimene. Hiljem sai rohkem teada, kui oli rohkem Sirvi

ja Kaldmaga suhelnud, käisid läbi nimed, sai aru, et transport toimub tõeliselt suurte

autodega, nimetati hüüdnimesid, Starõi, Kazik, oli veel üks Molodoi. Kaziku all hiljem sai

teada, et Kazimieras, sest seda autojuhti nägi S-Peterburis. Olid öösel hotellis Šmidtase ja

Kaldmaga. Siis Starõi Leedus Panevežises, kus said temaga kokku, Kaldmaa, tema ja Dveilys.

S-Peterburis oli kokkusaamine Kaldma ja Šmidtasega 2006 suve paiku, kevad-suvi.

Autojuhtidel ikka, et kui nad seal kaupa maha laadivad või ootavad mahalaadimist, tekivad

pausid. Tema ise oli seal seoses hašiši üleandmisega S-Peterburis. Dveilysega kokkusaamine

oli 2006 suve lõpp, sügise poole. Tema ise vestlusest osa ei võtnud, istus lähedal. Käis jutt

500 eurost, Dveilys tahtis rohkem raha vedude eest. See oli Panevežises suure

kaubanduskeskuse juures, kui näoga kaubanduskeskuse ees seista, oli paremat kätt hiina

restoran. Sel ajal kui toimusid neli narkoreisi, siis ta neid autojuhte ei tundnud. M.Jamalov

neljandas reisis ei osalenud. Pärast koostöö lõppu on M.Jamaloviga suhelnud, sportisid koos.

Paljudest asjadest on rääkinud, hašiši teemat on arutanud, temale on öelnud, et hetkel pole

võimalik hankida, vahetevahel sondeeris pinda, kas on midagi. Talle ka ei meeldinud see, kui

Šeš-Bešis Alikuga koos oli ilma temata. Arvab, et M.Jamalov aimas midagi, et Ahlimaniga

käib hašiši toomine edasi. 2006 ikka suhtlesid, aga see suhtlemine läks kogu aeg harvemaks.

Mis puudutab karistusi, siis 1 kohtuotsus on jõustunud, kokku on neid vist ei oskagi täpselt

öelda. 07.03.2007 vahistati, eelnevalt seda aega ei ole karistatud, kõik tunnistused ja ütlused

on 2007 märtsikuust, järjest erinevad. Prokurör on asjad ära eraldanud oma süsteemi kohaselt,

vastavalt sellele on ka kohtuprotsesse. Võib ka nii öelda, et A.Zeinaloviga sai tuttavaks kui

šašlõkiärimehega. M.Jamalov tutvustas A.Zeinalovit kui autoriteetset inimest, kellega

narkoäri ajada 2005 suve hakul. Mis puudutab kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, siis selle

koha pealt võib öelda kohe, et siin on olnud ütlustes tegelikult natukene nihkeid, sellepärast,

et on ka 19.02.2008 ülekuulamisprotokolli lõpus seda maininud, et kronoloogiliste

järjestustega võib eksida. Kuna on nüüd toimikutega tutvunud, siis on maininud palju uusi

detaile, seega võivad olla väikesed erinevused. Ahliman Zeinalovi nime ülekuulamisel teadis,

täisnime sai teada fotode järgi isikute äratundmisel. Suve hakul on tema jaoks mai, juuni.

Kohtumine toimus Šeš-Bešis, uksest sisse astudes paremat kätt suurem laud. Seal olid tema,

Mirza ja Ahliman. Seda täpselt ei oska öelda, kas see oli enne 10 kg liha ostmist või pärast

seda, kuid sellel ajal teda juba teadis. Kohtumine oli kindlasti enne Ukraina laagrit. Laager

suve keskel, juulikuu, täpselt öelda ei oska. Mirza tutvustas nagu oma venda Alikut.

Konkreetselt Sirvi, Kaldmaaga oli hüüdnimeks Šašlõkk. Rääkis Sirvi ja Kaldmaga aasta lõpu

temaatikast, tahtis lõpetada, seoses sellega ja seda narkovedu hakata tegema tema poolt

nimetatud kontaktile. On Amsterdamis käinud, ka Haagis, lendas sinna erinevate

lennufirmadega, Estonian Air, Czeck Airlines, SAS, ka Lufthansa, ka Riia terminaalist

lennanud, paljude lendudega. Lendas erinevalt, nagu Czeck Airlines, vahemaandumistega

Taanist, Saksamaalt Frankfurdist, oli ka otselendusid. Oli ka otse Amsterdami. Augustis 2005

sama moodi kasutas nii Estonian Airi, võib olla ka teisi, täpselt ei mäleta, Hollandisse kohale

jõudis. Millise lennukompaniiga 2005 Amsterdami lendas, jääb vastuse võlgu, võis olla

Estonian Air, SAS. On kasutanud nii ID-kaarti kui ka passi. Mingisugusel hetkel varastati ID

kaart ära, sai Eesti Saatkonnast ajutise sissesõidu dokumendi, mis piiril ära võeti. Varastati ära

Amsterdamis, tegi selle kohta ka avalduse politseisse. Et ID kaart on varastatud, see on

dokumenteeritud. Pass kadus 2005 lõpu poole sügisel. Narkoreiside eest lõpphind kujunes

välja 30 tuhat krooni reisi eest, maksti eesti kroonides. Augustikuus kui oli esimene reis, siis

küsis Ahlimani käest reisi jaoks raha, et peab Amsterdami lendama. Siis Ahliman ütles, et

vähemalt selle raha võid ise panna, et kuidas ise, on rääkinud summadest 25-30 tuhat krooni,

see oli see lõppotsus mõlemapoolne konsensus, et summa jääb 30 tuh krooni Ahlimani poolt,

mis talle maksis. Esimese raha võttis enda rahast, kuid pärast nii-öelda kaudselt sai selle

tagasi. Esimene reis oli augusti lõpp, mis on meeldetuletuspostiks, sünnipäev, peale seda

toimus. Hollandis olles helistas Ahlimanile kokkuleppe kohaselt Šeš-Beši numbril, pidi saama

järgneva informatsiooni, kas oli jäetud sõna maha või paluti kuhugi helistada, suhtles ka

mobiiliga. Esimene kord raha sai Aliku käest, siis ei mäleta, kas täpselt seda ütles, aga mõte

oli see, et Ahliman oli üksinda, kui tema käest raha sai augusti lõpus. Kui küsida, kes seal

telefonitoru vastu võttis, siis ei mäleta, kes toru vastu võttis, kas oli Ahliman aga kontakti

temaga sai ja temaga rääkis ja sai oma sõna edasi öeldud. Helistas kontorinumbril, kasutas

avalikku telefoni. Täpselt see asi ei meenu kas võttis toru mees või naine, kaldub arvama

sinnapoole, et sealt telefonilt kontori telefonilt kätte ei saanudki. Neid kordi, helistamisi

kontori numbrile oli palju. Oli erinevaid variante, võttis ka naisterahvas vastu, jättis ka sõna,

on pidanud ka tagasi helistama, on saanud ka numbreid, kuhu helistada, on helistanud ka

Bakuu numbri peale, restoran Bakuu telefoninumbrile. Neid variante on olnud erinevaid aga

aasta lõpu varianti teab täpselt, et kui see probleem selle marihuaanaga tekkis, ei saanud

hašišit, siis see fakt on kindlasti meeles, et rääkis temaga, mitu korda helistas, ta oli kogu aeg

selle kontori telefonil, seda mäletab. Helistades ütles, et Margo helistab, küsis Ahlimani.

Konkreetsel juhul helistas Šeš-Beši kontori numbrile. On helistanud ka A.Zeinalovi mobiilile,

ka Hollandist. Marihuaana teemal jutuajamisi oli mitu, asjaajamisega ei olnud rahul.

Kokkulepitud konspiratsiooni ei olnud, aga avalikult ei rääkinud, et kuule nüüd on tegu

hašišiga, kui jutt käib hašišist ja teadsid, mis teema on, millest räägivad ja kui tahad

kirjeldada, et hašišit ei ole, et oleks hea nüüd saaks osta seda marihuaanat, siis ütleks selle

peale, et sinna kahe produkti vahele võib üsna võrdlusmärgi tõmmata, rääkides, et kaup

samalaadne aga pehme ja kui räägid hinnast, siis see ütles ka ära juba, aga kodeeritud

nimestikku ei olnud tehtud. Suhtles vene keeles. Esimene reis oli pärast sünnipäeva, kuid ei

oska öelda mitu päeva pärast sünnipäeva. Informatsiooni Nebult narkootikumide ostmiseks

sai pärast kontserti. Tuli Tallinna tagasi 2-4 päeva möödudes. Et Hollandis suhtutakse

narkootikumidesse vabalt, rääkis Mirzale juba 2004 aastal. Rääkis konkreetselt

narkootikumide teemal Nebuga, kes ütles, et on võimalik hankida. Huvi tekkis mõnevõrra

hiljem. Konkreetseks läks pärast kontserti kui oli Tallinnas. Narkootikumidest on Mirza

Jamalovile rääkinud spordilaagris 2004, Jamalov jäi kui kuulaja rolli, konkreetne huvi tekkis

2005 alguses ja mitte tema ei pöördunud Jamalovi poole vaid Jamalov tema poole. On

kontserdil olnud 2004, 2005. Mirza viis Ahlimaniga kokku enne esimest reisi suve hakul mai,

juuni. Daatumid meelde jäänud seoses jaanipäevaga, ostis Šeš-Bešist šašlõkki, seostub, et

Ahlimani teadis. Otsis šašlõkki Mirza Jamalovi vahendusel. Mis kuupäeval, kus laua taga

istus ei mäleta. Jaanipäeva paiku ei teadnud, et Ahliman tegeleb narkootikumidega. Kui

narkotegelasega viis Mirza neid kokku siis, kui läks jutt narkootikumidest konkreetselt, ei

suuda meenutada kuupäeva, mai-juuni. On kindel, et juulikuus enne laagrit toimusid üsna

konkreetsed vestlused Ahlimaniga, Mirzaga, vestlused olid narkoteemal. Assotsieerub

jaanipäev kui šašlõkki ostis, teadis teda kui Aliku nimelist. Mäletamist mööda augusti lõpus

kohtus A.Zeinaloviga, peale oma sünnipäeva sai tema käest raha narkootikumide ostmiseks,

kohtusid augusti lõpu poole, peale sünnipäeva. Mirza Jamalovi ülesanne peale seda, esimese

narkolaadungi saamist Eestis, see müümine oli Mirza Jamalovi ülesanne, tema juhendamisel

mustad kilekotid Muuga teele viis. Hollandisse jõudes üsna kiiresti kohtus Nebuga. Sai kokku

peale telefoniga helistamist kesklinnas. Helistas taksofonist, narkootikumid sai paari päeva

pärast. Jamalovile ei helistanud ühtegi korda aga 2 korda helistas Zeinalovile, võis olla

augusti lõpus. Oli kokku lepitud kindel kellaaeg, päevane aeg, millegi pärast ei meenu, et

oleks kontori telefonil kätte saanud, võis helistada mobiilile, alati sai informatsiooni tema

restoranist. Kui kaup oli A.Sirvile kätte antud, helistas esimene kord ja teine kord, et kõik on

korras. Teine kõne oli, et kõik on korras, esimene kõne, et on kauba kätte saanud ja hakkab

koju tagasi tulema. Täpselt ei suuda meenutada nii detailselt. Teab, et kokkulepitud kellaajal

helistas. Kuna sõitis Amsterdami, andis Ahlimanile konkreetse kaardi, kus oli kokkusaamiste

koht tema kliendiga, transpordiinimesega. Sai ka kokku lepitud konkreetne kellaaeg. Arvab, et

Nebu teadis, et sõidab Amsterdami, helistas talle Eestist. Mingit planeerimist on vaja teha.

Nebuga oli kokku lepitud tinglik kõnekeel. Hašišit nimetasid CD plaatideks. Küsis kas hašišit

on võimalik organiseerida, tema ütles ka orienteeruvad hinnad, rääkisid paljudest asjadest.

Ütles, et sooviks sellises koguses CD-plaate. Konkreetselt ei mäleta. Oli temaga enne

rääkinud. 50 CD-st oli juttu, oli temaga eelnevalt suhelnud, tema tahtis, et oleks 50 CD olnud,

hind odavam, surus peale, Amsterdamis osutus kogus teiseks. Zeinalovile ütles hinna

diapasooni 700-800. Täpselt mis hinnaga kokkuleppele saab, ei teadnud. Peale Nebu ei ole

Hollandis kelleltki narkootikume saanud. Ei ole tuttav ei Sanja, Sergei, Aleksandri ega

Serjogaga. Ei tule meelde, et tunneks Hollandis veel kedagi peale Nebu. Ei ole Hollandis

kellelegi peale Nebu helistanud. Konkreetselt reiside puhul ütles lennufirmad, võib veel

mõned nimed lisada. On nii palju lennanud, mitte ainult seoses narkoreisidega, oli igasugusid

juhtumeid, kus ostnud pileti lennujaamas, internetist broneerinud, turismibüroodest. On

pileteid ostnud nii ühe otsa pileteid kui ka edasi-tagasi, mõlemat moodi. Plaani muutused, ei

ole sellega tagasi tulnud ja vahetanud pileti. 2004 ei ole narkooperatsioonidest osa võtnud.

Narkotegevus algas just Mirza Jamaloviga, Zeinaloviga. 2004, 2005, 2006 töötas OÜ ER

müügijuhina, müüs sporditarbed ja taastusvahendid stressi vastu. On müünud ka alla

omahinna. Erinevad juhtumid, kaupa palju, jäänud lattu seisma, kaup on natukene praak.

Raamatupidamisega ei tegelenud. On nii väike firma, ei ole vaja joosta mööda koridore, käib

suuliselt, kui otsus vastu võetakse, siis nii on, et saab alla omahinna. Otsused võtsid vastu

tema ja Enno Aas, kes on firma omanik. See tuli koostööst, leidsid konsensuse. Seda küll ei

oska öelda kellele mis hinnaga müüs, on müünud Mirza Jamalovile, on väga palju müünud.

Narkopakenditel venekeelseid kirju ei olnud, et narkootikumid olid pakitud erinevalt, olid

pruunis teibis, olid valges teibis, vene keeles ei tule küll meelde. Süüdistuses märgitud

ajaperioodil Kaldmaaga ei suhelnud. Hollandis on marihuaana kallim. Loogiliselt võttes on

Eestis suhe sama, tema müügiga ei tegele. Pärast Jamalovi ja Zeinalovi kinnipidamist ei ole

teda ähvardatud, sest on olnud vanglas. Süüdistuses märgitud juhtumites oma raha

narkooperatsioonide rahastamiseks ei kasutanud, hiljem küll. 2006, see oli marihuaana.

Tšervjakov finantseeris ja müüs. Tema ülesanne oli S-Peterburi toimetada. Tšervjakoviga

koos tegutsedes ülesanded nendest, mis Zeinaloviga olid, ei erinenud. Rahulolematus selles,

et esiteks ei meeldi kui sõimatakse ebatsensuursete sõnadega, ei saa kokkulepitud tasu ja

Mirza Jamalovi poolt ei ole olnud mingisugust survet, need olidki need põhjused, miks

koostööst Zeinaloviga loobus. Kui see koostöö Zeinaloviga lõppes, algas Tšervjakoviga,

osutus töötasu tunduvalt suuremaks, tema teenustasu oli suurem. Nebuga sai Amsterdamis

suveniirilaadses poes tuttavaks, poe nime pole kindlasti öelnud. Leiaks üles, peab seal ise

liikuma, kaardi peal nii ei oska näidata. 2005 on Hollandis käinud muusika pärast, on käinud

seal niisama turistina, on käinud ka freelancerina, vaadanud sporditooteid, uusi brände. On

kohtunud nendel käikudel ka Nebuga. On rääkinud elust, hašišist, marihuaanast, muusikast.

On käinud nii enne, selle aja jooksul kui ka pärast. Ka siis kui hašišit ei saanud ja sai

marihuaanat, loomulikult oli seal ja küsis. Nebu vastas, et hašisit praegu ei ole, on

marihuaana. Enne kolmandat tehingut olid kokku rääkinud, tellis 40 kg hašišit. Kui kohale

tuli, siis Nebu ütles, et on varuvariant, võimalik osta marihuaanat, ütles, et hašišit ei ole

võimalik saada. Helistas juba Eestist, et reisi planeerida, perioodi täpselt ei mäleta. See võis

olla nädal aega enne, kuskil nädala jagu, selle jooksul enne lendu. 2005 koos Tšervjakoviga

narkooperatsioonides ei osalenud. Süüdistus esitati, alguses loomulikult keegi ei taha süüdi

tunnistada, aga aja jooksul arusaamine peab ikka kuskilt poolt kohale jõudma ja vahepeal on

öelnud, et tunnistab süüdi osaliselt, nüüd on alati tunnistanud täielikult. Ei ole sunnitud süüdi

tunnistama, siin ütleks, et on olemas stiimul ja on olemas reageering, sinna vahele mahub veel

valikuvabadus, see on olnud vabatahtlik valik, et on andnud täielikke tunnistusi,

puhtsüdamlikke tunnistusi. Zeinalovi ähvardusi võttis reaalselt. Zeinalov keelas peale tema

kellegagi tööd jätkamast. Kuid läks sellepoolest riski peale välja, sest kui rääkis Sirviga ja

Kaldmaaga tulevast koostööd läbi, siis sai teada, et nad on sõltumatud, seega sai seda teha

saladuskatte all, vaatamata sellele ähvardusele. Kartis oma pere pärast aga mida kavatses ei

tea, kavatses või mitte. Tšervjakov on hoopis teist laadi inimene. Vaatama ähvardustele jätkas

Tšervjakoviga koostööd. Kas Ljudmilla Kaldma osales, ei oska öelda, tema ei ole selle

naisterahvaga midagi teinud. Esimest korda tasu Tservjakovilt algselt on öelnud, et 2005

jõulude ajal, aga reaalselt 2006 veebruaris. Kolmandal reisil 9000 euro jätmist Nebule

kellegagi ei kooskõlastanud, sellest sai räägitud siis kui tagasi tuli. Usaldas Nebu nimelist

isikut, see oli tema otsus, tuli plaani muutus. Konkreetselt selle otsuse võttis ise vastu, selles

suhtes Zeinalovile ei helistanud. Miks pretensioonid selles osas, et pappkastides olid

narkootikumid, siis täpsema vastuse annavad nendepoolsed transpordiinimesed. Sai aru, et on

halb majandada Hollandis nende pappkastidega. Ise ei ole pappkastides vastu võtnud kaupa

Eestis. Teise sõidu jaoks tasu sai kassa juures, informatsiooni sai Ahlimani käest, et rahale

sinna järgi minna. Oma teise tasu sai kätte Ahlimani käest, täpset päeva ei oska öelda,

septembri lõpus, 2-3 nädalat oli see aeg, võib olla isegi 4 nädalat, kui sai selle raha, 30 tuhat

kr, peale seda kui narkootikumid olid Mirza ja Zeinalovi poolt ära realiseeritud. Tasu saamise

tähtajaks teise reisi puhul on see, kui said ära pandud Muuga tee äärde Eestis ettenäidatud

kohtadesse. See aeg on liikuv, 3-4 nädalat. Raha sai päevasel ajal, ei olnud pime, Šeš-Bešis.

Kust Zeinalov raha võttis, ei tea, kas taskust, rahakotist, raha sai kätte. Teise reisi jaoks

narkootikumide ostmiseks sai raha septembrikuus kassa juurest ühelt naisterahvalt, ümbriku

sees oli. Et saab naisterahvalt, sai teada Ahlimanilt septembrikuus vahetult enne teist reisi.

Süüdistusaktis kirjas, et see toimus septembri alguses, 9 kuupäeva paiku. On süüdistuaktiga

nõus, on öelnud oma ülekuulamisel, et kronoloogiliselt kuupäevades võib eksida. Sõidu jaoks

30 tuhat eurot sai vahetult enne reisi. Kui rääkis esimestest episoodidest, see käis üsna kiiresti

see realiseerimine Mirza Jamalovi poolt. Seega sai raha kiiresti kätte. Tema arusaama järgi

teine reis tuli nii kiiresti, kõik sobis, eeldas, et kõik hästi toimib, Ahlimani käest sai raha, tema

juhendamisel, koordinaadid, kust peab raha saama teise reisi jaoks. Ahliman ütles, et kassast.

Raha andis naisterahvas, brünett, vanus 20-30 vahel, 20-25. Kuidas Nebu 2004 aastal riides

oli, seda ei mäleta. Naisterahvaga rääkis eesti keeles, siis ütles vene keeles. Nii rahvust ei oska

määrata, kui vaatad inimese peale. Ei olnud asiaat, ei olnud neeger, Hiinast ei olnud. Võib-

olla tumedam, oli brünett, isegi värvitakse juukseid. Erilisi tundemärke ei märganud. Leti taga

ei oska hinnata, ka võib olla ülevalt peenike, altpoolt täidlasem. Kui näidataks, arvab, et

tunneks ära. Ütles oma nime ja et talle peaks olema siin ümbrik, lühike jutuajamine, anti

ümbrik. On olnud, et on Amsterdami sõitnud ka mujalt, on kasutanud ka rongi, on

Amsterdami sõitnud Münchenist, Frankfurdist, Berliinist rongiga, Riiast. Reisis üldse palju,

on Euroopas käinud ka autoga. Neid nelja reisi konkreetselt ei mäleta, kas nende 4 raames oli

Tallinnast. On ka Amsterdami läinud rongiga. Võimalik on küll, et nende nelja reisi puhul ei

sõitnud otse Tallinnast, vaid kuskilt mujalt. Raha sai Eestist, võimalik, et sõitis näiteks Riia

terminaali lennuki peale, sõites Frankfurti, istudes rongi peale. Ei ole pikemalt välismaal

olnud ja omi asju ajanud ja siis seda. Reisid käisid kiiresti. Konkreetselt ärialast suhtlust

M.Jamaloviga ei ole olnud, M.Jamalov on ostnud spordiriideid, perekonniti läbi ei käinud.

Mirza Jamalov teadis ta lapsi, on ta naist näinud, lapsed olid ka spordilaagrites, oli selline

meeste sõprus. Olid ühised treeningud erinevates kohtades, Lasnamäel, aadressi ei tea,

Keskturul on spordisaal. Töökohal oli töötasu erinev, 2004-2006 kuskil 6 tuhande ringis sai

kätte. Lapsi on 2, poiss ja tüdruk. Naine võib olla selle perioodil töötas kosmeetikafirmas.

Endal

on

keskeriharidus:

elektrik-automaatik,

merendus.

Eelnevad

kogemused

narkootikumide osas on olnud: 1995 esimest korda oli kogemus, sai proovitud ecstasy

nimelist tabletti aga sellega see piirdus, ise ei suitseta, ei tarvita narkootikume. Teine oli

passiivne kogemus, istud Nebu nimelise inimesega, kõik tossutavad kanepit. Ise ei ole

tarvitanud. Pärast sünnipäeva teisel päeval käis kinkidel, lilledel järgi, oli natuke paha olla.

Mingi aja pärast sai Ahliman Zeinaloviga kokku, neid kokkusaamisi oli mitu. See ei olnud

palju peale sünnipäeva, juba augusti lõpus pidi olema Amsterdamis, mõningad päevad vahet.

Esimese reisi väljasõit Hollandisse oli augusti lõpu poole. Mirza Jamaloviga oli spordilaagris,

Jamalov pidi varem ära sõitma, tuli spordilaagrist tagasi, ei mäleta, kas said kõik koos kokku

enne sünnipäeva, ei meenu. Esimene kontakt Jamaloviga kui rääkida esimesest reisist augusti

lõpus, septembri alguses, kui hašiš oli kohal, Utrehti piirkonnas kus andis Alati Sirvile.

Kontakt augusti lõpp, septembri algus kohe. 1-2 päeva pärast seda kui narkootikumid olid

Eestisse saadetud, hašiš kaua ei lebanud kodus. Toimus helistamine, ei mäleta, kas Jamalov

temale või tema Jamalovile, arvab, et Jamalov temale, kontakteerusid, said kokku. Kõik

seonduvalt hašišiga. Neid kokkusaamisi oli mitmeid, palju põhiliselt Šeš-Beši juures. Endal ei

olnud liiklusvahendit, on sõitnud Lasnamäe kanali lõppu. Toimus kõik augusti lõpu päevadel,

septembri alguses. Spordialaselt kokku ei saanud, sellel ajal ei olnud aega. Jamalovi

korraldused seisnesid selles, et said Mirza Jamaloviga kokku, Jamalov näitas talle konkreetse

koha Muuga tee ääres, koos sõitsid tema autoga. Sel ajal ei olnud hašišit kaasas, see oli

Lastekodu tänaval, viis Mirza tagasi kesklinna, jäi ootama korraldust, mis kell hašiš sinna

toimetada ja kui palju. Korraldus anti, neid oli 2-3, 2 kindlasti puudutas hašiši viimist sinna

ettenäidatud kohta, koguseid ei mäleta, üsna võrdväärsed kogused, kordi 2 oli kindlasti. Üle ei

kaalunud, selles mõttes oli kaal olemas, need olid monoliitsed plokid 250 g, igaüht eraldi ei

kaalunud, puht matemaatiline ladumine. Tegi kõik pakendid lahti ja sellepärast pidi

koguseliselt üle lugema. Esimene kord oli teibitud pruuni teibiga, tegi need kõik lahti, teipi oli

normaalselt, peab seda noaga lõikama, pruunid tükid, üks tükk 250 g. Toomisprotsess, kus

tehakse, kui valmistatakse valmisproduktina, siis on kuum, sest muidu ei oleks võimalik

imeõhukest kilet ümber sulatada, iga brikett oli kilega, õhuke kile sulab hašiši peale. Et oli

hašiš, tegi kindlaks selle tunnuse põhjal, et Hollandis võib osta kohvishopist, on müügil

näinud, võib katsuda, on käinud ka kanepi muuseumis, on kõik tooted olemas, seal saab

visuaalselt vaadata. Ei ole nii intensiivne lõhn nagu marihuaanal, kui võtad higise käega, on

kleepuv, üleüldine produkt on kõva, hästi kõva. Selle müük ei ole legaalne tehing, tema tegi

Jamalovi juhendite järgi, kuidas müüs, seda ei tea. See käis väga kiiresti, 2 päeva umbes oli

tema juures aga see laiali tassimine oli üsna kiire, jutt ei olnud küll mingitest nädalatest, 1-2

päeva. Viis ise oma autoga kauba kivihunniku taha. Viis üksinda. Selliseid toiminguid perega

ei tee ja sellepärast oli üksi. Autoga viimine võis olla ühe kahe päeva teema, võib olla 2

päeva, ühel päeval 1 kord. Mirza andis tasu Šeš-Beš juures, mitte sees, väljas, võib olla autos.

Kes kivihunniku taha kaubale järgi tuli, seda ei näinud. Tee suundus täpselt Muuga

terminaali, vasakule Mähe poole, tee on üsna sinka-vonkaline, teelõigu keskel, asfaltkate.

Valge aeg oli, mitte mingil juhul pimedas. Teise reisi jaoks sai raha kiiresti, sest peale esimese

ja teise reisi vahel ei olnud palju aega. Pärast raha saamist Tallinnast väljasõiduni läks 1-2

päeva. Mirza Jamalov ei saanud selles mõttes temalt midagi, tema pole midagi üle andnud,

Jamalovi juhenduse järgi viis koguse, selle koguse samasse kohta, kus eelmisegi juhiste järgi

päevasel ajal. Kuidas M.Jamalov juhendid andis, seda täpselt meenutada ei suuda aga sai

suheldud ja täitis korraldust. Kas telefoni teel, suuliselt, said kokku, enne oli kokkusaamine

kui telefonikõne. Et nagu oleks M.Jamaloviga ühes firmas töötanud, seda ei olnud, Jamalov

pole äripartner, on hulgiostjad ja inimene tänavalt, ei saa öelda, et igaüks oleks äripartner.

Teab, et Mirza Jamalov on rääkinud ekskavaatoritest ja kraanadest, mingisugust sporditarbeid

ja inventari ei ole Aserbaidžaani saatnud. Mirza Jamalov ei ole teda ähvardanud.

Müügiagendina on töötanud algusest peale, alates 2001. Varem töötas ravimite

hulgimüügifirmas. Töötasu oli väiksem, see rohufirma läks pankrotti. Alguses oli palk

tunduvalt väiksem, 2004-2005 oli 6 tuhat. 2005 olid laenud, liisingud, autoliising, majaliising.

Summat autoliisingul täpselt ei mäleta, 4 tuh krooni kuskil, maja eest oli 7 tuhat. Lepingud on

lõpetatud, sest on vangis, välja maksnud ei ole. Raha vastu ei ole kellegi midagi, vahend oli

vale, millega lisa teenis, on ka muud kinnisvara, raha vastu ei öelnud ei, kuna tegevus toimus,

tema tegevus pidi toimuma ainult Hollandis. Kinnisvara oli, kinnisvara oli isa pärandanud

sünnikoht, kus sündis, see on konfiskeerimismenetluses. Esimest korda läks Hollandisse 2004

suvel. Töökohal maksti palka panga kaudu. On meeldinud sularaha taskus, on ka kaarti

kasutanud. Abikaasa sai isa käest kingituseks maja, see sai ära müüdud. Rahakott täiel määral

tema käes, abikaasaga ei olnud mingeid probleeme raha osas. 2005 aastal pankrotis ei olnud,

reaalset rahalist kriisi ei olnud, mis oleks tõuganud kuritegelikule teele, kuid raha vastu ei ole

midagi. Ei näinud Hollandis suurt riski, kui kord juba sõrm sai antud asi läks teistmoodi,

tagurpidi käiku ei saanud enam anda. 2004 kohtus Nebuga esimest korda. Oli üks kohvishopi

poodidest vanalinnas, müüdi suveniire, kirjandust, kergeid meelemürke ja Nebu mängis seal

DJ, mängis muusikat, keerutas plaate, tema peatus seal kohvikus, jäi sinna istuma, teed jooma

siis läks lugu tema käest tellima, nii kontakt tekkis, see ei ole diskosaal, muusika mängib

vaikselt. Kui oled välismaal reisil, elulised mured jätad sinnapaika, oled rohkem avatud,

kontakt võib igaühega tekkida, käitumine meeldib, ei ole agressiivne, tutvus - see on lõige

lihtsam asi. Nebu keerutas head muusikat. Alati kui temaga kokku saime ja koos olid Nebu

tarvitas narkootikume. Võib ka nii öelda, et alati oli narkojoobes. Kas Nebu elas Hollandis

legaalselt, seda ei tea. Mis kodakondsus Nebul oli, seda ei tea, ütles, et on sündinud Jamaikal,

rastapatsi kandis. Ei meenu, et oleks Nebul mingit dokumenti näinud. 2004 kui tuttvaks said,

teadis vaid seda, et on Nebu, oli pikk paus, esimesel kohtumisel ei vahetanud

telefoninumbreid, lihtsalt said tuttavaks. Teine kohtumine toimus tükk maad hiljem, järgmisel

aastal. Käis seal enne ka, enne kontserti, temaga mingit sidet ei olnud. Kui kontserdil oli, läks

sinna. See oli teine kord, vahepeale ei ole Hollandis käinud. Teine kord kohtusid samas

kohvipoes. Nebu rääkis narkootikumidest küll, pani selle informatsiooni kõrva taha aga tagasi

tulles rääkis konkreetsemalt. Teadis, kus poes töötab, telefoninumbrit, ei teadnud kus elab.

Nebu mobiili numbri sai siis kui kontserdil oli. Number ei ole alles, neid numbreid Nebuga

sai tihti vahetatud, Nebu vahetas tihti. Said kokku, on olnud kordi, kus on vahetanud

telefoninumbreid. Reiside vahe ongi juuni, juuli, august, helistas sel ajavahemikul. Esimesel

perioodil, alguses oli sama number, kui töö juba laabus, vahetas numbrit teisest või

kolmandast reisist. Kui said Hollandis kokku, andis juba uue numbri. Alati kokkusaamisel sai

uue numbri, ei ole mõtet, kui telefoni teel ütled uue numbri. Said kokku ka väljaspool tööasju.

Käis Hollandis mitte ainult narkoteemadega, on käinud muusikaüritustel. Nebuga seoses,

tema ise kirjutas ka muusikat, oli oma stuudio, tema jutu järgi olid muusikalased

kokkusaamised, on ka ilma Nebuta käinud džässiklubides. Peale narkoreiside said kokku 1-2

korda selle perioodi jooksul. Olid ainult kahekesi, poes oli muidugi teisi ka. 2005 augustist

aasta lõpuni oli neli reisi, 1-2 korda võis olla veel, kuid enne seda perioodi võib olla 1 kord

lendas sinna, see ei meenu, see võis olla enne seda perioodi. Kokku kas 5-6 korda käis.

Hollandis käis lennukiga, ei mäleta kas oli otsereis, ei mäleta lennufirmasid. Lennukiga ei

mäleta, kas oli otsereis. Kõik reisid toimusid lennukiga, sihtkohta võib rongiga sõita, on

sõitnud ka Riia terminalist. On lennanud hommikul vara, on tellinud taksot täitsa vara, 6-7, 8

ajal, ka on lennanud peale lõunat. On ka seda, et enne lõunat välja lennanud, hilistel

kellaaegadel teistesse riikidesse, 2, 3, 4 pärast lõunat. Täpselt ei oska öelda. Esimese reisi

planeerimisest on öelnud, et pikk diskusioon Ahlimaniga, juulikuus sai käed löödud. Pidi

Nebut hoiatama, temaga asjad konkretiseerima, jutt käis kogustest ja hindadest. Juulikuus

rääkis, muidu poleks saanud asja konkreetseks teha, enne sõitu suhtlesid, spordilaagrist tuli

augusti alguses, kõik telefoni teel. Sinna perioodi võis mahtuda üks lend Nebuga

kokkusaamiseks enne esimest reisi. Võib olla lendas, täpselt ei oska öelda. Kui oli rääkinud

Nebuga, siis rääkis summadest nii Jamalovile kui Zeinalovile. Liigne raha oli endal kaasas.

Täpselt hašiši jaoks oli raha kaasa antud. Oli läbirääkimise küsimus 30 tuh eurot sai kaasa, ei

teadnud, mis koguse saab, koguse sai teada kui sinna läks. Loomulikult sai selle raha hašiši

ostmiseks. Oli Nebu telefon, kontrollis, tihti helistas, kas sai kauba. Aega võtab paar päeva.

Loomulikult andis informatsiooni edasi Jamalovile ja Zeinalovile, olid koos, arutasid neid

asju. Raha kättesaamisel allkirja ei andnud, ei küsitud. Teavitas teisi kaua aega võib võtta,

piletid on ka mingi planeerimine. Oma tulekust teavitas nii kuidas lennuplaan oli,

narkootikume tema ei toonud. Tavaliselt oli nii, et enne seda piletit ei tahtnud välja osta, kui

sai kindlalt raha. Arvab, et selleks momendiks millel sai raha, ütles, millal tagasi tuleb.

Kuidas narkootikumid liiguvad, seda ei teadnud. Kui sai raha, helistas Nebule ja ütles, et

sõidab välja. Kindlasti oli juttu hindade teemal ja neid kõnesid oli mitmeid. Iseenda mobiil oli

kaasas, kasutas EMT. Kogu reisi ajal ei kasutanud mobiili, võttis SIM kaardi välja, kasutas

ainult taksofoni. Nebuga võttis kohapeal ühendust taksofoniga, helistas mobiilile. Kõigi

reiside puhul vahetas raha suuremateks rahatähtedeks. Jättis endale ka peenikest, et kõik ei

oleks suured. Endale ei jätnud midagi, kui vahetada 500 peenemaks saad 5 100list. Esimese

reisi ajal oli oma raha kaasas kuskil 1000 eurot sularahas. 30 000 eurot oli rahakotis. Nebule

andes allkirja ei võtnud. Mitte mingit garantiid ei olnud. Ka ülejäänud seisid samamoodi,

usaldusel. Esimesel reisil vaatas karpidesse põgusalt, tõstis kaane üles, vaatas. Teise reisi ajal

koti sisse ei vaadanud, kolmandal vaatas, kuid välja ei võtnud, ei avanud. Neljanda reisi ajal ei

saanud vaadata, ise kaupa ei näinudki. Ühelgi reisil pakendeid ei avanud. 250 grammised

kangid oli 1, 2, 4 reis. Nebu ütles Hollandis, et 250 grammised, ise ei kontrollinud, uskus.

Kaldmaga tutvus 2005 detsembris. See võis olla kas enne või pärast neljandat reisi, täpselt ei

mäleta. Detsember on kindel. Narkoärist hakkas Kaldmaga arutama detsembris. Vaštšenkot

nägi Šeš-Bešis 2005 lõpus, oktoober, november, detsember. Täpselt ei oska öelda, on teda

mitu korda näinud, vahetut kontakti temaga olnud ei ole, samuti ei ole näinud konkreetseid

narkoalaseid tegusid. On näinud 2005, 2006 ja ka 2007. 2005 aastal 3,4,5 korda kindlasti, nägi

Šeš-Bešis, hiljem on näinud Viimsi marketis 2006. Nägi autot, mis autoga ta sõitis. Sai teda

vaadelda, juuksed lühemad kui praegu. Tal on iseenesest lokkis juuksed, kerged lokid. Kas

2006 aastaga on olnud muutust, nii täpselt ei uurinud, kui nägu näed, jääb meelde nägu.

Hollandis võttis Sim-kaardi telefonist välja, et ei saaks positsioneerida. Ei meenu küll, et

oleks Hollandis mobiili kasutanud. Kuidas saab temale helistada kui tal ei ole telefoni.

Kasutas avalikku telefoni. Kaldmaga tutvus 2005 detsembris, usalduslik suhe tekkis kohe.

Hollandisse jõudis erinevaid viise kasutades, see on loominguline tegevus, sõltus paljudest

teguritest. Kõige pikem reis selles mõttes, et andis raha ja sai narkootikumid oli 1-2 päeva, see

võis olla esimene reis. Töölt ärakäimised oli kokkuleppe küsimus. See võttis palju tööaega

ära. Ütles seda, et tegeles müügiga, kuid firma töötab kollektsioonidena talv, suvi,

hulgimüügifirma ja sinna vahele jääb väga palju aega, kus freelancerina ringi lendas,

probleemi ei olnud. See on vaba tahe, vaatas ise uusi spordibrande. Firma on tasunud sõitusid,

on käinud Venemaal, Saksamaal. 2005 aastal ei sponsoreerinud. Lennupileteid broneeris

internetis, oli bookimisi, kassadest ostnud, on ostnud reisifirmadest. Kui broneeris internetist,

tasus kohapeal. Broneeringud teatud aja seisavad ja turismibüroodest sama moodi. Võis olla,

et tasus ka interneti teel. Selliseid reise ei olnud, et oleks internetist hotelli kinni pannud.

Maksis kohapeal. Kaasa võttis eurod, kroone oli ka. Igal pool on valuutavahetuspunktid. On

ostnud ka Eestist valuutat, ka koha peal. Kaasavõetud summasid ei deklareerinud.

Kokkuleppemenetluses on sõlminud kaks kokkulepet 2008 kevad ja sügis. Süüdistus mõlemal

juhul fenüülatsetoon. Selles mõttes on üks kokkulepe, advokaat seletas, et üks katab teise

kokkuleppe ära, nii on aru saanud. Kohtuotsuseid ei ole ühtegi, pole ühtegi lugenud.

Relvateema osas sai ka teada, et edasi kaevatud Kaldmaa käest, kohtuotsust paberikandjal ei

ole. Süüdistatavaid nendes kahes asjas on umbes 10 inimest, sealt tundis ainult Kaldmaa

Aleksandrit. Lennukid, mida kasutas, olid KLM, Finnair, Estonian Air, Lufthansa.

Frankfurdist Amsterdami on rongiliiklus, Deutschebahn, Frankfurt-Amsterdam, Frankfurti

lennukiga. Frankfurdist Amsterdami kuskil 3-4 tunni vahel, kiirrongid. Riiga sai autoga, auto

jättis Riiga, lennujaama juures on suur tasuline parkla, vasakut kätt kui sõita lennujaama, enne

lennujaama. Kas Riiast otse Amsterdami või oli ka vahemaandumisi, oli nii ja naa, ei mäleta.

Ukraina laagrisse läks mikrobussiga OÜ ER. Neid oli sel rohkem inimesi. Narkootikumidega

kokku puutunuist oli seal M.Jamalov. Sõitsid koos ühes bussis. Kasutatud reisibüroodest teab

nimetada tänavaid, üks oli Roosikrantsi tänavas, kas Reisiekspert. Kohe, kui sõidad sisse

Roosikrantsi jääb paremat kätt ja draamateatri vastas raamatupood ja vastas on reisibüroo, vist

Esttravel peaks olema. 2004 oli Amsterdamis kontserdil White Sensatsion, ka 2005 käis.

Arvab, et aasta jooksul käis veel mõnel kontserdil. On palju käinud kontsertidel, lai mõiste, on

staadionikontserdid, on klubikontserdid, on palju käinud, mitte ainult Amsterdamis, ka

Saksamaal. Amsterdamis üks džässiüritus Blue Rouge, DJ Fiestal on käinud, One Buren,

Berry Korsten, palju on neid nimesid, kui vaadata White Sensatsion, üle maailma,

Ameerikast, igalt poolt. 2005 aastal käis Hollandis 5-6 korda august-detsember. Kas käis

Amsterdamis 01.01.2005 kuni 01.07.2005, ei meenu küll. Augusti lõpp kuni detsembri lõpp

2005 on käinud Venemaal 2005, seal lennukiga ei käinud. Kui käis, siis Venemaal, see ongi

sügis 2005, sõitis S-Peterburi. On olnud ka Frankfurdis, mitte, et alati oleks see Amsterdami

edasimineku koht. Kui rääkida süüdistuse ajal, loomulikult liikus edasi Amsterdami. Ei

meenu, et oleks Amsterdami lennanud läbi Itaalia, Itaalias on käinud küll. Milanos on käinud,

Como järve ääres on käinud, mis aastal ei mäleta, süüdistuse ajavahemikul ei tule küll meelde,

et oleks käinud. Ei meenu, et narkoreiside ajal oleks kontsertidel käinud, kiired reisid. Ei

olnud aega lõbutsemiseks, ei meenu. Ei tea, et oleks teisi kokkuleppeid sõlmitud

kriminaalasjades, on kokkuleppe projektid, pole allkirjastatud, temale pole ühtegi paberit

saadetud. On üks projekt, pole ühtegi alla kirjutatud. Allkirja on kohtus andnud, käes ei ole,

sõlmiti kokkulepped kokkuleppe korras, mis seisneb selles, et kõik lepivad kokku. Kirjutab

kokkuleppele alla, ütles, et kohtus kirjutas. Kohtueelsel menetlusel esimesel ülekuulamisel

A.Zeinalovit kaasosalisena ei nimetanud, nimesid ei nimetanud. Pärast dokumentide kaotust

sai asendusdokumendid Haagis, sai ajutise tõendi, et Eestisse tagasi tulla. Kaotas

Amsterdamis, kott varastati ära, kotis olid raamat, ajalehed. Passi ei kaotanud, kaotas ID-

kaardi. Siis muid dokumente kaasas ei olnud. Zeinalovi vastu antipaatiat ei ole. Kohtueelsel

menetlusel hakkas nimesid nimetama, toimus valgustushetk, arusaamine oma asjade

tõsidusest, seoses sellega ütles nimed välja. Konkreetselt ütles, esimestel päevadel olid

ähvardused, see oli põhjus miks ei tahtnud alguses üldse rääkida. Ähvardati 2005 aasta lõpus.

See hinnang on see, et räägiks kõikidest asjadest, mida on toime pannud ja kogemused, mis

saanud vanglamüüride vahel. Hinnang kindlasti kahetsuse poole peale. Baaridaamist saadud

rahaga ümbrik oli tavaline valge ümbrik, raha mahtus ära. Kroone ei olnud. Kõik ei olnud

500sed, muud oli ka. Jamalov hakkas laagrist ära tulema enne laagri lõppu. Mitu päeva koos

Jamaloviga laagris oli, seda ei mäleta. Täpselt ei mäleta aga augustikuus Jamaloviga ei olnud

kokkusaamist.

Süüdistatav Arvydas Dveilys tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ja

seletas, tunnistab seda, et vedas kotte, kuid mis nende sees oli, seda ei teadnud.

Narkootikumide toimetamist Hollandist Leetu toime pannud ei ole. Aleksandr Kaldmad

tunneb alates 2006 aastast. Alari Sirvit tunneb, kohtusid 2005 aastal, hüüdnimi Moldovan.

2005 august kuni 2006 oktoober ei ole A.Sirvi ega A.Kaldma pöördunud ettepanekuga

toimetada mingeid asju Hollandist Leetu. 2005 A.Sirvi andis asju, et toimetaks veoautoga

Hollandist Leetu, kuid see oli tema tööandja Kazimieras Šmidtase palve. Kazimieras Šmidtas

rääkis, et inimesed annavad kotid, mis tuleb toimetada koju. Esimene jutuajamine oli sõnum

telefonis. Tõtt rääkis nii ülekuulamisel kui ka kohtuistungil, keegi pole tema poole

pöördunud. Oli Belgias, sai sõnumi, et tule Hollandisse, saad ühe koti, mis tuleb toimetada.

K.Šmidtas ütleb kuhu vaja sõita, tema sõidabki. Palve on pöördumine. Rääkis tõtt nii siin kui

seal. Rääkis, et Šmidtas palus võtta Sirvilt koti, tulla tagasi Hollandi kaudu ja kui on

Hollandis, siis teatada Šmidtasele, Belgiast teatas, toimiski selliselt. See on nii pöördumine

kui käsk. Oli juba Hollandis, Šmidtas saatis sõnumi, et tulevad inimesed, annavad koti, mis

tuleb toimetada koju. Enne reisi ei ole keegi pöördunud, niikaua kui oli kodus. Sai sõnumi

sõita sinna, antakse üle kotid. Ei tea kui paljudes episoodides süüdistatakse. Luges, ei saa

sellest aru. Mittalit isiklikult ei tunne, kohtusid paar korda, 2006 aasta lõpus nägi teda, kuid ei

suhelnud. Nägi Leedus Penevežises. Kaldma oli Hiina restoranis, Kaldma ütles, et ta tuleks

sinna, nägi seda inimest. Ei rääkinud temaga. Teine kohtumine oli 2006 suve lõpus või sügise

alguses Hollandis või sügisel, seal on alati soe. Nad pakkusid tuua Eestisse mootorroller, seal

olid A.Sirvi ja M.Mittal, väike tüdruk oli veel. Keeldus. Kaldmad esitles Šmidas aastal 2006

Leedus. Ei esitlenud, kohtusid tema juures kodus. Varem võib-olla nägi Kaldmad kuskil,

arvab, et ei suhelnud temaga. Esimene kord oli 2006 tänaval, mitte korteris. Sirviga kohtus 3

korda. Esimene kohtumine, täpset kuupäeva ei mäleta, 2005 suve lõpus, sügise alguses oli

soe, teine ka sügisel 2005, kolmas samuti sügisel. Vaštšenkot, Jamalovit, Zeinalovit enne

protsessi ei tundnud. 2005 M.Mittaliga kindlasti kohtunud ei ole, Kaldmaga pole kohtunud,

võimalik, et nägi, ei suhelnud. 2005 suhtles ainult Sirviga. Esimene kohtumine Sirviga, nagu

täna mäletab nagu siis. Šmidtase korraldusel seisis Hollandi tanklas parkimisplatsil, ootas seal

inimesi, kes toovad koti. Šmidtas teatas telefoni teel, sõnumi kaudu SMS. Algul SMS, et kus

asud, küsimus, vastas, et on kauba pealelaadimisel, siis sõnum, et on vaja tagasi sõita

Hollandi kaudu, kui oled Hollandis siis teata, teatas, et on Hollandis. Koorem oli juba peal,

katuse kate. Oli aluste peal, kaal 20 tonni, aluseid 15 või vähem. Põrand kinni kaetud. Äärel

võiks leida mõne vaba ruumi. Sõnum oli, et kus asud, teatas, et asub seal ja seal. Oli selline

sõnum, tuleb inimene, toob koti. Ta tõi koti sinna, kus seisis. Oli 15 km Saksamaa piirini

kiirteel 30, 15 km sellest tanklast Saksamaa piirini. Tanklast sõita läbi 50-100m kaugusel

parkla, nii parkla kui parkimisplats. Kui oli Belgias, sõitis mööda 27 teed, siis mööda 30.

Utrehtis käinud ei ole, teab umbes kus asub. See koht oli kaugel Utrehtist 200 km umbes. See

tankla oli viimane tankla enne piiri Saksamaaga, paremat kätt, kiirtee 30, kui ei eksi.

Kohtumine oli õhtul kella 19 paiku. Oli valge. Kohtumisele tuli üks inimene A.Sirvi, kes

küsis, kas see on Kazimierase auto. Auto oli Iveco valget värvi. Küsis kas võib istuda kabiini,

vastas, et võib. A.Sirvi kohe küsis, kas Kazik rääkis, et tuleb kott toimetada, küsis kuhu võib

panna. Küsis vastu, kas ei ole klaasist esemeid, midagi ohtlikku, A.Sirvi vastas, et ei, küsis

kuhu asetada, ütles, et pane istme taha. A.Sirvi ise pani koti, kuna istus reisija pool, pani

reisija istme taha. Oli üks kott. Oli kunstnahast ilmselt 35 cm pikkus, laius 25, kõrgus 25,

mitte heledat värvi. Ei avanud, ei olnud täis topitud, normeelset vormi, lukus. Ei tea seda kas

oli lukuga või klapiga. Ei küsinud A.Sirvilt mis sees on, ainult seda, kas ei lähe midagi katki,

see oli kõik. A.Sirvi ütles, et anna üle Kazimierasele ja lahkus. Ise sõitis pärast seda läbi

Saksamaa, Poola Leetu. Läbis umbes 1600-1700 km, võib-olla vähem, 1500. Selle läbimiseks

kulus 2 ööpäeva umbes, peatus ka ööbimiseks, ööbis autos Saksamaal parklas, Poolas samuti.

Panevežises Kazimieras ise tuli tema juurde ja küsis, kus on kott. Sõitis Šmidtase juurde koju,

kus oli pargitud tema auto. Oli pargitud tema veoauto, parkis veoauto tema parkimiskohale.

Majast parkimiskohani oli 2 m, maja on kõrval. Tervitasid ja kohe küsis, kus on kott. Ei

näinud, kes võttis koti välja, Šmidtas läks kabiini, ei näinud, kas võttis kabiinist välja, istus

oma autosse ja sõitis koju. Ütles Kazimierasele, et kott on kabiinis. Ei teadnud mis on kotis,

kotti ei puutunud. Sirviga kohtumisel kindaid käes ei näinud, endal kindaid käes ei olnud,

istus kabiinis. Kinnaste kohta ei ole juhiseid saanud mitte kunagi, mitte kelleltki. Šmidtas ei

selgitanud mis on kotis, lisaraha andis, palk oli suurem. Töö tasustamine toimus selliselt, et

pärast reisi sooritamist tasuti läbitud km eest, ööpäeva eest. Palgalisa marsruudi muutmise,

keerukuste eest, ummikud. Sirviga kohtumiseks tuli marsruuti muuta. See muutis suuremaks

nii reisil viibimist kui kilometraaži, tipptundidel sõitmine. Palgalisa oli 100 eurot marsruudi

muutmise eest. Sirvi antud kott oli kerge, tuli jala, kõndis vabalt kott üle õla. Ei näinud Sirvil

mingit transpordivahendit. Istus kabiinis aken avatud. Teine episood oli võib-olla

septembrikuus, raske määratleda, episoodide vahe kuu jooksul. Ka sai Kazimierase käest

sõnumi. Vist oli Hollandis, ei taha valetada. Alguses küsis, kus asub, kas laadis kauba maha,

palus teatada koha, kus viibib. Ütles, et tuuakse kott, oota. Tuuakse sinna kus seisab. Ilmselt

oli see 27 kiirtee, ei oska öelda mis linna lähedal, lähedal ei ole linnu. Kui kaugel Utreht oli,

kohta nii täpselt ei mäleta. Amsterdam on üldse eemal, see on Bredi linna ja Ultrehti vahel.

Samamoodi tankla ja parkimisplats, tankla oli ka ESSO või Shell. See oli päeval. Mäletamist

mööda tuli kohtumisele A.Sirvi, kes tuli jala kohale, transpordivahendit ei näinud. Ise puhkas

kabiinis. Sirvil oli üks kott nagu reisikott. Nahast või kangast, nahatüüpi. Mõõdud olid juba

suuremad, pikkus umbes 60 cm, laius 40 cm, kõrgus 40 umbes ka. Kott oli maapinnal. A.Sirvi

ütles, et tõi koti, on vaja toimetada Leetu. Ütles, et vaja panna haagisesse, talle andis

korralduse Kazimir. Kazimir ütles, et kui tuleb veel, sinna vaja panna, oli koht põranda all. Ei

selgitanud miks sinna vaja panna. Tundub, et sellel korral vist oli koormata, kas teisel korral

olin kas koormaga või ilma, teisel arvab, et koormata. Kotti keegi võtnud, võeti kaup kotist

välja. Läksid sisse, tõstis plaati, kõigepealt kruvis 2-3 kruvi välja, edasi tõstis põrandaplaati,

Sirvi jaotas sinna koti sisu. Halli värvi teibitud pakend, mitu oli, ei lugenud, olid erinevad.

Nad oli erinevad, ühed lühemad, teised pikemad, 10,15,20 cm pikkusega, laius 15 cm, paksus

võib öelda nagu joonistas, umbes sama suurusega, kui oli joonistatud. Pakendeid ise ei

puutunud. Kõik mahtusid ära. Pärast kruvis põranda kinni. Koti sisu osas juttu ei olnud. Pärast

suundus Belgiasse ilmselt, täpsemini ei tea, ilmselt Belgias võttis koorma peale. Koormaga

läks läbi Saksamaa, Poola Leetu Panevežise linna. Teel oli samuti umbes 2 ööpäeva. Sõitis

Šmidtase maja juurde samasse kohta. Kas kohe sai Šmidtasega kokku või läks mingi aeg,

täpselt ei oska öelda, võib olla läks mingi aeg mööda, tavaliselt oli kodus. Ei mäleta mida

Šmidtas kokkusaamisel küsis. Ei mäleta, et oleks saatnud sõnumeid, et kohtuks, vist mitte.

Sellel korral vist Šmidtas ei tundnud huvi kas kohtus, arvab, et ta juba teadis Sirvi käest.

Pärast esimest reisi, ütles, et kui tulevad veel kotid, siis tuleb panna põranda alla, siis küsis,

mis on sees, Šmidtas ütles, et ravimid. Vitamiinid ja lisandid sportlastele. Ei mäleta, et oleks

teisel korral jutuajamine olnud. Kohe ütles ära, kui on mingid rikkeid, võttis oma asjad kaasa.

Tema juuresolekul Šmidtas treilerisse ei sisenenud. Šmidtas ütles, et mine ja puhka, laadi

koorem maha. Kauba asetamisel juhtus, et kasutas kindaid või ei kasutanud, Sirvi kohta ei

oska öelda. Kindaid sellepärast, et põrandaplaat ei ole päris puhas. Kazimieras andis kindad,

oli ka, et ise ostis tanklatest, kuna kindad on vajalikud kauba maha ja peale laadimisel.

Kolmas reis oli sügisel, lund ei olnud, teisest reisist kolmas kuu aja jooksul umbes. Sel korral

maksis Šmidtas ebamugavuste pärast natuke rohkem 150 eurot. Sai sõnumi Šmidtase käest,

SMSi. Oli kuskil teel koos koormaga, riiki ei oska öelda, mitte Hollandis, võib olla Belgias.

Üks ja sama koht Belgias, koormaks katusekate. Koorem oli aluste peal, äärtes olid mingid

nurgakesed, kaal umbes 23 tonni, treiler oli täis. Põrandaaluse koha peal oli koorem. Pidi

kohtumiseks sõitma Hollandisse. Kohtumine kiirteel A 27, koht oli teine. Mäletamist mööda

tuli Sirvi, tuli jala. Tema oli sõiduki kabiinis. Sirvil oli kaasas kott. Šmidtas kirjutas oma

sõnumis, et võtta vastu samasugune kott, tumedat värvi, sarnane sellega, mis oli teisel korral.

Mõõtude poolest samad 60 x 40 x 40. Sirviga jutt, et kuhu panna kott, kabiini ei tohtinud. Kui

Sirvi rääkis, siis kott oli maas, ei näinud, kuidas lähenes. Mõõtude poolest suurem kott, ei

olnud kohta kabiinis. Jäi üks variant, tõsta haagisesse. Ei tea kes tõstis koti, ütles kui tahate,

pange haagisesse. Ei vaadanud kuidas tõstis. Haagisel on väravad ja ülevalt kaetud

presendiga. Tema avas ja pani kinni. Kuhu konkreetselt pandi, ei tea, ei tea, kes pani, läks

kabiini. Ei olnud juttu, mis kotis on. Sirvi tuli ja ütles, et pane kinni, kõik on korras. Pärast

suundus sama teed pidi Leetu Panevežisesse. Samasse kohta, kus elab Kazimieras Šmidtas.

Arvab, et kui parkis, tuli Šmidtas tema juurde, alati oli nii. Šmidtas küsis vist, kas kott on

haagises, vastas, et on haagises, ei kontrollinud. Üks kott, nägi ühte kotti. Kolmel korral andis

auto üle koorma ja kaubaga mille sai Sirvi käest. Koorma mahalaadimine oli Leedus, Lätis

võis olla ka Eestis, ei tea. Mahalaadimisel käis alati Šmidtas. Miks mahalaadimistel käis

Šmidtas, seda ei tea, ütles talle, et mine puhka. Väga harva kui läks ise maha laadima, kui

kotte polnud, siis käis. Sel korral sai marsruudi muutmise ja ebamugavuste eest umbes 200

eurot. Pärast kohtumist Sirviga oli teel paar ööpäeva, ei saa täpsemini meenutada, võib olla

olid puhkepäevad vahel, kui ei tohtinud sõita. Ööbis autos. Rohkem Sirviga reise 2005 ei

olnud, kohtumisi reisidega seoses mitte, kauba üleandmisega mitte. Ei meenu, et oleks

rohkem kohtumisi olnud. Kottide üleandmisel kauba kohta dokumentide andmist ei

kaasnenud, dokumente ei küsinud. Arvas, et on isiklikud asjad, dokumente ei ole vaja.

Põranda alla pannes arvas ka, et isiklikud asjad. Kokku vedas kolm kotti, üks kabiinis, 2

haagises. Teistes kriminaalasjades on ka episoode kottidega. Ei oska öelda mitu, seal olid nii

karbid kui kotid. Nägi esimese reisi ajal, et Šmidtas läks kabiini, kas võttis koti, seda ei

näinud. Šmidtase poolt kottide vedamisel 2005 aastal ei olnud mingit sundimist ega

ähvardusi. Rohkem kui 3 reisi kottidega kindlasti polnud, võib olla isegi 2, võis olla 3, tuli

pähe aastast 2006. Enne teist reisi öeldi, et kotis on ravimid. Enne esimest reisi kellegi käest

ei küsinud. Pärast esimest reisi küsis Šmidtaselt mis on koti sisu. Kui tuli veel kotte, siis

esitasin küsimuse. Kas esimese koti kohta küsis, 4 a möödas, ei mäleta enam. Ei küsinud. Ei

tea, kas hakkab keegi tööandja käest küsima, ameti poolest kõrgemalt, ei küsinud. Arvab, et

vitamiinid on legaalne kaup. Ilma dokumentideta üle piiri toimetada, arvab, et võib, kuna on

Euro Liit. Peidikusse ehk sellepärast, et kaduma ei läheks või tema ei vaataks sinna sisse. Et

ilma dokumentideta kaup kahtlusi ei tekkinud, kas pandi tema pärast sinna, et ei vaataks sisse

või ei võtaks endale. Selle peidiku kohal oli koorem. Täpselt ei oska öelda kust kolmanda

reisi ajal koorma peale võttis, ei ole kindel, et see oli Petit-Rehainis. Kas võis olla

Prantsusmaal Lensis, võib-olla, mäletab, et oli koormaga. 23 tonni katusematerjali ei saa

kuidagi paigutada nii, et peidikule ligipääs jääks vabaks. Natuke rohkem kui 13 euroalust

peaks olema selle jaoks olema. Võib-olla mahub 13-le võib olla ka 5-le, on olemas sellised

koormad. Euroalus on 1,20 x 80. Treiler on 13,60 m, sinna mahub 33 euroalust, aga see kaup

ei olnud euroaluste peal. Oli aluste aga mitte euroaluste, seal olid tehase alused. Umbes

pikkus 1,80 – 2 m laius 1 m millegagi, ei ole mõõtnud. Ütles, et 1,20 x 80 on euroalused.

Euroalusele ei mahu kaupa pikkusega 2 m, kui aluse pikkus on 1,20, katusedetailid olid 2 m.

Esimene reis oli katusematerjal 22-25 tonni, võttis Petit-Rechainist. Teisel reisil arvab, et

sama koorem. Mitte keegi ei ole käskinud kindaid kanda. Sirvi andis ütlusi, et tuli töötada

kinnastes. Teises kriminaalasjas süüdistatakse 5-s episoodis. Peaaegu terve elu on töötanud

autojuhina, kaugsõidujuht aastast 1987, 86. Sellepärast küsis Šmidtase käest kottide sisu

kohta, et Šmidtas ütles, et kui tulevad kotid, pane põranda alla. Ülejäänud kottide vastu tundis

huvi. Võib olla jälgiti kuni võttis koorma peale. Saksamaal teel olles võib nimetada kiirteede

nimetused. Hannover, Branchveg, Magdeburg. Saksamaa-Poola piiri ületas Frankfurt-Oderi

piiripunktis. Läbi Poola Leetu on palju teid, ei hakka teede nimetusi ütlema, Poznan,

Varssavi, Belastock ja Leedu, see ongi see otsem tee. Penevežisest Poola piirini on 200 km,

läbi Poola Saksamaa piirini 800, läbi Saksamaa Hollandi piirini, kas 450, 540 km. Lõuna teest

kuuleb esimest korda. Ööbis üks kord Saksamaal, teine kord Poolas. Kuidas juhtus.

Sõidumeeriku järgi võib sõita üks kord nädalas 10 tundi, ülejäänud 9 tundi.

Süüdistatav Kazimieras Šmidtas seletas, et tunneb Aleksandr Kaldmad, on tuttavad 8 aastat,

võib-olla rohkem. Tutvusid peol ühiste tuttavate juures Leedus. On koostööd teinud, vedanud

salakaubana narkootikume. Suvel 2005 aastal kuskil Kaldma käis sõiduautoga Euroopas, tuli

tema juurde, Panevežis on Via Baltika tee peal, oli mugav, ei pea kuskile pöörama, pöördus

tema poole, kas võin tuua koti rohuga, nagu ütles. Ei pööranud sõnale erilist tähelepanu, ei ole

kunagi hoidnud narkootikume käes. Mingi kuivatatud rohi, nagu vanaema korjab taimi,

suitsetatakse. Siis arvas niimoodi. 90-aastatel on korduvalt Taanis baarides näinud, kuidas

legaalselt müüakse sigaretti, ei pööranud tähelepanu. Ise pole Euroopas käinud, olid omad

põhjused, pöördus autojuhi Dveilyse poole, kas võib tuua paki rohuga. Dveilys küsis palju

makstakse, ütles hinna, mille talle ütles Kaldma, pool sulle, pool mulle. Dveilys nõustus, see

oli 2005 suve lõpus, juuli, augusti algus. Kaldma nimetas seda rohuks, mida pidi Hollandist

tooma. Selle nimetuse all mõtles kuivatatud taime, kui oleks narkootikum, ei suudaks eristada.

See on nagu sigarett, kerge narkootikum. Aleksandr pakkus esimesel korral, hind oli väiksem,

summat ei mäleta, 1000 eurot, pärast 4 tuhat eurot. Esimesel jutuajamisel konkreetselt ei

mäleta, natuke vähem kui 4 tuhat, 3,5 tuhat. Narkootikumi pidi tooma Hollandist, toimetama

pidi kõigepealt Eestisse. Algul kui Kaldma pakkus, siis oli üks palve, pärast tulid teised reisid.

Tellija kohta pole Kaldma midagi üldse maininud. Peale Arvidas Dveilyse rohkem kellelegi

pakkuda polnud. Dveilysele nii ütleski, pakend rohuga, siis ei teadnud, et hašiš. Dveilysega ei

arutanud, Dveilys küsis palju selle eest makstakse. Dveilysega olid üldse pingelised suhted,

pole kunagi lähedalt rääkinud, pidevalt läks auto rikki, 14 aastat vana auto. Kaldma teadis

seda. Kaldma aitas uuema sõiduki saada, mis oli 7 aastat vana. Andis Dveilysele juhised kus

autos panna, praktiliselt iga autojuht teab seda kohta, auto on suur, 16,5 m kümneid kohti,

nimetatakse peidikuteks, kuhu saab panna, samuti teatud ruumi kõrgus 9 cm, haagise

konstruktsiooniliste erisuste pärast on selline koht olemas. Tegeles veotranspordiga, tuttavad,

sõbrad pöördusid, et tuua midagi, konjakit, ravimeid, ei keeldunud ja tõi, muidugi selle pealt

midagi ei teeninud, tõi sõpradele. Pidi kuhugi panema, leidis selle koha, sigarette väikestes

kogustes tõi oma sõpradele. Ütles Dveilysele, et kui antakse pakend, kott, pane sinna

„keldrisse”. Plaat kruviga, osa kruvisid võttis ära, et kergem lahti keerata. Ütles Dveilysele

millal ja mis asjaoludel, kui haagis oli tühi. Sellist juttu polnud, kust vaja rohi võtta, pakkus

tuua Hollandist, eestlased annavad üle pakendi rohuga ja tuua Leetu, et peab minema Eestisse

Aleksandr Kaldmale. Dveilys küsis palju makstakse ja nõustus. Kuidas kõik toimus Hollandis

ei tea, teda seal ei olnud, asjaolusid ei tea. Dveilysele maksmise kohta - algul oli vähem nagu

rääkis, pärast pool sulle, pool mulle, Dveilys nõustus. Ise Kaldma ei pakkunud, Arvidas arvas,

et vähe, ütles Kaldmale, siis tõstis summat. Toimus neli vedu, mida siis käsitletakse. Arvab, et

reisiks pealelaadimisest kuni maha laadimiseni tuleb vaadata dokumente, mäletas kui üle

kuulati, ajas reise segi, kui nägi CMR, kust nähtub, kes saadab, kes võtab vastu,

mahalaadimise kuupäev, siis kõik on täpsed, saab kontrollida. Nägi dokumente, siis

kuupäevad meenusid. 26 august 2005 hakkas, kui auto Belgias koorma peale võttis Petit-

Rechanist katusekate, auto tuli Leetu 3 päeva pärast 29-ndal, firma kauples katusematerjaliga,

laaditi maha, osa laaditi ümber, laadung läks Riiga. Selle autoga sõitis ise. See hakkas sõitma

jaanuaris 2005 võttis sellised reisid Läti, Leedu, Eesti. Autojuht oli teel 10 päeva, tahtis olla

kodus normaalsetes tingimustes, olla koos perega, istus ise rooli. Eestisse tagasi Euroopasse,

juht sai puhata, teenis raha autojuhi asemel. See leidis aset enne narkoreisi. Andis täislaaditud

auto autojuhile. 26 august kauba laadimise kuupäev, 01.09. jõudis Eestisse. Marsruut on

CMR näha. Sai tellimise 26ndal võtta peale katusematarjal Belgiast, autojuht võttis koorma

peale, sihtpunkt Panevežiz jõudis 29ndal, samal päeval pool laaditi maha, pool laaditi juurde

marsruudil Penevežiz Riia, Riias mahalaadimine, tahtis leida kaupa Tallinnasse, et mitte

tühjalt sõita, 01.09 leidis 20 tonni makarone Penevežisest Tallinnasse. Selleks, et mitte sõita

Riiast Panevežisesse, võttis Riiast Kaunasesse mööblivabriku jaoks plaadid. 30ndal või 31sel

laadis kauba maha, jõudis laadida peale makaronid, sõitis Tallinna, 01.09 laadis kauba maha

Tallinnas. Petit-Rehainist Panevežisesse sõitis Arvidas Dveilys. Sõitis koormaga auto

Euroopasse, praegu ei mäleta, Arvidas Dveylis, tema ise Euroopas ei käinud. Panevežisest

Riiga aga sõitis ise. Riiast Kaunasesse ja Tallinna sõitis ise. Panevežises oli laadija

kaubanduskeskuses oma filiaal, lepingu tingimustel sai kauba. Kes sõitis mahalaadimise kohta

seda ei mäleta, vist ise sõitis edasi. CMRl lk 89 on Arvydas Dveilyse allkiri. Euroopas ise ei

sõitnud, selleks oli põhjus, Saksamaal oli rahatrahv, võidi peatada, nõuda rahatrahvi tasumist.

Dveilys ei sõitnud Eestisse, tahtis puhata, 1-2 päeva olla kodus, teenis ise raha autojuhina,

2005 a alguses sama moodi. Esimene kord Aleksandr Kaldma palus, et juht tuleks kuskile

Utrehti linna lähedusse, sai sõnumi, et asub sellisel autobahnil, andis edasi Aleksandrile, edasi

kuidas kohtusid, teab ainult sõnadest. Sõnumi sai autojuhilt, alati saatsid SMS, helistamine on

kallis. Kaldma helistas, sissetulevad kõned ei maksa midagi. Aleksandr Kaldma helistas talle

telefonile, küsis, kus on autojuht, mille peale vastas, et praegu saadab sõnumi, saab teada, kui

sai teada, edastasin sõnumi näiteks: viibin Poolas, õhtul olen võib olla Leedus. Kui Dveilys

jõudis Leetu, siis vahetasid auto põhiliselt Panevežises, see oli esimene reis, tema maja

kõrval. Narkootikumidest teatas Kaldma, et kõik on korras, juba sõidab koju. Sai narkokauba,

tuleb koju. Autos üle ei kontrollinud, auto oli täis laaditud, 23 t, võimatu kontrollida. Pärast

esimest korda Tallinnas, laadis makaronid maha, avas enne seda, tuli Aleksandr, Peterburi

mnt, musta värvi Nissani keskuse vastas, briketid oli umbes 10 cm mõõdud nagu sigareti paki

suurused, kaaluga 2 kg natuke rohkem, küsis, kas on midagi muud, vastas, et kahekordne

pakend, vaakumiga õhk välja lastud, nagu kohvipakend, firma garanteerib, et lõhna ei ole,

uskus teda, kiiresti andis ära, istus autosse ja sõitis ära. Üritas sellest kiiremini lahti saada.

Haagis on pikk 13,5 m. Kui ees avada esimesed lehed, põrand, mis tehtud paksust vineerist,

paksus 32 mm, siis on olemas mahuti, terasest leht 10mm, kinnitub spetsiaalne sõrm

ühendamaks veokiga. Sellise konstruktsiooniga haagis, Schmitz, oligi selle firma oma. Sinna

mahub teatud koguses. Konstruktsiooni poolest ei ole originaali muudetud mitte kuidagi, seal

olid praod, pani kinni, et vesi ei satuks sinna, eemaldas kruvid, et plaati saaks kiiremini

eemaldada. See on konstruktsiooni eripära. Kui alt vaadata, siis nurkades kinnikeevitamata

praod, sinna sattus vesi, pani kinni, et ratastest sisse ei läheks, et asjad märjaks ei läheks.

Kasutas veekindlat hermeetikut, ise tegi. Pakid olid umbes sigariploki suurusega, natuke

suuremad, väiksemad, olid üle teibitud. Pärast ametliku kauba mahalaadimist 01.09. pani koti

sisse ja andis Kaldmale. Kui Aleksandr tuli sõiduautoga, siis andis üle tühja koti, jäi ootama

oma sõidukisse, ise hüppas sisse, pani kokku, andis üle, aega võttis 10 minutit. Raske

meenutada kas Kaldma oli üksi, tema meelest oli üksi, ei mäleta, Alari oli ka mingil hetkel, ei

suuda meenutada kas esimesel või teisel reisil. Kaldma andis üle kokkulepitud summa, tema

meelest tuli hiljem paari tunni pärast, sõitis pealelaadimisele, Paidest kuivpiim Inglismaale.

Kaldma tuli paari tunni pärast koti üleandmist. Palju raha sai, ei oska täpselt öelda, umbes 3

tuhat eurot. Poole jättis endale, poole andis Arvidasele. Teise reisi kohta oskab öelda, et sai

tellimuse

Prantsusmaalt

Lensist

Panevežise

lehtkaablitehasesse

kaubaveoks

t

vaskjuhtmeid. Juht laadis 09.09.2005 peale, 12.09 jõudis Panevežisesse, võttis peale tehases,

laadis kauba maha, seda mäletab täpselt, pärast ise võttis juhilt üle tühja auto, sõitis Kaunase

suunas, võttis uued paletid 18 tonni, pidi toimetama kauba Eestisse Vända linna. Tallinnasse

jõudis 15.09, samal päeval kui võttis koorma maha Vändras. Jällegi sõitis samasse kohta

Nissani keskuse juures, kohtus Aleksandriga, andis üle koti, vist sel päeval võttis teda kaasa

enda juurde, et saaks ööbida, ennast pesta, laadimine oli järgmisel päeval. Eestist Püssi linnast

võttis kauba: plaadid Belgiasse. Autoks oli GPB 394 valge Iveco poolhaagisega Schmiz, nr

HA 817, esimesel reisil sama. CMRl lehekülg 129 kd 1 on Dveilyse allkiri. Juht paneb allkirja

kauba pealelaadimisel kui antakse tühjad CMR plangid täitmiseks, paneb oma allkirja ja

kuupäeva. Tempel ja allkiri pannakse laadimise kohas, stambi pani ise, kui auto sõidab kodunt

tühjade blankettidega, ümmarguse stambi pani tema, juhile ei ole ette nähtud, juht paneb

allkirja ja kuupäeva. Kes Kaunases kauba peale laadis, mis Vändrasse läks, on raske

meenutada, ise vist oli seal Kaunases. Ilma temata ei saanud keegi kaupa peale laadida. Et

seal on Dveilyse allkiri, on lihtne selgitada. Kui juht Euroopas laadib kauba, paneb oma

allkirja, jõuab Penevežisesse, võtab ise juba täidetud dokumendid allkirjaga, sõidab

Tallinnasse, laadib kauba maha. Juhtus ka nii, et kabiinis oli kaust sõidudokumentidega, mitu

tühja CMR templitega ja allkirjadega, nii tema kui juhi omadega, oli ka nii, et võis võtta tühja

CMR ja anda täitmiseks, või vastupidi juht võis anda tema allkirjaga. Pealelaadimisel keegi

allkirju ei kontrolli. On olemas leping ja tellimus selle kauba peale. Teisel reisil samamoodi

Kaldma helistas, küsis kus on auto, ütles, homme või ülehomme peab olema samas kohas.

Saatis sõnumi autojuhile Arvydas Dveilysele. Sel korral nägi narkootikume seal samas kohas

plaadi all poolhaagises, keeras lahti, avas katte, kiiresti viskas kotti, oli natuke rohkem pakke

tosina jagu ja andis Kaldmale Tallinnas Nissani keskuse vastas. Peterburi teel, musta värvi

Nissani keskuse vastas, seal on pesula, parkla. Üksi ladus kotti, avas tagant peidiku, andis

Kaldmale, sel korral läks ka 10 minutit, võib olla vähem. Täpselt väita ei saa, et Kaldma oli

üksi, võib-olla Alariga, võib-olla üksi, ei mäleta. Raha sai selle eest ligikaudu 4 tuhat Kaldma

käest. Sai kas samal päeval, kui ööbis Kaldma juures, siis järgmisel päeval. Järgmisel päeval

varahommikul sõitis pealelaadimisele Püssi linna. Rahaga sama, pool Arvidasele, pool endale.

Raha oli eurodes, kupüüre ei mäleta, esimene reis samuti eurodes. Kolmas reis algas 20

oktoobril, vaheaeg oli pikem kui esimese ja teise reisi vahel. Aleksandr midagi rääkis, et neil

seal Hollandis ei õnnestunud, kas ei saanud osta, mida tahtsid, ei tea. 20 oktoobril 2005 auto

võttis Belgias katusematerjali Petit-Rechainist Panevežisesse, Panevežisesse jõudis auto 24

oktoobril, juht oli Arvidas Dveilys. Panevežises andis juht talle üle auto, istus oma

sõiduautosse, sõitis koju. Ise sõitis veoautoga sihtkohta, kus auto laaditi tühjaks, pandi stamp.

Pidi sõitma Tallinnasse Aleksandri juurde, ei olnud koormat sel päeval, järgmine päev oli

küsimuse all, üritas koormat leida aga ei leidnud. Tagasiteel juba Tallinnast sai teate.

Aleksandr palus võimalikult kiiremini tulla, sõitku koormata. Ühendas haagise kodus lahti,

pakid olid väga kerged, näha, et kuivatatud taimed. Aleksandr ütles, et see on marihuaana.

Viskas selle veokisse, istus autosse, tuli piiri peale Iklasse, 10 km kaugusel parkimiskohad nii

vasakul kui paremal pool, oli öö, pime, tuli Aleksandr sõiduautoga koos Sirviga, auto oli

tumesinist värvi Peugeot 406, andis pakendid üle, Kaldma andis raha, raha tol korral oli

vähem, ta ütles, et kogus väike, midagi seal ei tulnud välja, sõitis veokiga koju. Teel helistas

tellijale, kes andis koorma Tallinnast Pepsi-Cola tehasest, palus tühistada. Firma Reineta

ütles, et vaja maksta trahvi, kui ei täida tellimust, hiljem ei saa üldse midagi, ei vaielnud, pidi

sõitma teist korda Tallinna, et võtta kaup peale, auto oli väga vana 14 aastat, pidevalt läks

rikki. Ristmikul suri välja. Ei saanud detaile, sai kuidagi käivitada. Aleksandr polnud ka rahul,

vaja oli osta uuem auto, Aleksandr ütles, et aitab selle leidmisel. Ühe kuu jooksul leidis, see

oli 4-s reis. Kolmandal reisil oli valge Iveco GPB 394, haagis HA 817. Kuni Panevežiseni oli

juhiks Arvidas Dveilys. SMS abil telefoni kaudu sai teada, et kaup võtta. Kes teate saatis,

praegu täpselt ei mäleta, vist ise saatis. Kaldma küsis, kus on auto, sai SMS vahendusel teada,

kus auto on, saatis sõnumi, et sõidaks samasse kohta kus eelmine kord. Kuidas kohtusid, seda

ei tea. Panevežises ei ole Dveilysega rääkinud, olid pingelised suhted, isegi kui ütles, siis

vähe, praegu ei mäleta. Eelmisel korral poolhaagises keeras lahti kruvid, kauba võttis välja,

viskas kabiini magamisaseme alla, sõitis Eestisse ilma haagiseta. Koht oli sama. Iklas

Kaldma rääkis, et teine sort, et on marihuaana, nägi, et kuivatatud taimed, teipi polnud, oli

läbipaistev ja näha. Et las Dveilys ei muretseks, maksab raha, võttis ära ja sõitis ära. Dveilys

mainis, et vähe, arvas, et vähe makstakse, ei mäleta, väga lühike jutuajamine. See oli siis kui

tuli tema maja juurde, istus oma autosse, andis dokumendid üle. Magamisase on sõiduki Iveco

kabiinis, magamisase tõstetakse üles, selle all on kast, sinna pani. Viskas sinna, pani peale

teki, koti tõi Aleksandr, ladus sinna ümber. Raha saamist selle reisi eest täpselt ei mäleta,

tema meelest tõi Kaldma, summa oli väiksem, andis raha siis kui võttis kauba üle Iklas. Raha

tõi koju, poole võttis endale, poole Dveilysele. Ei mäleta täpset summat, alla 4 tuhande, võib

olla 3 tuhat, 2 tuhat millegagi. Võib-olla tuhande võrra vähem, ei mäleta praegu. Auto läks

katki siis kui tuli tagasi Tallinnasse. Kaldma abil auto ostmise plaan teostus. Aleksandr ütles,

et sellise autoga üldse sõita ei saa, temal aga polnud raha, Kaldma küllaltki kiiresti leidis

Tallinnast teise auto, mis oli 7 aastat vana. Tuli bussiga, ütles, et võta niipalju raha kui on,

vaatas üle, vormistas dokumendid. Reisi sellega sooritada ei saanud. Kui palju pärast

kolmandat reisi, pärast nende jutuajamist 2 nädalat novembrikuu alguses. Tuleb vaadata

raamatupidamise dokumentidest, seal on kirjas. Ostis Volvo FH 12. Kui registreeriti, siis anti

nr BDT 168, auto oli tumepunast värvi. Sellega sõitis Dveilys põhiliselt. Endal oli vähe raha,

võib olla 2 tuhat eurot, ülejäänud maksis Aleksandr, ise andis järk-järgult tagasi. Auto seisab

Vilniuses trahviparklas, kus arestitud sõidukid seisavad. 2006 leiti sealt autost narkootikume,

hašiš ja veel midagi, ei tea, kuidas nimetatakse. Roolis oli Dveilys. Neljas reis algas 8

detsember Prantsusmaal ja lõppes 13ndal Tallinnas aastal 2005. Oli kokkupandav kaup,

marsruut Prantsusmaa, Holland, Poolast läbi Leetu ja Eestisse. Kaup oli Leetu, Lätti, Eestisse,

tärklis 25 kg kottides ja siirup, kanistrid olid 2 tuhande liitrised. Esimene laadimine oli

Prantsusmaal, teine Hollandis Sas Van Gentis. Oli 3 sihtpunkti, Vilniuses 2 erinevat ostjat, 1

Riias, 1 Tallinnas firma Estinger. Auto oli punane Volvo, mis oli äsja ostetud, haagis oli teine

AM 401, Schmitz. Roolis nagu alati oli Dveilys Panevežise linnani, ise sõitis edasi. Võttis

auto üle Penevežises, enne seda laadis Vilniuses osa kaubast maha, vist umbes 5 tonni, teine

osa kaupa läks Riiga. Jõudis Riiga, baasi loatöötaja nägi kauba mahalaadimisel, et osa kotte

on rebenenud, tärklis puistus seal välja põrandale, tuli fotografeerima, kirjutas CMR läti

keeles, et katki 4 kotti, kui maksti raha selle reisi eest, võeti maha nelja koti eest. Süüdistati, et

rebenenud, paletid puudutasid teineteist, seda mäletab. 13 detsembril jõudis Tallinnasse,

aadressi ei mäleta, mingi toidubaas suure kaubakeskuse lähedal. Pani tärklise maha 3 tonni

läks Estingeri. Edasi sõitis kohta, mis on Peterburi teel, seal kohtus Aleksandriga, andis talle

tema kauba üle, see oli poolhaagises. Ka samas kohas haagise eesotsas, Aleksandr andis talle

koti, kuid sellel korral kauba väljavõtmine kestis 5 minuti võrra rohkem, andis üle, sõitis ära,

mõne aja pärast tõi Kaldma raha, võib olla õhtul võttis samal päeval koorma peale Kadaka

teel. Kaup nägi välja nagu esimesel kahel reisil, briketid teibitud, sigaretiploki suurused,

võisid olla suuremad, umbes 12 tk. Haagises läks kauem aega, haagis oli vana, kruvid olid

roostes, oli raskem lahti keerata. Võrreldes originaaliga ei olnud haagist muudetud, seal on nii

nagu on, ainult et pani kinni praod, et vesi ei satuks sisse. Alguses olid poldid originaalid,

pärast vahetas uute vastu. Selle reisi ajaks olid poldid vahetatud, võib-olla mitte kõik, suurem

osa. Kas Kaldma oli üksi, sel korral ei oska öelda, võib olla tuli kellegagi koos, ei pööranud

tähelepanu, töötas. Sai sel korral 4 tuhat eurot. Pool rahast endale, pool Dveilysele. Kuidas

Dveilys teada sai, ilmselt SMS sõnumi abil, võib-olla Kaldma juba helistas talle otse, teadis

juba numbrit, väita ei saa. Kuna esimestel kordadel, kui Arvidas leidis selle koha, see oli

kiirtee 27, 43. km ja Kaldmaga vestluses rääkis, ütles, et las sõidab maja nr 27 korter 43, st et

vana koht. Saatis sõnumi SMS Arvidasele sõida vanasse kohta. Arvydas andis auto üle nagu

alati tema elukoha juures. CMRl lehel 165 kd 2 stambil on kirjutatud Riia, Läti, läti keeles, et

on vigastatud 4 kotti, kuupäev 13.12. Ei ole Dveilysega tema Saksamaal karistamisest

rääkinud, vist on korra rääkinud, teadis kellegi teise kaudu. See oli 2001 aastal, asendati

rahatrahviga, oli ka reaalselt vangis. Dveilys juba töötas sel ajal firmas. Sel ajal korraldas

firma asju tuttav, kes ka tegeleb transpordiga, tal on oma transpordifirma. Tuttav teadis

äraolemise põhjust. Dveilyse palk 2005 aastal sõltus läbitud kilomeetritest, oli kokku lepitud

tasumäär, niipalju kui sõitis, lisaks iga päeva eest. Tariif oli tema meelest 27 Leedu senti

kilomeetri eest. Iga päeva eest ei mäleta, võib-olla 20 eurot. Panevežisest Petit-Rehaini ja

tagasi, üldine läbisõit 4 tuhat kilomeetrit, 27 senti kilomeetrilt, umbes tuhat litti, lisaks iga

päeva eest. Tuhat litti on umbes 300 eurot. Veoleping sõlmitakse enne veo teostamist, kas

otseselt või vahendaja firma kaudu, vahendusfirma oli Reineta. CMR koostatakse täielikult

pealelaadimisel saatja kontoris. Tekst kauba kohta on kirjutatud pealelaadija poolt, saatja

tempel, see antakse juhile. Arve esitatakse kohe pärast veo lõppemist, firmale saadetakse

originaal CMR saabumise templitega, esitab arve tasumiseks lepingu alusel, mis sõlmitud,

tasumine 2-3 kuu jooksul. Kui reis on toimunud, kaup peale laaditud ja maha laaditud. CMR

on olemas 8, 6, 4 eksemplaris, sõltuvalt piiride kogusest, esimene antakse saatjale, kolmas

saajale, ülejäänud vajadusel tollile. Saatjale reeglina üks, kõige esimene, vastuvõtjale kolmas,

üks eksemplar, kolmas leht on rohelist värvi. Ülejäänud jäävad vedajale, üks vahendaja

firmale, vajadusel kui toll küsis varem, kui olid piirid, siis tolli, nüüd ei ole enam vaja. On

firmasid, mis töötavad ööpäevaringselt, näiteks Coca-Cola tehas. Võttis koorma peale kell 2

öösel. Kadumaläinud autojuhi kohta oskab selgitada. Kui läks sõitu teine auto Volvo, jäi vana

Iveco alles. Et see ei seisaks kuni müüb, siis leidis isiku tänavalt, tundmata teda. Panid

koorma peale ja läks reisile. Varssavi lähistel jõi juht end täis, osutus alkohoolikuks, politsei

arreteeris juhi, juht müüs diiselkütuse maha, kulutas reisiraha ära, istus kinni 20 päeva. Juht

jättis auto tanklasse, telefon oli sees, kabiinis, ta ei vastanud, teda seal polnud. Kui juht lasti

välja, helistas ise, otsinguteks läks paar nädalat. Varssavi taga 100 km, pärast juhtumit lasi

juhi töölt lahti. Kui Sirvi sõitis Euroopasse autoga, siis kuidagi kohtus Dveilysega, nad otsisid

isikut. Ise sõitis Panevežisest Frankfurk-Odernini, juht helistas ise, ütles kus ta on, jättis maha

sõiduki, dokumendid. Läks autosse ja toimetas auto tagasi. Rääkis juhist Kaldmale, et auto

kadus koos autojuhiga. Kaldma ütles, et Sirvi sõidab koju, helistas Sirvile, et see sõidaks

parklad läbi, äkki näeb kuskil, kuidagi said Dveilysega kokku. Sirvi ostis üksi, ei mäleta.

Otsis ise kuni Frankfurt-Oderini. See oli võimalik, et detsembris, et klapib kokku neljanda

reisiga. Esimesel korral kui Kaldma palus tuua pakendi puruga, siis küsis Dveilyse käest, kas

on nõus. Dveilys küsis palju makstakse, kui vaja siis teatab. Klaarib ära kui vaja autot, siis

helistas, ütles, et vajab autot, küsi, kus asub. Teatamise skeem oli selline, et Kaldma helistas

talle, ütles, et vajab autot, kus auto on. Saatis sõnumi Dveilysele, see vastas, kus asub. Selle

teate saatis edasi Kaldmale. Pärast Kaldma ütles, et las olla vanas kohas. Saatis teise sõnumi,

et sõida A 27-43. Kaldma sõnadest sai aru, et kohtusid. Aleksandr küsis, vastas, et auto sõidab

sinna kohta. Pärast kui koorem peal, sõitis tagasi, helistas Poolast, küsis auto kohta, mõistis, et

on kõik korras. Dveilys kohtus Hollandis Sirviga, võtsid narkokoorma peale ja juba sõidab

tagasi. Et Dveilys kohtus Sirviga sai teada Aleksandr Kaldma käest. Sirvi tema meelest talle

ei helistasinud, ei saatnud sõnumeid 2005, see oli juba 2006 tema meelest. Sai teada, et

Dveilys sõidab tagasi. Tutvus Kaldmaga ühiste tuttavate kaudu, seal olid endised naabrid,

sõbranna Taiva abikaasa, Kaldma tundis teda. Oli sünnipäev, kutsuti tema abikaasa, läksid

sinna, kus tutvusid, see oli tema elukoha naabruses. Ise ei olnud nendel sünnipäevadel käinud,

aga abikaasa käis varem. Abikaasaga Kaldmast juttu ei olnud. Pärast tutvumist sünnipäeval

sai Kaldma teada, et ta on transpordifirma omanik. Tuli jutuks, millega tegeled, vastas, et

autode müümisega ja kaubaveoga, vahetasid telefonid ja kõik. Siis Kaldma huvi ei ilmutanud.

Tema kodulinn asub Via Baltika teel. Siis, kui Kaldma käis Euroopas, käis tema juurest läbi

pooleks tunniks, et teed juua. Tema äri oli seotud autodega, oli midagi ühist. Kui ilma

haagiseta tuli, siis kui auto sõidab tühjana siis CMR pole vaja. Kui tuli tagasi kauba järele, siis

vormistasid CMR ära. See on toimikus olemas, on näidatud uurimise ajal. Volvo

vormistamine läbi raamatupidamise käis nii, et tõi ostu-müügilepingu, autoinspektsioonis pani

arvele, sai litsentsi. Oli esitatud faktuurarve sõiduki ostu-müügi kohta, mis on

raamatupidamisdokumentides. Maksis Tallinnas sularahas, maksekorraldust ei olnud.

Raamatupidamises kirjutati välja väljamineku order müüjast firma nimele. Osa tema raha oli

raamatupidamises, kirjutas selle peale dokumendi, mis kaasas oli, umbes 2 tuhat eurot. Kuidas

ülejäänud oli vormistatud, ei mäleta, vaja vaadata dokumentidest, auto maksis 6 või 8 tuhat.

Täpselt ei mäleta kuidas oli Kaldma makstud osa vormistatud, raamatupidaja vormistas, et

raha firmale laenas, kas abikaasa, aga Kaldma nime seal ei figureerinud. Kui sai raha ametliku

veo eest, siis raamatupidaja vormistas, et teatud osa tuleb tagastada isikule, kes laenas raha.

Raamatupidaja oli suure kogemusega. Sularahaga arveldus Kaldmaga toimus nii, et Kaldma

pidi maksma narkoraha, ta ei maksnud, teatud summa läks peale reisi maha. Tal oli kuskil

üles kirjutatud palju on talle võlgu. Kaldma osa raha talle andis, auto eest raha ei maksnud,

võttis summast maha pärast reisi. Raamatupidaja vormistas võla tagastamise, kes laenas

firmale, oli kirjutatud välja. Pangast sai sularahas, andis sularahas. Kiirtee A27 43. kilomeeter

asub Hollandis. Võimalik et oli juhtumeid, kui auto asus teises kohas, lükkas edasi asja. Kui

oli sobivas kohas, siis teatas talle. Kaldmaga ei olnud juttu kui tihti reisid toimuvad, Kaldma

ütles, et läheb sinna ise, teatab, millal läheb autot vaja. Esimesel reisil, kui tihti vajatakse, seda

pole rääkinud. 2005 käis Kaldma tema juurest läbi mitmeid kordi, aga ei mäleta. Marsruut oli

Kaldmal Eesti – Euroopa. Mõnikord rääkis kuhu konkreetselt sõidab, oli juttu, aitas teda.

Kaldma ostis sõiduki, mootor jooksis kokku. Leidis Kaldmale vedaja, kes toimetas selle

sõiduki Panevežisesse. 2005 oli tema meelest see. Suvi oli vist, lund ei olnud kindlasti. Küsis

Aleksandrilt, mis sellega teha tuleks, Kaldma vastas, et kui saad, siis remondi mootor ära.

Olid koos Sirviga. Aleksandr ei rääkinud kes sõitis, ütles, et said väga odavalt kätte, sõiduk

oli Chrysler Voyager. Leedust oli seoses Saksamaal istumisega ära paar aastat, 2001 lõpust

kuni 2003 lõpuni või 2004 alguseni. Selgitab, et CMR peaks juhil olema kaasas, tühjad

blanketid templiga. Tühjad CMR blanketid, täitmata, koopia kauba lepingust, kuid see ei ole

kohustuslik, mitte alati kohustuslik, kui juht on reisil, siis puudub, võimalik saata

laadimiskohta. Kaasas peab olema litsents rahvusvaheliste vedude teostamiseks, vastavad

tunnistused, tehnilised passid sõiduki ja haagise kohta. Kui toimus vedu väljaspool Euroopa

Liitu, siis ka TIR kaart. Võib olla midagi unustas. Need CMRid ostis spetsiaalsest kauplusest

Leedust. Müüakse firmadele, kes teostavad rahvusvahelisi kaubavedusid, ühes kaustas on 100

eksemplari. Juht andis saatjale täitmiseks. Müüakse 100 kaupa, ostmisel on seeria number ja

kuuekohaline number, numbrid on pakis järjestikku. Püüdis võtta neid järjestikku, aga võib

olla kaust lagunes laiali ja kui kokku korjas, siis ka mitte järjestikku, ei ole seaduses ette

nähtud, et järjestikku. Autojuht pidi kindlasti olema pealelaadimise juures, juhatab kuhu

kaupa panna, et oleks õigesti laaditud, et ei oleks õnnetusjuhtumeid. Autojuht peab kindlasti

olema ka mahalaadimise juures. CMRil on märge mahalaadimise kohta. Vastutab kauba

säilimise eest, kuid kaup on alati kindlustutud, vastutab kindlustuse enda ees. Tärklisekottide

purunemisel arvati maha rahast, mida pidi talle makstama. Seda tegi kauba saaja Riiast. Ei

hakanud vaidlema, võeti maha 100 eurot. Autojuht ei vastutanud, kanti maha firma kuludesse.

2005 teisel poolel ei sõitnud Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, käis ainult Saksamaa

piirini, Venemaal ja Balti riikides. Ivecol, kui otsiti taga kadunud juhti, oli esimene ja viimane

reis. Sõidumeerik oli Ivecol kindlasti. 2005 sõidumeeriku lehed 2007 aasta lõpus, uue aasta

alguses kodus kamina ees vaatas neid oma firma sõidumeerikuid ja mis ei olnud vajalik, oli

aegunud, et vähendada mahtu, viskas kaminasse, põlesid ära. Leedu transpordiinspektsiooni

kohaselt transpordifirmade sõidumeerikud peavad olema raamatupidamises mitte üle 12 kuu.

Viskas ära, kuna olid aegunud. 2006 aasta omad on olemas. 2006 punase Volvoga sooritati

narkoreise, seda arutatakse teises menetluses. Pärast Kaldma tellimust võis ooteaeg kuni

tellimuse täitmiseni olla võib-olla nädal, võib-olla mitu päeva, sõltuvalt sellest, kus oli auto, et

jõuaks koormat maha laadida. Kui Kaldma helistas, siis süttis tuli sai aru, et tema number,

riigi kood, mõnikord Saksamaalt. Kaldma mainis talle seda, et on kinni istunud, seda kui

kaua, mille eest istus konkreetselt, ei öelnud, ei ole küsinud. Mõnikord oli koos Kaldmaga

Sirvi, kas istus autos või oli eemal, praktiliselt ei ole temaga suhelnud, nägi eemalt. Zeinalovit

nägi esimust korda novembrikuus ja paljusid teisi, kes osalesid menetluses, varem pole

näinud. Zeinalovit on näinud ainult kohtus, enne pole näinud. Seda, et tegemist oli hašišiga,

teab ainult Aleksandr Kaldma sõnadest, ise ei erista neid. Sirvi sõitis tema juurest Leedust läbi

mõnikord koos Kaldmaga, ka üksi, kui tihti käis, ei oska öelda, umbes 5 korda, võib-olla

rohkem, ei oska öelda. Täpselt ei suuda meenutada, kas oli kordi kus Dveilis ei oodanud ära ja

sõitis Hollandist ära, võis olla, Aleksandr helistas, rääkis Aleksandrile, et autojuht on närvis,

ei suuda rohkem oodata, mille peale Aleksandr ütles, et las sõidab pealelaadimisele, järgmine

kord, võimalik, et nii oli. Ei ole teada kuhu Dveilysele üle antavd kotid jäid, kas jäid Sirvi,

Kaldma kätte, seda ei näinud. Kastutisele antud kaubaks olid mäletamist mööda palettide

toorikud, Euroopasse, kas Saksamaale, Belgiasse, kui vaadata raamatupidamise dokumente,

seal on CMR ja kuupäevad. Reisitšekid on kõik raamatupidamises ja tuleb säilitada vähemalt

5 aastat, seal on olemas. 2005 aasta teisel poolel auto ühtegi päeva ei seisnud, jaanuarist käis

auto Euroopas, Balti riikides, sõitis kogu aeg, oli teel välja arvatud siis kui läks rikki.

Rikkiminekud juhtusid mitte harva. Seda Ivecot kasutati ka pärast seda kui juht end täis jõi,

kuid temalt küsiti autojuhi kohta, see oli viimane kord. Sõidukit kasutati edasi, kuid mingeid

narkoreise ei teostatud. Need juhtumid, kus Kaldma helistas ja auto ei olnud saadaval, olid ka

2006 aastal, raske meenutada kuupäevi, võib olla Kaldmale meenub rohkem, või auto oli

ametliku koormaga. Täpselt ei tea millal need juhtumid olid. CMR leht 169 kd 2

seerianumber on üleval paremal pool, tema CMRid olid kuuekohalised, kuid juhtus, et firma

andis enda oma, 4nda reisi puhul, seal on võimalik, et teised järjekorranumbrid. Tema CMR

on ümmarguse templiga, lk 121, vabandab, seitsmekohalised numbrid. Leht 169 on Hollandi

oma, kui juht tuli pealelaadimisele, siis CMRid olid juba ettevalmistatud Hollandi

blankettidel, nad tema omasid ei võtnud, andsid dokumendid omalt poolt, erinevad tema

omadest, autojuht pidi alla kirjutama. See kaup oli mõeldud vedajale Transimexa, mingil

põhjusel nad loobusid sellest kaubast, andsid tema firmale. Ütles, mis firmast on, et mitte uut

kirjutada, tõmbasid maha, kirjutasid Reisita asemele. Dveilyse ametikohustus oli autojuht-

ekspedeerija, tema oli Dveilyse tööandjaks. Kui küsiti kuidas Aleksandr Kaldma arveldas,

ütles, et väike osa sularahas, mis läks diiselkütusele, alates 4ndast reisist jätkus ka aastal 2006,

aga kolm esimest reisi arveldas sularahas. Tõmbas võla maha paberilehel, 3 esimese reisi

puhul andis sularahas.

Süüdistatav Roman Vaštšenko seletas, et ta ennast temale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ei tunnista. Aleksandr Kaldmad tunneb, täpselt ei mäleta, umbes aastast

2004. See oli spontaanne tutvumine, käis tema töö juurde ühe teise ühise tuttavaga, tänu

sellele tutvusid. Tema juures käis Igor Prangel, kes on ühine tuttav, käis töö juures väga tihti,

Kaldma käis tihti koos temaga. Aleksandr Kaldma tööandjaks oli ta tunduvalt hiljem. Ei oska

täpselt öelda millal Aleksandr Kaldma tööle asus, peab vaatama raamatupidamise

dokumentidest, sealt selgub täpselt, umbes aastal 2005. Sel ajal oli tal transpordifirma Palles.

Omanik oli Anatoli Vaštšenko, ise oli juhatuse liige. Aleksandr Kaldmal mingisuguseid

kohustusi ei olnud, inimlikult palus, et oleks vormistatud ametlikult tööle. See oli

transpordifirma, millel oli litsents, kiirkindlustus, oma transport, teostas kaubavedusid

Euroopast Venemaale. Sirvit tunneb täpselt samamoodi nagu Aleksandr Kaldmad. Asi on

selles, et juba Kaldma käis koos Sirviga seal. Esimest korda ei mäleta, aga tutvus vist aastal

2005. Kazimieras Šmidtast ei tunne, võib-olla on näinud, isiklikult ei ole tuttav. Temaga koos

ei ole midagi teinud. Abiellus 27.10.2005, abieluvaralepingut ei ole sõlminud. Oli ka

pulmapidu, osaliselt finantseerisid vanemad, osaliselt ise. Käisid ka pulmareisil, pulmapäeval.

See oli üks tema vanemate kingitustest pulmadeks. 2005 käis veel puhkusereisil. Pariisis,

Londonis, Türgis. Reiside eest maksis ise. Elab praegu Karusambla 25, maja kuulub isa

abikaasale. Laen on võetud tema nimele, 3,5 miljonit. Ei mäleta kuidas toimus laenu

maksmine, kas kõik pangaülekandega, osa sellest läks laenu kustutamiseks, mis oli võetud isa

poolt. Sularahas isiklikult midagi ei ole maksnud. Ei käinud notari juures vormistamisel, ei tea

kes, mida sularahas maksis. Ei tea kas selle maja eest on midagi sularahas makstud, maja

soetamisel ei teadnud. Praegu võetakse raha, pannakse panka, võetakse maha. Laenu maksab

tema isa. Tollel hetkel oli isal nii mugavam, et laen on tema nimel. Teab, et iga kuu 15.

kuupäevaks tuleb laen tagasi maksta, kui on võimalus, isa kannab üle, kui puudub, annab

sularahas. Temale kuulub kinnisvara Õismäe tee 117-36 korter. Omandanud ei ole, on

omanik, vanemad kinkisid kui oli 16 aastane. Dokumentide järgi 2004, 2005, kui OÜ

osamaks kirjutati tema nimele, muutus valdajaks, võib-olla ka 2003 aastal. See oli enne

abielu. 2005 aasta teisel poolel elas võimalik, et Kreutzwaldi 11, ei mäleta, võib olla ka

Karusambla teel, ei mäleta millal sinna kolis. Aadress oli Kreutzwaldi 11-3. 2005 sõitis

autoga Mercedes C klass, kas Audi A8. Autod kuulusid firmale. Ei mäleta, millal müüdi

Mercedes maha, kui see oli 2005 teine pool, pigem oli Mercedes 240 ARI, värvilt hõbedane.

Ei ole seda Audi A8 omandanud, võib olla oli 2005 lõpus, Võis olla, et hakkas kasutama 2005

lõpus. Registreerimismärk 490 MRC, värvus tumesinine, väljalaskeaasta 2004, maksumus

ligikaudu 600 tuhat. Omanik oli Hansa Liising, liisinguvõtja Kinnisvara Kapitali AS. Töötas

2005 aastal AS Spalles direktorina. Palk oli 5 tuhat krooni kuus. Kui raha oli arvel, maksti

kontole, kui oli sularaha, võttis sulas. Kui palju sai sularahas, ei mäleta. Palka igakuiselt ei

makstud, firmal ei olnud stabiilselt sissetulekut, ei saa 100% väita, et sai alati 5-kuupäevaks,

sai palka kuu aja, poole kuu võrra hiljem. Võimalik, et 49 000 krooni maksti aastas sularahas.

5000 krooni on brutopalk. Mis puudutab AS Spallest, siis oli see 2005 aastal ainuke sissetulek

kui abikaasa oma ei arvestata. 2005 kommunaalkulusid tasus vist ülekandega, tõenäolisem, et

ülekandega. Kreutzwaldi korteri eest tasus 2003 tõenäoliselt ülekandega, võimalik, et ka

sularahas. Kommunaalkulud olid ligikaudu 3 tuhat kuus. 2005 auto kasutamisega seotud

kulusid tasus firma. 2005 elas normaalselt. Jätkus söömiseks, jooksvate kulude katteks. Ei saa

öelda, et oleksid ostnud mingeid riided, et oleksid kuskil käinud. Abikaasa töötab

turismifirmas, agentide jaoks on piletid 25% reaalmaksumusest, sellepärast võimalus kuskil

ära käia odavamalt kui tavatarbijal, reisimas käis. Ka restoranis, kinos. Tutvus

arvelduskontode analüüsiga. Nii on kirjas paberil, ju on siis õige. 2005 aasta mais 21 000 ja

aprillis 9600 võib eeldada, et võttis isa käest. Ei tea kust isa selle raha võttis. 2006 oli palk

sama 5 tuhat bruto, maksti samamoodi nagu 2005, kui palju sularahas kui palju arvele, ei

mäleta. Võimalik, et 46 000 sularahas. Muid sissetulekuid ei olnud. Ei mäleta mida

sularahaga tegi. 2006 arvele pandud 188600 krooni, siis 2006 vormistati talle laen maja

ostmiseks ja igakuiselt tuli tagasi maksta, võib eeldada, et raha tuli isa käest, pani arvele, kust

läks laenu kustutamiseks maha. Karusambla 25 maja laen. 2007 oli palk 15 tuhat ligikaudu,

bruto, maksti samamoodi nagu 2005, 2006, see oli ainuke sissetulek. Võimalik, et sularaha

osa oli 12 000. 2007 aastal 168212 on saadud vanemate käest kuna raha läks laenu

tagasimaksmiseks maja eest, maksis Sampo panga arvelt ja kandis Sampo panka. Hansapanka

pandud 70 000 seotud sellega, et võimalik, et firmal Spalles olid raskused võlausaldajatega,

kus Spallese konto oli arestitud. Kuna tegevus oli seotud transpordivedudega, oli vaja kanda

raha autojuhtidele reisiks. Reisikuludega seotud, pani raha oma arvele, tegi ülekandeid

autojuhtidele samalt arvelt. Kui suur oli 2003 aasta palk, ei mäleta, võimalik, et 46 000.

Kuidas maksti, seda ei mäleta. Võimalik, et kõik maksti arvele. Lisasissetulekuid ei olnud. Ei

mäleta kust võttis 2003 aastal arvele 900012 krooni. Ahliman Zeinalovit tunneb. Kuidas

tutvus ei mäleta, võib oletada, et ühes seltskonnas või kuskil diskol, kus iganes. Ei suuda

meenutada, võib olla 2002, 2003. Tihedalt pole suhelnud, tihti käis tema asutuses Šeš-Bešis.

Telefoniga suhtles väga harva. 2005 võib-olla suhtles telefoni teel. Ostis Zeinalovi käest liha

koju. Mirza Jamalovit nägi Šeš-Bešis, isiklikult ei tunne. Kazimieras Šmidtast võimalik, et

nägi, ei tunne. Võib-olla nägi koos Aleksandr Kaldmaga, ei mäleta, kus võis teda näha. Võis

olla ka väljaspool Eestit, Leedus võis olla. Võib-olla ostis mingisugust haagist Spallese jaoks,

võib olla siis nägi. 2004, 2005 võib-olla. Aega on palju mööda läinud, ei saa 100% väita,

mälu järgi ei saa väita, et oli. Kui sõitis Aleksandr Kaldmaga, siis oli igasuguste kohtumiste

tunnistajaks, võib-olla samamoodi kohtus ka Šmidtasega. Käis Kaldmaga Venemaal, Lätis,

käisid Saksamaal, samamoodi haagise ostmiseks. Venemaal käis rohkem kui ühe korra. Ka

Lätis rohkem kui ühe korra. Saksamaal käisid veel kord. Leedus rohkem. Käisid

Kaliningradis, tuleb sõita läbi Läti, Leedu. Hollandis käisid siis kui läksid Saksamaale,

Kaldma võttis ühendust oma tuttavatega. Hollandis käis detsember 2005. See oli lõbusõit,

käisid mööda huvitavaid tänavaid. Vist oli seal üks öö, päev, öö, päev ja lendas Tallinnasse.

Läksid sinna Lätist laevaga Saksamaale, Kaldma oli autoga. Kreutzwaldi 11-3

kommunaalmaksete tasumise kohta raske küsimus, kui ise elas seal, maksis ise, oli aeg, kui

elasid koos vennaga, siis kulusid kandis vend. Õismäe korteri kinkelepingu kohta võib

seletada, et see oli korteriühistu, isa kirjutas avalduse osamaksude ümbervormistamiseks tema

nimele. Elas korteris alates 16 aastast, aga see oli 2003, 2004, 2005. Mis aastal kingiti, seda ei

mäleta. Võimalik, et 2003 või 2004. Kinnisvara Kapitali AS on venna firma, võimalik, et oli

dokumentide järgi mingis nõukogus. Rahaliselt ei ole selle firmaga seotud mitte kuidagi.

Abielus on alates 27 oktoober 2005 ja sellest ajast ühine perekonna eelarve. Abikaasa

sissetulekuid 2005 täpselt ei saa öelda, 2005 oli 10-12 tuhat, lisaks mingid boonused, ei saa

täpsemini öelda. Kulude, kommunaalmaksete tasumiseks kasutati ka abikaasa sissetulekuid.

Põhiline, mis kohtus uuritud dokumentidest ei vasta kuludele-tuludele, on tema nimele laen,

selle laenu kustutamine on isaga seotud kulu. Laen tagastati iga kuu 15 kuupäevaks, tuleb laen

tagasi maksta, võttis selle raha isa käest, pani oma kontole, läks maha laenu kustutamiseks,

see kestab senini. See on seotud sellega, et maja, kus elab, et ole vormistatud tema nimele.

Kui tema tuludele liita abikaasa sissetulekud, pilt muutub tunduvalt. Sugulased pidevalt

osutavad talle materiaalset abi. Ei oska öelda milline on kuus see summa. See on

kommunaalmaksete maksmisega seotud, eluvajaduste katteks. Vend elas Kreutzwaldi tänava

korteris 2004, 2005, 2006. Prokurör lisas materjalidele küll, kuid ei avaldanud abikaasa

sissetulekuid 2003-2007. Olga Vaštšenkoga on alates 1998 vabaabielus, ametlikult 2005

registreerisid, sellepärast ei ole tema sissetulekute arvestamine 2005 päris õige. Arvab, et

ühist eelarvet võib käsitleda alates 2002. Siis olid abikaasa sissetulekud natuke väiksemad,

kui palju väiksemad, seda ei oska öelda. Abikaasa vanemad on umbes 20 aastat lahus,

abikaasa isa elab teises riigis, kuid kogu selle aasta jooksul kandis üle elatusraha, tema teada

kandis mingile arvele, kus see kogus, sai selle terve summana 2004, 150 tuhat umbes.

Pulmakingiks 2005 põhiliselt oli raha 100-110 tuhat umbes. Ei saa öelda, et oleks Zeinaloviga

olnud sõbrad aga sõbralikud suhted. Tihti käisid Šeš-Bešis, nägid seal teineteist, suhtlesid,

käis lõunat söömas. Rohkem suhteid ei olnud. Ostis Zeinalovi kaudu liha. Oli olukord, liha

pidi olema marineeritud, aga polnud selleks aega. Kiirem oli osta valmis liha, valmistada

sellest. Võttis sealt ja mitte kauplusest, sest esiteks oli maitsvam ja teiseks Zeinalov andis

mitte restorani hinnaga aga päris hinnaga. Muid ärisuhteid ei ole olnud. Zeinalov ei ole tema

poole mingi palvega pöördunud. Suhted olid lihtsalt sõbralikud. M.Jamaloviga tutvunud ei

ole, keegi pole esitlenud. Nime teadis varem, aga perekonnanime sai teada detsember 2007

seoses esitatud kahtlustusega. Ei mäleta millal sai teada nime Mirza, võib olla üldse ei

teadnud, et nimi on Mirza. Ei saa öelda, et iga päev oleks teda Šeš-Bešisi näinud, tihti juhtus,

et tuli, restoranis oli ka tema. Mingit suhtlemist ei olnud. Hollandisse sõit oli sellest, et sõitsid

Saksamaale Lätist ostmaks haagist firmale. Aleksandr ütles, et väga odav hind, mingid

Kaldma tuttavad pakkusid. Kui jõudsid Saksamaale, Kaldma helistas, lõppkokkuvõttes ei

saanud ühendust. Kaldmalt laekus ettepanek sõita Amsterdami, vahemaa 100-120 km. Olid

Amsterdamis terve päev, ootasid kõnet tuttavatelt, keegi ei helistanud, küsimus haagisega jäi

lahendamata. Ise lendas ära, Kaldma jäi Amsterdami, pidi sealt sõitma autoga Eestisse tagasi.

Käis Leningradis seoses mööbliga, oletas, et võib toimetada Eestisse, oli Kaldma äriprojekt.

Pidid nägema mingeid näidiseid, mäletab, et ei näinud midagi õieti, mingisugused nimekirjad,

kuid lõppkokkuvõttes ei tulnud midagi välja. Lätis, Leedus käik sellega seoses, et oli üks

iseseisev sõit Kaliningradi, seoses sellega, et firma auto võttis kauba peale Soomes, see oli

elektroonikakaup, pealelaadimisel autojuht ei märganud, et kasti kate on vigastatud, aukudega

ning seni kui seisis Kaliningradis, oli tugev vihm, mis sattus läbi aukude, rikkus kaupa. Esitati

pretensioon firmale, seoses sellega käis Kaliningradis seda lahendamas. Mis puudutab Lätit,

käis palju kordi, ei oska täpselt öelda, seal elab sõber, käis tema juures külas,

nädalavahetustel. Leedus käik seoses kaubaga võib olla oli 2005 alguses. Isiklikke käimisi

Leetu ei olnud. Kaliningradis käis üksi. Lätis sõbra juures käis palju kordi sel aastal. Mitte

vähem kui 10-15 korda, põhiliselt üksi. Laps sündis 28 mai 2008. Ise elas Kreutzwaldi tänava

korteris 2005-2006, sealt kolis Karusambla majja. Oli Kinnisvara Kapitali AS nõukogu liige.

Tööülesannet ei olnud, oli puhtformaalselt. Ei mäletanud, kuna ei olnud kindel, kas oli

nõukogu liige või keegi. Audi A8 kasutamise osas ei saa öelda kuivõrd see oli seaduslik, kuid

auto osteti äriprojektina, kuna uus auto maksis 1,5 miljonit, oli leitud väga odava hinnaga, et

edasi müüa. Auto müüdi sama hinnaga kui osteti 1,5 aasta möödudes. Ei tea, kas on seaduslik

või mitte, et sellega sõitis ja firma kulud maksis. Lendas lennukiga ja Kaldma sõitis autoga,

sest ei olnud võimalik sõita läbi Poola, puudus viisa. Seoses sellega, et on hall pass, see oli

üks põhjustest, polnud soovi sõita 2 ööpäeva autoga, ei olnud garantiid, et lahkuvad just sel

päeval. Lendas tagasi. Oma meelest ei saanud oma passiga sõita läbi Poola. Helistas

abikaasale samal päeval, abikaasa tegi pileti, otsus tagasi lennata sündis kohapeal. Ei mäleta

kas oli mingi konkreetne aeg, et pidanuks tagasi olema, võis olla. Kas võis olla konkreetne

põhjus, ei mäleta, võib-olla oli, abikaasa võib-olla haigestus. Leedus iseseisvalt üksi ei

käinud, sellist ei mäleta. Kreutzwaldi korteris oli 3 tuba. Kokku elas seal neli inimest. Vend

tasus jooksvaid arveid kõigi eest. Aktsiaseltsi nõukogu liikmena tasu ei saanud. Materiaalselt

oli paremini kindlustatud vend. Vennal on päris palju äriprojekte, mis toovad tulu. Sel ajal oli

2 restorani linnas, alkoholi hulgimüügiga tegev firma, kinnisvarafirma, lisaks sellele palju

kinnisvara objekte, mis toovad tulu. Õismäe korteri rentis välja. Õismäe korter vormistati

tema nimele notariaalse tehinguta, on kindel, siis oli võimalik. Täpselt ei mäleta, võimalik, et

2003. Seal oli ühistu, see oli OÜ. Ei oska öelda, miks isa ülekandeid ei teinud, võib oletada, et

see oli isale mugavam. Kus isa raha hoiustas, ei oska öelda. Korteri väljarentimisel tulumaksu

ei maksa.

Süüdistatav Aleksandr Kaldma seletas, et tunneb Roman Vaštšenkot. Tutvusid 2004 lõpus

R.Vaštšenko kontoris, kui oli koos ühise sõbra Igor Prangeliga, käis kontoris arvutis surfamas.

Seal tutvus, firmas Spalles, vist Lootsi tänaval. On R.Vaštšenkoga vedanud narkootikume.

Ettepaneku tegi Roman Vaštšenko. R.Vaštšenko ei teinud seda lihtsalt, see on pikk jutt. 2005

alguses R.Vaštšenko vajas haagiseid, et lahendada oma transpordifirmat. Juhtus nii, et tema

sõbrad Leedust sulgesid oma firmad ja transport pandi müüki. Koos Roman Vaštšenkoga

sõitis Leetu, vaatasid, mis transporti seal müüakse. R.Vaštšenkole see ei sobinud. Kuna tulid

Panevežise linna, ütles, et on sõber, kes ka tegeleb transpordiga, küsib, kas saab aidata. See oli

Kazimieras Šmidtas. Sõitsid K.Šmidtase maja juurde, maja ees oli vana veoauto Iveco. Ajasid

juttu Kazimieras Šmidtasega, selgitasid välja, mis mudelit vaja, K.Šmidtas lubas otsida

midagi järgmiseks korraks. Kui tagasiteel tulid Leedust Eestisse, rääkis Vaštšenkole väikese

illegaalse äri kohta. Ütles, et selle vana Ivecoga tal õnnestub käia Inglismaal, kuna on olemas

väike peidik, veab kolme karpi suitsudega, see, mis ütles, ei tähendanud tulevase töö puhul

midagi, oli tühi jutt. Umbes kuu aega pärast jutuajamist tuli R.Vaštšenko tema juurde ja küsis,

kas see Kazimieras Šmidtase peidik, kas see on tagasiteel tühi. Ütles, et ei tea, isegi ei

mõelnud kunagi selle üle. Kazimieras Šmidtasega olid sõbralikud suhted, tihti käis Eestis,

hankis K.Šmidtasele odavat kütust. Vaštšenko oli kursis peidiku osas, rääkis üksikasjalikult,

pöördus tema poole selle küsimusega. Küsis, et mis huvid on selle vastu. R.Vaštšenko ütles,

et temale laekus ettepank vedada Hollandist hašišit. Oli üllatunud, teab, et R.Vaštšenko ei ole

kunagi narkootikumidega tegelenud, isegi ei ole selliseid tuttavaid. Esitas vastuküsimuse,

kellele seda vaja on. R.Vaštšenko sõltub täiel määral isast ja vanemast vennast, kui need

saavad teada, tekivad suured probleemid. Kui pärast Vaštšenko seletas, siis isiklikult nõustus,

teadmata, kas autojuht nõustub. Kellele hašiš kuuluks, selle küsimusele R.Vaštšenko esialgu

ei tahtnud vastata, kuid kui tungivalt palus, vastutus suur, suured rahad mängus, ütles, et Šeš-

Beš restorani direktor Alik. Kuna käisid seal restoranis iga päev lõunat söömas, siis pärast

näitas nägupidi. Küsis R.Vaštšenkolt, mis on koguseks, kuna teadsid selle peidiku mõõtmeid,

3-4 suitsukarpi. Esimese jutuajamise käigus tuleb paar mitte suurt kotti. Suitsukarbi mõõtme

all mõtleb kohta, kuhu läheb 50 plokki, plokis 10 pakki. Ise teadis, mis on hašiš. Teda

mõisteti Soomes süüdi hašiši eest, kui kandis karistust Rootsi vanglas, siis seal teda kostitati

hašišiga. Hakkas Hollandis käima 2004 lõpus, tekkisid teatud tuttavad, kes igal kohtumisel

topivad igasugused näidised. Ei ole elu sees kunagi suitsetanud ega tarvitanud narkootikume.

Siis näidised andis üle Sirvile, kuhu ta pani, ei tea. Ei tea mis on hašiš, alati mõtles, et

pressitud marihuaana. Marihuaana on taimse päritoluga nagu rohi, narkootikum, mida

suitsetatakse igas Hollandi baaris, hašiš on ka narkootikum. Kui R.Vaštšenko tegi ettepaneku

Hollandist tuua, siis ütles, et see läheb Šeš-Beši omanikule Alikule. Kes on Alik, ta ei

teadnud. Praktiliselt esimesel päeval, kui hakkasid käima Šeš-Bešis lõunat söömas, viibis see

isik seal terve päev, kõik näevad teda, kuid et see on Alik, sai teada pärast jutuajamist

Vaštšenkoga narkootikumide kohta. Kui R.Vaštšenko üldse pakkus seda tööd, siis ei olnud

kindel, kas tuleb midagi välja, kuna ei teadnud, kas autojuht nõustub, aga raha kohta ütles

kohe, et inimene pakkus 10 tuh eurot. Kui oli nõustunud, istus autosse ja sõitis Leetu

Kazimierase juurde koju, kuna selliseid küsimusi telefoni teel ei lahendata. Ütles

K.Šmidtasele, et mäletad seda inimest, kellega viimati käis, kelle nimeks on Roma. Ütles, et

tema poolt laekus huvitav ettepanek: kasutada peidikut Euroopast Eestisse. Enne seda sai

teada, et tagasi tuleb tühjana. Kazimieras Šmidtas küsis, mida tuleb vedada. Ütles, et hašišit.

K.Šmidtase reaktsioon selline, et esimene, küsis, mis narkootikumiga on tegemist. Ütles

selliselt nagu varem arvas, et pressitud kanep, taimse päritoluga narkootikum. Ütles, kui oleks

pakutud vedada pulbrit, poleks tulnud. K.Šmidtas tundis muret vastutuse üle, täiskasvanud

inimene saab aru, mis tähendab narkootikum, suured rahad mängus. Ütles, et ära muretse,

vastutuse võtab enda peale. Lubas, et hakkab isiklikult kontrollima, et midagi teist ei oleks

sokutatud. Kazimieras Šmidtas vastas samamoodi, et temast see ei sõltu, ise sõita ei saa, tal

on olemas autojuht, peab seda kõigepealt autojuhiga arutama. Kogusest ise ei jaganud, sai

info, et 2 suurt kotti, samamoodi edastas Kazimierasele. Raha oli üks K.Šmidtase esimetest

küsimustest, ütles, et inimesed on valmis maksma 4 tuhat eurot peidiku kasutamise eest.

Vastas, et kõik see informatsioon, peab ära ootama autojuhi, kes tuleb reisilt tagasi, arutama

temaga seda ettepanekut. Ettepanek ei ole sugugi tavaline, kõigil lapsed, pered, iga inimene

pidi sellega vabatahtlikult nõustuma. Pärast seda kui autojuht tuli reisilt tagasi, nädala pärast

K.Šmidtas helistas ja ütles, et on nõus koostööd tegema. R.Vaštšenko ettepanekust rääkis oma

sõbrale, kompanjonile Alari Sirvile. Edastas kogu R.Vaštšenkolt saadud info, K.Šmidtase

käest saadud informatsiooni, et võib koos seda teha, A.Sirvi koheselt nõustus sellega

heameelega. Siis ei olnud ühtegi reisi toimunud, üksikasju ei teadnud, kujundasid pildi, kuidas

hakkab välja nägema. Nende töö on võtta kaup üle R.Vaštšenko inimeselt Hollandis, anda üle

autojuhile ja võtta Eestis kaup vastu ja anda üle R.Vaštšenko inimestele. Selles seisneski

nende töö, midagi keerulist selles polnud. A.Sirvile ütles, et hašiš tuleb Hollandist, rääkis ka

rahast. Raha osas juhtus nii, et R.Vaštšenko selja taga jagasid kolmeks, tema arvates, et

pooleks kahe peale. Sirvile ütles, et makstakse 10 tuh eurot, sellest peab andma autojuhtidele,

ülejäänud neile. Autojuhtidele lubasid 4 tuh eurot Šmidtasele, ülejäänud 6 tuh kolmeks

jagada: Vaštšenko, Sirvi, Kaldma. Ausalt ütles K.Šmidtasele ja A.Sirvile kauba kohta, sest

esimene põhjus on see, kuna see oli vabatahtlik ettepanek, ei olnud harjumust töötada

inimestega varjatult, mis vastutus võib tekkida, kui on ebameeldivused. Kui varjatult, siis

kohtus võib tulla ette palju ebameeldivusi. Inimesed hakkavad solvuma, pärast võivad tekkida

suured ebameldivused, ähvardused, endal inimeste ees piinlik, kui petad, et võiks rahulikult

silma vaadata inimestele. A.Sirviga erilist kokkulepet polnud, alati teevad kõike koos, ühiselt,

raha jagavad pooleks. Selles asjas vaatas ettepoole, selles mõttes, kui oli viisa lõppemas, on

hall pass, olid plaanitud oma reisid teistesse riikidesse. Sellepärast teadis, kui ei saa sõita

Hollandisse, siis selle tööga saab hakkama Sirvi, kellel on sinine pass. Kui Vaštšenko tegi

ettepaneku, siis ei olnud seda, et see hakkab toimuma perioodiliselt. Laekus ettepanek, ei

teadnud, millal tuleb Hollandisse sõita. Teadsid umbes, nagu mäletab, esimene reis, kohe

teine reis, kaks esimest reisi toimusid hullus tempos. Millal toimus esimene reis on lihtsam

vastata kui kolleegil, esimene hakkas kohe kui tuli Lõuna-Ameerikast tagasi 2005 augusti

lõpus. Samal päeval, kui tuli otse lennukist. Vaštšenko ütles, et inimene juba Hollandis, võis

alustada pealelaadimisega. Kohe helistas Sirvile. Arutasid kõike Vaštšenkoga, helistas

Šmidtasele. Esimene reis toimus minutites. Kui tuli lennukiga Euroopasse, helistas juba siis

kui oli Euroopa teenus kättesaadav, R.Vaštsenko ütles, et töö ootab, ütles vastu, et täna jõuab

kohale, võib alustada, võttis kõigiga ühendust. Klappis kõik, ka Šmidtase autojuht oli

Euroopas. Hollandisse sõitsid samal päeval. Lahendasid lõpuni korralduslikud küsimused,

pidi saama eurod, andis 20 tuhat krooni, ehk 1500 eurot. Praktika näitas, kui sõita kuhugi

kaugele võõra isiku korraldust täitma, kui ei tule midagi välja, keegi ei taha hüvitada

transpordikulusid. Sellepärast kohe leppisid Vaštšenkoga kokku, põhimõtteliselt enne reisi

1500 eurot ehk 20 tuhat krooni. See, kes annab kauba Hollandis, peab kauba ka Eestis vastu

võtma, et ei oleks segatud palju isikuid. Sõitis koos Alari Sirviga, tema Mercedes E klassi 415

AVC. Ei olnud valikut, pidid kiiresti kohale jõudma. Kuna nende käsutuses oli järgmine päev,

öö, kui saavad autole laadida, kuna pidi võtma ametliku kauba. Ajaga oli kitsas, ütles

Vaštšenkole, et nende inimene oleks Hollandis, järgmisel päeval kell 11 õhtul ootas neid

viimase hetkeni teatud kohas. Muidu jõuavad Sirviga 23-24 tunniga Amsterdami. Jõudsid

kohale edukalt, mäletab, et hilinesid 30 minuti jagu. Umbes kell 1, kell 12 Sirvi kohtus

inimesega. Kui sõitsid sisse, kohe sõitsid Utrehti linna. Linna üldse ei tundnud, lihtsalt sõitsid

linna äärde, leidsid esimese ettejuhtunud hotelli. Visuaalselt hotelli mäletab, nimetust ei

mäleta, mäletab, et oli suur kirik, park, üleni oli valgustatud ja hotellihoone oli kollast värvi.

Hotell oli linna keskuse piiril. Registreeris end sisse kuna ajaga oli kitsas. Kuna oli lennu

pealt tulnud ja istunud kohe autosse, tahtis duši all ära käia. Ütles Sirvile, et sõitku

kohtumisele, võtku kaup vastu. Õige nime all end ei registreerinud. Tekkis harjumus, kui

soovib majutust hotelli, siis kunagi ei kirjuta õigesti oma nime ja sünniaastat blanketil, nagu

praktika näitab, läheb ilusti läbi. Kirjutab ees- ja perekonnanime, jätab vahele tähed, paneb

juurde, muudab numbri sünniaastas. Vastuvõtus kunagi keegi ei märganud. Kuidas A.Sirvi

hašiši kättesaamise koha leidis, see on asi, mida halvasti mäletab, loomulikult selle võisid

saada üksnes Vaštšenko käest, kuna tema juhtis kogu narkooperatsiooni. Raske meenutada,

paberilehel oli kirjas linn, mis maantee, kust keerata ja mitu meetrit alates pöörde tegemist

tuleb peatuda. Sirvi ütles, et temal läks selle koha otsimiseks 30-40 min, kuna unustati

kirjutada, et tuleb teha veel üks pööre. A.Sirvit nägi uuesti umbes paari tunni pärast. Oli

numbritoas, A.Sirvi helistas talle, küsis, mis toas ta on, kuhu sai majutuse. Kui jõudis kohale,

tuli üles, ütles, kuidas otsis kohta, kirjas oli küll õigesti, aga olid kõrged põõsad, tuleb sõita

põõsaste taha. Oli jäetud kirjutamata üks väike pööre. Küsis, kus on kaup. A.Sirvi ütles, et

autos pappkarpides, ei olnud rahul. Lubati, et on hästi pakendatud, tegelikult pakend selline,

et hašiši lõhna oli tunda. Läksid alla, istusid autosse, kuna ajaga oli kitsas, autojuht ootas

tanklas, vedas, et ei olnud Utrehtist kaugel. Vigu parandada oli vaja, kaupa pakendada ja

öösel mõtlesid välja. Ostsid tanklast teibi, ühes tanklas vajalikku kogust teipi ei olnud, tuli

sõita mööda maanteed, et osta uus kogus. Kahest tanklast sai vajalik kogus teipi ostetud,

parklas tagaistmel pakendas kõik pakendid üle, A.Sirvi seisis sel ajal väljas. Hašiši pakke nägi

pagasiruumis kahes pappkarbis. Pakendid olid kaalult umbes 3 kg, üle teibitud pruuni värvi

teibiga, mõned, kas katki või läbi lõigatud. Kui avas karbi, kohe tundis hašiši lõhna. Kui tõstis

pagasiruumist sõiduki tagaistmele, kaalusid umbes 20 kg. Üks karp oli 20 kg, teadsid, et

kaupa tuleb ligikaudu 40 kg. Teadis seda R.Vaštšenko sõnadest. Enne sõitu, kui rääkis

Vaštšenkoga, küsis tema käest, palus, et kaup oleks väga hästi pakendatud, vaakumis.

R.Vaštšenko ütles, et jah nii saab olema. Tegelikult aga osutus vastupidi. Kaup pidi olema

vaakumis, et ei oleks lõhna tunda, kui piirivalve kontrollib, et oleks mingi kaitsevahend.

Pärast üle teipimist sõitsid kohe kiiresti autojuhi juurde, kuna siis, kui olid Sirviga Utrehti

linna jõudmas, said läbi Šmidtase teada, kus tanklas neid oodatakse. K.Šmidtas oli närviline,

kartis, et ei jõua kohale, kuna Dveilys oli mitmeid kordi helistanud, küsinud, miks neid ei ole,

peab veel sõitma laadimiskohta. Teadsid, et seisab tanklas, Utrehti lähedal, umbes 20-30 km.

See oli Shelli tankla. K.Šmidtas lihtsalt kirjutas maantee ja km numbrid SMS vahendusel. See

oli peatee vist A2, suur tee Utrehti linnast lõuna poole, 23. pööre 44 km. Oli lihtne leida, 27.

mahasõit. Jõudsid Shelli tanklasse, jätsid oma auto Dveilyse veoauost eemale, kõigepealt

tõstsid kaubad autojuhi juurde. Rääkisid, küsisid, kuidas käsi käib, oli kõik ette valmistatud,

juht tegi katte lahti, peidiku vineeriplaat oli lahti keeratud. Võtsid Sirviga tema autost karbid,

tõstsid Dveilyse haagise kasti, ronis Dveilyse haagise sisse, jaotasid kõik pakendid peidikusse,

pärast panid peale plaadi, Dveilys keeras kruvid sisse, harjaga taastas endise olukorra prügiga.

Tema ise jaotas peidikusse. Koos Dveilysega, aga peamiselt tema, Dveilys andis talle

karpidest, tema jagas. Dveilysega enne seda reisi oli tutvus. Siis oli Kazimieras Šmidtase

käsutuses üks auto, Dveilys sõitis valget värvi Iveco haagisega. A.Sirvi seisis veoauto juures,

tegi suitsu, vaatas, et keegi ei tuleks mööda. Kuna sinna parklasse tulevad teiste veoautode

juhid, seisis väljas, et nad ei tekitaks eriti müra. Oli hilja, mistahes müra levib kaugele.

Kasutasid üksnes kindaid, pritsisid vedelikuga aga ei tea milleks, pritsisid kasti, ka pakendeid.

Tundus, et selline vedelik, et koer ei tunneks haagise vastu huvi. Vedeliku nimetust ei mäleta,

ostsid looma poest. Haagis oli töökorras, sellega veeti kaupa, igasugune prügi, tolm, enne

kasti avamist Dveilys pühib harjaga, et prügi oleks ühes kohas, et ei satuks plaadi avamisel

vahele, panid kauba sisse, kinni, kruvid sisse, teatud kruvid määris määrdeõliga, olid mingid

salakruvid, et oleks märgatav kõikjal mustus, kokku korjatud prügi jaotas laiali, et ei oleks

näha avamise jälgi. Peidiku asukoha osas tunnistaja Sirvi joonistas väga ilusti. Oli haagise

esiosas, see koht, mis veokil ühendatakse sadulaga, raami vahel asub, alt on kinni keevitatud

väga jäme leht, koos konksuga või kuidas seda nimetada. Peidiku mõõdud on laius 1,5 m,

pikkus 2 m - 2.10, 2.20, võib-olla rohkem, mõõtusid raske öelda, ei ole päris tasane, seal on

konstruktsiooniline süvend, keegi pole seda ümber teinud. Raske nimetada, kõik selle osad on

väga erinevad, varras, mis tuleb välja, millega ühendatakse veokiga, tuleb välja, sügav,

suitsupaki suurune 8 cm. Peidikusse paigutades Dveilysega ei rääkinud praktiliselt midagi, oli

pretensioon, et nii hilja, et peab väga kiiresti sõitma. Võttis vastu normaalselt, polnud temaga

millestki rääkida. Šmidtas arutas temaga kogu seda reisi. Ainuke, et esitas küsimuse, kui

pritsis vedelikuga, et mida ta teeb ja milleks. Ütles, et see on koerte vastu. Küsis, kas aitab,

vastas, et kui tuleb ette koer, siis veendub. Oli kogu jutuajamine. Pärast seda istusid Alariga

autosse, sõitsid tagasi hotelli, olid mõlemad väga väsinud, teel hotelli, 27 maanteelt peateele,

mis viib Utrehti linna, tee ääres asus hotell, mis meeldis. Ei peatanud seal, mõtlesid, et

tulevikus, kui sõidavad siis peatuvad seal hotellis. Hommikul sõitsid tagasi Eestisse.

Narkootikumidega Eestis kokkupuutumine kuulus nende kohustuste hulka. Temale teada

olevalt Dveilys jõudis Šmidtase majani, seal istus autosse Šmidtas, viis kauba ise Eestisse.

Šmidtas teadis, kus tuleb peatuda Eestis, oli pool aastat enne seda määratud koht Tallinnas.

Kui jõudis kohale, siis tulid koos Sirviga tema juurde. Kõigepealt, kui tuli Eestis ametlik kaup

maha laadida, siis sõitsid Šmidtase juurde, võtsid kaasa spordikotid, võtsid välja kauba,

jaotasid spordikottidesse. Välja võtmisel oli kaup samal kujul kui pani Hollandis sisse.

K.Šmidtasega alati arveldas Eestisse jõudmisel, andis 4 tuhat eurot. Kuidas Šmidtas seda raha

jagas, seda ei tea, ei topi oma nina teiste arveldusse. Kaks esimest reisi olid hullus tempos,

kõvasti närvitses. Juhtus nii, et kui kaup toimetati Eestisse, siis Vaštšenko ei olnud Eestis,

ühendust võtsid üksnes numbri kaudu, mille neile andis. Helistas, et kõik on korras, kuhu vaja

ära anda. R.Vaštšenko ütles, et andku mingi number, teile helistatakse, andis Sirvi numbri.

Talle helistas sama isik, kes andis talle Hollandis kauba üle, oli Mittal ja seletas, kus saavad

kokku, võtab kauba ära. Ise sinna ei sõitnud. Ütles A.Sirvile, et olete juba kohtunud ja käigu

üksinda ära, andku ära. A.Sirvi sõitis oma autoga, andis kauba inimesele ära. Sellega oli

nende töö lõppenud. Mäletab, et Mittal kasutas Läti koodi, tööga seonduvalt alati kasutas Läti

numbrit helistamiseks. Raha said siis, kui Vaštšenko jõudis tagasi, ei mäleta, kus ta oli, käis

abikaasaga puhkamas. Kui R.Vastšenko jõudis tagasi, kohe said reisi eest raha. Kohale

jõudmisel 2-3 päeva möödudes, ei-ei see oli teine reis. Raha said enne teist reisi. Teine reis oli

nädal aega pärast esimest. Kui tegid esimese reisi ära, pärast, kui andsid kauba Mittalile. Oli

Schengeni viisa lõppemas, tahtis maksimaalselt viisat ära kasutada, samal või järgmisel

päeval sõitis oma autoga Barcelonasse koos sõbraga. Kui oli tagasiteel, võttis ühendust

Vaštšenkoga, küsis, kuidas puhkab, R.Vaštšenko ütles, et tuleb varsti koju. Võtsid ühendust,

küsis kas sinu autojuht võib seal veel olla. Oli väga imestunud, et ettepanek laekus nii kiiresti,

ei osanud ette arvata, et tahavad nii tihti. Helistas Šmidtasele, Šmidtas ütles, et autojuht on

juba teel Euroopasse, sai aru selliselt, et kui tuleb kõik välja, vastas, et ole mingit probleemi.

Ütles Vaštšenkole, et on valmis kauba vastu võtma ja kohale tooma. Selliselt hakkas teine

reis. Paljudele helistas Eestisse. See jutt toimus teel Barcelonast, juba peaaegu Eestisse oli

jõudnud, võttis ühendust Sirviga ja ütles, et tuleb sinna jälle lennata. Sirvi ütles, et ei ole

hõivatud. Ütles Sirvile, et jõuab Eestisse, laseb Sergei kodu juures välja, võtab Sirvi peale,

kohe sõidavad, et oleks sõiduks valmis. Reisiraha loomulikult sai, muidu ei oleks teele

asunud. Kui sõitis Eestist läbi ja vaja sõita sinna, siis ütles Sirvile. Tuli Eestisse, helistas

Vaštšenkole, ütles, et on valmis Alariga välja sõitma, paari tunni pärast, et mida teeb

ettemaksuga. Ütles, et ei saa praegu aidata, asub kaugel. Ise ka lülitas sisse põhimõtte, et ei

saanud esimese reisi eest raha, maksis oma raha autojuhile. Raiskas korralikult, sellepärast

ütles, et leidku 2 tunni jooksul raha. R.Vaštšenko helistas, et ta sõidaks Šeš-Beši restoranist

läbi ja tema jaoks 20 tuhat ümbrikusse pandud. Läks Šeš-Beši, tütarlapsed tundsid neid

nägupidi, ei mäleta, mida ütles, aga koheselt sai ümbriku ja sõitsid Alariga ära. Raha oli eesti

kroonides. Pärast seda kui käisid Alariga Hollandis, panid kauba peale, selleks ajaks tuli ka

Vaštšenko reisilt tagasi, teostasid kõik arveldused. Teisel korral sõitsid Hollandisse tema

Mercedesega, 415ABC. Kaks esimest reisi toimusid hullus tempos, kui sõitsid Sirviga välja

Hollandisse teisele reisile, oli nende ülesandeks võtta kaup Mittalilt üle, ta ei saanud oodata.

Siis tuli kooskõlastada oma tegevus Šmidtase tööga, Šmidtas tegeles oma ametliku tööga ja

need reisid ei olnud nendega seotud. Teel Hollandisse nagunii sõidavad Panevežise linnast

läbi, käisid Šmidtase juures, ütles, et neil pole aega, et vastaku kiiresti, millal autojuht võib

kauba peale võtta. Šmidtas ütles, et ei jõua, hommikul võtab kauba peale. Ütlesin, et siis

peavad ootama hotellis, millal tuleb tagasi. Mõtlesid, et peavad ootama hotellis Sirviga koos,

kui autojuht oli haagisega teel, siis helistas uuesti Šmidtasele, kas on selline võimalus, et

autojuht võtab kauba peale, kas saab ühe osa avada. Kaup 40 kg mahtus ühte ossa, kuna

veoautos tuli 2 plaati eemaldada. Aga selle jaoks piisab ühest osast selle kauba koguse puhul.

Palus Šmidtast, et räägiks autojuhi pehmeks, et võib olla jätab kuidagi ühe osa koormast

vabaks. Nimelt selles haagises peidik koosneb kahest sektsioonist, kokku 8-10 vineerist plaati.

Ei mäleta täpset kogust, aga koht, kuhu võiks kaupa paigutada, siis peidik koosnes kahest

sektsioonist, kahest plaadist. Palus vabaks jätta üks sektsioon, mis asub esiseinale lähemal,

kus autojuhil on rihmad, tagavararatas tavaliselt. Pärast seda kõnet ütles Šmidtas, et 100% ta

ei anna aga proovib. Järgmisel päeval, kui olid jõudmas, siis sõitsid mööda Saksamaad,

Šmidtas helistas, ütles, et autojuhil õnnestus kaup selliselt peale laadida, kiirustage kaup on

peal. Ootab samas tanklas, kus kohtusite enne. Kiiresti jõudsid kokkulepitud kohta, see oli

samamoodi kell 11, 12 öösel, võtsid kauba üle, siis väljus autost, tanklas ootas Sirvit, et käiks

kohapeal ära, võtaks Mittalilt üle. Kui Sirvi võttis kauba üle, sõitsid sinna hotelli, mida

märkasid esimesel reisil, võtsid numbritoa, kiiresti pakendasid kauba üle. Viisid autojuhile

Dveilysele. Hašiši said samal kujul, pärast esimest reisi said informatsiooni, et seal on see

ainus pakendamise viis, sellepärast tuli enne reisi osta vaakumaparaat, kilekott, teip, kindad.

Originaalpakendi võtsid täielikult maha, võtsid telliskivikesed, panid oma kilekottidesse, tegid

vaakumi, siis selle panid vaakumi sisse, tegid teise vaakumi, pritsisid vedelikuga, teipisid.

Selline töö toimus hotellis. Telliskivid olid pruuni värvi, kord heledam, kord tumedam, oli nii,

et esimene kord telliskivikestel peal A, sellest poolel kaubal oli nr 1 peal, poolel oli nool peal.

Iga tükk oli markeeritud. Mõõdud olid 13 cm +/- 0,5 cm, laius 5-6, paksus 2,5-3, kõik sõltus

sellest, mis number on peal, väikesed ebatäpsused olid pool cm. Sai aru, et logo on pärit

mingist vabrikust, välja pressitud. Nendel reisidel tegid ühesuguseid pakendeid 3 kg kaupa,

12 kuubikut selliselt, nimetame 2 reas 6 kaupa, kuue tüki kaupa, tuleb välja 3 kg, kuna üks

tükk kaalus 250 g. Hašiši tükid olid tema meelest juba kottides, mitte kottides, ise ostsid

kotid, ostsid eelnevalt ratastega kotid, et oleks mugav kaupa hotelli viia. Kautšukist rattad

oleksid, mitte platsmassist, muidu tekitavad müra. Mittalilt saadud kaup oli standardne

pakend: 4,5 kg teibitud üle puuni värvi teibiga mitu kihti. Nagu tehase poolt iga tükk mähitud

õhukesse tsellofaanist kilesse. Vaakumpakendit ära võtta oli raske, oli kinni kleepunud.

Nendel kahel reisil oli ümber teibitud plastikuga, pruuni värvi ehitusteibiga. Mittal andis

Sirvile üle vist kahes vanas katki rebitud spordikotis. Ise ei ole neid tõstnud, Sirvi tõstis

samamoodi pagasiruumi, kui jõudsid parklasse, otse pagasiruumist võtsid pakendid välja,

panid oma ratastega kottidesse. Teisel reisil oli samamoodi nagu süüdistusaktis 40 kg.

Samamoodi panid kottidesse, tõstsid tema autosse, sõitsid kohtumisele autojuhiga, 27

maantee, 43 km, 44 km tegid tagasipöörde, et jõuda autojuhini, asus teisel pool teed, tuli

tagasi pöörata, sõita üle silla. Kui jõudsid parklasse, teda ei olnud. Helistas Kazimierasele, et

kus on autojuht, ütles, et on pahane, ei tahtnud oodata, sõidab koju. Olid imestunud, ei osanud

ette arvata, pärast selgus, et sõitis viimasesse tanklasse enne väljasõitu Hollandist. Kazimieras

ütles, et ootab seal tund aega ja sõidab ära. Koheselt kihutasid Sirviga sinna. Autojuhil oli

juba ametlik koorem peal, ühele peidiku sektsioonile oli juurdepääs vabaks jäetud, sõitsid

autojuhi juurde, ütlesid, et mis kassi ja hiirt ta mängib. Juht ütles, et tal on kõrini ootamisest,

tal on oma töö. Kõige tähtsam, et ootas ära. Et viska kaup sisse ja sõida ära. Juht avas kasti

katte, lasi alla kasti seina, puhastas puidust plaadi põrandalt, igasugused tema asjad olid seal,

rihmad, avas sektsiooni, viskasid kauba sisse, veendus tema juuresolekul, et keeras kõik kinni,

pani oma asjad tagasi. Pärast läksid juhist lahku, edasi jalutasid selle tankla ümber, et mitte

viia tagasi vaakumaparaati, lisatarvikuid. Jättis kõik tankla taga asuvasse metsa, leidsid sellise

koha, peitsid, kartsid sõita läbi Saksamaa nende asjadega. Vaakumaparaati kasutati

narkootikumidega seonduvalt. Kui Hollandist sõita Saksamaale, siis saksa politsei kontrollib

välismaa numbritega sõidukuid, ka koer on alati selle juures. Et mitte riskida. Sõitsid koju.

See tankla oli enne Saksamaad. Autojuht, kellele anti hašiš oli Arvidas Dveilys, kes oli valge

Ivecoga. Sirvi samamoodi seisis auto kõrval, sel ajal ise sisse ei roninud, Dveilys ise jaotas,

seisis haagise kõrval, jälgis. Kazimieras Šmidtase juhtimisel jõudis narkootikum Eestisse.

Samamoodi võtsid kauba üle nagu ka esimesel korral. Sirvi juba teadis kohta, kus tuleb ära

anda. Vaštšenko oli juba Eestis sel ajal, siis ütles, mis kell peavad olema selles kohas. See

koht on Saha-Loo piirkonnas. Alari Sirvi andis üle Margo Mittalile. Ise ta seal juures kahel

esimesel reisil ei olnud. K.Šmidtasele samamoodi tasus 4 tuhat eurot. Tasus kohe, võib-olla

oli selliseid hetki, kui pidi ühe päeva ootama. Ootas oma järgmist ametlikku kaupa. Raha

andis koheselt. Ise sai ka tasu. Enne tasu saamist Vaštšenko tagasi jõudes toimus tõsine

jutuajamine, seni kuni kaup liikus Eestisse. Jagasid Vaštšenkoga raha esimese reisi eest.

Vaštšenko sai esimese reisi eest 10 tuh eurot, ütles R.Vaštšenkole, et 4 tuhat eurot maksis

autojuhtidele, 1500-1600 eurot läks sõidukuludeks, ülejäänud raha jagavad kolmeks. Tuli

välja selline summa, et said 1000 eurot millegagi. Mäletab, et Vaštšenko ütles, miks otsustas

autojuhtidele nii palju maksta. Ütles, et on piinlik, et maksis liiga vähe. Lõppkokkuvõttes jäid

4 tuhande juurde. Ütles R.Vaštšenkole, et see teine reis, mille tegid, käisid Sirviga, panid

peale kauba, et otsustasid ise kauba pakendada, et tunda rahulikumana ja lubasid ka

autojuhtidele,

et

hästi

pakendatud.

Et

tekkisid

ettenägematud

kulud,

tuli

osta

vaakumaparaadid, kallid vaakumipakendid selle juurde, teibid, kindad, kõik mis läks vaja,

hotell, nende isiklik aeg. Üleüldse, kui edasi jätkub samamoodi pole mõtet koostööd jätkata,

õigustamatu risk. Ütles, et mingu Aliku juurde ja kaubelgu 1500 eurot peale. Ta tegelikult

käiski Šeš-Bešis, seletas ära nende olukorra ja Alik oli öelnud midagi vastu, et maksta peale

teise reisi puhul. R.Vaštšenko ütles, et hašiš on Šeš-Beši direktori Aliku jaoks ja näitas teda.

Uurimisel paljust ei rääkinud, oli väga palju ülekuulamisi, üritas vähem rääkida, otsustas, et

hakkab tõtt rääkima. Esimesel narkoreisil kasutas oma passi, juhiluba, pangakaarte. Tal on

hall pass, välja antud Eesti Vabariigis. Teisi dokumente reisidokumendina ei kasutanud.

Hotelli sisse registreerides oma aadressi ei kirjutanud, alati kirjutas, et on Venemaalt, Moskva

linn, suvalise tänava, kuna passis ei ole kodust aadressi. Esimesel reisil kui narkootikume

paigutas, oli treiler tühi. Varem oli kokkupuudet narkootilise aine salakaubaveoga, aga mitte

suurtes kogustes, nad ei olnud pakitud vaakumisse, lihtsalt teibiga. Oli arusaam, et korralikuks

narkootikumide salakaubaveoks on vajalik, et oleks vaakumisse pakitud. See oli kolmas reis,

kui pani ööseks oma garaaži marihuaana. Ja veel üks kord detsembri keskel, siis tuli ka hašiš

panna oma autosse, ainult need juhtumid hoidis enda juures. Esimesel reisil sai tasu hiljem

kätte, Vaštšenko oli kuskil puhkamas, ei tea kus maal. Oli põhimõte, et enne reisi ette ei võta

kui on kätte saadud reisiraha ettemaks. Šmidtasele maksis kohe, kuid need on 2 eri asja, kui

sõidad kellegi jaoks tööd tegema, tuled tagasi, siis võib juhtuda, et transpordi eest ei anta raha.

Šmidtase töö oli tehtud, kaup toodud, raha sai igal juhul, Vaštšenkolt võib seda iga hetk

saada, raha ringles, nii siin kui seal. Hirmu ei olnud, et ei saa raha, töö on ju tehtud, töö eest

saab alati raha. Tol ajal eeluurimisel mäletas paremini, kui ei nimetanud, siis oli see tingitud

sellest, et ei tahtnud kaasata rohkem inimesi, aga et ei nimetanud, siis vastas kõikidele

küsimustele üldiselt, detailidesse ei süvenenud, 70 episoodi, ei saanud teisiti vastata. Teise

reisil kasutas sama reisdokumenti nagu esimesel. Kuidas hotelli registreeris, ei tule meelde,

sama pass oli küll, aga kuidas täitis blanketi. Teisel reisil oli teises hotellis, ei küsitud kunagi

passi. Neljandal reisil olid samad dokumendid, võis olla teine pass, kui viisa oli läbi, oli

Boliivia viisa sees, autoga üle piiri sõites siis piirivalvuritele ei meeldi Boliivia viisa, võttis

uue passi. Neljandal reisil oli uus pass, ka Eestis välja antud hall pass, sees Schengeni ja

Poola viisa. Neljandal korral ei olnud ta üksi, võis ennast registreerida, ka Sergei Lodi, pigem

ise, oli naljakas hotell kesklinnas. Märkis aadressiks nagu alati, Moskva, Tšaikovski tänav,

mingi maja nr. Neljandal reisil kui paigutas treilerisse, oli treiler tühi. Peale nende reiside, mis

süüdistuses kirjas oli viies reis koos Roman Vaštšenkoga 2005 algul ja kui Sirvi tõi Eestisse.

Kas 2005 alguses käis Hollandis, ei mäleta, see ei olnud narkoreis, käis, kuid ei olnud

narkoreis. 2005 alguses käis Alari Sirviga, nagu Alari Sirvi ütles, käisid 2004 ja 2005 alguses

kaks korda koos tablettide järgi Rootsi jaoks. 2005 lõpus oli viies reis koos Roman

Vaštšenkoga. On karistatud 1 kord Soomes, 2 korda Rootsis salakaubaveo eest. 1997 Rootsis

sigarettide suur partii, 2000 piirituse vedu, 2001 Soomes korterist leiti 44 kg hašišit.

Süüdistuses märgitud kõigil kolmel korral suundus Hollandisse Eestist. Kõikidel

süüdistusaktis märgitud reisidel oli juhiks, kellele narkootilisi aineid peidikusse pani, Arvidas

Dveilys. Kõigil neljal korral võttis ise narkootilise aine Eestis vastu autojuhilt Kazimieras

Šmidtaselt. Isiklikult ei ole Zeinalovilt kunagi raha saanud. Samuti ei ole kunagi Zeinaloviga

olnud juttu narkootikumide veost. Kui paljudes kuritegudes süüdistatakse, seda ei tea, on

olnud üle 70 episoodi, 14 protsessi. Salakaubavedu. Margo Mittaliga tutvus arvatavasti 2005

novembris. Enne seda tutvus Mittaliga Sirvi, peale 3-ndat reisi oktoobris. Novembris Sirvi

ütles, et lähme kohtuma Mittaliga, ühel päeval kohtusid Rossos Sikupilli kaubanduskeskus,

olid kolmekesi, Sirvi, tema ja Mittal. Kohtumine oli seotud tulevase narkoveoga. Et on

inimesed, kes on huvitatud hašiši partiidest Venemaa jaoks. Siis arutasid, Mittal tegi oma

ettepaneku selle kohta. Pärast Kažimieras Šmidtas ei saanud anda kohe vastust, enne kui ei

olnud rääkinud autojuhiga. Selleks kohtusidki. Ei nimetanud isikuid, kelle jaoks vedada. Huvi

ei tundnud. Mittaliga tekkisid usaldusväärsed suhted kohe esimesest kohtumisest. Ei mäleta

kas tutvustas Mittalit oma ringkonna inimestega, käisid koos Venemaal 2007 alguses. Teab, et

Mittalil probleeme ei olnud, seda, mida ärist rääkis, et tegeleb spordiasjadega, pakkus tulla

oma kontorisse, valida midagi. Rossos jutt oli pealiskaudne, kogu asja kohta sai lihtsalt

informatsiooni,

ei

teadnud,

kas

läheb

korda

see.

Mittalil

tekkisid

probleemid

aserbaidžaanlastega, ebameeldivused. Et kui ei saa töötada Venemaaga, ta lõpetab igal juhul

töö nende aserbaidžaanlastega. Veod Venemaale läksid korda, kohe peale uut aastat 2006.

Korduvalt rääkis, et aserbaidžaanlastele on vaja kaupa tuua, siis ei ole vaja riidu minna, kuid

Mittal oli kategooriliselt selle vastu. Vedasid sama hašišit, mitte 40 kg kaupa, vaid 100 kg

kaupa. Hiljem 2006 keskpaiku vedasid veel, kuid Mittal juba osa ei võtnud. 2005 aastal samal

ajal kellegi teise huvides ei töötanud. Otsustas pärast kaitsjaga vestlust anda õigeid ütlusi, on

täiendavad episoodid. Kui poleks jutuajamist kaitsjaga olnud, siis oleks andnud õigeid ütlusi,

kuid ilma nende kahe episoodita. Kavatses rääkida süüdistusakti raames ja sellest mitte

väljuda, ei oleks rääkinud 5ndat reisi. Ei ole midagi kaotada, need 2 asja teda enam ei päästa.

See on seotud sellega, et korduvalt kuulis, et tekitati ebameeldivusi tema perele, kuulis

sugulastelt, neilt küsiti raha, kasutades tema nime, et Kaldma annab kõik üles, kirjutab kõik

süüdistusakti, räägib järjest, et protsess tuleb keeruline, pikk, sellepärast otsustas ilustada.

Praegu rääkis tõtt. Narkoreisidest siis üks oli lisaepisood. Subotexi vedu kaitsja

Olovjanišnikovi kaitsealuse poolt ei pea lisaepisoodiks. See oli enne tema reisi Boliiviasse

2005 keskel. Enne esimest reisi. Lisareis, millest enne rääkis oli 15 detsember kuni 22

detsember 2005. Kestis üks päev, võib eksida päevaga, võib olla 23, mäletab hästi seda reisi.

See on nii, et päev, mil sõitsid Eestist välja ja 22 või 23 saabus kaup Eestisse, tõi kohale

Kažimieras Šmidtas. A.Sirviga tutvus 1992, Sirvi töötas tema juures. Tal oli gaasiseadmete

paigaldamise firma, Sirvi töötas paigaldajana. 90ndatel aastatel korduvalt kasutas Sirvit oma

salakaubavedudes. Ei ole kuidagi võtnud osa narkootikumide veost, välja arvatud tänane

süüdistus. Jutt, et alati töötavad koos ja jagavad kõik pooleks, see kõik oli 90nendatel kui

vedasid piiritust, sigarette Skandinaaviasse. Sellest ajast kui hakkasid tegelema

salakaubaveoga. Kui oli süüdi mõistetud 2000, 2001 salakaubaveo eest, siis selles Sirvi ei

aidanud. Rootsis sai 40 kg hašiši eest 4 aastat 6 kuud. Vabanes veebruaris 2004. Alates sellest

ajast ei töötanud, mitteametlikult tegeles väikese äriga. Visuaalselt teadis R.Vaštšenkot 90

aastatel, tutvusid vahetult 2004 lõpus, Igor Prangeli kaudu, nende ühine tuttav. R.Vaštšenkol

on kontor kesklinnas, Igor Pragel käis tihti kontoris, et internetis surfata, juhtus seal olema

kabinetis, seltskonnas tutvusid. Teadis, et on Oleg Vaštšenko vend, sõbralikud suhted olid tol

ajal, teine asi, Pääskülas oli restoran, Roman oli seal, seal teda nägi. Käib seal tihti. Ainult

näidati, et see on Roman Vaštšenko. Kuna käisid ASs Spalles, ametlikult vormistas end tööle,

et maksta makse, käis tihti tema kontoris. 2005 lõpus vormistas ASs Spalles tööle. Oli lihtsalt

vormistatud, ei leia, et see oli töö. Kuna neil laabus hästi see äri, tekkisid head sõbralikud

suhted, palus, et vormistaks teda ametlikult, et saaks endale lõpuks tööraamatu. Oli

R.Vaštšenko pulmas abikaasaga. Pulm oli kallis. Korraldati Raekoja platsil, Raekoja hoones.

Kõik oli seal, nii registreerimine kui ka pulmapidu, pärast istus limusiini ja sõitis lennujaama

ning läks pulmareisile. Firmas midagi ikka aitas, isegi kui ei olnud veel vormistatud, kuna see,

kes logistikaga tegeles, kes töölistega töötas, viia kuskile dokumendid või remondibaasi sõita,

kui Vaštšenkol polnud aega, või sõidutada mõnda töölist kuskile. Igor Prangelit teab alates 90

aastatest. Suhted sõbralikud, hoidis distantsi kuna Igor Prangel tegeles narkootikumidega. Siis

sai teada, kui üks kord käis temaga Hollandis oktoobris 2004. Palus, et tutvustaks teda oma

tuttavatega Hollandis. Tahtis osta mingit, temale ei olnud see asi huvitav. Sellel tuttaval oli

võimalus narkootikume, seda kaupa kätte saada. Sõbra nimi on Sanja, sama nimi nagu temal

Aleksandr, vene nimi aga ta on leedulane. Ise on Sanja teenuseid paar korda kasutanud. Nagu

Sirvi rääkis 3 reisi seotud Hollandis, kui Sirvil oli 3 siis 3, 2004 lõpp 2005 algus, 2 reisi

Rootsi, üks Eestisse. 2005 esimesel poolel oli Eestisse. Arvab, et R.Vaštšenko tundis

I.Prangelit Vaštšenko isa Anatoli Vaštšenko kaudu, kuna neil oli 90nendate aastate algul

ühine äri, Vaštšenko isal ja Igor Prangelil. Talle polnud vaja esitleda, kuna väga hästi tundis

Anatoli Vaštšenkot ja Oleg Vaštšenkot. Suhted nendega olid head. Ühine initsiatiiv oli

tutvuda R.Vaštšenkoga. Vaštšenko firma tegeles veoteenustega, tol ajal olid mõned veoautod,

tundub et 3, 2 Mercedest ja Volvo, mida on näinud. Haagised olid, aga mitte kõigil. Põhiliselt

sõitsid nad Venemaal, ka Soomes. Firma tegevusest sai teada samal päeval, kui esimesel

päeval tuli 2004 firmasse. Šmidtasega tutvus 1997. Enne 2005 aastat koos Šmidtasega

narkoäriga ei tegelenud. Šmidtasega koostöö algas üks reis varem kui süüdistuse reisid. Tema

jaoks olid tabletid meditsiini vallas, esimene Subotex. Dveilysega tutvus seoses selle veoga.

Isiklikult Eestis kui tõi kaupa, kui võttis temalt Subotexi. Jutt Dveilysest, ainus kord kui käis

Eestis. Dveilysest sai teada Kažimieras Šmidtaselt, kui tegi ettepaneku narkootikumide veoks,

rääkis, et olemas selline Arvidas, kellega võib rääkida. Kažimieras Šmidtas ei saa sõita

Saksamaale, ütles, et tema autojuht Arvidas. Mittaliga tutvus pärast kolmandat reisi. Et Mittal

üldse olemas on sai teada esimese reisi ajal. Teadis ainult, et on eestlane, et töötavad

aserbaidžaanlaste heaks, aga tuli välja, et eestlane, sai nime teada alles pärast 3ndat reisi.

Kutsuti eestlaseks. Zeinalovit isiklikult ei tundnud. Keegi ei ole tutvustanud. Jamalovit ei

tundnud, isegi ei ole temast kuulnud, esimest korda kohtusaalis. Šeš-Bešis käis väga tihti,

lihtsalt käis söömas. Roman Vaštšenko tegi ettepaneku hakata tegelema narkoveoga, kuni

selle ajani tegeles selle pisiäriga. Pisiäri selles mõttes, et ei olnud alalist tööd, midagi kindlat

ei olnud. Materiaalne seis oli sel ajal küllaltki normaalne. Sissetulek oli erinev, võis teenida

100 dollarit, võis teenida ka 10 tuhat eurot, näiteks 5 reisi Alari Sirviga Rootsi, viisid tablette

Hollandist Rootsi. Sergei Lodiga oli seotud neljas reis. Tunneb S.Lodit alates 1998 aastast.

Tema pöördus oma ettepanekutega Lodi poole. Sest oli põgusalt juttu, huvitatud tuua

Hollandist Subotexi tablette, Lodi rääkis 2005 algul. Kuna suhted olid usaldusväärsed, ilma

mingi perspektiivita, tuli see meelde. Oli Lodile rääkinud, et Hollandis on mitte kalli hinnaga,

see oligi kõik. Esimesed 2 reisi andis kauba Sirvile edasi, kolmas koos temaga andsid

Mittalile, neljas samuti Sirvi Mittalile. Boliiviasse lendas 2004 veebruarist esimese reisini

kaks korda. See ei olnud seotud narkootikumidega. Äriga seotud, puidu-ja mööbliga.

Boliiviast Euroopasse, äri ei õnnestunud. Passilauas saab uue passi ilma selgituseta,

piirivalvele ei meeldi Boliivia viisa. Seostavad seda kokaiiniga, mitte mööbliga. Boliivia viisa

sai Rootsist Stockholmist, viisa oli ühekordne. Rootsi lennata ei saanud, saatis passi oma

sõbrale, tema viis Boliivia konsulaati. Uue passi sai 2005 novembris. Passi „pesi” oktoobris

2005. Novembris sai Schengeni viisa, ka Poola transiitviisa. Teab, et Schengeni viisa lõppes

septembri keskpaiku 2005, pärast teist reisi „pesi”. Arvab, et Schengeni viisa lõppes

septembri keskel. Septembris pärast teist reisi, septembri teine pool, keskpaik. Schengeni

viisa oli aastaviisa. Kas pärast veebruari 2004 oli pass aegunud, seda ei mäleta. Kas pärast

vabanemist vahetas passi või mitte, seda ei mäleta. Selleks, et panna Boliivia viisa, pidi pass

puhas olema. Aga võib olla ei ole vahetanud passi, ei mäleta, kui Boliiviast tuli tagasi, siis

vahetas et saada Schengeni viisat, vahetas passi. Juuni või juuli 2004 vahetas passi, et

Boliiviasse sõita. Passi vahetamise alust ei mäleta, võib-olla, et rebenenud leheküljed.

Veebruarist 2004 kuni Boliiviasse sõiduni kuhugi ei lennanud, ainult Boliiviasse. Boliiviasse

sõit oli juunis, juulis piiri on küll ületanud, Läti, Leedu, see oli viisata. Esimene Schengeni

viisa tekkis passi 2004 september. Teine reis Boliiviasse oli täpselt aasta pärast, oli seal kuskil

10 päeva. Kas suhtles Boliivias olles Vaštšenkoga, seda ei mäleta, helistas paljudele. Boliivias

kasutas Boliivia kaarti, meie numbrid seal ei tööta, ostis Boliivias. Nii kui lendas kohale, kohe

helistas ja teatas. Siinviibijatest ei ole kellelegi helistanud. Vaštšenkol oli vana mudel Nokia,

odav, numbrit ei mäleta, tavaline Simpel tüüpi kaart oli ostetud. Mäletab, et ei olnud

abonentnumber, ütles, et Simpel tüüpi või Tele 2. Telefoni ei antud, anti ainult number. Kui

tuli Boliiviast, sai kokku Vaštšenkoga, rääkisid, et vaja kiirelt sõita Hollandisse, kõik, mis

seotud narkoreisiga, et helistaks talle selle numbri peale, käes oli Nokia tüüpi telefon, vana,

Alik sõitis pulma, jättis oma sugulase asemele, võtku uus number, et saaks rääkida. Ütles, et

helistaks ainult sellele telefonile. Sellel numbril suhtles Aliku sugulasega nendes küsimustes,

mis seotud narkoveoga. Ise ta rääkis, et suhtleks selle telefoniga sugulasega. Ta ei olnud rahul

sellega, sest tehing saab olla seotud otseselt Alikuga aga tuli veel üks inimene juurde,

sellepärast ei tahtnud anda ametlikku numbrit. Vaštšenko ütles, et Alik enda asemele jättis

sugulase. Ilmus üks uus inimene, Alikuga suhtles ametliku numbriga, ilmselt ei kartnud.

Ilmus uus inimene, siis tekkis see telefoninumber. Ei öelnud kui kauaks ära lendas, ei

küsinud. Ise vahetas tihti numbrit, eesti numbreid ja kui Hollandis, siis kasutas ainult Hollandi

kaarti. On alati töös paar numbrit, mis ei olnud registreeritud, oli oma abonement. Arvab, et

Vaštšenko ühte kahest numbrist teadis. Viisade osas küsiti, kas pass oli tühi, kas teisi viisasid

ei olnud, unustas ära vene viisa. Esimesed Venemaa viisad olid ühekordsed, siis juba

mitmekordsed. Esimest korda sai ühekordse Venemaa viisa sai siis kui tuli Rootsi vanglast,

märtsikuus 2004. Sõitis Kaliningradi sõpradega kohtuma. Mitu korda sai ühekordse viisa, ei

mäleta, oli ammu, märtsis, aprillis oli veel. Sõitis Peterburi ja Moskvasse. Äriasjades,

Jekaterinburgi, sõbrad ehitasid tehast. Käis sõpradega kohtumas. Kõigega, mis oli seotud

tehasega, tegeles sõber. Oli huvitatud sellest tehase toodangust, ketoonist. Osaliselt olid selle

projektiga rahalised suhted. Sai tehase hinnaga, mille eest on karistatud, sissetulek oli suur. 1

liitri eest 3 tuhat. Viisade saamiseks on kaks varianti, võib saada kiirviisa mingi summa eest,

võib saada odavamalt, kuid peab ootama, ei mäleta millise viisa vormistas tol korral. Ei

mäleta millal sai esimese mitmekordse viisa, sai neid viisasid mitu korda. Mitmekordse viisa

sai, tundub, et see oli 10 päeva. Ei mäleta täpselt kui pikaks ajaks sai mitmekordse viisa,

tundub, et mitmeks kuuks. Ei mäleta, viis rahad turismibüroosse, seal vormistasid

dokumendid. Elab arestimajas, seal ei ole dokumente viisade saamise kohta. Kõik

dokumendid hävitas, kui sai uue Schengeni viisa, sai uue passi, eelmise passi hävitas.

Esimene kord kui sai Boliivia viisa, kuivõrd saatkond Rootsis, et ei oleks küsimusi, miks

pitsatid, et oli vanglas. Sai uue passi. Kui lendas Boliviasse 2005, enne seda, et saaks

Schengeni viisa, et saaks uue, et Saksa saatkonnas ei tekiks küsimusi. Mäletab, et esimest

korda sai Saksa saatkonnast, kutsuti sinna vestlusele septembris 2004. Schengeni viisa oli

oktoobris, turismibüroo kaudu suure raha eest sai. Ei saa bürood nimetada, kui 2006 suve

lõpus uue viisa tahtis saada, seda bürood ei olnud enam, nende vastu oli algatatud

kriminaalasi. Asus Kentmanni tänaval, esimene korrus, täpset aadressi ei mäleta. Ei öelnud

just, et narkoäriga seoses oli mitu telefoni, ütles, et see oli paralleelselt. Narkoäri oli

Vaštšenkoga. Mitu telefonikaarti oli, siis kui tegeles mitte legaalse äriga. Põhiliselt kasutas sel

puhul neid kaarte. Kohtueelsel menetlusel ütlusi andes ei nimetanud nimesid, ei tahtnud

isikute ringi suurendada, terve aasta oli teine kaitsja Jaan Teder, kes keelas anda üldse

mingeid ütlusi 2007 aastal ja 2008 algus. Ei olnud nõus sellise seisukohaga, sellepärast

vahetas ta välja. Mittaliga olid head suhted, arvab, et ka usalduslikud suhted, kui Mittal

usaldas talle 110 kg hašišit ilma rahata. Sellist asja ei olnud, et Mittal oleks andnud põhjust

arvata, et ta petab. Peale kolmandat reisi leppis kokku, et hangib Šmidtase jaoks auto ja

haagise. Selle haagisega oli neljas ja viies reis. Süüdistuse järgi neljas. Auto ja haagise ostis

erinevatest firmadest. Volvo ostis oma tuttavalt Oleg Balabanovilt, firmast Ever, tegelikult oli

Nikolai Balabanov, haagist ei mäleta. Firma asus samal tänaval, mitte kaugel. Sellel reisil

osales Lodi. Sirviga sõitis välja erinevatel aegadel, Sirvi sõitis välja varem. Täpselt ei mäleta,

vahe oli päev, kaks. Alari Sirvi pidi võtma kauba. Eestis olid tal omad asjad ajada. Mäletab,

pass oli Poola transiitviisa saamiseks. Volvo osas leppisid kokku, et hakkab maksma

sularahas ja osade kaupa, leppis kokku firma omanikuga Nikolai Balabanoviga. Maksis

umbes 50 tuh krooni kuus, maksis võla ära. Lõpetas maksmise 2006 alguses, talvel. Haagis

maksis 6,5 tuhat eurot, maksis kohe sularahas. Ei mäleta kuidas käis haagise vormistamine.

Selle küsimusega tegeles Alari Sirvi. Nägi seda haagist väljaspool Eestit neljanda reisi ajal.

Nägi Šmidtase maja juures ja Hollandis. Šmidtase oma firma arvel, Leedu numbrid. Teab, et

Šmidtas tõi kaasa numbrid ja viis Leetu, võttis maha vanalt haagiselt. Nagu alati enne reisi sai

Vaštšenkolt teada, et peab sõitma Hollandisse. A.Sirvi Hollandisse saatmise eesmärk oli saada

40 kg hašišit, tuua Eestisse. Kõikidest sõitudest sai teada Roman Vaštšenkolt. Teate saamisest

Vaštšenkolt läks päev, kaks kuni Sirvi saatmiseni. Tol korral ei olnud suurt kiiret nagu

esimesel ja teisel reisil. Selles mõttes ei olnud kiiret, et olid Eestis, võisid sõita välja iga

minut, midagi kinni ei pidanud. Ainuke probleem oli temas, pass oli ära antud viisa

saamiseks. Pidi välja sõitma Sergei Lodiga. Šmidtas sai tema kaudu teada kohe, peale seda,

kui sai tellimuse Vaštšenkolt. Küsis millal juht on Euroopas. Enne igat reisi teatas selle

kuupäeva, millal Euroopas laadida. Ei mäleta täpselt mis aja jooksul saatis Sirvi. Sirvi sõitis

välja siis, kui pidi olema Hollandis Vaštšenko määratud ajal. Vaštšenko määras selle päeva,

kui pidi olema kohal, kuupäeva ei oska öelda. Teatas kohe ja ütles, mis päeval on Hollandis,

et sellel päeval oleks juht, laadiks nende järgi kauba. Teatas samal päeval kui sai tellimuse.

Sai töö käigus teada, miks pidi kiiresti võtma kauba Mittali või muusiku käest. Nad ei tahtnud

Hollandis kaupa hoida oma korteris, tahtsid kiiresti lahti saada. Kõik mis Šmidtas rääkis talle,

oli, et saadab uue veoki haagisega. Tähtaeg oli alati paar päeva, see ei mänginud suurt rolli.

Ütles umbes millal tuleb kaup, sättis oma töö, ametlik äri oli, pidid tema järgi sättima. Iga

kord kui paigutasid peidikusse, alati laaditi peale ametlikku kaupa. Nagu mäletab, ametlik

kaup oli kuni Leeduni alati. Kazimieras Šmidtas võttis ametliku kauba kuni Eestini, samuti ka

Eestist Euroopasse või Leetu. Narkootikumide toomine Leedust Eestisse oli samuti seotud

ametliku kauba toomisega peale kolmanda reisi. Kolmas reis oli kui Sirvi laadis

narkootikumid koos juhiga treilerisse ja teda ennast ei olnud. Mäletab, et Sirvi paar päeva

ootas teda hotellis. Tahtis ise isiklikult koos temaga pakkida kaupa, et oleks väiksemas

mahus, et oleks veel kohta teise kauba jaoks. Arvab, et Sirvi ei oleks üksi hakkama saanud,

sest Sirvi ei teadnud, milline on teise kauba kogus. Teise kauba koguse sai teada novembris

kaua aega enne seda reisi. Mitte täpselt, teadis, et on kaup. Neljas reis toimus detsembri

esimestel kuupäevadel. Kažimieras Šmidtaselt oli informatsioon 4nda reisi kohta saadud palju

aega varem. Ei saanud seda teostada, kuna Šmidtase vana auto Iveco oli katki, ei saanud sõita.

Dveilys keeldus sõitmast sellega. Sellepärast 4ndal reisil oli viivitus, Kažimieras Šmidtas

valmistas reisiks ette seda autot, mis osteti Eestis. Arvab, et novembri jooksul saadi

informatsioon neljanda reisi kohta. Täpselt ei mäleta ajavahemikku, kõik toimus novembri

jooksul, kui Šmidtas oli valmis reisiks, oli valmis välja sõitma, jätkama tööd. Olid taastatud

ka narkoreisid. Info neljanda reisi kohta tuli novembri jooksul 2005, täpset päeva ei mäleta.

Ootasid kuni Šmidtas vahetab autol varuosa. Info tuli mitu päeva enne neljanda reisi

toimumist. Iveco polnud veel valmis, tehnoülevaatus tegemata, midagi ei saanud remontida,

midagi seotud elektroonikaga. Räägib, mida mäletab. See reis novembri kuu jooksul, toimus

esimestel detsembrikuu päevadel. Šmidtas kandis ette igast oma sammust Volvo remondil.

Üks kord oli ise Leedus novembrikuus 2005, kui oli tehnoülevaatus, remont kõik toimus

novembri jooksul. Täpselt ei mäleta, millal remonttööd tehti, Šmidtas oli nõus alustama reisi

detsembri esimestel kuupäevadel. Kinnitab neljanda reisi kuupäevi 9, 10, 11, 12, 13

detsember. Vaštšenko ettepanek seisnes selles, et läbi viia 4-s narkoreis. Raske öelda, mida

Vaštšenko ütles, nagu tavaliselt. Kas saab ja millal saab teha reisi, kuivõrd vastas, et auto

katki. Vaštšenko teadis, kõik ütles Vaštšenkole edasi, väga tihti kohtusid, alati kandis ette, mis

probleem on käesoleval ajal. Tol ajal oli Šmidtase transport. Kõik jutud toimusid novembri

jooksul. Vaštšenko ütles seda mida varem, Alik ütles, et kaup on valmis. Tol momendil oli

probleeme transpordiga, ei ole valmis sõitma Euroopasse, peab natuke ootama. Vaštšenko tegi

ettepaneku, ütles, et peab natuke ootama. Peale seda olid Vaštšenkoga sõbralikud suhted.

Šmidtas ütles, et on valmis sõitma Euroopasse, auto valmis. Kui Romka tahab oma kotti, siis

tema on valmis. Selle info andis kohe edasi Vaštšenkole. Valmis tähendab seda, et auto on

remonditud, vormistatud, tehnoülevaatus läbitud. Mingi aja möödudes Vaštšenko ütles, et

võib võtta kauba, hašiši, Hollandist. Ei saa öelda, et asi paigast ei liikunud, aga hašišiga reis

oli detsembri esimestel kuupäevadel. Mõni aeg möödus tõesti sellest kui Šmidtas teatas, et on

valmis, peale seda kui ütles, et juht on valmis sõitma Euroopasse ja Vaštšenko teatas, mis

kuupäeval peavad olema Hollandis kauba vastuvõtmiseks, Sirvi oli sel päeval kohal. Oli

määratud päev, millal peavad hašiši kätte saama. Kui ütles mingi aeg, siis möödus mingi aeg,

võib olla 3 päeva, võib olla 2 päeva, ei mäleta. Kõik passiga seotu toimus samal ajal

novembris 2005, kui sai Schengeni viisa, siis andis passi Poola transiidi saamiseks. Poola

transiidi saamiseks andis passi peale seda, kui sai Schengeni viisa. Kõik, mis toimus

viisadega, toimus novembris. 2005 ei ole vene passi olnud. Teist passi ei olnud, oli hall pass.

Kui andsid üle hašiši Susi hotellis Mittalile, kohe sõitsid Vaštšenko juurde. Tavaliselt andis

üle õhtul peale 6. Enne Vaštšenko juurde sõitmist helistas ette, teatas, et tulevad raha järgi.

Kasutas tavalist kaarti, kaarte kasutasid ainult kahel esimesel reisil. Narkoreisi kohta info

teatamiseks polnud vajadust, olid niigi terved päevad koos. Sõna raha telefoni teel ei

kasutanud. Kuivõrd Vaštšenko ei kiitnud heaks kohtumisi Alari Sirviga, siis sel korral pidid

kokku saama kolmekesi. Miks ei tahtnud Sirviga kohtuda, Vaštšenko konkreetselt ei

seletanud. Oli mitu korda öelnud, et ta ei sõidaks kontorisse Sirviga, sellest tegi järelduse, et

ei taha väga kohtuda Sirviga. Vaštšenko ütles nii nagu ütles, ilma nimeta. Nimi oli Alari,

perekonnanime ei teadnud. Mingid kohtumised olid küll enne seda olnud. Täpselt ei tule

meelde, võib öelda, et palju aega saatis mööda nii Sirvi kui Vaštšenkoga, võisid kuskil kokku

saada. Sel ajal ei mäleta, millal see oli, üks kord teda esitles. 2005 detsembris ei olnud vaja

seda teha, ta niigi teadis. Vaštšenko teadis enne seda helistamist, et tuleb Sirviga ja tuleb väga

tõsine jutt. Enne seda oli eelnev jutuajamine, et peab kolmekesi kokku saama, et praegu

tulevad raha järgi ja ühtlasi ka räägivad. Peale neljandat reisi oli see jutuajamine. Neljanda

reisi lõpuks peab seda kui hašiš oli üle antud peremehele, raha saamine. Vaštšenkoga sai

kokku Vaštšenko kontori juures, autos Audi A8. Kui sõitsid sinna, Vaštšenko juba istus autos,

istusid ümber Vaštšenko autosse. Enne seda kohtumist oli eelnev jutt, et kolmekesi rääkida

selgeks uus teema, Vaštšenko, Sirvi ja tema. Uus teema oli tulevane töö Margo Mittaliga,

ilma Vaštšenko nõusolekuta ei tahtnud anda nõusolekut Mittalile. Kas Vaštšenko on nõus või

ei ole nõus Mittali jaoks vedama 100 kg hašišit Mittali inimestele Hollandist Venemaale.

Pimedas ei tööta, ei taha kellestki üle hüpata, teema ja ettepanek tuli Vaštšenkolt, pidi temaga

nõu pidama. Vaštšenko ei olnud narkootikumide omanik aga töö tuli tema kaudu. Süsteem ei

sõltunud Vaštšenkost, nii olid need asjaolud, rääkis Vaštšenkole ettepanekust, mille sai

Mittalilt. Põhimõtteliselt ei tahtnud töötada teise selja taga, kui oleks Zeinalovit teadnud,

oleks tema poole pöördunud, kuid kõik tuli Vaštšenko kaudu, pöördus Vaštšenko poole.

Pärast 2005 aastat tegid veel palju reise. Mingi aeg hiljem sai hakkama ilma Vaštšenkota.

Selliste asjade kohta jutuajamine käis silmast silma, mitte telefoni teel. Alari Sirvi oli

tutvunud inimesega, kes Hollandis andis kauba välja ja Eestis võttis vastu, selleks oli Margo

Mittal. Ütles Vaštšenkole, et selle inimese töö pakkumisest Sirvi kaudu tahaks rääkida

kolmekesi. Esimene jutuajamine oli kahe vahel. Sel ajal Mittalit nimetasid eestlaseks ja rääkis

samamoodi, et eestlaselt said ettepaneku, väga ahvatleva ja kasuliku. Ei öelnud Vaštšenkole

kõiki detaile, oli nõus kuulama A.Sirvit, mida pakkus M.Mittal. Täpselt ei mäleta jutuajamise

sisu ja detaile, tema eesmärk oli see, et pakkumine, mis tuli Sirvile Mittali poolt, et Sirvi

räägiks mõlemale, just tema suhtles Mittaliga, et Mittal tahab lõpetada kõik kontaktid

aserbaidžaanlastega. Mittal rääkis talle seda hotelli fuajees. Pärast 3ndat reisi oli eelnev jutt

Sikupilli Kaubanduskeskuses restoranis Rosso. Siis tuli Mittalilt huvitav ettepanek hašiši

ülevedamiseks Hollandist Venemaale 100 kg. Mittal küsis tookord, kas olete võimelised üle

vedama 100 kg. Vastas, et on võimalik küll, kui autojuhid on nõus. See oli pealiskaudne jutt,

küsis Mittalilt, kuidas veod aserbaidžaanlastega on. Mittal ütles, et temal on halvad suhted,

tahab lõpetada. Sirvi oli jutuajamise juures. Küsimused olid juba varem Sirvile, ei olnud

rahul, et Sirvi lõi kontakte võõra inimesega, teisi küsimusi eriti ei olnud. Pärast kolmandat

reisi oli rahulolematu, aga juba sai inimesega kohtuda ja rääkida temaga. Mittalile olid pärast

kohtumist Rossos küsimused tulevasest tööst, palju kavatseb maksta, kui kaugele Venemaale

peab kaupa toimetama. Ei saanud vastata, oli eelnev jutuajamine, kõigepealt Vaštšenkoga ja

siis pidi rääkima juhtidega. Esitasid palju küsimusi, kuivõrd sel ajal ka tutvusid. Kuid

vastused ütlesid peale 4ndat reisi. Mittal ei saanud vastata, kuivõrd tema ise ei saanud vastata

Mittali küsimustele, pidi arutama seda oma inimestega, nendega, kes on huvitatud hašišist.

Mittal pidi saama vastused nendele küsimustele, mida esitas. Tol ajal ta neid ei tundnud,

kellega Mittal pidi arutama, oli küllalt, kui suhtles M Mittaliga. Ei kavatsenud rääkida Šeš-

Beši inimestega, see oli teine kontakt. M.Mittaliga jutuajamisel sai aru, et Mittal kellestki ei

sõltu, on oma peremees, valib ise kellega töötab ja kellega mitte, Mittalil ei olnud vaja luba

küsida. See oli selge pärast kolmandat reisi, sai aru, et hašiš, mis toovad aserbaidžaanlastele,

käib Mittali inimese kaudu, inimene, kes Hollandis müüb on Mittali inimene. Tol korral

tundus nii, et Mittalist sõltus kellele hakatakse tarnima. Peale 4ndat reisi teadsid juba mingeid

vastuseid. Mittal mitte ei valinud, vaid Mittali töö oli selles, kes talle annab raha, kes ostab

Hollandis hašišit, see oli tema peamine töö selles asjas. Kelle jaoks osta, seda võis ise

otsustada. Kohtus Mittaliga pärast neljandat reisi enne kui sõitis Vaštšenko juurde.

Jutuajamine toimus Susi fuajees. Selleks ajaks juba sai informatsiooni, Šmidtas oli nõus

sõitma Venemaale. Tema jaoks oli peamine autojuhid, et Mittali inimesed on nõus maksma

summat, mille nad nimetasid koos Alari Sirviga, peavad viima kauba Peterburini. Peale uut

aastat 2006 alguses oli nõus alustama tööd. Siis ütles, et sõidab rääkima kolmanda kolleegiga,

siis annab täpse vastuse. Kuivõrd ei tahtnud liigseid probleeme, pidi Vaštšenkoga rääkima, et

pärast ei oleks aserbaidžaanlaste poolt talle küsimusi, sama rääkis ka Mittalile ja ei

kahetsenud, et Vaštšenkole teatas tulevasest tööst, sest 2006 jooksul Zeinalov küsis, tundis

huvi, kas teeb tööd otse tema inimesega. Vaštšenko ise oli seotud selle asjaga, ei saanud teda

välja anda, pidi hoidma kõik kontrolli all. Kuivõrd ei tahtnud kellegagi riidu minna, palus, et

ei ole vaja riidu minna, kui pöörduvad aserbaidžaanlased, siis toovad, probleeme ei ole, kuid

ei saanud sundida, valib ise kellega töötab, kellega mitte. Omalt poolt tegi kõik endast

sõltuva, et ei oleks probleeme. Mittal otsustas, et teeb praegu viimase ostu, peale uut aastat

nendega asju ei aja. See oli Susis peale 4ndat reisi. Mittal teadis, et töötab aserbaidžaanlaste

heaks. Kas jäi veel küsimusi Mittalile, ei tule meelde, peaküsimus oli lahendatud. Sirvi osales

jutuajamise juures, kuid mitte täielikult, käis väljas, et panna hašiš ühest autost teise, mingi

osa jutuajamisest toimus ilma temata. Üldiselt kõik jutuajamised toimusid Sirvi juuresolekul,

tema oma inimene, tutvus Mittaliga otse, sellepärast. Tegelikult ilma temata ei saanud

küsimusi lahendada. Sirvil Mittalile selle kohtumise ajal küsimusi ei olnud. Temal, arvab, et

Sirvile ka ei olnud küsimusi. Sirvit oli Vaštšenkoga jutuajamise juurde vaja selleks, et

Vaštšenko ei mõtleks, et tema ise otse tutvus Mittaliga, sellepärast, et Vaštšenko kuuleks

informatsiooni Sirvi käest, kuidas nad tutvusid, milline on ettepanek. Raske vastata

küsimusele, kas ta tahtis, et Vaštšenko ka edaspidi nendega töötaks. Ettepanek tuli, mõtles, et

ta ei keeldu. Kõik, mis muutus töös, oli ainult lõpppunkt. Vaštšenko roll oli selles

nullilähedane, ei pidanud muud tegema kui raha saama. Iga inimene nõustub, et saada raha.

Kui istusid Vaštšenko autos pärast neljandat reisi oli raha juba Vaštšenko käes. Summa oli

fikseeritud juba teisest reisist alates, teadis summat. Arvab, et mingeid muutusi summas ei

olnud. Raha jagamisel Vaštšenkol autos neile küsimusi ei olnud. Kõigepealt jagasid raha.

Teise reisi ajal helistas Šmidtasele ja ütles, et puht füüsiliselt ei jõua Hollandis laadida hašišit,

rääkis, et paluks juhti, kui on võimalust paigutada ametlik kaup nii, et oleks vaba esimene

sektsioon. Erinevalt nimetasid peidikut, see oli kelder, võisid öelda kast, võib olla tol korral

ütles esimene kaas, praegu täpselt ei mäleta, kuidas konkreetselt ütles. Hašišist ei olnud vaja

rääkida, Kazimieras sai aru poole sõna pealt, mis ettepanekuga helistab. Ütles, et kui õnnestub

vabaks jätta esimene sektsioon, aga kui ei õnnestu, peavad olema hotellis ja ootama järgmist

reisi. Sõna kaup ei maininud. Šmidtas sai aru poole sõna pealt, praegu ei mäleta, kuidas sõna

sõnalt ütles. Ise ei roninud haagisesse, seisis kõrval, sest oli vähe ruumi, andis juhile kotid

hašišiga. Haagisesse ronimiseks pidi juht võtma katte küljest, tegema lahti küljeluugi, ronima

haagisesse, juht ronis tema juuresolekul sisse. Ei saanud kaupa haagises näha, see toimus

öösel, kui isegi midagi nägi, ei pööranud tähelepanu, huvitasid rohkem hašiši pakid, mille eest

vastutas. Andis kotid hašišiga, ei näinud, kuidas kaup oli sees paigutatud, ei pööranud sellele

tähelepanu. Ei saanud kaupa näha, kuivõrd seisis lahtise sektsiooni kõrval, huvitas rohkem,

kuidas hašiši pakid peidikusse pannakse. Esimese reisi ajal võttis Eestist Hollandisse sõit aega

23-24 tundi, sõitsid läbi Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Holland. Teine reis kõik oli täpselt

sama. Kolmas reis sõitsid 2 autoga, kui sõitis Lodiga, ei sõitnud nii kiiresti, oli 5 tundi pikem

aeg. Kuskil ei peatunud. Hotellis nime osaline vahetamine, oli selline harjumus juba 90

aastatest. Aastaid sellised probleemid, otsustas nii toimida, et neid probleeme ei oleks. Nii oli

kolm reisi. On selles kindel, et üheski hotellis ei ole tema nime kirjas. See oli tema valik anda

tõeseid ütlusi. Haagist müünud firma omanikud on tema sõbrad, firma nime ei tea. Esimesel,

teise ja neljandal reisil sõitis läbi Läti, Leedu, Poola, Saksamaa oma Mercedesega 415 ABC.

Esimesel reisil Hollandist tuli tagasi samuti oma autoga, teine reis samuti. Kui sõitis Eestist

Euroopasse ja tagasi oli piirikontroll. Igal piiril, kõik fikseeritakse. 2005 midagi oli, et otsisid

Šmidtase autot, mäletab, et Alari Sirvi otsis Poolas seda autot. Kõik informatsioon tuli

Šmidtase kaudu, Šmidtas palus Sirvit. Kaduma läks veoauto Iveco uue juhiga. Juhti nägi üks

kord, nime ei mäleta. Kogu kaup mis neile anti üle Hollandis, võttis isiklikult vastu

Šmidtaselt, kõik neli korda. Temaga koos võis olla Alari Sirvi. 2005 novembri keskel võis

asuda Eestis. Ei jälginud kus Sirvi oli, püüdis mitte jälgida tema liikumist. Kastutis Spangelis

nimi ei ütle midagi. Nägi uut Iveco juhti kas Eestis või Leedus, täpselt ei mäleta. Ikla piiril

võttis kaupa vastu nagu ütles, see oli 3s reis kui Šmidtas sõitis kohale veokil ilma haagiseta.

Seda juhti võis näha 16, 17 november 2005 kui Dveilys nii ütleb. Panevežises kutsus Dveilyst

Hiina restorani 2006 teises pooles, ei ole protsessiga mingit pistmist. 27. mahasõit on kui sõita

Amsterdamist trassil A2 Hollandis lõunasse, siis on mahasõit, pööre 27. teele ja mahasõit

seisab numbri all 27. Kui Dveilys mõtleb kaupa, mis andsid koos Alari Sirviga, see oli

esimene reis ja oli 40 kg hašišit. Sellepärast pidigi tulema välja süüdistuse raamidest ja

rääkima 0 reisist, oli küll üks kott tablettidega Subotex. Tema ise tookord Hollandis ei olnud,

käis Alari Sirvi, Dveilys teab paremini, kus kohtusid ja kuidas võtsid vastu kaupa. Kui esitas

küsimuse Alari Sirvile sellel protsessil, siis Dveilys ise kirjeldas seda reisi. Tabletid tõi

Eestisse Dveilys. Šmidtas rääkis mõlemas protsessis, et esimesel reisil ei saanud 4 tuh eurot,

ütles, et sai palju vähem raha ületoomise eest, sellepärast tahtis teda aidata, oli nii, et sai

vähem selle ületoomise eest, see oligi see pakk, see ei puuduta süüdistust. Šmidtas maksis

Volvo eest talle täielikult mingi osa, auto maksis 200 tuhat krooni, Šmidtas arveldas temaga

töö käigus. Mäletab hästi, ei toonud 9000 eurot. Ei saanud uuelt autojuhilt midagi, Sirvi ka ei

saanud. Nende nelja reisi ajal sellist olukorda ei olnud, et Sirvi oleks otse autoga Hollandist

Eestisse kaupa toonud. Nende nelja reisi ajal ei olnud seda, et Dveilys ei tulnud kohtumisele

ja pidid kauba hoiule panema. Telefoni teel Sirvi ütles talle, et andis kauba kolmanda reisi

ajal Dveilysele. Ütles, et andis üle ja juba sõidab koju. Ei tea kuhu kaup pandi. Sirvi ütles, et

andis kauba juhile ja pöördub koju. Oli küllalt sellest informatsioonist, mida Sirvi ütles.

Marihuaanat nägi kui kätte sai Eestis, pidi ümber pakkima. Sirvi ütles paki mõõtmeid, olid

mingisugused mõõtmed, lasi kõrvust mööda. Mõõdud võisid olla 10-12-15 cm. Eestis Šmidtas

andis kotis üle, mille võttis välja oma veoautost, auto oli haagiseta. Kui Vaštšenkolt küsis, kes

on tellija, siis Mittalilt ei küsinud, Margo Mittaliga on kõik selge, nägi, et inimene valdab

teemat, et on endas kindel, ise võib olla kauba omanik, polnud mõtet küsida, kelle kasuks

tahab töötada. Vaštšenkoga oli teine lugu, ta on väga sõltuv isast, vanemast vennast ja

suhtlemisel temaga ei näinud, et tal oleks tuttav, kes tegeleks narkootikumidega. Oli

üllatunud, et Vaštšenko pakkus sellist teemat. Sellepärast oli esimene küsimus, milleks seda

üldse on vaja. Vaštšenko ütles, et liisingud, võlad, vaja raha, teine küsimus, mille esitas, teab,

et kaup ei ole Vaštšenkole, ta sellega ei tegele, kellelt siis see pakkumine tuli. Tema

küsimusele vastas, et restorani Šeš-Beš omanik Alik ja ükspäev, kui seal lõunatasid, näitas

teda. Oli restoranis juhus, kus näitas Sirvile, kelle heaks ta töötab. Näitas Sirvile Aliku peale,

et sellele inimesele toovad hašišit. Boliiviasse sõidu kohta võib rääkida mõlemast reisist.

Esimene kord lendas Eestist Prantsusmaale, Prantsusmaalt Brasiiliasse ja Brasiiliast

Boliiviasse, tagasi sama marsruut. Esimest korda enne äralendamist lennujaamas olid

probleemid, ei tahetud lasta lennukisse, ütlesid, et ei ole viisat, Schengeni ega Brasiilia oma.

Pidi kutsuma turismifirma esindaja, kust ostis piletid lennukile, firma esindaja lennujaama

töötajatele selgitas, et ei ole vaja mingit viisat, kuna lennu jooksul on kogu aeg transiittsoonis

ja peale kontrollimist lasti lennukisse. Kui teine kord lendas Boliiviasse, oli Schengeni viisa ja

Boliivia viisa loomulikult, kuid oli jälle väike probleem, sest lennujaama töötaja ei lasknud

lennukisse, ei olnud Brasiilia viisat. Kutsuti mingi ülemus, mingi esindaja, siis lasti

lennukisse, nii lendas Boliiviasse. Teisel reisil oli marsruut Eestist Saksamaale Frankfurti,

Brasiiliasse, Boliivia, tagasi sama teed pidi. Teisel narkoreisil Dveilysele üle andes ei olnud

nii, et avas tendi, et luuk maha lasta. Enne peab välja võtma trossi, tent jääb omale kohale,

natuke lihtsalt tõmmata enda poole, siis teha küljeluuk lahti aga tent jääb kohale, haagise

põrandast kuni tendini on pool meetrit, sellesse pilusse andiski pakid, tenti maha keegi ei

võtnud, oli pime, oli selline vahemaa, isegi füüsiliselt ei võinud näha seda kaupa, mis oli

haagises. Miks teist reisi ei oleks saanud Sirvi üksi teha kui ta Hispaanias käis, siis mõtleb, et

Sirvi oli ka ärasõidul, informatsiooni sai siis, kui oli juba Eesti lähedal, võis sõita ise. Hotelli

registreerimisel püüdis alati muuta kõik andmed, nimi, perekonnanimi, sünniaasta, aadress,

kui küsitakse passi, siis passist pannakse andmed arvutisse, siis ei saanud midagi teha, öelda

ainult vale elukoha aadress, selliseid juhtumeid oli ka. Iga kord kui sõitsid kohtumisele

Arvidas Dveilysega bensiinitanklasse Shell, sõitsid Amsterdami poolt peatrassil A2 kuni

pööramiseni 27 teele, sellest pöördest mööda 27 teed Roterdami suunas, sellest käänakust

umbes 20 km vasakul pool on bensiinijaam Shell. Mille pärast mäletab, et 43. km, et trassil on

iga kilomeetri tagant kilomeetrimärgid ja omavahel nii rääkisid, Šmidtas rääkis ka nii telefoni

teel, et juht ootab aadress maja 27 korter 43, see oli salašiffer. Selle 43 kilomeetrimärgi juures

oli bensiinijaam Shell, kus ootas neid Arvidas Dveilys. Selles küsimuses, et nn viies reis

Vaštšenkoga oli 15 detsember, selles tugines süüdistusaktile, neljas reis lõppes 13 detsember.

Nagu mäletab, kohe Vaštšenkoga sõitsid välja Hollandisse, see võis olla 14, 15 detsember, kui

sõitsid välja Hollandisse. Varem oli juba, sõitsid Riiga, mingi aja olid Riias, Riias istusid

praamile. Roman Vaštšenkol ei olnud Poola transiitviisat, 2 ööpäeva pärast olid Saksamaal,

olid tema autoga Mercedes 415 ABC, Saksamaalt sadamast kohe otse sõitsid Amsterdami

Hollandisse, seal oli juba broneeritud hotell, sõitsid sinna hotelli. Hotelli broneeris Vaštšenko

naine, kes töötab turismifirmas Vespal. Tol päeval, kui kohale sõitsid, majutasid end hotelli,

ise läks ja kohtus Mittaliga, leppisid kokku, kus järgmine päev hommikul võtab hašiši, kui

näitas seda kohta, kus hommikul pidi hašiši kätte saama, siis tema imestuseks see koht oli

samas majas, kus neil oli võetud hotellikohad hotelli Roman Vaštšenkoga. See hoone koosneb

mitmetest väikestest võõrastemajadest ja kohtumine muusikuga oli määratud hotell Klemensi

juures pool seitse hommikul. Margo Mittal tahtis ka osaleda, ütles Mittalile, et ei kavatse tema

inimesega otse tutvuda, ei ole vaja sinna hommikul rahva kogunemist korraldada. Järgmine

päev üksi kohtus muusikuga, siis nägi esimest korda muusikut, istusid tema autosse, sõitsid

mingi vahemaa, võttis kauba, selle kaubaga tuli tagasi numbrituppa ja koos Roman

Vaštšenkoga hakkasid kaupa pakkima. Juhtus väike probleem, kui kõik olid vaakumisse

pakendanud, siis neil oli väga väike numbrituba ja terve hašiš oli laotud mööda tuba, siis ilma

koputamata tuli toateenija, ütlesime, et siin koristada ei ole vaja, kui ta läks ära, oli neil väike

šokk. Ütles Vaštšenkole, et see, et ta nägi hašišit, see on vaid pool häda, aga kui mõtleb, et me

kui terroristid valmistame pomme, siis on veel hullem. Peale seda pakkisid kõik kiiresti kokku

ja vahetasid hotelli. Juba teises hotellis kauba pakkimisel Roman Vaštšenko sai telefonikõne

Eestist, tal oli suur probleem. Ivangorodis oli kinni peetud suur veoauto sigarettide

salakaubaga, mis sõitis Venemaalt Eestisse. Sellepärast oli sunnitud kohe koju tagasi

lendama, et võtta advokaat juhi jaoks. Kohe helistas koju abikaasale, see hankis talle pileti

Amsterdamist koju. Ise jäi kaubaga üksi, hašišiga, lõpetas selle pakkimise, õhtul läks viis

Dveilysele sinna bensiinijaama, andis kauba üle, pani sellesse peidikusse, kohe sõitis koju.

Eestis juhtus nii, et Margo Mittal ütles talle, et ei taha üldse enam kohtuda

aserbaidžaanlastega, ütles, et see kaup läheb isiklikult Alikule. Kuivõrd Mittal ei tahtnud

Alikuga kohtuda, pidi tema Roman Vaštšenkoga kahekesi kauba üle andma. Mäletab, et

paigutasid Roman Vaštšenko Mercedesega selle kauba mingisugusesse tumedat värvi autosse

restorani Seš-Beš maja hoovis. Hotellis võimalusel muutis kõik andmed. Kui küsiti passi, siis

sai muuta ainult elukoha aadressi. Dokumentidest oli ainult juhiluba ja hall pass. Kunagi ei

ole olnud Moskvas välja antud Venemaa passi. Kui näitas restoranis Sirvile isikut, kelle heaks

töötavad võis nendega olla Roman Vaštšenko, samuti Vladimir Drozdov. Kui nendest asjadest

rääkis, loomulikult sosistas seda kõrva, et keegi ei kuuleks. Praegu ei mäleta, kas olid

Drozdov ja Vaštšenko, või mitte. Sirviga külastas Šeš-Beši mõned korrad. Mitmendal korral

Šeš-Beši külastusest näitas Sirvile, kelle jaoks töötab, praegu ei suuda meenutada, aga see oli

siis kui Alik möödus nende lauast. See jutuajamine järgmisest sõidust Hollandisse toimus

ilma Alari Sirvita, kuna Vaštšenko tuli tema juurde ja ütles, et tahab isiklikult temaga sõita

Hollandisse ja teha kaasa reis, palus seda teha Alarita, kuivõrd talle enne uut aastat oli vaja

raha. Ütles Vaštšenkole, et sina oled olukorra peremees, sõidame. Sellepärast jutuajamine

toimus Alarita ja Alari ei tea sellest. Honorari jagasid pooleks, oma osa siis jagas A.Sirviga,

see oli nagu kingitus uueks aastaks. Koos töötavad, on tema sõber, kõige lähedasem sõber,

kompanjon töös, juba ütles enne, et kellegi selja taga ei tööta. Ütles Alarile nii nagu oli, rääkis

Alarile. Polnud mõtet Sirvile selles osas küsimusi esitada, kuivõrd ta ei osalenud. Millal oli

jutuajamine Vaštšenkoga selles osas, et Vaštšenkol on vaja raha ja et sõita kahekesi, seda ei

mäleta, kuid mäletab, et 13ndal andis Susi juures Mittalile hašiši, siis juba sai Mittalilt teada,

et ta sai Alikult raha, et ta lendab Hollandisse ja kui Vaštšenkoga kohtus, siis juba teadis, et

reis toimub. Aga millal Vaštšenko sellest reisist sai teada, arvab, ta loomulikult sai varem

teada, kuivõrd Mittal juba sai raha kauba ostmiseks Alikult. Täpselt ei mäleta, võis öelda

aserbaidžaanlaselt, ei kasutanud nime Alik, võis öelda Alik, võis öelda aserbaidžaanlane.

Mittaliga oli diskusioon enne seda Alikust, ta võis öelda, et sai raha Alikult või

aserbaidžaanlaselt. Viiendast reisist sai teada kas Mittalilt või Vaštšenkolt, ei mäleta. Kui tulid

Saksamaal praamilt maha, siia arvab, et kohe sõitsid Amsterdami. Kaua sõitsid, ei mäleta.

Mäletab, et peale lõunat olid Amsterdamis. Praamiga saabusid vist hommikul. Jõudsid

Amsterdami, majutasid end hotellis, siis juba kohtus Mittaliga. Leppisid kokku järgmiseks

hommikuks 6.30. Järgmisel päeval, kui sai kauba, kohe hommikul Romaniga hakkasid

pakkima. Samal hommikul vahetasid hotelli. Vaštšenko lendas ära samal päeval. Viiendal

reisil oli juhiks Dveilys, oli punase Volvoga. Kas haagis oli uus või vana, seda ei mäleta.

Šmidtas teadis sellest reisist, sest kõik reisid olid Šmidtasega eelnevalt läbi räägitud. Eestisse

tõi kauba Šmidtas, vastu võttis ise.

Tunnistajana üle kuulatud Alari Sirvi seletas, et tunneb M.Mittalit. Esimest korda kohtus

temaga Hollandis 2005 teises pooles, esmakordsel kohtumisel sai tema käest narkootikume,

hašišit. See koht asus Amsterdami ligidal, kuskil 30 km Amsterdamist, automaantee nr 2 ääres

ja tööstusrajoonis. See tööstusrajoon asus Utrehti linna külge all. Teadis sinna minna, sest

seda ütles talle Aleksandr Kaldma. Paigast sai teada niimoodi, et pidi orienteeruma kõrge

korstna järgi, selle juurest tuli tee pealt nagu maha keerata tööstusrajooni, siis sõitma

paralleelsele teele A 2-ga, ootas bussijaamas Margo Mittalit. See koht oli teada juba

Tallinnas, kus kokkusaamine toimub. Kui tee peal oli, sai täpselt aja teada. See aeg kui

Mittaliga kohtus, oli Kaldma hotellis, tema suhtles, kes kohta nagu määras. Kaldma oli

hotellis Utrehtis. Seda kohta ei olnud kerge leida, esimest korda üldse Hollandis, oli väga

raske leida, hiline aeg kui seda kohta otsima hakkas, võttis mitu tundi aega. Utreht on linn.

Millal kohtumispaika jõudis, täpset kellaaeg ei oska öelda, oli juba pime. Tegemist oli hilise

ajaga. Sellel teelõigul ei olnud mingit liikumist, pigem tundis Mittal tema ära, sest oli eesti

numbriga auto, peatas auto, kõnetas eesti keeles. Pikalt ei rääkinud, tervitasid, andis pakid

tema kätte. Tõstsid pagasnikust pagasnikusse 2 pakki, pappkarbid. Täpselt ei oska kaalu

öelda, umbes 20 kg. Üleandmisel karpidesse ei vaadanud. Siis, kui sõitis hotelli juurde,

vaatas, kutsus ka Kaldma alla, koos vaatasid. Pakenditega ei saanud minna hotelli nagu

alguses kokku lepitud, sellepärast kutsus alla. Esines turistina, ei saa jalutada pappkarpidega

hotelli nagu tööline. Öeldi, et need on korralikult pakitud, saab üle anda autojuhile aga paraku

ei olnud. Nägi ristküliku kujulisi 3-4 kiloseid plokke, narkootikumid olid kile sees, need kiled

olid katki. Sellisel kujul üle anda autojuhile ei olnud võimalik. Neile lubati, et korralikult

pakitud aga oli teisiti. Pappkarpides olid mapisuurused plokid, mille sees oli ritta laotud hašiši

tükid ja see oli nagu pakendi sees. Kilekoti sees pidid olema, et on jäik ja hoiab vormi, mida

see ei täitnud. Üks tükk oli mõõtudega 12-14 x 5-6 cm ja paksusega 2-2,5. Mapikujuline oli

mõõtudega umbes 30-40 cm ristkülik, paksusega 6-7 cm, tükid olid püsti pandud, pakendi

paksus 6 cm, hašiši tükid olid püsti asetatud karpi, hüüdsid neid seebitükkideks, nagu

seebitükid olid. Tallinnas enne lahkumist öeldi, et lähevad hašiši järgi. Teiseks kui Kaldma

tuli hotellist alla, ütles, et on tegemist hašišiga, tükid olid ka katkised, murdunud, oli näha. Ise

varem hašišit näinud ei olnud. Vaatasid, et sellisel kujul autojuhile anda ei saa, ostsid

bensiinijaamast teipi, et teipida. Teipisid autos üle, kuna ei saanud muidu hotelli viia. Viisid

autojuhile pakendid, autoga. Õnnestus kohe pärast teipimist välja sõita. Juhiga kokkusaamise

leppis Aleksandr Kaldma kokku auto omanikuga ilmselt. Auto omanikku teadis, Kazimir,

perekonnanime ei tea. Andis üle, ilmselt oli autojuht varem juba ära parkinud, kui kohale

jõudsid, siis juba ootas. Kus konkreetselt kokku said, seda ei oska öelda, üks kohtadest, kus

autojuhiga mitmeid kordi kohtusid oli 27 tee ääres bensiinijaam Shell, mille kõrval suurte

autode jaoks parkla. Kas ka esimesel korral said seal kokku, ei ole kindel aga on võimalik.

Jõudes sinna parkimisplatsile, siis oli tema ainukene leedu numbritega auto. Aleksandr

Kaldma läks juhiga vestlema, selgus, et on õige auto. Kaldma sai auto omanikult teada

telefoni teel. Auto oli punane Volvo F 12, vabandab, ei olnud, oli valge Renault, tegemist oli

poolhaagisega. Auto, selle taha on haagitud kolmesillaline treiler. Autojuhti nägi, ei tundnud

teda, pärast kohtus mitmeid kordi, teab nägupidi. Juhti hüüti Starõi, sellepärast, et üle keskea

meesterahvas, sobis. Hiljem sai teada nime Dveilys. Kas rääkis juhiga, ei oska öelda, ega vist,

võib olla teretas. Kaldma rääkis juhiga vene keeles. Autojuht tegi tagant uksed lahti, oli

sõitnud tema juurde, tõstis 2 kasti treilerisse. Kastides olid samad narkootikumid, mis olid ära

teibitud. Ise jäi õue valvama, autojuht ja Kaldma läksid sisse peidikusse ära parema.

Edaspidistel reisidel on käinud sees, näinud peidikut. Peidik oli treileri esiosas, haakeseadme

kohal, selleks tuleb 2 plaati põrandast eemaldada, et peidikule ligi pääseda. Ise jäi välja ja

seda ei näinud, Kaldma ja juht tegutsesid 5-10 min. Pärast seda sooviti head teed, pikalt ei

rääkinud. Ise ei öelnud juhile mis kaup see on. Niipalju kui teab, Kaldma ei öelnud. Juht jättis

tavalise mulje, oli rahulik. Nemad naaseseid hotelli, magasid hommikuni, järgmisel päeval

alustasid koduteed. Mõne aja pärast Kaldma ütles, et vaja minna vastu võtma narkootikume,

vastuvõtt Peterburi mnt, TV 3 vastas, autojuht ei olnud sama, kes Hollandis, nüüd oli

Kazimir. Umbes nädal läks mööda Eestisse tagasijõudmisest kui Kaldma ütles, et vaja vastu

võtma minna. Sõitsid Aleksandri autoga kokkulepitud kohta, kauba jaoks oli kaasa võetud

spordikotid, Aleksandr ja autojuht läksid treilerisse, panid kotti. Kui olid sisenenud treilerisse,

võtsid peidikust välja narkootikumid, mis olid saanud Hollandis, panid kottidesse. Ise oli õues

auto kõrval, et liigsed inimesed ei tuleks auto juurde. Ise kottidesse ei vaadanud. Aitas välja

tõsta kotid, pani väikese auto pagasnikusse. Pakid olid võrdsed 20 kg. Aleksandr ütles, et sai

juhised Romanilt kuhu viia, viis Saha-Loole kütuseterminaali. Sisse sõites Saha-Loole, mööda

maanteed tuleb Saha-Loo kütuseterminaal, 200-300 m tee, parkis sinna, tuli järgi kottidele

Margo Mittal. Andis sama inimese kätte, kelle käest Hollandis sai, et ei oleks rohkem inimesi.

Mida väiksem inimeste ring, seda parem, et politsei eest varjata. Kaldma sai sinna viimiseks

juhised Romani käest. Saha-Lool kohtus M.Mittaliga, tõstsid 2 kotti pagasnikusse, läksid

laiali. Tervitasid, ei rääkinud midagi. Tegi seda selleks, et saada raha, sai selle reisi eest

orienteeruvalt 30 tuhat. Sõidukulud läksid maha üldsummast, mis narkootikumide eest said.

Raha sai Kaldma käest. Reisile kulus orienteeruvalt 2000-2500 eurot. 2000 eurot maksti nagu

ette, reise oli 4. Esimese reisi kohta ei mäleta, kas käisid oma raha eest või oli Kaldmal raha

olemas. Raha võis olla ühine, pärast kui said, tegid pooleks. Pärast esimest oli veel 3

narkoreisi, millest üks oli ebaõnnestunud, ebaõnnestunud selles mõttes, et hašiši asemel anti

marihuaanat ja väike kogus, 6 kg. Milline neist ebaõnnestus, on raske öelda, oli kas viimane

või eelviimane reis. Kahtleb, sest sellel reisil sai tuttvakas M.Mittaliga, lepiti kokku, et

edaspidi on võimalus temale tööd teha, selle loogika järgi, aga võis olla veel üks reis. Mittalile

vedamist ei lepitud kokku aga võimalus oli olemas, ütles, et üksi ei otsusta, et on partner

Kaldma. Istusid nagu välikohvikus, ei saanud väga talvel olla, võis veel üks reis olla. 2005

suve alguses tegi Aleksandr Kaldma ettepaneku osaleda, ettepaneku tegi 2005 algul Kaldma,

pakuti võimalust transportida narkootikume Eestisse, kuu-kahe möödudes toimus ka esimene

reis. Kaldmad tunneb juba 10 aastat. Nooruspõlves pani autodele gaasiseadmeid, Kaldma tõi

neid Leningradist, millega autod sõidavad bensiini asemel. Kaldma pakkumine oli selline, et

Hollandis saab 2 kohvrit narkootikume ja selle eest saab 10 tuhat eurot. Kaldma leppis

Kazimiriga kokku transpordi osas, talle lubati 4 tuhat autojuhile, 6 tuhat eurot läks jagamisele

Aleksandri, tema ja Romaniga. Jagati võrdselt. Kaldma rääkis hašišist. Koguse osas täpselt ei

öelnud, ütles, et saab 2 kohvrit. Tema roll oli sõita Hollandisse, võtta vastu narkootikumid,

pakendada, üle anda autojuhile, hilisemalt vastu võtta Eestis ja anda üle samale inimesele,

kellelt Hollandis saanud. Roman oli Aleksandri tuttav, oli näinud, nägupidi teadis. Kohtus

Romaniga koos Kaldmaga, aga kahekesi ei kohtunud. Kolmekesi, so Kaldma ja Romaniga

mitu korda kohtunud oli, täpselt ei oska öelda, on käinud lõunat söömas Romani kontori

juures. Romani kontor asub Lootsi tänaval paremale sisse keerata. Aleksandr Kaldma roll oli

samalaadne temaga, koos pidid Hollandisse sõitma, aitama pakendada, autojuhile andma ja

pärast autojuhilt vastu võtma, üldjuhul Kaldma maksis ka raha. Romani roll oli leppida kokku

kohtumised, aja millal saab kauba, kui Eestis üle antud, saada selle eest raha ja neile üle anda.

Kes narkootikumid endale sai, seda täpselt ei tea, aga öeldi, et tegemist kaukaaslastega,

nimetasid teda Šašlõkiks. Talle öeldi, et peab Maneeži tänaval restorani, ütles seda kas Roman

või Aleksandr. Ühel korral läksid nimetatud restorani lõunat sööma, kas Roman või Kaldma

ütles, restorani ees istus BMWs kaukaaslase välimusega, hiljem sees leti taga. Võis olla

Aleksandr Kaldmaga kaasas, kolmekesi koos Romaniga võisid olla kui lepiti kokku järgmine

reis Hollandisse. Ühel juhul meenub, kui pärast reisi said töötasu Romani käest, jagasid seda

omavahel, see toimus Romani autos Tallinnas, auto oli Audi A8. Teab Romani

perekonnanime, Vaštšenko. Perekonnaliikmetest teab vaid nägupidi venda Olegi, on näinud

samas kontori juures. Kui Kaldma ettepanekuga tuli, siis reiside numbrit ei öelnud, kuna

esimene oli edukas, siis tuli järgmine. Kui ettepaneku tegi, siis ütles, et ei ole ühekordne

projekt, oli nõus. Kaldma teda ei mõjutanud. Millal toimus järgmine reis täpselt ei oska öelda,

ajavahemik võis olla kaks nädalat, kuu sellest kui üle andsid Eestis. Teisel reisil oli sama, mis

esimesel. Esimesel reisil see kaup ei olnud pakitud, Tallinnas lepiti kokku, et pakivad iga kord

ise ja korralikult ära, seoses sellega maksti raha juurde. Pidid tegema kulutusi pakkimisele ja

pikemalt ööbimisele, kas oli 2000 eurot, sellele 10 tuhandele eurole lisati. Reisiraha anti enne

väljasõitu. Roman andis Kaldmale ja koos läksid, samamoodi sõiduautoga Hollandisse, olid

Tallinnast kaasa võtnud pakkimise vaakumaparaadi ja kilerulli. Sõitsid natuke üle ööpäeva.

Teisel korral samamoodi, kauba võttis vastu Mittalilt ja kuna aparaadid olid kaasas,

pakendasid korralikult ära. Kaup oli samasugune hašiš. Mittalilt võttis vastu samas kohas

Utrehti juures bussipeatuses. Kellaaega ei oska öelda, pigem pimedas. Kaldma jäi samamoodi

hotelli, kuid millisesse, ei oska öelda. Mittaliga rääkimine sama nagu esimene kord, pikalt

midagi, tervitas, paigutati autost autosse. Eelmine kord ei oldud rahul pappkarpidega, pakiti

kottidesse. Kohvritesse ei vaadanud, sõitis hotelli, läks nende kohvritega tuppa. Toas

harutasid lahti need originaalpakendid, pakkisid kahekordse vaakumpakendi sisse, lasid

vahele spreyd, pärast seda teipisid teibiga üle. Pakid umbes 30 cm x 15-20 cm.

Originaalpakendid olid kile sees, eemaldasid kile, seebitükid. Nagu eelmine kord peale

pressitud jäljed, ei oska öelda, mis oli, iga seebitüki peal hästi õhuke tsellofaan, jäi sinna.

Kilerullidest tegid kilekotid, vajutasid seebitükid ridadesse, vaakumaparaadiga lasid õhu

välja, jäi kuubik, panid järgmisse kilekotti, pritsisid spreyd, pakendasid vaakumiga, teipisid

üle. Sprey oli koerale, et ei tunneks lõhna, et toll ei avastaks narkootikume, Aleksandr

Kaldma ütles seda. Selleks, et transpordil pakid liikusid peidikus, metallist kast, et nurgad ei

hõõruks ära, siis teip kaitses vaakumpakendi kilet. Vaakum oli vajalik, et pakend oleks vormis

ja ei haiseks. Hašišil on omane lõhn, mitte väga tugev, on tunda midagi. Ei ole lõhna

millegagi võrrelda. On ise proovinud ja näinud, kuidas suitsetatakse. Edasi samamoodi mõne

aja pärast saabus auto, andsid üle, sõitsid Eestisse tagasi. Juhiga kohtusid sobivas parkalas,

juht sama mees, kes eelmine kord. Kohtumise aja leppis kokku Kaldma Kazimiriga. Ise ei

rääkinud pikalt, täpselt ei mäleta, mida ütles. Juht jättis normaalse mulje, väljapaistvaid

muresid ei näinud. Tookord oli väljas ja Kaldma käis autojuhiga treileris. Kohvrid viskasid

minema, prügikasti, ei hakanud tühje ja hašiš sees olnud kohvreid üle mitme piiri vedama, et

ei tekiks probleeme. Mis kell kokkusaamine oli, ei oska öelda. Sõitsid tagasi Eestisse ja mingi

aja pärast Kaldma ütles, et auto on jõudnud Eestisse, vaja vastu võtta, andis Mittalile üle

Saha-Lool samas kohas. Seda, et peab minema Saha-Loole, ütles Kaldma, sai teada Romanilt

ja ütles temale. Kus ja kellelt Eestis vastu võeti täpselt ei oska öelda, Peterburi mnt ja üks

kord said Iklas kokku, üks kord oli, kui marihuaana oli, vist üks kord võis veel olla, oli Iklas

kokkusaamine, kui oli marihuaana reis. Autojuht oli Kazimir. Vastuvõtmine samamoodi,

Kaldma oli autos, tema auto taga, pärast ära viis üksinda. Treilerist vastu võttis tema, treiler

on maast nii kõrge, samamoodi oli pakitud nagu eelneval korral. Samad pakid, mis Hollandis

üle andsid, samad said vastu. 2 spordikotti oli kaasas, sinna sisse panid. Spordikotid väikese

auto pagasnikusse. Spordikotid kelle omad oli, ei tea, eks olid poest ostetud. Ise neid ei

ostnud. Kui palju tasuks sai täpselt ei mäleta, aga orienteeruvalt 30 tuhat Eesti krooni, sai

Kaldmalt. Kaldma sai raha Romani käest. Ebaõnnestunud reisi ajal sõitis Hollandisse üksi.

Hollandis juhtus see, et ootas kokkusaamist M.Mittaliga, mingi aja pärast Margo helistas ja

ütles, et on probleemid, kaupa praegu ei saa. Kokkusaamine oli määratud Utrehti kõrval,

ütles, et sõidaks Amsterdami. Sai M.Mittaliga kokku kesklinnas Amsterdamis Goldertap,

mitte kaugel peaväljakust, kus on Madam Tussau muuseum. Said kokku, istusid välikohvikus

Nagu aru sai, need, kes tööd andsid, ei olnud asjade käiguga rahul. Vestluse käigus selgus, et

töötavad mingisugusele Šašlõkile. Jõudsid ka järeldusele, et samale inimesele. Sellel õhtul

tema käest kaupa ei saanud, järgmisel päeval ei olnud hašiš. Mittal otseselt ei seletanud,

mingisugused probleemid olid, ei tahtnud nendega koos töötada. Tuli mõte, et edaspidi temale

töötada. Tagasi jõudes Eestisse said kolmekesi kokku, tema üksinda ei otsusta, Kaldmaga.

Mittal selgitas, et kaupa ei saanud, tulgu Amsterdami. Said tuttvaks, ei olnud mõtet

konspiratsiooni väljaspool linna teha. Järgmisel päeval marihuaana sai Amsterdami

kesklinnas, Utrehti sõita polnud vaja. Kesklinnas, kui kokku said, ulatas Mittal spordikoti, mis

oli kerge. Läks hotelli, olid suured kilekotid taimse puruga. Patju oli 6 tk, üks kaalus 1 kg,

kaalu kaasas polnud. Patjade mõõtmed olid, ristkülikud padjad, pehmed kilepakendid, 15 cm.

Pakkis ringi, tegi veel pooleks, hotellitoas pakkis vaakumisse, teipis. Lõikas padja pooleks,

ühe pani vaakumpakendi kotti, pakendas vaakumiga ära, ühest sai 2 pakki. Leivapätsike jäi,

23 cm, mitte teravate nurkadega 10-12 cm laius. Väga tugev iseloomulik lõhn, on enne

kokkupuuteid olnud, on mõned korrad suitsetanud. Võrreldes hašiši lõhnaga on tugev,

hotellituba oli täis, aknad tuli lahti teha, muidu oleks koridori läinud. Tema tehtud pakend oli

pool või veel vähem, padja sees ei olnud pressitud, tegi vaakumiga üle, oli pressitud. Sprey oli

Eestist kaasa toodud, ostetud poest, ostis kas Kaldma või tema. Üleandmine oli Amsterdamis

kuskil keskväljaku juures, ulatas kerge koti. Marihuaana reisil kasutasid vaakumaparaati,

kilet, spreyd, teipi, kindaid. Kindad selleks, et jälgi ei jääks, näpujälgi pakendite peale.

Täpselt ei oska öelda, kas samal päeval või järgmisel päeval toimetas selle marihuaana

vastavalt Aleksandr Kaldma käest saadud juhistele autojuhi kätte, andis üle autojuhile koti

sees. Kus kohtus, täpselt ei oska öelda, arvab, et ühes veoautodele mõeldud parklas, mis oli 27

tee ääres Hollandis. Autojuht oli sama meesterahvas, kes eelnevatel kordadel. Tol korral oli

ilma Aleksandr Kaldmata, aitas tal ära panna peidikusse. Autojuht avas peidiku peal olevad

vineertahvlid, siis tema ulatas temale pakitud marihuaana ja juht paigutas peidikusse. Peale

kinnaste nii temal kui autojuhil muid abivahendeid ei olnud ja autojuhil oli tarvis veel luugid

avada, vastavad tööriistad vajalikud. Kindad olid nii temal kui juhil. Peidik oli eesotsas

haagiseseadme kohal. Haagisel on kaks rauast tala, nende vahel. Need on plaadid, mis tuleb

eest ära võtta, käru raam. Joonisel see ümmargune on haakeseade, mis käib auto külge. Peidik

oli, täpselt ei oska öelda, umbes 90 mm sügav, arvab, et mälu järgi, et meeter, 1,30 x 80 cm -

1 m, sügavus 9-10 cm, pakkimine käis sügavuse järgi, et plaadid kinni läheksid. Oli tähtis, et

seebitükid mahuks ära, panid püsti, kaks mahtus peale, siis läks plaat peale. Nii oli pakitud

hašiš. See on hašiši pakkimise viis. Marihuaana puhul tuli arvestada, et luugid kinni läheksid.

Juhiga samuti väga pikalt ei rääkinud, kuigi oli mures, et kaupa oli vähem kui eelmisel korral.

Muretses oma raha pärast. Muretsemiseks põhjust ei tohiks olla. Konkreetselt ei mäleta, mida

juht küsis, aga küsis, silmaga näha, et kogus väiksem, küsis miks nii vähe, ei seletanud talle

pikalt ja laialt, miks nii on. Ütles, et saab oma raha nii või naa kätte. Läksid lahku, läks tagasi

hotelli ja siis mõne aja pärast sõitis Eestisse tagasi. Autojuht läks oma koormat peale võtma.

Mingi aja pärast Aleksandr helistas, et auto hakkab jõudma Eestisse, oli vaja sõita autole

vastu Iklasse. Seda ka tegid. Iklas piirist kuskil 8-10 km parklas auto, sama auto ilma

treilerita. Autot juhtis Kazimir. Kazimir andis spordikoti, oli eelnevalt Leedus tõstnud

autokabiinis oleva magamisaseme alla, võttis sealt välja, andis neile üle. Panid väikese auto

pagasnikusse, sõitsid Tallinnasse tagasi. Miks Kazimir oli ilma käruta, ilmselt ei olnud

koormat Eestisse. Ei mäleta, kas samal õhtul, järgmisel päeval andsid üle M.Mittalile samas

kohas, kus eelmine kord Saha-Lool, kõrvaltee ääres, mis viib Lagedile. Kas samal või

järgmisel päeval sai raha, summa oli samamoodi 30 tuhat krooni, sai Kaldma käest. Kolmas

hašiši reis oli sama, sõita Eestist Hollandisse, kokku saada M.Mittaliga, saada narkootikumid,

pakendada need hotellis, üle anda autojuhile, Eestis vastu võtta, tagasi anda M.Mittalile.

Hollandisse sõitis koos Aleksandr Kaldmaga. Reisikuludeks said enne Tallinnast väljumist

Romani käest reisiraha, täpselt ei oska öelda, kuskil 2 tuhat eurot. Hašiši sai Amsterdami

kesklinnas, sellisel moel, et Mittali käest sai autovõtmed, sõitis oma autoga maa-alusesse

parklasse, sealt Mittali autost tõstis oma autosse, pärast tagastas võtmed. Samamoodi

kohvritesse pandud, 2 kohvrit, kuskil 20 kg üks. Läks pärast hotelli, samamoodi pakendas

aparaadiga. Hašišipakid olid pakitud neljakandiliseks ruuduks ja neid hašiši kihte täpselt ei

mäleta, aga mingi 4-5 võis olla ühes neljakandilises kuubikus, avas selle originaalpakendi.

Neljakandilised, seebikujulised tükid, täpselt samasugused nagu eelmised, samamoodi oli

sinna pressitud mingi jäljend, samamoodi oli hästi õhukeselt tsellofaani sees. Hašiši tükid

vajutas vaakumaparaadi kile sisse, siis pakendas vaakumaparaadiga, pärast seda tegi veel teise

vaakumi, kahe kile vahele sai pritsitud spary, mis kaasa oli võetud, pärast seda teipisid üle

koos Aleksandr Kaldmaga. Abivahenditeks vaakumaparaat, spetsiaalne kile, spray, teip,

kindad mõlemal käes. Kas samal päeval või järgmisel A.Kaldma sai Kazimiri käest teada,

millal auto jõuab, pärast seda viisid autojuhile. Täpselt ei oska öelda kus kohtusid, parkla

suurte autode jaoks Hollandis. Juht sama, kes enne. Väikese auto pagasnikust tõsteti

treilerisse, Aleksandr Kaldma läks juhti abistama peidikusse panna, ise oli auto lähedal väljas.

Auto oli vist tol korral punane Volvo F 12. 2005 lõpus A.Kaldma oma tuttava käest sai auto

järelmaksu peale, ilmselt kasutati juba sel reisil. Eelnevatel oli valge Iveco, mitte Renault.

Kaldma mitte ei ostnud, sai järelmaksu peale, andis Kazimirile kasutamiseks. Järelmaksu

maksid kõik koos. Juhiga väga pikalt ei lobisenud, head teed sai soovitud. Nägi normaalne

välja. Samamoodi sõitsid Eestisse, mõne aja pärast samamoodi tuli vastu võtta. Autojuht oli

Kazimir, oli Peterburi mnt nagu välja kujunenud. Kaldma suhtles Kazimiriga telefoni teel, sai

teada millal. Kaldma Kazimiriga läksid treilerisse, sama kaup saadi tagasi, kottides, tõstsid

väikese auto pagasnikusse. Viis Mittalile samasse kohta. Mittaliga kohtumise aja sai teada

Kaldma käest, kes suhtles Romaniga. Orienteeruvalt, kas samal või järgmisel päeval võis olla

nii, et raha said kolmekesi, olid koos tema, Kaldma, Roman. Olid Romani autos Tallinnas,

summa oli ka sama, auto Audi A8, kui ei eksi. Meenub, et Roman alles hiljuti sai selle auto,

oli juttu 2005 viimastest reisidest. Ei kohtunud Mittaliga Utrehtis, sest, et eelneval korral olid

tuttvaks saanud Mittaliga, ei näinud põhjust sinna sõita, võis teha Amsterdami kesklinnas.

Pärast marihuaana reisi tutvustas Mittalile Kaldmad, esitles kui oma kompanjoni. Kohtumine

vajalik, sest et Hollandis tegid põgusalt juttu, et võiks otse temale tööd teha, Tallinnas saades

kokku kolmekesi sellest juttu tehti, otsus sai vastu võetud, et Mittalile tööd teha, inimeste ring

jääks väiksemaks. Tööks oli narkootikumide vedu Venemaale. Kokku lepiti, et kogus pidi

olema suurem, 100 kg, siis tasu pidi olema 21500 eurot ja kaup pidi toimetatama Venemaale.

Tema ülesanne oli Hollandisse sõita, võtta vastu narkootikumid Mittali poolt nimetatud kohas

inimeselt, samuti pakendada, üle anda autojuhile ja Aleksandr Kaldma ülesandeks oli

narkootikumid Venemaal vastu võtta, üle anda M.Mittalile, Mittali ülesanne oli neile raha

anda. Autojuhiks pidi olema see, kes eelnevatel kordadel, hüüdnimi Starõi. Plaan läks käiku,

reisid toimusid. Rostocki Maakohtu otsusega on teda süüdi mõistetud. Süüdistus Saksamaale

fenüülatsetooni sisseveos, suures koguses narkootikumide käitlemises ja need episoodid.

Saksa kohtus ei rääkinud ta midagi. Loeti ette süüdistusakt, kas tunnistab süüdi, mida ta tegi,

oligi kõik. Ülekuulamist ei toimunud. Kui kinni peeti, midagi ei rääkinud. Mingi aja pärast

tulid Eestist kaitsepolitseist üle kuulama, see oli teine kord, pärast vestles sotsiaaltöötajaga, ei

tea, kes ta oli tegelikult. Rostocki otsuses ei ole kõik õigesti. Esimesed laused, mis algavad 1

aasta vanem vend, tegelikult on 11 aastat noorem vend, samuti, et narkootikumide vedu 2006,

mis tegelikkuses peaks olema 2005, 2006. 2006 on kõik reisid pandud, reise on 10, järelikult

2005 olid ka reisid. 2005, millest siin juttu olnud. Ajaliselt ei mahu see asi sinna ära, ei oska

öelda, kuidas eksitus sisse tulnud. Kui sai kätte süüdistusakti, märkas, juhtis advokaadi

tähelepanu sellele, ära ei muudetud, et nii väike asi, jääb nii. Advokaat soovitas, et ta ennast

süüdi tunnistaks. Eeluurimisel protokolli ei näinud, toimiku materjale ei tutvustatud.

Saksamaal koostatud ülekuulamise protokolli lugenud ei ole, koostati saksa keeles, tõlgi

vahendusel tõlgiti eesti keelde, kui kaitsepolitseinikud üle kuulasid. Kui alla kirjutas.

Eestikeelset tõlget ei ole saanud. Ülekuulamisel rääkis üsna samamoodi nagu täna, kui

ebatäpsused sees, siis tulenes tõlkimise probleemidest. Kaitsepolitseinikud ei esitanud

küsimusi otse, nende küsimus tõlgiti saksa keelde, saksa uurija küsis küsimuse, mis tõlgiti

eesti keelde, vastused tõlgiti saksa keele ja tõlgiti kaitsepolitseinikele eesti keelde. Protokoll

koostati saksa keeles. Ülekuulamine toimus vägagi lühikese aja jooksul. Kui palju maksis

2005 aastal Eestis tänavamüügis marihuaana, hašiš, täpselt ei oska öelda, 200 kr, marihuaana

300 kr, hašiš oli 100 kr odavam. Oli seltskonnas, kus osteti, andis raha, et keegi oleks toonud.

Ise tõmbas ka. Ahliman Zeinalovit ei tunne, nägupidi on näinud, Maneeži tänaval oleva

šašlõkibaari ees ilmselt 2005 aastal teises pooles. Hollandist üldse tõi narkootikume 11 korda

2005 algusest kuni oktoober 2006. 2005 alguses olid marihuaana ja ectasy tabletid.

Hollandisse sõitis autoga, on käinud oma autoga, rendiautoga. Ise Eestisse toonud ei ole.

Arvab, et eeluurimisel rääkis sama, pole protokolli lugenud. Kaukaaslase nime, kellele toodi

ei tea, näidati Kaldma, Romani poolt, et selle inimese jaoks tuuakse kaupa. See oli ainuke

kord kui nägi A.Zeinalovit enne istungit. Saksamaal mäletamist mööda A.Zeinalovi pilti

näidati. Saksamaal ülekuulamisel näidati paljude inimest pilte A4 peal, näidati ka A.Zeinalovi

pilti. Koos teiste isikutega, kas sarnaste või mitte, igaühe enda arvamus. Kas veel kaukaaslase

näoga inimesi piltidel oli, ei mäleta, võib olla ka oli. Ilmselt Roman ütles, et Šašlõkk on

Tallinnas asuva restorani juht. Kui söömas käisid, üks neist ütles, kas Kaldma või Roman. Kui

nägi Zeinalovit jalutamas, olid kolmekesi, võis keegi veel olla. Ülekuulamine toimus ühe

päeva jooksul, rääkis nii palju kui meeles oli. Kui on mingid ebatäpsused, siis need on tema

jaoks tähtsusetud. Millal see söömine toimus, ei suuda öelda, 2005 teises pooles. Kas oli suve

lõpp või sügis. Ei mäleta, mis seljas oli, kas lühikesed või pikad püksid. Kokku sai Kaldma ja

Vaštšenkoga Tallinnas. Järelikult keegi kolmest tegi ettepaneku, läksid autoga. Nendest

neljast korrast ise narkootikume ei toonud. Kohtueelsel menetlusel öeldu, et vähemalt ühel

korral, see asi juhtus 2005 kevadel, suve alguses Chrysleriga aga mitte nendele härradele,

võimalik, et on eksinud eeluurimisel. On süüdi mõistetud Rostocki Maakohtu otsusega

vangistus 3 aastat 6 kuud. Koos Kaldma, Mittaliga on samuti esitatud süüdistus 184 järgi.

Valdab natuke inglise keelt, soome ja vene keelega saab hakkama. Kirjutada pole vaja olnud.

Natuke suudab rääkida soome, inglise, vene keeles. On keskeriharidus, lõpetas Tallinna

Kõrgema Tehnikakooli. Keskeriharidus, autode hooldus. Astus TEMTi, lõpetas kõrgema

tehnikakooli. Perekonnas on naine, laps, abikaasa töötab Tallinnas turismi alal. Eestis elavaid

Aserbaidžaanlasi ei tunne, Eestis elavate venelaste hulgas on sõpru. Väljaspool Eestit

elavatest sõpradest üks peaks olema vanglas, Rootsis on tuttavad ammusest ajast, ei tea

millega tegelevad. Hollandis ei ole tuttavaid. Kaks narkooperatsioonides osalenut on kaks

venda: Jurka ja Vanka, on Saksamaal. Keegi neist on vanglas. Konflikte aserbaidžaanlaste või

venelastega ei ole olnud. Šeš-Bešis on söömas käinud Kaldma ja Romaniga, keegi tuttav võis

olla ka, ei käinud eriti tihti. 5 korda, võib-olla rohkem, täpselt ei oska öelda. Salakauba kohta,

millega kinni peeti, oli saatedokument. Otseselt selle kohta ei olnud. Dokument oli

fenüülatsetooni jaoks, aga oli võltsitud. Oli kirjutatud saatedokument mitte fenüülatsetooni

kohta, vaid teise aine peale, CMR. Tühjad blanketid olid endal olemas, täitis selle Aleksandr

Kaldma. Kas oli sama number mis teise kauba vedamiseks oli, seda ei oska öelda, ei tea.

CMR oli kolmes eksemplaris, ilmselt olid kõik täidetud, tema mäletamist küll. Need olid

veoautos, millega kinni peeti, eelnevalt olemas. 2005 tähistas sünnipäeva mäletamist mööda

Tallinna vanalinnas, abikaasa sünnipäeva abikaasaga koos, laste oma ei mäleta. Viimasel ajal

töötas autojuhina firmas Digitrek. Sooritas ka rahvusvahelisi vedusid, reisi marsruudi,

kuupäeva määras logistik. Mis aastal Kaldmaga tutvus, ei oska öelda, üle 10 aasta tagasi

orienteeruvalt ühe tuttava kaudu seoses autoremondiga. On tuttav Kaldma perekonna

liikmetega. Teab nii tema naist kui last. Kas Kaldmal on väljaspool Eestit sugulasi, seda ei

tea. Kaldma on 2 korda Rootsis vangis olnud, millal ja mille eest täpselt ei oska öelda,

viimane kord pärast 2000, istus mäletamist mööda 3 aastat. Oli Rootsis mitmes vanglas, ei

mäleta kus. Külastas ühe korra. Mis ajast tegeleb Kaldma ebaseadusliku tegevusega

konkreetselt ei oska vastata, pikka aega, nii kaua kui teda tunneb, tutvus oli üle 10 aasta

tagasi. Salasigaretid, metall, alkohol. Kaldmaga hakkas ebaseadusliku tegevusega tegelema

enne

2000

aastat,

umbes

1995-2000.

Nii

metall,

kui

sigaretid,

kui

alkohol.

Narkooperatsioonidega

hakkas

tegelema

2005

alguses.

Ilma

Kaldma

osavõtuta

narkooperatsioone ei sooritanud. Narkooperatsioone oli 10 käimasolevat ja veel kolm 2005

alguses ja kolm 2006 lõpus, kokku kuusteist. Viimane kord oli 2007 veebruaris kui kinni peeti

Saksamaal ja süüdi mõisteti. 16. episood oli 2006 lõpus viimase kuu esimeses pooles,

marihuaana. Mittalit nägi esimest korda 2005 teises pooles. Mittaliga tihti ei suhelnud,

kohtumisi oli. Mittal ei rääkinud endast, millega varem tegeles. Samuti ei rääkinud relva

olemasolust. Kriminaalne autoriteet on isik kes organiseerib kuritegelikku ühendust. Mittal ja

Kaldma nendeks ei olnud. Ise ei tunne kriminaalsetest autoriteetidest kedagi, näo järgi, teiste

inimest juttudest. Uurimisel selle isiku pilti näidati seoses narkootikumide veoga, ka

relvadega seoses, näidati Saksamaal. Paberilehel mitme inimese pildid, üks oli nendest see

inimene. Saksamaal esitati küsimusi ka relvade kohta. Üle kuulas üks saksa ja 2 eesti uurijat.

Kõik küsimused esitas saksa uurija. Ülekuulamise viis läbi saksa uurija, eesti uurijad küsimusi

ei esitanud. Eesti uurijal ei olnud õigus küsida, läbi saksa uurija esitasid küsimusi. Pärast

tõlgiti protokoll. On võlgasid, seoses narkootikumide käitlemisega. Seoses 2006 vahel jäänud

koormaga. Vahele jäi Hollandist Leedusse sõitnud leedu autojuht Starõi. Peale selle on veel

võlgasid, mis ei ole seotud narkootikumide käitlemisega. Ei oska öelda kas võttis laenu ajal,

mil olid narkooperatsioonid, suuri summasid ei olnud, võlgu küsinud ilmselt on. Ilmselt on

küsinud ka narkooperatsioonides osalenutelt. On jäänud võlgu Kaldmale, ei mäleta summat,

ei olnud suur summa. Alla miljoni krooni, alla 10 tuhande krooni, täpselt ei oska öelda.

Kaldma süüdistustest teab neid, milles ise süüdistatav on, või milles on juba süüdi mõistetud.

Kaldma süüdistusakti lugenud ei ole. On tunnistaja, sest on selle asja eest juba karistada

saanud, Rostocki Maakohtu otsuses on kirjas, mille eest karistatud. Kaldmad süüdistatakse

nende koos toimepandud kuritegudes. Saksamaal antud ütlused vastavad tõele, toimepandud

kuritegusid oli palju, rääkis, mis meeles oli. Kuriteod on toimunud inimestega, kellega koos

toime pandi, inimeste ring on õige. Kui on ebatäpsused, siis ei tohiks need olla tähtsad. Eesti

uurijad läbi saksa uurijate ebatäpsustest ei rääkinud. Tema teada ei olnud küsimusi, millele ei

saanud vastata. Eestis uurimise ajal teadvalt valeütlusi ei andnud. Hollandist Eestisse autoga

Ford Mondeo narkootikume vedanud ei ole. Mittalilt sai Hollandis hašišit 2 kohvri sees.

Hašiši tükid olid pakitud neljakandilisteks ruutudeks ja olid üksteise peal, neid pakkis hotellis

ümber. Kõikidel juhtudel oli hašiš pakendatud selliselt. Täpselt ei oska öelda 30 x 15-20 cm,

kõrgusega kuni 9 cm, pikkus 30 cm, laius 15-10 cm, kõrgus kuni 9 cm. Mõõdud on

ligikaudsed, ei ole mõõtnud. Kõrgus oli 9 cm umbes. Millal oli esimene reis täpset kuupäeva

ei tea, 2005 teises pooles. Nendest kõigist esimene oli kas 2004 lõpus või 2005 alguses,

tegemist oli ilmselt ectasy tablettidega, kogust ei mäleta. See oli Hollandist Rootsi ja sooritas

üksinda. Tema tablette ei ostnud, Aleksandr Kaldma andis. Osales 2 inimest, Hollandis oli

Kaldmaga. Hollandisse läksid kahekesi, ilmselt Eestis Hollandisse samuti. Teadis miks

Hollandisse sõidab. Millal teada sai ei tea, teada sai Kaldmalt, et narkootikume saab

Hollandist, selleks, et saada raha. Enne sõitu ei teadnud palju saab. Täpset summat ei mäleta.

Sõidukulud kandis Kaldma. Sel ajal ametlikult ei töötanud. Teenis võib-olla 20 tuhat krooni,

ei mäleta. Sai selle mõne aja pärast narkootikumide üleandmist Rootsis. Raha sai Eestis. Ise

ei müünud narkootikume Rootsis kellelegi, andis Kaldma tuttavale edasi. Kaldma tuli

Hollandist Eestisse ise, tema läks Hollandist üksinda Rootsi. Rootsis oleva tuttava osas

arvatavasti leppisid kokku telefoni teel. Nii palju aega möödas, ei mäleta. Kas raha sai Eestis

kohe kätte, ei mäleta. Teine reis oli pärast esimest arvatavasti 2005 aasta esimesel poolel.

Talve lõpus, kevadel, ei mäleta. Salakaubaveo esemeks sama mis esimene kord, tabletid.

Kogust ei oska öelda, ei mäleta. Samamoodi ära pakendatud, kotis viis. Kuni Hollandini oli

koos Aleksandr Kaldmaga. Kasumiks arvestati tulud – kulud, mis üle jäi, see jagati kaheks

tema teada. Esimesel ja teisel korral oli tablette umbes sama palju. Sõidukuludeks kasutati

Kaldma raha. Teenis sel korral kuskil sama palju. Millal raha sai, aega ei oska öelda, pärast

üleandmist Eestis mõne aja pärast. Tabletid toimetas Amsterdamist Stockholmi, raha sai

Eestis. Rootsis andis tabletid üle oma inimesele, kellele ka eelmine kord. Kolmas reis oli

2005 kevadel, Amsterdamist Tallinnasse marihuaana ja ecstasy tabletid. Ei tea, võib olla kuu,

kaks pärast teist reisi. Tegi üksi. Hollandisse sõitis üksi, samamoodi tuli üksi tagasi, sõitis

Kaldma algatusel. Kaldma ütles, et võtaks tema tuttavalt narkootikumid ja tuleks Eestisse,

jutuajamine oli kuskil Tallinnas. Mäletamist mööda Kaldma rääkis kuhu sõita, kus kokku

saada. Amsterdamis mingis kohas sai tema tuttavaga kokku, Madam Tussau väljak, selle

sissekäigu juures. Side pidamiseks oli Kaldma number. Hollandisse läks autoga, kui õigesti

mäletab, siis Chrysleriga, mis oli rendifirmast. Sõidu aega täpselt ei mäleta aga päev-poolteist.

Kokkusaamine määrati väikese sõiduvaruga. Toimetas marihuaanat ja ecstasy tablette. Kogust

täpselt ei oska öelda, 2 pakki marihuaanat ja 1 pakk oli tablette. Pakid ei olnud suured,

tablettide pakk oli väiksem. Nad olid kilekotis ilma vaakumita, saab neid kätte võtta küll.

Sama palju kui eelmistel kordadel. Tema raha üle ei andnud. Kuidas kauba eest arveldamine

toimus, tema ei tea. Kaldma andis lähetusraha mäletamist mööda enne sõitu kuskil 1000 euro

juures. Lähetusraha - sinna sõit, ööbimine, tagasitulek. Kütus, söök, võib olla oli midagi veel,

Hollandis kuskil ööbimine. Sai sama palju kui eelmine kord, 20 tuhat krooni umbes. Tema

teada kasum narkootikumide kogusest ei sõltunud. On saanud ka suuremaid summasid. Neljas

reis oli 2005 aasta teises pooles. Kolmanda reis narkootikume kellelegi ei müünud, andis

Kaldmale. Toimetas Hollandist Eestisse auto pagasnikus, pakitud pakid. Eelmised sai

Kaldmaalt, kolmandal reisil Kaldma tuttavalt. Kirjeldus peaks olema saksa toimikus kirjas.

Saksamaal ilmselt andis ütlusi tema kohta, ka ilmselt kõigi kolme episoodi kohta. Ka Eesti

uurijatele andis neid ütlusi. Saksamaal kuulati üle 2 korda, lisaks sotsiaaltöötaja. Kolme

episoodi puhul andis ilmselt narkootikumid kotiga üle. Auto seisis linnas kuskil Amsterdamis.

Pärast pakkis, läks hotelli, tsellofaan ja teip, jäi kolm pakki. Mäletamist mööda osadeks ei

jaotanud. Kaalus kuskil 2 kg. Kas Kaldma ütles mis liiki narkootikum peab olema, ei mäleta,

ei oska öelda. Kasutas kindaid, tsellofaani ja teipi, spreyd sellel korral vist mitte. Kindad

tavalised riidest kindad, ostetud tööriista poest. Kust ostis, ei mäleta. Ostsid iga kord uued.

Kindad selleks, et näpujäljed ei jääks. Kõigil kordadel olid kindad käes. Üle andes olid

narkootikumid mingi asja sees. Spray tuli hiljem, 2005 teises pooles. Neljas episood oli 2005

teises pooles, esemeks hašiš, orienteeruvalt 2 kohvriga 40 kg, see oli suve lõpus. 2005

esimesel poolel tegi vähemalt kolm reisi. Tellijat öelda ei oska, ei tea neid, juhised sai

Aleksandr Kaldma käest. Kelle käest narkootikumid saada ja kuhu, kellele viia. Sai selle eest

tasu. Mäletamist mööda Kaldma ei öelnud, kellele tuleb maksta. Ilmselt tasus Aleksandr

Kaldma nende eest. Sularahas tasus, Kaldma andis üle sellele inimesele, kes narkootikumid

hankis. Täpselt ei mäleta, võis olla tema juuresolekul. Kahel esimesel korral oli Kaldmaga

koos. Mis summad sai kolme esimese korra eest ei oska öelda. Oli Aleksandr Kaldmaga koos

kahel esimesel korral aga kolmandal korral sai narkootikumid Golden Tulbi hotellis ja kahel

esimesel korral ei mäleta kus, kuskil kesklinnas Amsterdamis, täpselt ei mäleta. Suhtles ainult

Kaldmaga ja Kaldma käest sai teada, et narkootikumid saadakse Amsterdamis Hollandis.

Kolmandal korral sai teada Kaldmalt, kus narkootikumid saada, millises hotellis ööbida. Miks

Kaldmad kolmandal korral ei olnud, seda ei tea, sõitis juba Tallinnast üksi. Tema raha ei

viinud, sai ainult narkootikumid. Kuidas tasumine toimus ei tea. Kahel esimesel korral

reisirahad maksis Kaldma. Esimene kord kui õigesti mäletab, oli jala, ilma autota, Hollandisse

jõudsid ilmselt lennukiga, teine kord samamoodi lennukiga. Kolmas kord sõitis Eestist

rendiautoga sinna. Rendifirmat ei mäleta. Toimus lennujaamas, täpselt ei mäleta, kas aprillis

või mais. Täpselt ei mäleta, ühel nendest kordadest ostis Kaldma väikese auto, siis liikusid

sellega aga ei mäleta kummal korral. Tema teada tuli Kaldma sellega Eestisse, äkki kas

Mazda 626. Seda autot tema teada narkootikumide veoks ei kasutatud. Esimesel korral veeti

narkootikume liinibussiga, teisel korral veoautoga. Eesti veoautoga, palusid, et viiks teda

Hollandist Rootsi, mida ta ka tegi. Ei tasunud juhile midagi, juht tegi oma tööd. Juht ei olnud

tuttav. Täpselt ei mäleta aga tema meelest autoparklas astus ligi ja küsis kuhu sõidate, ega te

Skandinaavia poole ei sõida ja sõitiski. Esimene kord viis narkootikumid Stockholmi

liinibussiga, teine kord veoautoga Rootsi, kolmas kord Tallinna. Kust nende kolme reisi jaoks

raha tuli, seda ei tea. Ka kolmanda korra sõidukulud maksis Kaldma, täpselt ei mäleta,

orienteeruvalt kuskil 1500 eurot. Reisi aruannet ei esitanud Kaldmale, ei nõudnud. Kaldma ei

andnud aru, kust raha sai. Saalis viibijatest tunneb Romani, Aleksandrit, Margot, Kazimirast,

Dveilyst. Margo Mittaliga tutvus 2005 aasta teises pooles, sügisel Hollandis. Sai temaga

kokku ebaõnnestunud narkoreisi ajal. Enne seda oli teda ainult näinud. Saksamaal esitati

küsimusi eesti keeles ja vastas eesti keeles tõlgi vahendusel. Esitas küsimusi saksa uurija läbi

tõlgi. Eesti uurijad esitasid küsimusi läbi saksa uurija tõlgi abil. Põhimõtteliselt kuulis mida

küsiti. Osales Saksamaa kaitsja. Niipalju kui mäletab, ei ole lubatud, et kui ütlusi annab, siis

hakatakse teda ja tema perekonnaliikmeid kaitsma. Vabas vormis pole rääkinud, vestlus käis

läbi uurija, vastas ainult küsimustele, mingisugust vestlust pole olnud. Karistuse pikkusest ei

olnud juttu. Rääkis karistusest ainult advokaadiga. 12.04.2007 kuulati üle politseiosakonnas,

tollipolitseis. Ei mäleta, et advokaat oleks teinud mingeid märkusi. Üks naisterahvas koostas

midagi, ei tea, üks naisterahvas, sekretär, kirjutas alla. Protokoll tõlgiti suuliselt. Ei suuda

meenutada tervet protokoll, mis koostati, ette loeti. Menetluses osales tema, advokaat, 3

kohtunikku, prokurör, 1 tunnistaja. Tunnistaja midagi rääkis, ei mäleta. Küsimusi ei esitatud,

loeti ette süüdistusakt ja kohtunik küsis kas tunnistab end süüdi. Kaitsja küsimusi ei küsinud,

kergendavad asjaolud tõi välja, midagi ikka rääkis ka. Prokuröri garantiidest ei rääkinud

midagi, kaitsja ei rääkinud midagi, kohtuotsuses kirjas, et tuleb Saksamaal karistust kanda.

Garantiidest juttu ei olnud. Tema meelest ei olnud kohtuistungil juures neid, kes olid

ülekuulamisel, kirjalikult ei protokollitud. Sellist inimest arvuti taga ei olnud. Ei teadnud, kas

kirjutab keegi käsitsi ise midagi, seal ei olnud niisugust inimest. Teab, et Hollandis on Utrehti

linn, on käinud seal, ööbinud seoses nende reisidega siin. Esimene reis peatus mäletamist

mööda Utrehtis, mis hotellis, ei suuda meenutada, äärelinnas. Linnas ei orienteeru. Enne reise

kui õigesti mäletab, ei ole seal käinud. Kauba vastuvõtmine pidi toimuma selle linna juures,

sai seda teada Kaldmalt. Ilmselt esitas hotellis registreerimiseks mingi dokumendi. On ainult

enda dokument. Esimene reis täpselt ei tule meelde, paar päeva peatus, mitte rohkem. Ei oska

nimetada kuupäeva, aastaaega. Ei broneerinud eelnevalt, sildi järgi leidis. Oli koos Kaldmaga.

Elasid ühes numbris. Tema teada kedagi tuttavatest või sugulastest seal ei olnud. Peatus selles

piirkonnas mitu korda, rohkem kui 2-3 korda. Elasid erinevates hotellides. Rohkem kui üks

kord peatusid mingis hotellis, Utrehti kõrval, aga see oli juba hiljem. Esimene kord Utrehtis,

teine kord Utrehtis, kolmas kord Amsterdamis, neljas kord Amsterdamis. Niipalju, kui teab, ei

ole võimalik peatuda registreerimiseta, kogu aeg registreeris. Hotellide nimesid ei mäleta.

Amsterdamis peatused seotud sellega, et Mittaliga sai lähemalt tuttavaks, pole mõtet Utrehti

minna. Teine kord oli Utrehtis koos Kaldmaga, sama kaua kui esimene kord. Kolmas reis

Amsterdamis oli üksinda. Tema teada oli Kaldma sel ajal Eestis. Kolmas reis samuti

orienteeruvalt 2 päeva. Neljas reis oli koos Aleksandr Kaldmaga, umbes 2 päeva ühes

numbritoas. Tunneb Katrin Järve, nende nelja reisi ajal ei ole Katrin Järvega koos olnud.

Mittalit nägi esimene kord 2005 teises pooles Utrehti kõrval tööstusrajoonis. Kohtumine oli

kokku lepitud, seisis ühes bussipeatuses oma autoga ja Mittal sõitis oma autoga tema juurde.

Sai teada Kaldmalt kokkusaamiskoha. Mittal tundis ta ära, oli eesti numbrimärkidega autoga,

teisi rohkem eesti numbrimärkidega autosid seal ei olnud. Pidi ootama paralleeltee A2 kõrval

bussipeatuse kõrval. Kaldma ütles, et vajalik inimene tuleb tema juurde. Tervitas, võttis

kauba, läksid laiali. Teine reis ei erinenud, tundis Mittalit nüüd juba näo järgi. Kolmas

kohtumine oli pikem. Mittalil ei olnud talle narkootikume anda, seoses sellega oli vestlus

pikem. Sellel päeval ei andnud midagi üle, ei oska öelda, kui pikalt kestis kohtumine.

Kohtusid uuesti järgmisel päeval. Eelmine päev oli ühes baaris, aga see oli linnas. Kedagi

rohkem seal baaris ei olnud tuttavatest. Neljanda reisi ajal kohtumine toimus Amsterdamis, oli

ka narkootikumide üleandmine. Päris sama skeemi järgi ei olnud. Võttis Mittali auto võtmed,

sõitis oma autoga Mittali auto kõrvale. Ise võttis Mittali autost, pärast tagastas võtmed. Mittali

rolli ei tea, teab, et Mittal andis narkootikumid. Kaldma ei rääkinud Mittalist midagi.

Lähemalt tutvus kolmanda reisi ajal, baaris kohtumine oli pikem. Kes tegi ettepaneku töötada

teise skeemi järgi täpselt ei suuda meenutada, eks jutu käigus omavahel. Vestluse tulemusel

jõudsid järeldusele, leppisid kokku, et saavad Tallinnas kolmekesi kokku, tema, Kaldma ja

Mittal, edaspidi kokku leppida täpsemalt. Nebu nimelist nimepidi ei tea, aga ilmselt tegemist

isikuga, kes hiljem talle pärast neid nelja reisi narkootikume andis. Pikka kasvu, pikad

juuksed, musta nahaga mees. Esimese reisi ajal eelnevalt keegi raha ei andnud. Raha oli

Kaldma käes, temal ei olnud. Kulud tasus Kaldma. Kolmanda reisi jaoks anti reisiraha,

Aleksandr Kaldma andis, täpset summat ei oska öelda, aga 1000-2000 euro vahel. Kuidas

toimus narkootikumide eest tasumine kolmanda reisi ajal, seda ei tea. Neljas reis koos

Kaldmaga. Reisi ajal ei saanud Kaldmalt mingit raha. Pärast esimest reisi sai Eestis

orienteerivalt 30 000 krooni Kaldma käest, teine reis samamoodi 30 000 Kaldmaalt, kolmas

reis samamoodi 30 000 Kaldmalt. Pärast neljandat reisi olid kolmekesi koos Roman, Kaldma

ja tema ja siis jagati kolme peale see raha ära ja summa oli ka 30 000. Jagati narkoreisi eest

saadud raha. Raha oli Kaldma käes, ei mäleta kumma käes, aga raha oli saanud ilmselt

Roman, Romani käest tuli. Narkoreisidest tasuti Romanile, Romani käest läks edasi Kaldma

kätte. Aleksandr Kaldma rääkis seda. Neljandal korral kui raha jagasid, siis tuli Romani käest.

Sõidukulud märgiti üles, palju olid kulud, palju tulud, jagati kolmega. Kirjutati paberilehe

peale sõidukulud, transpordikulud, tema reisikulud või nende reisikulud, siis summa, mis

saadi selle narkoreisi eest 12 tuhat eurot, miinus transpordikulud 4 tuhat, nende reisikulud 2

tuhat, 6 tuhat eurot jagada kolmega on 2 tuhat eurot ehk 30 tuhat krooni. Siis saigi igaüks

sellise summa. Roman luges talle raha 60 500 kroonist, võttis selle oma taskust. Kaldmaga

samamoodi, Kaldma sai rohkem, sest transpordiraha läks ka Kaldma kätte. Roman otseselt ei

öelnud konkreetselt kelle käest raha tuli aga ühel korral söömas käies Maneeži tänaval näitas

kellele narkootikume veetakse. Roman sellel kohtumisel konkreetselt ei rääkinud kelle käest

raha sai. Kaldma ka nimeliselt ei rääkinud. Romaniga kohtumine oli kontori juures Romani

autos 2005 aasta lõpus. Auto oli tumedat värvi Audi A 8, sinine ei olnud, must metallik.

Vaštšenkot on näinud varem ka enne narkoreise, millal tuttavaks said, ei oska öelda. Ei tunne

siiamaani hästi, teab teda, on rääkinud. Pärast neljandat reisi teadis, et see on Roman.

Kohtumisi oli veel 2005 aastal ja hiljem. Esimest korda nägi 2005 aastal kuskil esimeses

pooles. Käisid hommikust söömas või söömas, oli Kaldmaga koos, nemad said omavahel

kokku. Nägi kindlasti rohkem kui ühe korra, millal esimene kord oli, ei tule meelde. Teine

kord oli Kaldmaga kaasas, ka Roman oli, käisid lõunal. Enne neljandat reisi Romaniga

ärialast kohtumist ei saanud olla. Ka enne raha jagamist ei olnud. Pärast 2005 aastat üks

kohtumine oli, kus Roman palus veoauto Rootsi tollist ära tuua. Kuupäeva ei oska öelda,

arvab, et see oli 2006 esimeses pooles kui sigareti koormaga Rootsis tollis vahale jäi ja palus

auto ära tuua. Võimalik, et nägi teda veel. Ärialaseid kontakte ei olnud. Ainult ühel reisil sai

raha Vaštšenko käest. Esimesel reisil Mittal andis üle kaks pappkarpi. Ei mäleta, et karpidele

oleks olnud midagi joonistatud. Karbi kaalu 20 kg määratles selle järgi, et kergem kui 24 kg

sangpomm. Võib olla 18 – 19 võis olla umbes, alla 10 kg ei olnud. Võis olla ka üle 20 kg.

Hotelli viis kui õigesti mäletab Kaldma autoga. Oli üksi. Kahekesi pakendasid sisu ära. Plokid

olid pruuni värvi. Pakend oli pruuni värvi, teipisid üle. Plokid jäid samaks. Kaldma jäi hotelli,

tema läks kohtuma Mittaliga. Läks üksi, polnud vaja kahekesi minna. Kes otsustas, et just

tema läheb, ei oska öelda. Dveilyst nägi esimese reisi ajal veoauto juures, pärast Kaldmaga

haagisesse sisenemisel ja väljumisel. Nime sai teada siis kui uurimine käis. Täpselt ei oska

öelda kui kaua Kaldma ja juht treileris olid, orienteeruvalt 10 minutit. Jäi auto ümber vaatama,

et kõik rahulik oleks. Siis sõitsid parklast minema. Pärast seda Dveilyst esimesel reisil ei

näinud. Pärast esimest reisi ei näinud ka teda, ka mitte Eestis. Esimesel kohtumisel kohtus

Mittaliga bussipeatuses, paralleelne tee A2 tööstusrajoonis Utrehti linnast väljas.

Veoautojuhiga oli kohtumine 27-nda tee ääres, Shelli bensiinijaama juures, kus on parkla, mis

oli ette nähtud veoautodele. Parkla oli vahetult pärast tanklat. Teise reisi ajal jäi Kaldma

hotelli ja tema läks kohtumisele. Mida vähem inimesi läheb, seda parem on, Kaldma

loomulikult ei tundnud Mittalit, keegi neist ei tundnud. Teisel reisil nägi Dveilyst kuskil

autoparklas. Ei ole meeles kus, üks koht, mida kasutasid oli 27 tee ääres. Täpselt ei oska öelda

kas oli samas kohas, aga võimalik. Ka sel korral käisid treileris sees Kaldma ja autojuht, ise

jäi välja, sisse ei vaadanud. Siis läksid autosse ja läksid minema, tühjad kotid panid autosse.

Juhiga ainult tervitasid, pärast soovisid head teed. Ärialaseid asju autojuhiga ei arutanud.

Kolmas kord kohtus autojuhiga veoautodele mõeldud parklas ilmselt samas 27 tee ääres.

Peatus küll Amsterdamis, aga kokku saamiseks sõitis Amsterdamist välja. See koht on

Amsterdamist 50 km. Väga tülikas sõita veoautoga Amsterdami kesklinna. Kohtumine 27 tee

ääres tuli Aleksandr Kaldma poolt. See koht on 20-30 km Utrehtist. Mahakeeramise juures oli

kilomeetripost. Mitmendal kilomeetril oli tankla, seda ei mäleta. Kolmandal reisil sisenes

treilerisse koos autojuhiga. Jutuajamist nii palju oli, et kaupa on vähem, tema jaoks vahet ei

ole. Kaup oli teibitud kujul, 12 tk ühes spordikotis, spordikoti suurus: pikkus 1 m, laius 40

cm. Treiler oli tühi. Tema pole peidikusse pannud, andis Dveilysele, see pani. Ükshaaval pani,

tema avas koti. Arutas niipalju, et koti sisu oli vähem kui tavaliselt, läks samasse kohta, kus

tavaliselt. Kuhu kaup läks, kuulis Kaldmalt. Amsterdamis kohtumisel käis üksi, selleks

ettepanekut polnud, nii oli juba kujunenud. Neljas reis nägi Dveilyst samamoodi veoautode

parkimisplatsil, võimalik, et samuti 27 tee ääres. Ei ole kindel, kas kõik kohtumised

Dveilysega olid seal, aga see oli üks lemmikkoht, kus kokku said. Võimalik, et kõik neli reisi

samas kohas. Seekord läks treilerisse Kaldma koos autojuhiga, sisse ei vaadanud. Autojuhiga

pikka vestlusse ei astunud, suuliselt ütles tere. Ilmselt rohkem ei rääkinud. Nende nelja reisi

puhul Dveilysega Eestis kohtunud ei ole. Neljandal reisil tuli kaup Eestisse veoautoga,

samaga, mis oli Hollandis. Eestis oli juhiks Kazimir. Teisel reisil ja esimesel reisil samamoodi

oli autojuht Kazimir. Pärast neljandat reisi raha jagades ei mäleta mis rahas jagati, raha anti

üle kroonides, arvatavasti kroonides. Sai 30 tuhat, Roman 30 tuhat. Sel ajal olid Romani

juuksed pikemad. Enne ütles, et Leedu auto oli Renault, parandas, oli Iveco. Esimesed kolm

reisi tehti valge Ivecoga, pärast punane Volvo. Auto oli sama, juht vahetus, oli Kazimir.

Chrysler Voyager on olnud küll aga kas nende nelja reisiga seoses. Enam seda ei ole.

Saksamaalt ostsid tema nimele, auto oli ühine, Kaldma tasus. Esimese vaakumaparaadi ostis

Kaldma, oli selle aja jooksul päris mitu tükki, on ka ise ostnud. Kaldma ostis Eestis.

Kolmandal reisil sai koti koos narkootikumidega Mittali käest. Pärast viskas prügikasti.

Dveilyse nägemisest Hollandis esimesel reisil uuesti auto nägemiseni Eestis möödus umbes

nädal. Teisel reisil samuti kogu aeg nädal või natuke vähem. Kolmandal samamoodi nädal või

natuke vähem, neljas ka samamoodi nädal või natuke vähem. A.Zeinalovi ja M.Jamaloviga

tuttav ei ole. Saksa kohtus ei ole teda keegi üle kuulanud. Saksamaal ülekuulamisel esitati

küsimusi eesti keeles, uurija küsimused tõlgiti saksa keelde, tõlk tõlkis talle eesti keelde.

Katrin Järv on tema elukaaslane. Ta ei olnud kordagi nendel reisidel kaasas. Enne esimest

reisi Kaldmaga ettevalmistusi ei teinud, kõik pidi korras olema. Esimesel reisil sõitis koos

Kaldmaga Hollandisse üheaegselt. Välja sõitsid Eestist. Ei tea mitu päeva enne reisi Kaldma

Eestis oli. Narkootikumide üleandmise ja tasu saamine vahe oli kas samal päeval või

järgmisel päeval. Raha sai Kaldmalt. Neljast reisist esimeseks peab reisi 2005 suve lõpus.

Said 2 papist karpi. Ei meenu sellist reisi, kus oleks läinud Dveilyse juurde ja küsinud luba

panna kott kabiini. Koos Kaldmaga võttis neljal reisil kauba vastu. Kauba sai 2005 aastal

Eestis kätte Kazimirilt. Rohkem kellegi käest ei saanud. Eestis kaubal vastas käies treileri

juures ei käinud, sai koti, mis panna pagasnikusse. Tema meelest kõigil neljal reisil. Kottides

on ainult oma reisiasjad Eestisse toonud. Ise kaubavedudega ei tegelenud. Seda ei oska öelda

kas Dveilysele oli antud käsk töötada kinnastes, aga iga kord kui narkootikumide pakid

Dveilys vastu võttis, olid kindad käes. Marihuaana tema meelest oli kolmandal reisil.

Hollandis andis üle samale autojuhile, toimetati kaup Kazimieras Šmidtase poolt. Marihuaana

puhul tuli ilma haagiseta. Kas ei olnud koorem maha võetud või ei olnud koormat.

Marihuaana oli pandud autokabiini magamisaseme alla. Iklas kauba vastuvõtmine oli sama

reis, kui ilma treilerita tuli, pöördus tagasi. Kastutise nimi ei ütle midagi. Poolas otsisid

Kazimirase kadunud autojuhti, keda ei leidnud. Millist autojuhti otsisid, seda ei tea. Niipalju

kui mäletab, Eestis temaga kohtumisi ei olnud. Narkootikumide pakkimisel kui kogused olid

väikesed siis selliselt pakitud nagu joonistas, kui läksid suuremaks, oli rohkem, oli erineva

suurusega pakke. Vaakumi abil kui üks suur tükk. Peidiku sügavus 9 peaks olema täpne, tüki

mõõtmed ei ole üle mõõtnud. Oli lühemaid ka. Esimene kord oli pappkarpides. Põhipakend

oli paks kile, mitmest kohast räbal, katkine, kas oli püütud lappida, sellepärast oli teip peal,

mitte üleni teibitud, kilest oli läbi näha, et hašiši tükid, sellest tulenevalt ise teipisid. Esimesel

korral teipisid ümber Kaldma autos. Pärast Mittali käest kauba saamist hotelli juures tegi

karbid lahti, ei saanud hotelli viia. Kaldma tuli alla, läksid ostsid teibi. Esimest korda nägi

peidikut kolmandal reisil.

Kohus kontrollis kohtuistungil kirjalikke tõendeid:

• Koopia Riigiprokuratuuris 20.02.2008 koostatud konfiskeerimismenetluse eraldamise

määrusest, mille kohaselt eraldati kriminaalasjadest nr 06913000054 ja nr 06913000013

eraldi menetlemiseks konfiskeerimismenetlus osas, mis puudutas kahtlustatava Aleksandr

Kaldma ja tema abikaasa Ljudmilla Kaldma, kahtlustatava Sergei Lodi ja tema

elukaaslase Svetlana Dogadina, kahtlustatava Margo Mittali ja tema abikaasa Marju

Mittali, kahtlustatava Andrei Tšervjakovi ja tema abikaasa Viktoria Tšervjakova vara.

Konfiskeerimismenetlusele anti number 08700000022 ja jäeti Kaitsepolitseiameti

menetlusse. (kd 1 t/l 5)

• Koopia Riigiprokuratuuris 14.05.2008 koostatud konfiskeerimismenetluse eraldamise

määrusest, mille kohaselt eraldati kriminaalasjast nr 06913000054 eraldi menetlemiseks

konfiskeerimismenetlus osas, mis puudutas kahtlustatava Ahliman Zeinalovi ja tema

abikaasa Kamila Nazirova ning kahtlustatava Mirza Jamalovi ja tema abikaasa Raida

Jamalova vara. Konfiskeerimismenetlusele anti number 08700000070 ja jäeti

Kaitsepolitseiameti menetlusse. Sama määrusega eraldati kriminaalasjast nr 06913000054

eraldi menetlemiseks konfiskeerimismenetlus osas, mis puudutas kahtlustatava Roman

Vaštšenko ja tema abikaasa Olga Vaštšenko vara. Konfiskeerimismenetlusele anti number

08700000071 ja jäeti Maksu- ja Tolliameti menetlusse. (kd 1 t/l 6)

• Rostocki juhtiva peaprokuröri Ritteri allkirjastatud saatekiri õigusabimenetluse

materjalide saatmises. Saatekirja kohaselt edastatakse õigusabi taotluse täitmise raames

Eesti Vabariigi Riigiprokuratuurile Rostocki Maakohtu 06.09.2007 otsus – 11 Kls 9/07.

Saatekirja on märgitud, et loobuti põhiistungi protokolli saatmisest, sest vastavalt

kriminaalmenetluse seadustiku § 273 lg 1 ütlusi ei protokollitud. Vastavalt põhiistungi

protokolli kantud avaldusele nõustus süüdistatav ajutise Eestisse saatmisega tunnistajana

ütluste andmise eesmärgil. (kd 1 t/l 7, tõlge eesti keelde pöördel)

• Koopia 29.04.2008 koostatud läbiotsimise protokollist, mille kohaselt alustati läbiotsimist

kell 12.30 ja lõpetati kell 15.35. Läbiotsimise viis läbi Leedu Vabariigi Tolliameti

uurimisüksuse Panevežyse osakonna vaneminspektor Asta Strelciuniene. Juures viibis

UAB Reisita direktor Simona Šmidtaite, Tolli uurimisüksuse Panevežyse osakonna

vaneminspektor A.Brizas, vaneminspektor D.Butkus, EV kaitsepolitsei komissar Henno

Kuurmann, loetamatu, teise osakonna vaneminspektor R.Butkus. Läbiotsimine toimus

UAB Reisita registreeritud asukohas, aadressil Naujamiesco 77, Panevežys, ja_S.

Šmidtaite elukohas. Läbiotsimise ajal leiti ja võeti ära aadressil Naujamiesco 77,

Panevežys, asuvas majas, teise korruse toast tahhograafi registreerimislehed: 149 (tõlkes

1469) tahhograafi registreerimislehte, mis on kokku köidetud musta värvi niidiga. See niit

on märgistatud ja allkirjastatud läbiotsimisel osalenud isikute poolt, 210 (kakssada

kümme) tahhograafi reg. lehte, mis on köidetud teise pakendisse, niit on samuti

märgistatud ja allkirjastatud läbiotsimisel osalenud isikute poolt. Samast toast leiti ja võeti

ära 7 dokumendimappi erinevate UAB Reisita dokumentidega. Dokumentide mapid on

nummerdatud esimesest kuuendani. Dokumendimapi kaane peal, mis on märgistatud nr

ühega, on alljärgnevad kirjed: UAB Reisita, 500.- arve, müügid, 2006. a. Eelmainitud

dokumendimapis on 187 nummerdatud lehte, mis on köidetud musta värvi niidiga. Mapp

on märgistatud ning allkirjastatud läbiotsimisel osalenud isikute poolt. Dokumendimapi

kaanel, mis on märgistatud kahega, on kirjed: UAB Reisita, kassa 2005. Eelmainitud

dokumendimapis on 217 nummerdatud lehte, mis on köidetud musta värvi niidiga, mis on

märgistatud ja allkirjastatud läbiotsimisel osalenud isikute poolt. Dokumendimapil, mis on

number kolmega ja läbipaistva kaanega, on küljel järgmised kirjed: 2006, kassa, esimene

kvartal. Eelmainitud dokumendimapis on 127 nummerdatud lehte, mis on köidetud musta

värvi niidiga ning see on märgistatud ning allkirjastatud läbiotsimisel osalenud isikute

poolt. Dokumendimapi kaanel, mis on märgistatud number neljaga, on kirjed: UAB

Reisita müügid, 500.-, arve, 2005. a. Selles dokumendimapis on 165 nummerdatud lehte,

mis on köidetud musta värvi niidiga, mis on märgistaud ja allkirjastatud läbiotsimisel

osalenud isikute poolt. Punast värvi dokumendimapil, mis on märgistatud number viiega,

on kaanel järgnevad kirjed: UAB Reisita müügid, 500.- arve, 2006 aasta, esimene kvartal.

Käesolevas dokumendimapis on 206 nummerdatud lehte, musta värvi niit, mis oli

märgistatud ning allkirjastatud läbiotsimisel osalenud isikute poolt. Dokumendimapp, mis

oli märgistatud numbriga kuus ja kõvade, punaste kaantega. Selle küljele on kirjutatud:

,,2005, kassa, arve 2721". Eelmainitud mapis on 322 nummerdatud lehte, mis on kokku

köidetud musta värvi niidiga, mis on märgistatud ning allkirjastatud läbiotsimisel

osalenud isikute poolt. Samuti leiti ja võeti ära Kazimieras Smidtase isikukaart nr

10558956, välja antud 11.05.2004 Panevežyse Kodakondsus-ja Migratsiooniameti poolt.

(kd 1 t/l 43-44, tõlge eesti keelde 45-46)

• UAB Raimeta ja UAB Reisita veoleping nr 05-965 23 augustist 2005, mille kohaselt

vedaja kohustub viima laadungi maršruudil Pete-Rechain (Belgia) – Panevežis (Leedu

Vabariik) – Riia (Läti Vabariik). Laadungiks ehitusmaterjalid kuni 24 tonni. Haagise tüüp:

13,6 m tent. Pealelaadimise kuupäev 26.08.2005. Pealelaadimise koht: Onduline Belgium,

A.A. Parc Industriel, B-4800 Petit Rechain. Mahalaadimise aadress: UAB Jonosfera,

Tinklu 7B, Panevežis, peale seda Riia (CMR järgi). Mahalaadimise kuupäev 29.08.2005.

Transpordivahend nr GPB 394/HA 817 13,6 m tent. Lepingul all UAB Raimeta

rekvisiidid ja transpordjuhi allkiri, UAB Reisita tempel ja esindaja allkiri. (kd 2 t/l 86,

tõlge 87-88)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0244004 3. eksemplar vedajale. 1. Saatja: Onduline

Belgique S.S. Park Industriel Belgien B-4800 Petit-Rechain-Belgique P/C Onduline

International-Paris. 2. Saaja: Jonosfera Tinklu 7B 5300 Panevežys Lituaine. 3. Veose

mahalaadimise koht: Panevežys, Lituaine. 4. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev: Petit-

Rechain, Belgien 26.08.2005. 11. Kaal: 21, 636 kg. 16. Vedaja nimi: LTU 032/1018 UAB

Reisita Naujamiesčio 77 Panevežys. 21. Täidetud: Petit-Rechain Belgien 26.08.2005. 23.

Reisleht: Leedu Vabariik Panevežis UAB Reisita, allkiri. 24. Veos saadud: 29.08.2005

(tõlkes 13.12.2005), tempel UAB Jonosfera Panevežis Leedu Vabariik, allkiri. 25. Veok,

haagis: GPB 394/HA 817. (kd 2 t/l 89, tõlge 90-91)

• Faktuurarve seeria REI nr: 00020 30.08.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: Petit-Rachain (Belgia) – Riia (Läti). Hind 5000,

Summa: 5000, Summa: 5000,00 litti, käibemaks 18% 900 litti, kokku 5900 litti. (kd 2 t/l

92, tõlge 93)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0242224 4. eksemplar kontrollimiseks. 1. Saatja:

UAB Jonisfera Respublikos 18-10 Panevežys Leedu. 2. Saaja: SIA Lebens Rankas 10 Riia

Läti. 3. Veose mahalaadimise koht: Rankas 10 Riia Läti. 4. Veose ülevõtmise koht ja

kuupäev: Tinklu 7B Panevežys Leedu, kuupäev 29.08.2005. 5. Lisatud dokument:

faktuurarve IN 02054. 11. Kaal: 23099 kg. 16. Vedaja nimi: LTU 032/1018 UAB Reisita

Naujamiesčio 77 Panevežys. 21. Täidetud: Panevežys. 29.08.2005. 23. Reisleht: Leedu

Vabariik Panevežis UAB Reisita, allkiri. 24. Veos saadud: 29.08.2005, tempel loetamatu,

nimi Pavels Budkovskis, allkiri. 25. Veok, haagis: GPB 394/HA 817. (kd 2 t/l 94, tõlge

95-96)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0242227 3. eksemplar vedajale. 1. Saatja: Join Stock

Company „Bolderaja” Gubernciema 7 Riia LV-1016 Läti. 2. Saaja: Freda AB H.O.

Minkovskiu 98 Kaunas, Leedu. 3. Veose mahalaadimise koht: Kaunas, Leedu. 4. Veose

ülevõtmise koht ja kuupäev: Riia, Läti, kuupäev 29.08.2005. 5. Lisatud dokument: invoice

588-369. 11. Kaal: 23800 kg. 12. Maht: 32,384 m3. 16. Vedaja nimi: LTU 032/1018 UAB

Reisita Naujamiesčio 77 Panevežys. 23. Reisleht: Leedu Vabariik Panevežis UAB Reisita,

allkiri. 24. Veos saadud: 30.08.2005, tempel loetamatu, allkiri. 25. Veok, haagis: GPB

394/HA 817. (kd 2 t/l 97, tõlge 98-99)

• Faktuurarve seeria REI nr: 00021 30.08.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: (Riia) Läti – (Kaunas) Leedu. Hind 400, Summa: 400,

Summa: 400,00 litti, käibemaks 18% 72 litti, kokku 472 litti. (kd 2 t/l 100, tõlge 101)

• UAB Raimeta ja UAB Reisita veoleping nr 05-984 30 augustist 2005, mille kohaselt

kohustub vedaja laadungi makaronid kuni 24 tonni viima pealelaadimise kohast AB

Malsena, J.Janonino 12 Panevežys Leedu mahalaadimise aadressile Tallinn, Eesti

(täpsemalt CMR saatekirjas). Saabumine pealelaadimise kohta 30.08.2005. Saabumine

mahalaadimise kohta 31.08.2005 kuni 01.09.2005. Transpordivahend nr GPB 394/HA

817. Lepingul all UAB Raimeta rekvisiidid ja teenuste juhi allkiri, UAB Reisita tempel ja

esindaja allkiri. (kd 2 t/l 102, tõlge 103-104)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0242228 1. Saatja: UAB Gintarinis, Babtu

omavalitsus, Kaunase rajoon, Leedu. 2. Saaja: Jungent OÜ, Betooni 6, Tallinn, Eesti. 3.

Veose mahalaadimise koht: Vesse 1, Tallinn, Eesti. 4. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev:

Panevežys, Leedu, kuupäev 30.08.2005. 5. Lisatud dokument: invoice nr GA-000482. 11.

Kaal: 20840 kg. 16. Vedaja nimi: LTU 032/1018 UAB Reisita Naujamiesčio 77

Panevežys. 21. Täidetud Panevežys 30.08.2005. 23. Reisleht: Leedu Vabariik Panevežis

UAB Reisita, allkiri. 24. Veos saadud: 01.09.2005 (tõlge 31.12.2005), tempel VIA 3L

Ladu 3, allkiri. 25. Veok, haagis: GPB 394/HA 817. (kd 2 t/l 105, tõlge 106-107)

• Faktuurarve seeria REI nr 00022 05.09.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: Panevežys (Leedu) – Tallinn (Eesti). Hind 900,

Summa: 900, Summa: 900,00 litti, käibemaks 18% 162 litti, kokku 1061 litti. (kd 2 t/l

108, tõlge 109)

• UAB Raimeta ja UAB Reisita veoleping nr 05-985 30 augustist 2005, mille kohaselt

vedaja kohustub laadungi piimapulber 32 alusel 24 tonni viima pealelaadimise kohast AS

Kalev Paide Tootmine, Praama tee 11 Paide, Eesti mahalaadimise aadressile NBF-

Normanton, Napier Brown Ant Co Ltd, Ripley Drive, Normanton, Wakefield, West

Yorkshire, WF6 Iry, England. Saabumine pealelaadimise kohta 02.09.2005 kell 08.00.

Saabumine mahalaadimise kohta 09.09.2005. Transpordivahend Iveco nr GPB 394/HA

817, autojuht Arvydas Dveilys, transpordivahendi tüüp: tent. Lepingul all UAB Raimeta

rekvisiidid ja transpordi juhi allkiri, UAB Reisita tempel ja esindaja allkiri. (kd 2 t/l 110,

tõlge 111-112)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0242229 2. eksemplar saajale 1. Saatja: AS Kalev

Paide Tootmine, Praama tee 11 Paide Eesti. 2. Saaja: Eiler ja Wheeler (UK) Ltd, 112

Tooley Street London Sei 2th United Kingdom. 3. Veose mahalaadimise koht: United

Kingdom. 4. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev: Paide, Eesti. 5. Lisatud dokument:

Delivery Note 020905-1-PA. 11. Kaal: 22726 kg. 16. Vedaja nimi: LTU 032/1018 UAB

Reisita Naujamiesčio 77 Panevežys. 21. Täidetud Paide 02.09.2005. 22. Saabumine

pealelaadimiseks: tempel: Eesti Vabariik Kalev AS Kalev Tootmine, allkiri. 23. Reisleht:

Leedu Vabariik Panevežis UAB Reisita, allkiri. 24. Veos saadud: 07.09.2005 (tõlkes

01.09.2005), saaja allkiri. 25. Veok, haagis: GPB 394 HA 817. (kd 2 t/l 113, tõlge 114-

115)

• Faktuurarve seeria REI nr 00023 12.09.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: Paide (Eesti) – Yourkshiere (Inglismaa). Hind 6000,

Summa: 6000, Summa: 6000,00 litti, käibemaks 18% 1080 litti, kokku 7080 litti. (kd 2 t/l

116, tõlge 117)

• UAB Raimeta ja UAB Reisita veoleping nr 05-1011 06 september 2005, mille kohaselt

vedaja kohustub valtsitud vaskdetailid viima pealelaadimise kohast Societe Lensoise du

Ciuvre Boulevard du Marais, Fr-62300 Lens, Prantsusmaa mahalaadimise aadressile AB

Lietkabelis, J,Janonio 4, Panevežys, Leedu. Saabumine pealelaadimise kohta 08.09.2005.

Saabumine mahalaadimise kohta 12/13.09.2005. Transpordivahend nr GPB 394/HA 817.

Lepingul all UAB Raimeta rekvisiidid ja transpordijuhi allkiri, UAB Reisita tempel ja

esindaja allkiri. (kd 2 t/l 118, tõlge 119-120)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0244006 4. eksemplar kontrollimiseks 1. Saatja:

Societe Lenseise du Cuivre Boulevard du Marais B.P. 302 62334 Lens Cedex. 2. Saaja:

Lietkabelis, J.Janonio 4 Panevežys Leedu. 3. Veose mahalaadimise koht: Panevežys

Leedu 4. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev: Lens 09.09.2005. 5. Lisatud dokument: BL

45687. 10. Statistikanumber 235134, 235346. 16. Vedaja nimi: LTU 032/1018 UAB

Reisita Naujamiesčio 77 Panevežys. 21. Täidetud Lens Cedex 09.09.2005. 22. Saabumine

pealelaadimiseks: Societe Lenseise du Cuivre Boulevard du Marais Lend Cedex, allkiri.

23. Reisleht: Leedu Vabariik Panevežis UAB Reisita, allkiri. 24. Veos saadud:

12.09.2005, saaja Lietkabelis, laohoidja, allkiri. 25. Veok, haagis: GPB 394 HA 817. (kd 2

t/l 121, tõlge 122-123)

• Faktuurarve seeria REI nr 00024 12.09.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: Lens (Prantsusmaa) – Panevežys (Leedu). Hind 5300,

Summa: 5300, Summa: 5300,00 litti, käibemaks 18% 954 litti, kokku 6254 litti. (kd 2 t/l

124, tõlge 125)

• UAB Raimeta ja UAB Reisita veoleping nr 05-1026 12 september 2005, mille kohaselt

vedaja kohustub euroalused 18 tonni viima pealelaadimise kohast UAB Alsena, Prienai

rajoon, Veiveriai omavalitsus, Čiurliu küla mahalaadimise aadressile Eesti (täpsemalt

CMRs). Saabumine pealelaadimise kohta 14.09.2005. Saabumine mahalaadimise kohta

15.09.2005. Transpordivahend nr GPB 394/HA 817 tent. Lepingul all UAB Raimeta

rekvisiidid ja transpordijuhi allkiri, UAB Reisita tempel ja esindaja allkiri. (kd 2 t/l 126,

tõlge 127-128)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0244005 3. eksemplar vedajale. 1. Saatja: UAB

Alsena Kalniečiu 126a-108 Kaunas Leedu. 2. Saaja: Wendre, Jannseni 5, 87701 Vandre,

Eesti. 3. Veose mahalaadimise koht: Vandre Eesti. 4. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev:

Kaunas, Leedu 13.09.2005. 5. Lisatud dokument: Inv ALS 002445 13.09.2005. 6. 70

tükki euroaluseid (1200 x 800 mm). 11. Kaal: 17 500 kg. 16. Vedaja nimi: LTU 032/1018

UAB Reisita Naujamiesčio 77 Panevežys. 21. Täidetud Püssi 16.09.2005. 22. Saabumine

pealelaadimiseks: tempel Leedu Vabariik UAB Alsena, allkiri. 23. Reisleht: Leedu

Vabariik Panevežis UAB Reisita, allkiri. 24. Veos saadud: 15.09.2005, saaja tempel Eesti

Vabariik Wendre, allkiri. 25. Veok, haagis: GPB 394/HA 817. (kd 2 t/l 129, tõlge 130-

131)

• Faktuurarve seeria REI nr 00025 19.09.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: Marijampole (Leedu) – Vandre (Eesti) (tõlkes Paide).

Hind 1100, Summa: 1100, Summa: 1100,00 litti, käibemaks 18% 198 litti, kokku 1298

litti. (kd 2 t/l 132, tõlge 133)

• UAB Raimeta ja UAB Reisita veoleping nr 05-1037 14 september 2005, mille kohaselt

vedaja kohustub vineer, tellimus nr RP 1575 viima pealelaadimise kohast AS Repo Püssi,

Vabrikud Maidla mee 7, Eesti, Püssi maršruudil Eesti-Belgia mahalaadimise aadressile B-

38 (täpsemalt CMR saatekirjas). Saabumine pealelaadimise kohta 16.09.2005 kell 08.00.

Saabumine mahalaadimise kohta 21.09.2005. Transpordivahend nr GPB 394/HA 817 tent.

Lepingul all UAB Raimeta rekvisiidid ja transpordijuhi allkiri, UAB Reisita tempel ja

esindaja allkiri. (kd 2 t/l 134, tõlge 135-136)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0244007 3. eksemplar vedajale. 1. Saatja: AS Repo

Vabrikud 43299 Püssi Maidla tee 7 Eesti. 2. Saaja: Hobatex Gmbh Dringurger 39, Brakel

Saksamaa. 3. Veose mahalaadimise koht: Brakel Saksamaa. 4. Veose ülevõtmise koht ja

kuupäev: Püssi, Eesti 16.09.2005. 5. Lisatud dokument: Invoice AO40409315 16.09.2005

faksiga. 6. 44119100 28 PAL alust. 11. Kaal: 23 872 kg. 12. Maht: 8260,0 m2. 16. Vedaja

nimi: LTU 032/1018 UAB Reisita Naujamiesčio 77 Panevežys. 21. Täidetud: Püssi

16.09.2005. 22. Saabumine pealelaadimiseks: tempel Eesti Vabariik AS Repo Vabrikud

Müügigrupp, allkiri. 23. Reisleht: Leedu Vabariik Panevežis UAB Reisita, allkiri. 24.

Veos saadud: saaja tempel. 25. Veok, haagis: GPB 394/HA 817. (kd 2 t/l 137, tõlge 138-

139)

• Faktuurarve seeria REI nr 00026 27.09.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: Püssi (Eesti) – Gent (Belgia). Hind 2417, Summa:

2417, Summa: 2417,00 litti, käibemaks 18% 435,06 litti, kokku 2852,06 litti. (kd 2 t/l 140,

tõlge 141)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0244196 4. eksemplar kontrollimiseks. 1. Saatja:

Onduline Belgique S.A. Pard Industriel Belgien B-4800 Petit-Rachain – Belgique P/C

Onduline International - Paris. 2. Saaja: Jonosfera Tinklu 7B 5300 Panevežys Leedu. 3.

Veose mahalaadimise koht: Panevežys Leedu. 4. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev: Petit-

Rechain, Belgia 13.10.2005. 6. 12 paletti onduline laineliste plaatidega. 11. Kaal: 23 400

kg. 16. Vedaja nimi: LTU 032/1018 UAB Reisita Naujamiesčio 77 Panevežys. 21.

Täidetud: Petit-Rechaine 13.10.2005. 22. Saabumine pealelaadimiseks: Onduline

Belgique S.A. Park Industriel 4800 Petit-Rechain, allkiri. 23. Reisleht: Leedu Vabariik

Panevežis UAB Reisita, allkiri. 24. Veos saadud: saaja tempel (Leedu Vabariik Panevežys

UAB Jonosfera), allkiri. 25. Veok, haagis: GPB 394/HA 817. (kd 2 t/l 142, tõlge 143-144)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0244014 4. eksemplar kontrollimiseks. 1. Saatja:

Jonosfera Tinklu 7B Panevežys Leedu. 2. Saaja: SIA Lebens Rankas 10 Riia, Läti. 3.

Veose mahalaadimise koht: Rankas 10 Riia, Läti. 4. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev:

Tinklu 7B, Panevežys, Leedu 17.10.2005. 5. Lisatud dokumendid: faktuurarve. 6. 12 alust

onduline katusematerjaliga. 11. Kaal: 23 400 kg. 16. Vedaja nimi: LTU 032/1018 UAB

Reisita Naujamiesčio 77 Panevežys. 21. Täidetud: Panevežys 17.10.2005. 22. Saabumine

pealelaadimiseks: tempel: Leedu Vabariik Panevežys Jonosfera, allkiri. 23. Reisleht:

Leedu Vabariik Panevežis UAB Reisita, allkiri. 24. Veos saadud: saaja tempel, allkiri,

17.10.2005. 25. Veok, haagis: GPB 394/HA 817. (kd 2 t/l 145, tõlge 146-147)

• Faktuurarve seeria REI nr 00031 18.10.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: Petit-Rechain (Belgia) – Riia (Läti). Hind 5350,

Summa: 5350, Summa: 5350,00 litti, käibemaks 18% 963 litti, kokku 6313 litti. (kd 2 t/l

148, tõlge 149)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0244197 3. eksemplar vedajale. 1. Saatja: Onduline

Belgique S.A. Park Industriel Belgien B-4800 Petit-Rechain-Belgique P/C Onduline

International-Paris. 2. Saaja: Jonosfera Tinklu 7B 5300 Panevežys Leedu. 3. Veose

mahalaadimise koht: Panevežys, Leedu. 4. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev: Petit-

Rachain, Belgia 20.10.2005. 5. Lisatud dokumendid: saatekiri. 6. 13 paletti onduline

katusematerjali ja selle juurde kuuluvaga. 11. Kaal: 23 736 kg. 16. Vedaja nimi: LTU

032/1018 UAB Reisita Naujamiesčio 77 Panevežys. 21. Täidetud: Petit-Rechain Belgia

20.10.2005. 22. Saabumine pealelaadimiseks: tempel: Onduline Belgique S.A. Park-

Industriel 4800 Petit-Rechain, allkiri. 23. Reisleht: Leedu Vabariik Panevežis UAB

Reisita, allkiri. 24. Veos saadud: saaja tempel (UAB Jonosfera Panevežys, Leedu

Vabariik), allkiri, 24.10.2005. 25. Veok, haagis: GPB 394/HA 817. (kd 2 t/l 150, tõlge

151-152)

• Faktuurarve seeria REI nr 00033 24.10.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: Petit-Rechain (Belgia) – Panevežys (Leedu). Hind

5100, Summa: 5100, Summa: 5100,00 litti, käibemaks 18% 918 litti, kokku 6018 litti. (kd

2 t/l 153, tõlge 154)

• UAB Raimeta ja UAB Reisita veoleping nr 05-1170 27 oktoober 2005, mille kohaselt

vedaja kohustub mittealkohoolsed joogid 33 alust kuni 24 tonni viima pealelaadimise

kohast AS Coca-Cola HBC Eesti, Kadaka tee 76B Tallinn, Eesti mahalaadimise aadressile

SIA Coca-Cola HBC Ulbrokase 40 Läti. Saabumine pealelaadimise kohta 27.10.2005.

Saabumine mahalaadimise kohta 28.10.2005. Transpordivahend nr GPB 394/HA 817 tent.

Lepingul all UAB Raimeta rekvisiidid ja transpordijuhi allkiri, UAB Reisita tempel ja

esindaja allkiri. (kd 2 t/l 155, tõlge 156-157)

• Rahvusvaheline veosaatekiri nr 4386. 1. Saatja: AS Coca-Cola HBC Eesti, Kadaka tee

76B Tallinn, Eesti. 2. Saaja: Coca-Cola Läti, Ulbrokas 40, LV-1021, Riia, Läti. 3. Veose

mahalaadimise koht: LV-1021 Riia, Ulbrokas 40, Läti. 4. Veok, haagis: ADO 680/AK

719 (maha tõmmatud), käsitsi asemele kirjutatud GPB 394/HA 817. 5. Veose ülevõtmise

koht ja kuupäev: 19088 Tallinn, Kadaka tee 76B, Eesti. 6. Vedaja: LTU 032/1018 UAB

Reisita Naujamiesčio 77 Panevežys. 6. 31 euroalust alkoholivaba joogiga 2356. 7. Kaal:

23 536 kg. 8. Täidetud: Tallinnas 27.10.2005. 9. Saabumine pealelaadimiseks: tempel:

Eesti Vabariik, Tallinn, AS Coca-Cola HBC. 10. Reisleht: Leedu Vabariik Panevežis

UAB Reisita, allkiri. 11. Veos saadud: saaja tempel (SIA Coca-Cola HBC Läti. (kd 2 t/l

158, tõlge 159)

• Faktuurarve seeria REI nr 00034 29.10.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: Tallinn (Eesti) - Riia (Läti). Hind 520, Summa: 520,

Summa: 520,00 litti, käibemaks 18% 93,60 litti, kokku 613,60 litti. (kd 2 t/l 160, tõlge

161)

• UAB Raimeta ja UAB Reisita veoleping nr 05-1277 05. detsember 2005, mille kohaselt

kohustub vedaja viima pealelaadimise kohast Cerestar France, DCDIS, Roe de la Pointe

11, Zone Industriele A, Seclin, 59211, F.2 SAS VAN GENT Producti on Plant,

Nijverheidsstraat 1, Sas Van Gent, 45 51. NL. 3 Vos Logistics Industrieterre in De Koi,

Middenweg 27, Hoogerheide, 4631 ST, NL maršruudil F-NL-LT-LV-EST pealelaadimise

kohtadesse 1. Dalsa Ltd, Graičiuno 1, Vilnius, LT, 2. PS Komerc Ltd, Jarkalnese 6, Riia,

1046 LV, 3. EStinger OÜ, Betooni 6, Tallinna, EST. Saabumine pealelaadimise kohta:

07/08.12.2005. Esimene laadung: tärklis 5 alust, kott 25 kg, 3400 kg, teine laadung tärklis

3 alust 3000 kg, kolmas laadung tärklis 15 alust 14 400 kg. Laadung tärklis kuni 24 t.

Saabumine mahalaadimise kohta 13/14.12.2005 üks alus, kolm alust, neli alust.

Transpordivahendi ja haagise nr: BDT 168/ AM 401 tent. Lepingul all UAB Raimeta

rekvisiidid ja transpordijuhi allkiri, UAB Reisita tempel ja esindaja allkiri. (kd 2 t/l 162,

tõlge 163-164)

• Rahvusvaheline veosaatekiri 6LA nr 0244017 1. Saatja: ACD.C.D.I.S. 11, Rue de la

Pointe, ZIA. 59113 Seclin. 2. Saaja: loetamatu. 3. Veose mahalaadimise koht: Riia, LV-

1046. 4. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev: loetamatu. 6. kaup loetamatu. 11. Kaal: 3498

kg. 16. Vedaja nimi: LTU 032/1018 UAB Reisita Naujamiesčio 77 Panevežys. 21.

Täidetud: loetamatu. 22. Saabumine pealelaadimiseks: allkiri. 23. Reisleht: allkiri, tempel.

24. Veos saadud: loetamatu, 100 km allkiri, 13.12.2005. 25. Veok, haagis: BDT 168/ AM

401. (kd 2 t/l 165, koopia 166, tõlge 167-168)

• Rahvusvaheline veosaatekiri NL nr 20005735 1. Saatja: Cerestar Benelux B.V.

Nijverheidsstraat 1 4551 La Sas Van Gent Holland. 2. Saaja: Dalsa Ltd Savanoriu Pr. 176-

306 LT-03154 Vilnius Leedu. 3. Veose mahalaadimise koht: Vilnius Leedu. 4. Veose

ülevõtmise koht ja kuupäev: Sas Van Gent Holland 09.12.2005. 9. Kauba kirjeldus: 40

kotti a´25 kg tärklist, aluseid üks. 11. Kaal: 1030 kg. 13. Saatja märkused: müügitellimus

31953, kohaletoimetamise kuupäev 06.12.2005. 16. Vedaja nimi: Transimeksa (maha

tõmmatud) Reisita (asemele kirjutatud käsitsi) LT 5405 Siauliai (maha tõmmatud)

Panevežys (asemele kirjutatud käsitsi). 21. Täidetud: Sas Van Gent, Holland. 22.

Saabumine pealelaadimiseks: Cerestar Benelux B.V. Sas Van Gent. 23. Reisleht: vedaja

BDT 168/AM 401. 24. Veos saadud: 12.12.2005, tempel Sandelys nr 1, nimetempel:

Sandelininkas Kestutis Matkevičius. (kd 2 t/l 169, tõlge 170)

• Rahvusvaheline veosaatekiri NL nr 20005734 1. Saatja: Cerestar Benelux B.V.

Nijverheidsstraat 1 4551 La Sas Van Gent Holland. 2. Saaja: Dalsa Ltd Savanoriu Pr. 176-

306 LT-03154 Vilnius Leedu. 3. Veose mahalaadimise koht: Vilnius Leedu. 4. Veose

ülevõtmise koht ja kuupäev: Sas Van Gent Holland 03.12.2005 (tõlkes 09.12.2005). 9.

Kauba kirjeldus: 120 kotti a´25 kg tärklist, aluseid kolm. 11. Kaal: 3090 kg. 13. Saatja

märkused: müügitellimus 31953, kohaletoimetamise kuupäev 06.12.2005. 16. Vedaja

nimi: Transimeksa (maha tõmmatud) Reisita (asemele kirjutatud käsitsi), LT 5405 Siauliai

(maha tõmmatud) Panevežys (asemele kirjutatud käsitsi). 21. Täidetud: Sas Van Gent,

Holland. 22. Saabumine pealelaadimiseks: Cerestar Benelux B.V. Sas Van Gent. 23.

Reisileht: vedaja BDT 168/AM 401. 24. Veos saadud: 12.12.2005, tempel Sandelys nr 1,

nimetempel: Sandelininkas Kestutis Matkevičius. (kd 2 t/l 171, tõlge 172)

• Rahvusvaheline veosaatekiri NL nr 20005672 1. Saatja: Cerestar Benelux B.V.

Nijverheidsstraat 1 4551 La Sas Van Gent Holland. 2. Saaja: E.Sniureviciaus Imone

Minsko Plentas 33 LT-02121 Vilnius Leedu. 3. Veose mahalaadimise koht: Vilnius

Leedu. 4. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev: Sas Van Gent Holland 09.12.2005. 9. Kauba

kirjeldus: 120 kotti a´25 kg tärklist, aluseid kolm. 11. Kaal: 3090 kg. 13. Saatja märkused:

müügitellimus 31953, kohaletoimetamise kuupäev 06.12.2005. 16. Vedaja nimi:

Transimeksa (maha tõmmatud) Reisita (asemele kirjutatud käsitsi) LT 5405 Siauliai

(maha tõmmatud) Panevežys (asemele kirjutatud käsitsi). 21. Täidetud: Sas Van Gent,

Holland. 22. Saabumine pealelaadimiseks: Cerestar Benelux B.V. Sas Van Gent. 23.

Reisleht: vedaja BDT 168/AM 401. 24. Veos saadud: 12.12.2005, tempel, allkiri. (kd 2 t/l

173, tõlge 174)

• Rahvusvaheline veosaatekiri NL nr 20005730 1. Saatja: Cerestar Benelux B.V.

Nijverheidsstraat 1 4551 La Sas Van Gent Holland. 2. Saaja: PS Komerc Ltd, Jurkalnes 6

LV-1046 Riia, Läti. 3. Veose mahalaadimise koht: Riia Läti. 4. Veose ülevõtmise koht ja

kuupäev: Sas Van Gent Holland 09.12.2005. 9. Kauba kirjeldus: Tagastatav magus

glükoossiirup, kaal 4960 kg. 11. Kaal: 4960 kg. 13. Saatja märkused: müügitellimus

31953, kohaletoimetamise kuupäev 06.12.2005. 16. Vedaja nimi: Transimeksa LT 5405

Siauliai. 21. Täidetud: Sas Van Gent, Holland. 22. Saabumine pealelaadimiseks: Cerestar

Benelux B.V. Sas Van Gent. 23. Reisleht: vedaja BDT 168/AM 401. 24. Veos saadud:

13.12.2005, tempel, allkiri. (kd 2 t/l 175, tõlge 176)

• Rahvusvaheline veosaatekiri NL nr 20005835 1. Saatja: Cerestar Benelux B.V.

Nijverheidsstraat 1 4551 La Sas Van Gent Holland. 2. Saaja: PS Komerc Ltd, Jurkalnes 6

LV-1046 Riia, Läti. 3. Veose mahalaadimise koht: Riia Läti. 4. Veose ülevõtmise koht ja

kuupäev: Sas Van Gent Holland 09.12.2005. 9. Kauba kirjeldus: 160 kotti ´a 25 kg

tärklist, aluseid neli, kaal 4120 kg. 11. Kaal: 4120 kg. 13. Saatja märkused: müügitellimus

31953, kohaletoimetamise kuupäev 06.12.2005. 16. Vedaja nimi: Transimeksa (maha

tõmmatud) Reisita (asemele kirjutatud käsitsi) LT 5405 Siauliai (maha tõmmatud)

Panevežys (asemele kirjutatud käsitsi). 21. Täidetud: Sas Van Gent, Holland. 22.

Saabumine pealelaadimiseks: Cerestar Benelux B.V. Sas Van Gent. 23. Reisleht: vedaja

BDT 168/AM 401. 24. Veos saadud: 13.12.2005, tempel, allkiri. (kd 2 t/l 177, tõlge 178)

• Rahvusvaheline veosaatekiri NL nr 20005468 1. Saatja: Cerestar A Cargill Company

Lelyweg 31 4612 PS Bergen Op Zoom Holland. 2. Saaja: Estinger OÜ. 3. Veose

mahalaadimise koht: Estinger. 4. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev: Hoogerheide

Holland 09.12.2005. 9. Kauba kirjeldus: Veok BDT 168 treiler AM 401 Nisugluteiin 77,

kolm alust 40 kotiga 25 kg kottides kaal brutto 3045 kg. 11. Kaal: neto 3000 kg. 13. Saatja

märkused: DDU Tallinn. 14. Maksetingimus Bergen Op Zoom 09.12.2005. 16. Vedaja

nimi: Reisita. 21. Täidetud: Cargill B.V. 22. Saabumine pealelaadimiseks: allkiri. 23.

Reisleht: allkiri. 24. Veos saadud: 13.12.2005, allkiri. (kd 2 t/l 180, tõlge 181)

• Faktuurarve seeria REI nr 00040 12.12.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: Rue De la Pointe (Prantsusmaa) – Sas Vab Gent

(Holland) – Vilnius – Riia - Tallinn. Hind 7400, Summa: 7400, Summa: 7400,00 litti,

käibemaks 18% 1332,00 litti, kokku 8732,00 litti. (kd 2 t/l 182, tõlge 183)

• Rahvusvaheline veosaatekiri nr 4816. 1. Saatja: AS Coca-Cola HBC Eesti, Kadaka tee

76B Tallinn, Eesti. 2. Saaja: Coca-Cola Läti, Ulbrokas 40, LV-1021, Riia, Läti. 3. Veose

mahalaadimise koht: LV-1021 Riia, Ulbrokas 40, Läti. 4. Veok, haagis: BDT 186/AM

401. 5. Veose ülevõtmise koht ja kuupäev: 19088 Tallinn, Kadaka tee 76B, Eesti. 6.

Kaup: 32 europalletti Bonaquaga alkoholivaba joogiga 2432. 7. Kaal: 22 844 kg. 8.

Täidetud: Tallinnas 13.12.2005. 9. Saabumine pealelaadimiseks: tempel: Eesti Vabariik,

Tallinn, AS Coca-Cola HBC. 10. Vedaja: allkiri puudub. 11. Veos saadud: saaja tempel

(SIA Coca-Cola HBC Läti 14.12.2005. (kd 2 t/l 184, tõlge 185)

• Faktuurarve seeria REI nr 00041 15.12.2005. Müüja: UAB Reisita, Ostja: UAB Raimeta.

Kaup: transporditeenus maršruudil: Tallinn (Eesti) – Riia (Läti). Hind 550, Summa: 550,

Summa: 550,00 litti, käibemaks 18% 99,00 litti, kokku 649,00 litti. (kd 2 t/l 186, tõlge

187)

• Piirivalveameti Piirivalve turvalisuse osakonna 22.09.2008 teatis vandeadvokaat Sven

Sillarile, mille kohaselt edastatakse väljavõte Piirivalveameti käsutuses olevast

piiriületuste andmekogust Ahliman Zeinalov (ik 37910102244), Mirza Jamalov (ik

38108240036), Margo Mittal (ik 37008160322) ja Roman Vaštšenko (ik 37805060282)

piiriületuste kohta ajavahemikul 01.08.2005 – 31.12.2005. (kd 4 t/l 87, 96)

• Piirvalveameti andmetel on eelmärgitud isikud üle piiri liikunud alljärgnevalt:

(kd 4 t/l 88-89; 97-98)

piiri-

punkt

Perek.

nimi

Eesnimi

sünniaeg

suund

kuupäev aeg

dokumendi

number

dokument

NAS

Zeinalov

Ahliman

10.10.1979

V

22.08.2005

kell 07.30

V0438983

Välismaalase

pass

NAS

Zeinalov

Ahliman

10.10.1979

S

21.09.2005

kell 18.46

V0438983

Välismaalase

pass

NAS

Jamalov

Mirza

24.08.1981

V

02.08.2005

22.31

P1061452

Aserbaidžaani

pass

NAS

Jamalov

Mirza

24.08.1981

S

30.08.2005

01.25

P1061452

Aserbaidžaani

pass

NAS

Jamalov

Mirza

24.08.1981

V

28.10.2005

15.20

P1061452

Aserbaidžaani

pass

NAS

Jamalov

Mirza

24.08.1981

S

31.10.2005

03.40

P1061452

Aserbaidžaani

pass

TLJ

Mittal

Margo

16.08.1970

S

Stok-

holm

13.12.2005

CR006439

Tagasipöör-

dumise luba

KOI

Vastsenko

Roman

06.05.1978

V

16.08.2005

22.10

V1025903

Välismaalase

pass

NAS

Vastsenko

Roman

06.05.1978

S

19.08.2005

21.46

V1025903

Välismaalase

pass

TLJ

Vastsenko

Roman

06.05.1978

V

Anta-

lya

28.08.2005

02.48

V1025903

Välismaalase

pass

TLJ

Vastsenko

Roman

06.05.1978

S

Anta-

lya

11.09.2005

12.46

V1025903

Välismaalase

pass

NAS

Vastsenko

Roman

06.05.1978

V

14.09.2005

15.22

V1025903

Välismaalase

pass

NAS

Vastsenko

Roman

06.05.1978

S

16.09.2005

17.53

V1025903

Välismaalase

pass

NAS

Vastsenko

Roman

06.05.1978

V

16.09.2005

18.46

V1025903

Välismaalase

pass

NAS

Vastsenko

Roman

06.05.1978

S

16.09.2005

22.22

V1025903

Välismaalase

pass

NAS

Vastsenko

Roman

06.05.1978

V

29.09.2005

09.15

V1025903

Välismaalase

pass

NAS

Vastsenko

Roman

06.05.1978

S

01.10.2005

05.23

V1025903

Välismaalase

pass

TLJ

Vastsenko

Roman

06.05.1978

V

Frank

-furt

27.10.2005

16.41

V1025903

Välismaalase

pass

TLJ

Vastsenko

Roman

06.05.1978

S

Frank

-furt

02.11.2005

16.46

V1025903

Välismaalase

pass

IKL

Vastsenko

Roman

06.05.1978

S

06.11.2005

19.19

V1025903

Välismaalase

pass

TRS

Vastsenko

Roman

06.05.1978

V

Auto

ex

10.11.2005

06.50

V1025903

Välismaalase

pass

NAS

Vastsenko

Roman

06.05.1978

S

11.11.2005

01.21

V1025903

Välismaalase

pass

IKL

Vastsenko

Roman

06.05.1978

S

13.11.2005

17.01

V1025903

Välismaalase

pass

IKL

Vastsenko

Roman

06.05.1978

V

14.12.2005

20.51

V1025903

Välismaalase

pass

TLJ

Vastsenko

Roman

06.05.1978

S

19.12.2005

00.38

V1025903

Välismaalase

pass

NAS

Vastsenko

Roman

06.05.1978

V

19.12.2005

14.32

V1025903

Välismaalase

pass

NAS

Vastsenko

Roman

06.05.1978

S

19.12.2005

16.43

V1025903

Välismaalase

pass

• Piirivalveameti Piirivalve turvalisuse osakonna 17.12.2008 teatis vandeadvokaat Sven

Sillarile, mille kohaselt edastatakse väljavõte Piirivalveameti käsutuses olevast

piiriületuste andmekogust Aleksandr Kaldma (ik 36912010368) piiriületuste kohta

ajavahemikul 01.08.2005 – 31.12.2005. (kd 4 t/l 99)

• Piirvalveameti andmetel on eelmärgitud isik üle piiri liikunud alljärgnevalt:

(kd 4 t/l 100)

piiri-

punkt

Perek.

nimi

Eesnimi

sünniaeg

suund

kuupäev aeg

dokumendi

number

dokument

IKL

Kaldma

Aleksandr

01.12.1969

S

12.08.2005

07.16

V1006003

Välismaalase

pass

TLJ

Kaldma

Aleksandr

01.12.1969

V

Frank

-furt

15.08.2005

16.35

V1006003

Välismaalase

pass

TLJ

Kaldma

Aleksandr

01.12.1969

S

24.08.2005

16.38

V1006003

Välismaalase

pass

IKL

Kaldma

Aleksandr

01.12.1969

S

28.08.2005

21.54

V1006003

Välismaalase

pass

IKL

Kaldma

Aleksandr

01.12.1969

S

09.09.2005

18.34

V1006003

Välismaalase

pass

IKL

Kaldma

Aleksandr

01.12.1969

S

21.09.2005

17.09

V1006003

Välismaalase

pass

IKL

Kaldma

Aleksandr

01.12.1969

S

10.11.2005

14.17

V1006003

Välismaalase

pass

IKL

Kaldma

Aleksandr

01.12.1969

V

05.12.2005

13.28

V1006003

Välismaalase

pass

IKL

Kaldma

Aleksandr

01.12.1969

S

10.12.2005

V1006003

Välismaalase

07.50

pass

IKL

Kaldma

Aleksandr

01.12.1969

V

14.12.2005

20.51

V1006003

Välismaalase

pass

IKL

Kaldma

Aleksandr

01.12.1969

S

21.12.2005

16.57

V1006003

Välismaalase

pass

• N.Gändžavi nimelise Sumgaiti linna Tehnika- ja Loodusteaduste Lütseumi direktori

asetäitja F.H.Mämmädovi 25.11.2008 teatis nr 304 Aserbaidžaani Vabariigi Advokaatide

Kolleegiumi advokaadile Dzavanšir Suleimanovile, milles teatatakse, et Mähämmäd Ilkini

poeg Zeynalov (sünd. 21.06.1999) asus 15 septembril 2005 õppima lütseumi esimeses

klassis ja käesoleval ajal õpib ta 4B klassis. (kd 4 t/l 107, tõlge vene keelde 108, tõlge

eesti keelde 109)

• Aserbaidžaani

Advokaatide

Kolleegiumi

advokaadi

D.Suleimanovi

24.11.2008

järelepärimine Sumgaiti linna Nizami Gändžävi nimelise tehnika- ja loodusteaduste

lütseumi nr 32 direktorile, milles palutakse esitada informatsioon selle kohta, mitmendas

klassis õpib ja mis aastal läks lütseumi esimesse klassi Mähhämäd Ilkini poeg Zeynalov

(sünd. 23.06.1999). Kui M.I.Zeynalov asus esimeses klassis õppima 2005 aastal, siis

palutakse teatada, mis kuupäeval oli esimene koolipäev ja millal algasid tunnid. (kd 4 t/l

110, tõlge vene keelde 111, tõlge eesti keelde 112)

• Aserbaidžaani Vabariigi Piirivalveteenistuse 15.11.2008 vastuses Aserbaidžaani Vabariigi

Advokaatide Kolleegiumi advokaadile D.Suliemanovile nähtub, et kirjas nimetatud

Ählimaän

Äväzi

poeg

Zeynalovi

piiriületuse

fakt

ei

ole

registreeritud

ametkondadevahelises

automatiseeritud

otsingusüsteemis

„sissesõit-väljasõit

ja

registreering”. Ühtlasi teatatakse, et infosüsteemis ametkondadevahelises automatiseeritud

otsingusüsteemis on registreeritud Mirzä Nüsräti poeg Džamalovi piiriületusfakt suunal

Vene Föderatsioon 03.08.2005 ja Aserbaidžaan – Vene Föderatsioon 29.08.2005. (kd 4 t/l

113, tõlge vene keelde 114, tõlge eesti keelde 115)

• Aserbaidžaani Vabariigi Advokaatide Kolleegiumi advokaadi D.Suleimanovi 24.11.2008

järelepärimine Aserbaidžaani Vabariigi Riikliku Piirivalveteenistuse osakonna ülemale,

milles märgitakse, et uurimise käigus tuvastati, et 22.08.2005saabus Ählimän Äväzi poeg

Zeynalov Eestist Bakuusse, kuid vastavalt tõendile nr 7/642, 15.11.2008 ei olnud

Ä.Ä.Zeynalovi saabumine märgitud ametkondadevahelisse automatiseeritud andmebaasi.

Seoses ülaltooduga palutakse veel kord kontrollida Ä.Ä.Zeynalovi 2005 aastal Bakuusse

saabumise ja Bakuust lahkumise kande olemaolu. Andmete puudumise korral palutakse

teha korraldus esitada informatsioon, mis põhjusel nimetatud andmed IAMAS

andmebaasist puuduvad. Ä.Ä.Zeynalovi passi koopia on Teile juba saadetud. (kd 4 t/l 116,

tõlge vene keelde 117, tõlge eesti keelde 118)

• Koopia

Aserbaidžaani

kodaniku

isikutunnistusest

seeria

AZE

nr

10011805.

Perekonnanimi: Zeynalov, eesnimi: Mähämmäd, isa: Ilkin Zeynalov, ema: Nahida

Mämmädova, sünnikoht ja –aeg: Aserbaidžaan, Sumgajõti linn, 23.06.1999, sugu: mees,

elukoht: Zängiläni rajoon, Alõbäijli küla. Isikutunnistus välja antud: Närimänovi Rajooni

Politseivalitsus. Isikutunnistuse väljaandmise aeg: 26.10.2006. Veregrupp: AB (IV) Rh+.

Isikutunnistuse omaniku allkiri. (kd 4 t/l119, tõlge vene keelde 120, tõlge eesti keelde

121)

• Koopia sünnitunnistusest. Kodanik Mähämmäd Ilkini poeg Zeinalov. Sündinud

23.06.1999. Sünnikoht: Sumgajõti linn. Selle kohta on tehtud kanne sünniaktide

raamatusse 2000 aastal, 12 detsembril. Vanemad: isa: Ilkin Äväzi poeg Zeynalov, rahvus:

aserbaidžaanlane, ema: Nahidä Mašallahi tütar Mämmädova, rahvus: aserbaidžaanlanna.

Registreerimiskoht: Sumgajõti linna Perekonnaseisuaktide registreerimise osakond. Välja

antud 12.detsembril 2000. Pitsat. AZ – I nr 011893. (kd 4 t/l 122, tõlge vene keelde 123,

tõlge eesti keelde 124)

• Köide 4 toimiku lehtedel 125 kuni 127 ja 128 kuni 130 on Ilkin Äväzi poeg Zeynalovi

kirjalikud seletused koos tõlgetega vene ja eesti keelde, toimiku lehtedel 131 kuni 133 ja

134 kuni 136 on Täbijät Salehi tütar Isajeva kirjalikud seletused koos tõlgetega vene ja

eesti keelde, toimiku lehtedel 137 kuni 139 ja 140 kuni 142 on Elbrus Jagubi poeg

Namazovi kirjalikud seletused koos tõlgetega vene ja eesti keelde, milledele on lisatud

fotod toimiku lehtedel 143 ja 144. Kohus ei saa nimetatud dokumente ja fotosid

tõenditena arvestada, kuivõrd kohtulikus menetluses on tõenditeks tunnistajate

kohtuistungil antud ütlused ja tunnistaja ütlusi sisaldavaid kirjalikke seletusi ei saa kohus

tõenditena arvestada, kuivõrd puuduvad nende tõendina arvestamise aluseks olevad

asjaolud, millised vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 291 säetetele annaksid

õiguse ütlusi avaldada. Kuivõrd aga eelmärgitud isikuid ei ole kohtueelsel menetlusel

tunnistajatena üle kuulatud, puuduvad ka KrMS § 291 märgitud alused. Seetõttu jätab

kohus eelmärgitud toimiku lehtedel, so 125 kuni 144 leiduvad dokumendid tõendina

arvestamata.

• AS Estonian Air 06.04.2009 vastus Harju Maakohtu 31.03.2009 järelepärimisele, milles

märgitakse, et reserveerimissüsteemis 06.04.2009 sooritatud päringu järgi on Margo

Mittali nimeline isik ajavahemikul 01.08.2005 kuni 31.12.2005 lennanud Estonian Airi

teenuseid kasutades järgnevatel lendudel: (kd 5 t/l 1)

Kuupäev

Lennu nr

Lennufirma

Pileti number

Reisija

Lähtekoht

Sihtkoht

09.10.2005

OV 161

Estonian

Air

4855472543

Mittal/Margo

Tallinn

Frankfurt

10.10.2005

OV 162

Estonian

Air

4855472543

Mittal/Margo

Frankfurt

Tallinn

15.10.2005

OV 231

Estonian

Air

2100482634

Mittal/Margo

Tallinn

Bergamo

19.10.2005

OV 232

Estonian

Air

2100482634

Mittal/Margo

Bergamo

Tallinn

22.11.2005

OV 161

Estonian

Air

4855472900

Mittal/Margo

Tallinn

Frankfurt

23.11.2005

OV 176

Estonian

Air

4855472900

Mittal/Margo

Amsterdam

Tallinn

01.12.2005

OV 161

Estonian

Air

4855472985

Mittal/Margo

Tallinn

Frankfurt

02.12.2005

OV 176

Estonian

Air

4855472985

Mittal/Margo

Amsterdam

Tallinn

10.12.2005

OV 161

Estonian

Air

5212329076

Mittal/Margo

Tallinn

Frankfurt

23.12.2005

OV 176

Estonian

Air

4440061500

Mittal/Margo

Amsterdam

Tallinn

• Aserbaidžaani Vabariigi Advokaatide Kolleegiumi advokaadi D.Suleimanovi 08.01.2009

järelepärimine Poola Föderaalsele Tolliametile ja Piirivalveametile, milles halva

tõlkekvaliteedi põhjal võib vaid oletada, et ilmselt tahetakse kontrollida kas leidub

andmeid selle kohta, et sõiduk GPB 394 haagisega HA 817 liikus 26 kuni 30.08.2005

alates Madalmaadest läbi Belgia, Saksamaa, Poola ja Leedu, kas sama sõiduk 09-

12.09.2005 läbis Hollandi, Prantsusmaa, Leedu Eestisse, kas sama sõiduk 20-24.10.2005

läbis Madalmaad läbi Leedu, kas 08-13.12.2005 sõiduk 168 haagisega AM 401 tuli

Madalmaadest läbi Prantsusmaa ja Leedu Eestisse. (kd 5 t/l 95, tõlge 97)

• Tähitud kirja kviitung RR 000411292 AZ. (kd 5 t/l 96, tõlge puudub)

• Köide 5 toimiku leht 98 on kaitsja D.Suleimanovi esitatud koopia dokumendist, mille sisu

ei ole loetav. Dokumendile on lisatud tõlge vene keelde, mille õigsuse kontrollimiseks

võimalus puudub originaaldokumendi koopia halva kvaliteedi tõttu. Tõlkest nähtuvalt

puudub Riiklikul tollikomiteel informatsioon kirjas viidatud sõiduki registreerimise kohta,

kuid Arvydas Dveilys, kes oli transpordivahendi BDT 168, haagis HA817 juhiks, peeti

21.01.2006 kinni leedu piirivalve poolt seoses salakaubaveo katsega. (kd 5 loetamatu

sisuga dokument t/l 98, tõlge vene keelde 99)

• Aserbaidžaani Vabariigi Advokaatide Kolleegiumi advokaadi D.Suleimanovi 08.01.2009

järelepärimine Belgia Tolliametile, milles halva tõlkekvaliteedi põhjal võib vaid oletada,

et ilmselt tahetakse kontrollida kas leidub andmeid selle kohta, et sõiduk GPB 394

haagisega HA 817 liikus 26 kuni 30.08.2005 alates Madalmaadest läbi Belgia, Saksamaa,

Poola ja Leedu, kas sama sõiduk 09-12.09.2005 läbis Hollandi, Prantsusmaa, Leedu

Eestisse, kas sama sõiduk 20-24.10.2005 läbis Madalmaad läbi Leedu, kas 08-13.12.2005

sõiduk 168 haagisega AM 401 tuli Madalmaadest läbi Prantsusmaa ja Leedu Eestisse. (kd

5 t/l 100, tõlge 102)

• Tähitud kirja kviitung RR 000439675 AZ, 001933 14.01.2009. (kd 5 t/l 96, tõlge puudub)

• Aserbaidžaani Vabariigi Advokaatide Kolleegiumi advokaadi D.Suleimanovi 08.01.2009

järelepärimine Saksamaa Tolliametile, milles halva tõlkekvaliteedi põhjal võib vaid

oletada, et ilmselt tahetakse kontrollida kas leidub andmeid selle kohta, et sõiduk GPB

394 haagisega HA 817 liikus 26 kuni 30.08.2005 alates Madalmaadest läbi Belgia,

Saksamaa, Poola ja Leedu, kas sama sõiduk 09-12.09.2005 läbis Hollandi, Prantsusmaa,

Leedu Eestisse, kas sama sõiduk 20-24.10.2005 läbis Madalmaad läbi Leedu, kas 08-

13.12.2005 sõiduk 168 haagisega AM 401 tuli Madalmaadest läbi Prantsusmaa ja Leedu

Eestisse. (kd 5 t/l 103, tõlge 105)

• Tähitud kirja kviitung RR 000439698 AZ, 001935 14.01.2009. (kd 5 t/l 104, tõlge

puudub)

• Aserbaidžaani Vabariigi Advokaatide Kolleegiumi advokaadi D.Suleimanovi 08.01.2009

järelepärimine Hollandi Tolliametile, milles halva tõlkekvaliteedi põhjal võib vaid

oletada, et ilmselt tahetakse kontrollida kas leidub andmeid selle kohta, et sõiduk GPB

394 haagisega HA 817 liikus 26 kuni 30.08.2005 alates Madalmaadest läbi Belgia,

Saksamaa, Poola ja Leedu, kas sama sõiduk 09-12.09.2005 läbis Hollandi, Prantsusmaa,

Leedu Eestisse, kas sama sõiduk 20-24.10.2005 läbis Madalmaad läbi Leedu, kas 08-

13.12.2005 sõiduk 168 haagisega AM 401 tuli Madalmaadest läbi Prantsusmaa ja Leedu

Eestisse. (kd 5 t/l 106, tõlge 108)

• Tähitud kirja kviitung RR 000411301 AZ, 179066 14.01.2009. (kd 5 t/l 107, tõlge

puudub)

• Aserbaidžaani Vabariigi Advokaatide Kolleegiumi advokaadi D.Suleimanovi 08.01.2009

järelepärimine Prantsusmaa Tolliametile, milles halva tõlkekvaliteedi põhjal võib vaid

oletada, et ilmselt tahetakse kontrollida kas leidub andmeid selle kohta, et sõiduk GPB

394 haagisega HA 817 liikus 26 kuni 30.08.2005 alates Madalmaadest läbi Belgia,

Saksamaa, Poola ja Leedu, kas sama sõiduk 09-12.09.2005 läbis Hollandi, Prantsusmaa,

Leedu Eestisse, kas sama sõiduk 20-24.10.2005 läbis Madalmaad läbi Leedu, kas 08-

13.12.2005 sõiduk 168 haagisega AM 401 tuli Madalmaadest läbi Prantsusmaa ja Leedu

Eestisse. (kd 5 t/l 109, tõlge 111)

• Tähitud kirja kviitung RR 000411289 AZ, 14.01.2009. (kd 5 t/l 110, tõlge puudub)

• Aserbaidžaani Vabariigi Advokaatide Kolleegiumi advokaadi D.Suleimanovi 12.01.2009

järelepärimine Tallinna Vangla ülemale, milles palutakse teatada mitu korda, kelle poolt

millistel päevadel ja kui kauaks ajaks toimetati Ahliman Zeinalovit kambrist välja

menetlustoiminguteks, sealhulgas ka väljapoole vangla territooriumi alates 03.12.2007

kuni käesoleva ajani. (kd 5 t/l 112, tõlge ebakvaliteetsesse eesti keelde 114)

• Tähitud kirja kviitung RR 000439724 AZ, 002386. (kd 5 t/l 113, tõlge puudub)

• Aserbaidžaani Vabariigi Advokaatide Kolleegiumi advokaadi D.Suleimanovi 11.02.2009

järelepärimine Tallinna Vangla ülemale, koopia Justiitsministeeriumile, milles palutakse

teatada mitu korda, kelle poolt millistel päevadel ja kui kauaks ajaks toimetati Ahliman

Zeinalovit kambrist välja menetlustoiminguteks, sealhulgas ka väljapoole vangla

territooriumi alates 03.12.2007 kuni käesoleva ajani. Millegipärast jäi eelmine

järelepärimine 12.01.2009 vastuseta. (kd 5 t/l 115, tõlge ebakvaliteetsesse eesti keelde

117)

• Tähitud kirjade kviitungid RR 000593754 AZ, 269349, 12.02.2009; RR 000593768

269350, 12.02.2009. (kd 5 t/l 116, tõlge puudub)

• Leedu Vabariigi Tolli Kriminaalteenistuse 05.02.2009 vastus advokaadi D.Suleimanovi

08.01.2009 järelepärimisele, mille kohaselt Tolli kriminaalteenistusel puuduvad

järelepärimises viidatud andmed võimalikust narkootiliste ainete transpordist sõidukiga

GPB 394/ HA 817 ajavahemikel 26.08.2005 kuni 30.08.2005, 09.09.2005 kuni

12.09.2005 ja 20.10.2005 kuni 24.10.2005, samuti sõidukiga BDT 168/ AM 401

ajavahemikul 08.12. kuni 13.12. (kd 5 t/l 121, tõlge ebakvaliteetsesse eesti keelde 122)

• Aserbaidžaani Vabariigi Riikliku Piirivalveteenistuse osakonna ülema E.Mammedovi

aserbaidžaanikeelne 12.02.2009 koostatud vastus kaitsja D.Suleimanovi järelepärimisele

ja sellele koostatud arusaamatu tõlge. (kd 5 t/l 123, tõlge 124)

• Eesti Piirivalveameti 30.01.2009 vastus kaitsja D.Suleimanovi järelepärimisele ja selle

vastuse arusaamatu tõlge eesti keelde. Venekeelsest vastusest võib järeldada, et

Piirivalveametil puudub võimalus edastada küsitud informatsioon, kuivõrd vastavalt

Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 11, 12 sätetele on sellisele informatsioonile kehtestatud

piirangud ja järelepärimise esitajal puudub sellisele informatsioonile juurdepääsu õigus.

Piiriületuse andmete säilitamise eeskirjades on sätestatud, et sellised andmed edastatakse

vaid nendele asutustele, organisatsioonidele või füüsilistele isikutele, kellele on vastavalt

siseriiklikule seadusandlusele antud luba sellist informatsiooni saada. Seejuures peab

andmete edastamisel või edastamisest keeldumisel täitma Avaliku teabe seaduse ja

Isikuandmete kaitse seaduse nõudeid, samuti tagama nende andmete kaitse kolmandate

isikute poolt kasutamise vastu. (kd 5 t/l 125, arusaamatu tõlge 126)

• Kaitsja D.Suleimanovi 08.01.2009 järelepärimine Eesti Vabariigi Piirivalveameti

peadirektorile, milles palutakse väljastada andmed Ahliman Zeinalovi, Mirza Jamalovi,

Margo Mittali, Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase,

Arvidas Dveilyse piiriületuste kohta ajavahemikul august kuni detsember 2005. (kd 5 t/l

127, tõlge eesti keelde 129)

• Tähitud kirja kviitung RR 000439684 AZ, 001934. 14.01.2009 (kd 5 t/l 128, tõlge

puudub)

• Tallinna Vangla 19.02.2009 vastus kaitsja D.Suleimanovi taotlusele andmete

väljastamiseks Ahliman Zeinalovi viibimiste kohta menetlustoimingutel väljaspool

vanglat, milles on märgitud, et vahistatu Ahliman Zeinalovi suhtes viiakse läbi

kriminaalmenetlus ja vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 30 prokuratuur juhib

kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab

riiklikku süüdistust kohtus. Lähtudes eeltoodust palutakse pöörduda vastava taotlusega

kohtueelset menetlust läbi viiva asutuse poole vajaliku teabe saamiseks. (kd 5 t/l 130)

• Kaitsja D.Suleimanovi 13.01.2009 avaldus Kaitsepolitseiameti komissari Henno

Kuurmanni poole, mille venekeelsest tekstist võib järeldada, et kaitsja soovib, et talle

antaks võimalus tutvuda AS Reisita raamatupidamisdokumentidega, millised asuvad

Kaitsepolitsei asitõendite hoidlas ja on tunnistatud asjas asitõenditeks. (kd 5 t/l 131,

avaldusele lisatud tõlge leheküljel 132 on arusaamatu sisuga tekst)

• Kaitsja D.Suleimanovi 16.03.2009 avaldus Kaitsepolitseiameti komissari Henno

Kuurmanni poole, mille venekeelsest tekstist võib järeldada, et kaitsja pöördub avaldusega

korduvalt

ja

soovib,

et

talle

antaks

võimalus

tutvuda

AS

Reisita

raamatupidamisdokumentidega, millised asuvad Kaitsepolitsei asitõendite hoidlas ja on

tunnistatud asjas asitõenditeks. (kd 5 t/l 133, avaldusele lisatud tõlge leheküljel 134 on

arusaamatu sisuga tekst)

• Kaitsja D.Suleimanovi 20.01.2009 pöördumine Leedu Rahvusvaheliste vedude

autojuhtide assotsiatsiooni poole, mille venekeelsest tekstist võib järeldada, et kaitsja

soovib teada andmeid UAB Reisita ja UAB Raimeta tegevuse kohta ning palutakse

teatada millised reisid tehti 2005 aastal autoga GPB-394 haagisega HA-817 ja autoga

BDT-164 haagisega AM-401 ning kes on nende ettevõtete asutajad ja omanikud. (kd 5 t/l

135, pöördumisele on lisatud tõlge arusaamatu sisuga lehekülg 136)

• Kaitsja D.Suleimanovi 25.03.2009 pöördumine Leedu Rahvusvaheliste vedude

autojuhtide assotsiatsiooni poole, mille venekeelsest tekstist võib järeldada, et kaitsja

soovib teada, andmeid UAB Reisita ja UAB Raimeta tegevuse kohta ning palutakse

teatada millised reisid tehti 2005 aastal autoga GPB-394 haagisega HA-817 ja autoga

BDT-164 haagisega AM-401 ning kes on nende ettevõtete asutajad ja omanikud.

Arusaamatutel põhjustel on jäänud eelmine pöördumine vastuseta. (kd 5 t/l 137,

pöördumisele on lisatud tõlge arusaamatu sisuga, lehekülg 138)

• Euroopa Inimõiguste Kohtu 02.03.2009 teatis D.Suleimanovile ja A.Mutallimovile, mille

venekeelsest tekstist võib järeldada, et selles kinnitatakse 04.02.2009 koostatud kirja

saamist ja avaldusele on antud ülalmärgitud number, millele tuleb edaspidi kirjavahetuses

viidata. Asjaajamise kergendamiseks edastatakse 10 triipkoodi, milliseid tuleb edaspidises

kirjavahetuses kasutada. Avaldus vaadatakse läbi kohtu poolt kohe kui see on võimalik.

Läbivaatamine toimub esitatud informatsiooni ja dokumentide alusel. Kui soovitakse

avaldusele lisada dokumente, siis palutakse mitte saata originaale, sest neid ei tagastata.

Kohtulik arutamine toimub kirjalikus menetluses ja avaldajal ei ole võimalik isiklikult

menetluses osaleda kui just kohus seda ei palu. Avaldajat teavitatakse avalduse osas

tehtud igast lahendist. Aadressi muutumisel tuleb sellest teavitada, samuti tuleb teavitada

olulistest muudatustest ja saata koopiad kohalike võimude uutest otsustest. Ühtlasi

teatatakse, et üldise reegli alusel ei kinnita kohus edaspidi järgnevate kirjade saamist,

mistõttu palutakse hoiduda telefonikõnedest. Kui soovitakse veenduda selles, et kohus on

kirja kätte saanud, tuleb see edastada tähtkirjana koos edasiandmise teatisega. (kd 5 t/l

139, kirjale on lisatud tõlge arusaamatu sisuga, lehekülg 141)

• Kaitsja D.Suleimanovi 08.01.2009 koostatud venekeelne pöördumine Leedu Vabariigi

Rahandusministeeriumi juures asuva tollipiiri kaitse ametile, mille venekeelsest tekstist

võib järeldada, et palutakse anda korraldus kontrollida ja teatada kas sõidukit GPB 394

haagisega HA 817 oli ajavahemikul 26-30.08.2005, 9-12.09.2005, 20.24.10.2005 ja

sõidukit BDT 168 haagisega AM 401 ajavahemikul 8-13.12.2005 oli riigipiiride

ületamisel piiripunktides kontrollitud eesmärgiga avastada keelatud ained ja millised olid

tulemused. (kd 5 t/l 143, pöördumisele lisatud tõlge arusaamatu sisuga, lehekülg 145)

• Tähitud kirja kviitung RR 000439667 AZ, 001932, 14.01.2009. (kd 5 t/l 144, tõlge

puudub)

• AS Tallink Grupp 14.04.2009 vastus Harju Maakohtu 31.03.2009 järelepärimisele, mille

kohaselt AS Tallink Grupp 2005 aasta eest reisijate nimekirjad ei ole säilinud. (kd 5 t/l

149)

• Piirivalveameti Piiri- ja mereosakonna 27.04.2009 teatisest nähtuvalt edastatakse Harju

Maakohtule vastavalt 23.04.2009 järelepärimisele väljavõte Piirivalveameti käsutuses

olevast piiriületuste andmekogust Margo Mittali (ik 37008160322) ja Aleksandr Kaldma

(ik 36912010368) piiriületuste kohta ajavahemikul 01.06.2005 kuni 31.12.2005.

Piirivalveameti käsutuses olevas andmekogus ei ole fikseeritud Alari Sirvi (ik

37510210273) piiriületusi ajavahemikul 01.06.2005 kuni 31.12.2005. Ühtlasi juhitakse

tähelepanu asjaolule, et alates 01.05.2004 ei toimu regulaarset Euroopa Liidu

liikmesriikide, Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni

kodanike piiriületuste fikseerimist piiriületuste andmekogus. (kd 5 t/l 194-195)

Piiri-

punkt

Perekonna

nimi

Eesnimi

Sünniaeg

Suun

d

Kuupäev

aeg

Dokumendi

number

Dokument

NAS

Mittal

Margo

16.08.1970

S

10.10.2005

17.56

K4020741

Pass

TLJ

Mittal

Margo

16.08.1970

S

13.12.2005

17.10

CR006439

Tagasipöör-

dumise luba

TLJ

Kaldma

Aleksandr

1.12.1969

V

Frank

furt

15.08.2005

16.35

V1006003

Välismaalase

pass

TLJ

Kaldma

Aleksandr

1.12.1969

S

Frank

furt

24.08.2005

16.38

V1006003

Välismaalase

pass

• Harju Maakohtu esimehe 06.05.2009 vastus Harju Maakohtu 30.04.2009 järelepärimisele

(kd 5 t/l 193), millest nähtuvalt ajavahemikus 01.08.2005 kuni 31.12.2005 ei ole

prokuratuur esitanud taotlust Ahliman Zeinalovi (ik 37910102244, elukoht Tallinna

Väike-Patarei 12A, töökoht OÜ A ) suhtes jälitustoimingu loa saamiseks. (kd 5 t/l 213)

• Koopia 24.10.2006 koostatud leedukeelsest sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt

osalesid ülevaatusel Leedu Vabariigi Tolliameti kriminaalteenistuse ametnikud

R.Vitkauskas, Ž.Kasteneckas, D.Maldonis, A.Šubšinskas, tunnistajad S.Gorbikovas,

K.Lučinska, P.Vaškevič. Ülevaatus toimus Leedu politsei logistikakeskuse ladudes laos nr

39 Miško 2, Nemenčines II külas, Vilniuse rajooni omavalitsuses. Ülevaatuse objektiks oli

veoauto Volvo FH12 riikliku registreerimismärgiga BDT 168 koos haagisega Schmitz

SPR 24 riikliku registreerimismärgiga HA 817. Haagise uks ja tent on plommitud

ühekordsete punaste plommidega. Haagisest laaditi välja 13 metalltala. Haagises tuvastati

eespool põrandal kruvidega kinnitatud plaat 234 x 124 cm. Plaat oli kinnitatud 16 kruviga.

Plaadi eemaldamisel avanes tühimik, milles erinevad pakid. Pakkide eemaldamisel

ilmnes, et peidik on kaetud musta värvi polüetüleenkiledega. Kilede all metallist põrand.

Peidiku sügavus 9 cm, laius 142 cm ja pikkus 246 cm. Plaadi paksus 3 cm. Plaadi

sisemine pool kaetud alumiiniumplekiga. (kd 6 t/l 19-27, tõlge eesti keelde 41-45)

• Veoki ja haagise ülevaatuse protokollile lisatud fotod veokist haagisega üldplaanis küljelt,

esiosast koos registreerimismärgiga, haagise tagaosast ja registreerimismärgist,

mahavõetud tendiga haagisest küljelt ja tagant koos koormaga (terastaladega),

terastaladest koos märgistusega, tühja haagise põrandast, haagise põhjas oleva plaadi

kinnituskruvidest, äravõetud plaadiga avatud peidikust koos selles olevate esmetega,

avatud peidikust ilma polüetüleenkiledeta. (kd 6 t/l 27-40)

• Koopia

Eesti

Vabariigi

Prokuratuuri

26.11.2007

koostatud

õigusabitaotlusest

kriminaalasjas

nr

06913000054

Hollandi

Kuningriigi

pädevale

õigusasutusele.

Õigusabitaotluses taotletakse kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks kinnitatud

koopiaid

Hollandi

Kuningriigi

pädevate

ametivõimude

poolt

koostatud

menetlusdokumentidest, mis käsitlevad 1-fenüül-2-propanooni (fenüülatsetoon) ning

18 000 euro leidmist ja äravõtmist 25.09.2006 Hollandis Oosterhouti linnas veoauto FH12

registreerimismärgiga BNL815 haagisest ning nimetatud aine omamises kahtlustatavate

isikute kahtlustatavana kinnipidamist. Samuti palutakse edastada kinnitatud koopiad

vaatlusprotokollidest ja ekspertiisiaktidest, mis äravõetud aine olemust ja pakendamise

viisi näitavad. Juhul, kui leitud ja äravõetud narkootilise aine lähteaine pakenditelt leiti

sõrmejälgi, DNAd või muid isikuid identifitseerida võimaldavaid jälgi, palutakse märkida

ka see vastuses ära. Samuti palutakse edastada Giedrius Burokase ja Johannes

Duttenhögeri kohtuotsused. (kd 6 t/l 46-47)

• Inglisekeelsele vastusele õigusabipalvele asjas nr 42416 Gierdius Borokase, Johannes

Duttenhöferi, Geord Duttenhöferi, Arvydas Dveilyse kahtlustuses (kd 6 t/l 48-54) lisatud

värvifotod veokist FH12 registreerimismärgiga BNL 815 eestvaates, treiler tagantvaates

tagant avatud tendiga, haagisest seest avatud peidikuga ja selles asuvate pakenditega

erinevas vaates. (kd 6 t/l 55-62)

• Tunnistaja Alari Sirvi poolt kohtuistungil koostatud joonis peidiku ja peidikusse

pakendatud narkootilise aine pakkide mõõtude kohta. (kd 6 t/l 196)

• Koopia

Maksu-

ja

Tolliameti

uurimisosakonna

05.11.2008

teatisest

konfiskeerimismenetluses nr 08700000071 nähtub, et maksukohuslaste registri andmete

kohaselt tehti ajavahemikul 2003 kuni 2007 Roman Vaštšenkole tulu- ja sotsiaalmaksuga

maksustatavaid väljamakseid alljärgnevalt: 2003 jaanuar kuni september Reanex

Kaubandus ASst igakuiselt brutopalk 4000 krooni, netopalk 3131 krooni. 2003 november

kuni detsember Spalles ASst brutopalk 5155 krooni, netopalk 3960 krooni, 2003 aastal

kokku brutopalk 46 310 krooni ja netopalk 36 099 krooni. 2004 jaanuar kuni detsember

oli kogu aasta eest kokku Spalles ASst brutopalk 60 122 krooni ja netopalk 47 274 krooni.

2005 jaanuar kuni november oli 11 kuu eest kokku Spalles ASst 60122 brutoplak ja

49 218 netopalk. 2006 jaanuar kuni detsember oli kogu aasta eest kokku Spalles ASst

60 319 krooni brutopalk ja 50 299 krooni netopalk. 2007 jaanuar, veebruar, märts, aprill

Spalles ASst ja veebruar, märts, aprill kuni detsember Letoro Grupp ASst oli kogu aasta

eest kokku 158 608 krooni brutopalk ja 122 120 krooni netopalk. (kd 6 t/l 255-256)

• Koopia Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonnas 15.-16.09.2008, 05.-06.11.2008

koostatud

arvelduskontode

analüüsi

protokollist

konfiskeerimismenetluses

nr

08700000071. Analüüsist nähtuvalt teostati analüüs AS Hansapangas oleva Roman

Vaštšenko konto 1100055132 väljavõtte 22.01.1997 kuni 06.02.2008, AS SEB Eesti

Ühispangas oleva Roman Vaštšenko konto 10010116921011 väljavõtte 02.01.2001 kuni

12.02.2008, AS Sampo Pangas oleva Roman Vaštšenko konto 335319620008 väljavõtte

09.03.2006 kuni 12.02.2008 alusel. AS Hansapangas oleva Roman Vaštšenko konto

1100055132 väljavõtte alusel tuvastati, et 2003 aastal on raha liikunud kontol olmekuluna,

so teenustasudena ja erinevatele isikutele reisiraha nime all 13 533 krooni ulatuses kokku

12 korral. Peale selle on ühele isikule, kes on reisiraha saanud, tehtud ka muu kuluna

ülekanne 2988 krooni ulatuses. Sularahas on R.Vaštšenko 2003 aastal teinud sissemakseid

neljal korra kokku 16 500 krooni ulatuses. 2007 aastal on tehtud ülekanne D.Kozõrevile

70 300 krooni, millele eelnevalt on samal päeval tehtud sularaha sissemakse 70 312

krooni. AS SEB Eesti Ühispangas oleva Roman Vaštšenko konto 10010116921011

väljavõtte alusel tuvastati, et 2003 on kontole kantud Reanex Kaubandusest ja Spalles

ASst töötasuna 32 968 krooni ja muudest allikatest 2 846, 03 krooni. 2004 aastal on

kontole laekunud vaid Bradley Assotiates Ltd krediit 26 000 krooni. 2005 on laekunud

kolmelt eraisikult kokku 25 500 krooni ning 2006 kahelt isikult kokku 45 000 krooni.

2003 aasta jooksul on tehtud kaardimakseid kauplustes ja teenindusasutustes tasumisel

ning kasutatud krediitkaarti kokku summas 11 424, 91 krooni ulatuses. 2004 aastal on

kaardiga makstud vaid kahel korral ning ülejäänud kordadel kasutatud krediitkaarti ning

kokku on aasta jooksul olnud raha liikumist 2 971, 92 krooni ulatuses. 2005 aasta jooksul

on ühel korral aprillis kasutatud krediitkaarti ja kehel korral tehtud kaardimakseid kokku

10 917, 69 krooni ulatuses. 2003 aasta jooksul on olmekuludena kontol kulutatud 36 228,

15 krooni, millest suure osa rahast moodustavad Järveotsa 20 KÜ arved ning valdavalt on

tegemist panga teenustasude ja krediitkaardi intressidega. 2004 aastal on olmekuluna

tehtud kulutusi 4 046, 99 krooni ulatuses, millest kolmel korral on tasutud kolmandatele

isikutele reisiraha, muudel juhtudel on tegemist teenustasu, viiviste ja intressidega. 2005

aastal on alates 14.04.2005 tasutud intresse, viiviseid, makstud panga teenustasusid

telefonikaartide eest kokku summas 6 910, 11 krooni. 2006 aastal on kogu olmekuluks

pangateenustasud summas 305 krooni ja 2007 aastal 209 krooni. Muude kannetena on

2003 tehtud ülekandeid kolmandatele isikutele, sh kohtutäituritele kokku summas 38 654,

50 krooni, 2004 on kahel korral tehtud ülekanded kolmandatele isikutele kokku summas

1300 krooni, 2005 on tehtud vaid üks ülekanne kohtutäiturile summas 3194, 82 krooni,

2006 vaid kolm ülekannet kohtutäituri arvele kokku summas 9 921,18 krooni. 2007 aasta

jooksul kaks ülekannet kolmandatele isikutele, sh Olga Vaštšenkole kokku summas 1500

krooni. 2003 aastal on sularaha liikumine kontol toimunud kas pangaautomaadist raha

väljavõtmisena või R.Vaštšenko poolt sularaha sissemaksetena R.Vaštšenko poolt.

Seejuures on sisse makstud kokku 74 312 krooni ja välja võetud 23 736, 55 krooni.

Seejuures on mitmel juhul toimunud sissemaks ja väljavõtmine ühel päeval. 2004 aastal

on kontol olnud 25 600 krooni ja on toimunud sularaha sissemakseid 7800 krooni

ulatuses. 2005 aastal on apriilis, mais toimunud kolm sissemakset kokku 24 500 krooni

ulatuses, sellele järgnevalt viimase sissemaksega samal päeval on raha välja võetud ja

selelle järgnevalt on toimunud 12 päeva jooksul ainult väljavõtmised ning kogu raha

liikumine piirdub aprilli ja mai kuuga. Aasta jooksul on arvele kantud 30 600 krooni ja

välja võetud 34 107, 47 krooni. 2006 aasta jooksul on sularaha likunud vaid neljal korral,

neist kolmel korral on raha välja võetud kokku 35 800 krooni ulatuses ja ühe

sissemaksega on kantud arvele 100 krooni. 2007 aasta jooksul on toimunud sularaha

liikumine kolmel korral sissemaksetena kokku 1700 krooni ulatuses. AS Sampo Pangas

oleva Roman Vaštšenko konto 335319620008 väljavõtte alusel tuvastati, et 13.03.2006

laekus laenuna kontole 3 500 000 krooni ja töötasuna AS Spalleselt 4210 krooni. 2007

aasta jooksul laekus töötasuna Letoro Grupp ASlt kokku 101 966 krooni. 2006 aastal on

ühel korral 21.12.2006 tasutud ka Kreutzwaldi 11-3 üüri tagatis summas 10 666 krooni.

2006 aastal on füüsilistelt isikutelt, sh viiel korral Oleg Vaštšenkolt laekunud 135 300

krooni. 2007 on laekunud kontole 59 295 krooni, sh Tavid ASst, Kuusakoski ASst ning

Oleg ja Anatoli Vaštšenkolt ning erinevatelt teistelt füüsilistelt isikutelt. Samal aastal on

laekunud ka 20 000 krooni tuluna vara müügist. Muude sissetulekutena on 2006 laekunud

kontole intressidena 30,38 krooni. 2007 aasta jooksul on intressidena ja Maksu- ja

tolliametist tagastatud tulumasuna ja selle tagastamisena kokku 3,43 krooni. 2006 aasta

kuluna on fikseeritud laenu refinantseerimine A.Vaštšenko laenulepingu osas 451 865,90

krooni ulatuses ning vara soetamine E.Lipavskilt 3 000 000 krooni ulatuses. 2006 aastal

on laenumaksete ja -intressidena tasutud 171 482,70 krooni ning 2007 aastal 254 394,44

krooni. 2006 aasta jooksul on kaardimaksetena tasutud erinevate teenuste eest,

söögikohtades, sh ka Anadolu OÜs, nii Eestis kui väljaspool Eestit kokku 47 533,03

krooni ulatuses ning 2007 aastal 24 795,96 krooni ulatuses. Olmekuluna on tuvastatud

2006 aasta kohta teenustasud, sidefirmade arved, üürikuku, elektrikulu jm kokku

66 875,93 krooni ulatuses ja 2007 aastal on tasutud vaid üksikud arved ning põhiline kulu

on pangateenuse tasu kokku 9 118,59 krooni ulatuses. 2006 aastal on muude kannetena

kulu 21 540,20 krooni. 2007 on muude kannetena kulu 7478 krooni ulatuses. Sularaha

liikumisena on 2006 aastal kontolt võetud 78 799,37 krooni ulatuses ja kontole kantud

188 500 krooni ulatuses. 2007 on sularaha kontolt võetud 55 025 krooni ja kontole kantud

96 200 krooni. (kd 6 t/l 259-268)

• Koopia Riigiprokuratuuri 27.10.2008 määrusest, millega vabastati aresti alt Olga

Vaštšenko nimele registreeritud kinnisasi Tallinna aadressil Õismäe tee 52-3 (registriosa

nr 7995201) ning Natalja Vaštšenko nimele registreeritud kinnisasi Harjumaal aadressil

Karusambla tee 25, Leppneeme küla, Viimsi vald (registriosa nr 6855102). (kd 6 t/l 269)

• Koopia Harju Maakohtu 04.12.2007 määrusest, millega arestiti kahtlustatava Roman

Vaštšenko nimele registreeritud ühisomand kinnisasi 78406:603:1720 Tallinna linn,

Õismäe tee 117, 119, 121 korter 36, kolmanda isiku Olga Vaštšenko nimele registreeritud

ühisomand kinnisasi 78406:603:1456 Tallinna linn, Õismäe tee 52-3, komanda isiku

Natalja Vaštšenko omand kinnisasi 89001:003:0632 Viimsi vald, Leppneeme küla,

Karusambla tee 25. (kd 6 t/l 270-272)

• Maksu- ja Tolliameti 30.10.2008 järelepärimine KÜ Unitas Kreutzwaldu 11/Tina 23

juhatuse esimehele Jaak Kaarmale, milles palutakse teatada, kellele on aadressil Tallinn

Kreutzwaldi 11-3 esitatud arved kommunaalteenuste eest perioodil aprill 2003 kuni aprill

2006. Palutakse väljastada arvete koond, millisel on näha, kes on arved tasunud ja

märkida kas tasumine on toimunud sularahas või ülekandega. (kd 7 t/l 198)

• Koopia Unitas KÜ raamatupidaja Sigrid Tammjärve 12.11.2008 e-kirjast Maksu- ja

Tolliameti Kooridinatsiooni ja –analüüsitalituse juhataja kt-le Margit Kanaval, millele on

manusena lisatud loetelu esitatud arvetest 2 lehel. (kd 7 t/l 199)

• Maksu- ja Tolliametile e-kirja manusena saadetud andmetest nähtuvalt on alates 2003

kuni 2006 KÜ Unitas esitanud arved Polina Vaštšenkole. 30.06.2003 tasus

pangaülekandega summas 4009.90 krooni Sergei Kozinets, 23.07.2003 summas 1388.60

krooni pangaülekandega Oleg Vaštšenko, 15.10.2003 summas 2481.80 krooni

pangaülekandega Oleg Vaštšenko, 11.11.2003 summas 3828.90 krooni pangaülekandega

Sergei Kozinets, 29.12.2003 summas 2181.90 krooni pangaülekandega Liilia Pirker,

29.01.2004 summas 2667.40 krooni pangaülekandega Oleg Vaštšenko, 12.03.2004

summas 3248.90 krooni pangaülekandega Oleg Vaštšenko, 29.06.2004 summas 11 028.45

krooni pangaülekandega Oleg Vaštšenko, 20.10.2004 summas 6000.00 krooni sularahas

Roman Vaštšenko, 10.05.2005 summas 5000.00 krooni pangaülekandega Roman

Vastšenko, 19.05.2005 summas 6000.00 krooni pangaülekandega Roman Vaštšenko,

20.05.2005 summas 3000.00 krooni pangaülekandega Roman Vaštšenko, 25.05.2005

summas 7000.00 krooni sularahas Roman Vaštšenko, 31.05.2005 summas 2800.00 krooni

pangaülekdandega

Roman

Vaštšenko,

29.09.2005

summas

6317.80

krooni

pangaülekandega

Aleksandr

Kaldma,

27.12.2005

summas

8683.50

krooni

pangaülekandega

Roman

Vaštšenko,

15.05.2006

summas

9230.60

krooni

pangaülekandega Roman Vaštšenko. (kd 7 t/l 200, 201)

• Koopia Maksu- ja Tolliameti saatekirjast riigiprokurörile Margus Kurm, millise

saatekirjaga edastatakse Swedbank AS vastus järelepärimisele. (kd 7 t/l 202)

• Swedbank AS 28.09.2009 vastus järelepärimisele, milles on märgitud, et KÜ Unitas

arvelduskontole nr 221011547836 laekusid SEB pangas Roman Vaštšenko poolt tehtud

sularaha maksed 19.05.2005 summas 6000.00 krooni, 20.05.2005 summas 3000.00

krooni, 31.05.2005 summas 2800.00 krooni ja 27.12.2005 summas 8683.50 krooni. Konto

161161105 kuulub Eesti Pangale. (kd 7 t/l 203)

• Koopia Maksu- ja Tolliameti järelepärimisest Swedbank ASle, milles palutakse teatada,

millisest pangast ja milliselt kontolt laekus 19.05.2005 Swedpanga kontole nr

221011547836 6000 krooni Roman Vaštšenkolt. Samalt kontolt on tehtud ülekandeid

kontole nr 221011547836 ka 20.05.2005, 31.05.2005 ja 27.12.2005. Järelepärimisele

lisatakse Swedpanga konto nr 221011547836 19.05.2005 väljavõte, kust nähtub ülekanne

kontolt 401/16116105. (kd 7 t/l 204, väljavõte t/l 205)

• Harju Maakohtu 04.12.2007 määrus, millega arestiti kahtlustatava Ahliman Zeinalovi (ik

37910102244) nimele registreeritud ühisomand, milleks on 3/5 kaasomandis olevast

kinnisasjast 78408:801:3880 Harjumma, Tallinn, Väike-Patarei 10A, samuti ühisomand

kinnisasi 19801:001:1455 Harjumaa, Ilmandu küla, Briisi tee 6, samuti ühisomand

kinnisasi 78408:801:6490 Harjumaa, Tallinna linn, Väike-Patarei 12A. (kd 7 t/l 206-208)

• Harju Maakohtu 12.05.2008 määrus, millega arestiti kahtlustatava Ahliman Zeinalovi

nimele registreeritud ühisomand, milleks on 100% OÜ Akõm (reg. Kood 11124610)

osadest nimiväärtusega kokku 40 000 krooni, samuti kolmanda isiku OÜ Akõm (reg. kood

11124610) omandis olev kinnisasi registriosa numbriga 17237201, mis asub aadressil

Pallasti 21-2 Tallinn, Harjumaa ning kinnisasi registriosa numbriga 21172601, mis asub

aadressil Pallasti 23A, Tallinn, Harjumaa. (kd 7 t/l 209).

• Harju Maakohtu 08.02.2008 määrus, millega arestiti kahtlustatava Ahliman Zeinalovi (ik

37910102244) kinnipidamise järgselt tema arestimajja paigutamisel hoiule võetud 4850

EUR ja 200 EEK sularaha, samuti Ahliman Zeinalovi elukoha, Tallinn, Väike-Patarei 12A

läbiotsimisel leitud 49 022 EEK sularaha. (kd 7 t/l 210-211).

• Maksu- ja Tolliameti 04.12.2007 esitatud andmetel sai Ahliman Zeinalov (ik:

37910102244) ajavahemikul 2000 kuni 2007 tulu alljärgnevalt: 2000 OÜ Geba summas

16 800 krooni, 2001 OÜ Geba summas 17 400 krooni, 2002 Al-Mark Grupp OÜ summas

5550 krooni, 2003 Al-Mark Grupp OÜ summas 3 700 krooni ja Anadolu OÜ 97 815

krooni, 2004 Anadolu OÜ summas 157 836 krooni, 2005 Anadolu OÜ summas 170 988

krooni, 2006 Anadolu OÜ summas 144 564 krooni, 2007 Anadolu OÜ summas 203 980

krooni. (konf. mat t/l 1)

• Maksu- ja Tolliameti 04.12.2007 esitatud andmetel sai Mirza Jamalov (ik: 38108240036)

ajavahemikul 2000 kuni 2007 tulu alljärgnevalt: 2000 kuni 2004 tulud puudusid, 2005 OÜ

Tomi-TŠ summas 17 690 krooni, 2006 OÜ Sprayon summas 36 600 krooni, 2007 OÜ

Sprayon summas 74 527 krooni. (konf. mat. t/l 1)

• 06.04.2009 koostatud raamatupidamise ekspertiisi aktist nr DR-K002-09/1131 nähtuvalt

hindamaks ja andmaks arvamust esitatud ekspertiisiülesannete osas uuris ekspert Ahliman

Zeinalovi ja Kamila Nasirova varasid, kohustusi, tulusid ja kulusid määral, mida

võimaldab ekspertiisiks esitatud materjal. Ahliman Zeinalovi varadest tehti kindlaks

sularaha p 1.1.1. 125 108,01 krooni, mis võeti ära tema kinnipidamisel ja elukoha

läbiotsimisel. A.Zeinalovi kasutada olnud pangakontodest tehti kindlaks, et tal on olnud p

1.1.2. arvelduskonto ASs Hansapank nr 221015535323 ja ASs SEB Eesti Ühispank nr

10010274241015, millede saldod on alljärgnevad: seisuga 31.12.2000 summas

196 643,50 krooni, 31.12.2001 summas 431 909,18 krooni, 31.12.2002 summas

244 953,43 krooni, 31.12.2003 summas 97 309,06 krooni, 31.12.2004 summas 669 635,79

krooni, 31.12.2005 summas 853 194,27 krooni, 31.12.2006 summas 45 655,67 krooni,

31.12.2007 summas 82 612,70 krooni. Deposiitide osas on tuvastatud p 1.1.3., et

arvelduskontolt Hansapangas nr 221015535323 on 17.12.2003 teostatud ülekanne

summas 400 000 krooni selgitusega „Zeinalov 222023786367 kanne deposiidile

222023786367. 19.05.2005 on kontole laekunud 409 738, 14 krooni selgitusega Zeinalov

222023786367 deposiidi põhisumma kontolt 222023786367. Osalustena äriühingutes on

tuvastatud p 1.1.4., et aastate lõikes on A.Zeinalovil olnud osalused alljärgnevad: seisuga

31.12.2001 OÜ Coprima Haldus summas 20 000 krooni, OÜ Al-Mark Grupp 200 000

krooni, kokku 220 000 krooni; 31.12.2002 OÜ Anadolu 40 000 krooni, OÜ Coprima

Haldus 20 000 krooni, OÜ Al-Mark Grupp 750 000 krooni, kokku 810 000 krooni,

31.12.2003 OÜ Anadolu summas 40 000 krooni, OÜ Coprima Haldus 20 000 krooni,

kokku 60 000 krooni, 31.12.2004 OÜ Coprima Haldus summas 20 000 krooni, OÜ

Krumex summas 26 500 krooni, kokku 46 500 krooni, 31.12.2005 OÜ Devise Grupp

summas 13 300 krooni, OÜ Akõm Osakud 40 000 krooni, OÜ Coprima Haldus summas

20 000 krooni, OÜ Krumex summas 26 500 krooni, kokku 99 800 krooni, 31.12.2006 OÜ

Devise Grupp summas 13 300 krooni, OÜ Akõm osakud 40 000 krooni, OÜ Coprima

Haldus summas 20 000 krooni, OÜ Krumex summas 26 500 krooni, kokku 99 800 krooni,

31.12.2007 OÜ Devise Grupp summas 13 300 krooni, OÜ Finset Grupp summas 20 000

krooni, OÜ Akõm osakud summas 40 000 krooni, OÜ Coprima haldus summas 20 000

krooni, OÜ Grant Solutions summas 10 000 krooni, OÜ Krumex summas 26 500 krooni,

kokku summas 129 800 krooni. Antud laenudest on tuvastatud p 1.1.5., et A.Zeinalov on

14.10.2003 maksnud OÜ Coprima Haldus kassasse 243 000 krooni, mis on vormistatud

laenuna ja senini kontol. OÜle Akõm on A.Zeinalov andnud laenu ajavahemikul

19.05.2005 kuni 15.10.2007 kokku 4 763 475 krooni, laenu tagasimakseid on olnud

1 550 000 krooni ja reservide kontot on suurendatud 380 000 krooni võrra. Nende laenude

hulgas on 06.12.2005 antud laenu summas 230 000 krooni, 07.12.2005 summas 300 000

krooni, 31.12.2005 on soetatud põhivara maa ja ehitisena summas 3 500 000 krooni. OÜle

Krumex on A.Zeinalov ajavahemikul 14.04.2004 kuni 12.09.2006 andnud laenu kokku

summas 650 000 krooni ja tagasi on makstud 31.05.2007 summas 250 000 krooni. OÜle

Anadolu on A.Zeinalov ajavahemikul 10.10.2002 kuni 30.05.2007 andnud laenu summas

3 252 600 krooni, tagasi makstud summas 1 258 000 krooni. OÜle Grant Solutions on

Hansapanga pangakontolt nr 221015535323 16.07.2007 teostatud ülekanne summas

1 150 050 krooni selgitusega OÜ Grant Solutions 221035310450 Laen. Ekspertiisiks

esitatud materjalide hulgas on laenuleping, mis on sõlmitud 10.12.2004 A.Zeinalovi kui

laenuandja ja Andrus Leitropi kui laenuvõtja vahel. Laenusumma on 380 000 krooni

tagasimaksmise tähtajaga 10.06.2005 intressimääraga 5%. Aastate lõikes on A.Zeinalovi

antud laenude saldo alljärgnev: seisuga 31.12.2002 OÜle Anadolu summas 920 000

krooni ulatuses; seisuga 31.12.2003 OÜle Coprima Haldus summas 243 000 krooni, OÜle

Anadolu 766 000 krooni, kokku 1 009 000 krooni, seisuga 31.12.2004 OÜle Coprima

Haldus summas 243 000 krooni, OÜle Krumex summas 200 000 krooni, OÜle Anadolu

766 000 krooni, Andrus Leitropile summas 380 000 krooni, kokku 1 589 000 krooni,

seisuga 31.12.2005 OÜle Coprima Haldus summas 243 000 krooni, OÜle Akõm summas

4 943 000 krooni, OÜle Krumex summas 600 000 krooni, OÜle Anadolu summas

208 000 krooni, kokku summas 5 994 000 krooni, seisuga 31.12.2006 OÜle Coprima

Haldus summas 243 000 krooni, OÜle Akõm summas 7 380 275 krooni, OÜle Krumex

summas 650 000 krooni, OÜle Anadolu summas 2 688 000 krooni, kokku 10 961 275

krooni, seisuga 31.12.2007 OÜle Coprima Haldus summas 243 000 krooni, OÜle Akõm

summas 6 824 975 krooni, OÜle Krumex summas 400 000 krooni, OÜle Anadolu

summas 2 688 000 krooni, OÜle Grant Solutions summas 1 150 050 krooni, kokku

11 392 625 krooni. Omandatud kinnisvara osas on tuvastatud p 1.1.6 kohaselt

alljärgnevat: 1. Harjumaa, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Väike-Patarei 10A, kinnistu

4287701, katastritunnus 78408:801:3880, Ahliman Zeinalov on omanik 3/5 osas

kaasomandist. 17.06.2002 on A.Zeinalovi pangakontolt Hansapangas 221015535323

teostatud makse summas 25 000 krooni selgitusega Dubrovin, Garaaži ost V-Patarei 10.

Mõtteliste osade müügilepingud ja asjaõiguslepingud on sõlmitud 10.04.2004,

21.06.200727.07.2007 summades vastavalt 2106,00; 104 850,00 ja 90 000,00 krooni. 2.

Harjumaa, Harku vald, Ilmandu küla, Briisi tee 6, kinnistu number 9179602,

katastritunnus 19801:001:1455. Omanik on Ahliman Zeinalov. Müügileping ja

asjaõigusleping on sõlmitud 09.08.2007 hinnaga 900 000 krooni. 3. Harjumaa, Tallinna

linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Väike-Patarei 12A, kinnistu 17784201, katastritunnus

78408:801:6490, omanik Ahliman Zeinalov. 20.10.2004 on A.Zeinalovi pangakontolt

Hansapangas nr 221015535323 teostatud makse summas 19 000 krooni selgitusega Harju

Maavalitsus maa ost Väike-Patarei 12A. 07.02.2006 on notari juures sõlmitud kinnistu

müügileping ja asjaõigusleping hinnaga 500 000 krooni. Lepingu kohaselt on ostja

tasunud müüja arvelduskontole ostuhinna enne lepingu sõlmimist, kuid A.Zeinalovi

pangakontodelt müügisumma tasumist ei nähtu nagu ka notari tasu maksmist. 4.

Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Aarde kinnistu nr 5474102, katastritunnus

24504:003:0047. 28.11.2005 on notari juures sõlmitud kinnistu müügileping ja

asjaõigusleping hinnaga 450 000 krooni. Lepingu kohaselt on müügihind tasutud enne

lepingu sõlmimist, A.Zeinalovi pangakontodelt müügihinna tasumist ei nähtu nagu ka

notari tasu maksmist. 31.03.2006 on sama notari juures sõlmitud kinnistu müügileping,

kinnistu ja korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud, mille

kohaselt A.Zeinalov müüb kinnistu hinnaga 590 000 krooni. Kokku on A.Zeinalov

soetanud/müünud kinnisvara aastate lõikes alljärgnevalt: seisuga 31.12.2002 summas

25 000 krooni, seisuga 31.12.2003 summas 25 000 krooni, seisuga 31.12.2004 kokku

summas 46 306 krooni, seisuga 31.12.2005 summas 496 306 krooni, seisuga 31.12.2006

summas 31.12.2006 krooni ja seisuga 31.12.2007 summas 1 641 156 krooni. Tulude osas

oli võimalik tuvastada tulusid, mis on deklareeritud või laekunud pangakontole p 1.2

kohaselt. Punti 1.2.1 kohaselt on A.Zeinalovi tulud maksuhalduri andmetel olnud: 2000

aastal OÜst Greba netosissetulek 14 928 krooni, 2001 aastal OÜst Greba netosissetulek

15 736 krooni, 2002 aastal Al-Marg Grupp OÜst netosissetulek 4 845 krooni, 2003 Al-

Marl Grupp OÜst ja Anadolu OÜst netosissetulek 77 239 krooni, 2004 Anadolu OÜst

netosissetuek 119 988 krooni, 2005 Anadolu OÜst netosissetuelk 133 544 krooni, 2006

Anadolu OÜst netosissetulek 116 166 krooni, 2007 Anadolu OÜst netosissetulek 162 552

krooni. Osaliselt nähtub töötasude laekumine ka pangakontodele, milliste andmete

kohaselt on 2003 aastal Anadolu OÜst laekunud kokku 58 000 krooni, 2004 aastal

Anadolu OÜst laekunud kokku 120 000 krooni, 2005 aastal Anadolu OÜst laekunud

kokku 133 544 krooni, 2006 aastal Anadolu OÜst laekunud kokku 116 166 krooni, 2007

aastal Anadolu OÜst laekunud kokku 202 552 krooni. Punkti 1.2.2. kohaselt on tuvastatud

ka intresside laekumine pangakontodele, milliste andmete kohaselt laekus 2001 aastal

kokku 1 690,65 krooni, 2002 aastal 2 369,73 krooni, 2003 aastal 275,89 krooni, 2004

aastal 899,09 krooni, 2005 aastal 1 152,65 krooni, 2006 aastal 975,94 krooni, 2007 aastal

368,97 krooni. Deposiitide osas on p 1.2.3. kohaselt tuvastatud, et 2005 oli deposiiti

kantud 409 738,14 krooni ning 2006 aasta jooksul liikus deposiidis kokku 16 681 097,39

krooni. Punkti 1.3 kohaselt tehti kindlaks laekumised kontole. Punkti 1.3.3. on tuvastatud

pangakontole sularaha sissemaksed: 2000 aastal kokku summas 27 000 krooni, 2001

aastal kokku 930 961,58 krooni, 2002 aastal kokku summas 1 612 046,09 krooni, 2003

aastal kokku summas 998 860 krooni, 2004 aastal kokku summas 1 016 629 krooni, 2005

aastal kokku summas 612 796,32 krooni, 2007 aastal kokku summas 364 900 krooni.

Punkti 1.3.2. kohaselt on tuvastatud ka laekumised juriidilistelt isikutelt: 2000 aastal

Hansa Liising ASlt 215 000 krooni, 2001 aastal Fookus Investilt summas 207 750 krooni,

2002 aastal AS If Eesti Kindlustuselt 8 800 krooni, 2005 aastal Tallinna Linnakantseleilt

150 000 krooni, 2006 aastal Tallinna Linnakantseleilt 120 000 krooni, Maksu- ja

Tolliametilt tulumaksu tagastusena 9 498 krooni, AS Sampo pangalt ostu-müügilepingu

hinnana 337 500 krooni, kokku summas 466 998 krooni, 2007 aastal OÜlt Krumex ja

OÜlt Akõm laenu tagasimaksetena 1 800 000 krooni. Laekumisena eraisikutelt on p 1.3.3.

kohaselt laekunud 2001 aastal Tatjana Dmitrijevalt 5000 krooni, 2001 aastal Margo

Kõrgesaarelt, Maidtre nimeliselt isikult laenu tagasimaksena, Tiia Mägilt kokku summas

231 000 krooni, 2003 aastal kohtutäitur Mati Kadakult tagasimaksena, Oktai Zeinalovilt ja

Tiia Mägilt kokku 108 721,10 krooni, 2004 aastal Krista Leitropilt 38 000 krooni, 2006

aastal Oleg Tankovilt Aarde kinnistu ostusummana 580 000 krooni. Valluta

konverteerimise osas on tuvastatud p 1.3.4. kohaselt 2001 aastal USD vahetamisena

36 800 krooni, 2002 aastal eurode vahetamisel kroonideks, kroonide vahetamisel eurodeks

ja USD vahetamisel kroonideks kokku 210 770,56 krooni. Pangakontode vahelise

kandena on 2007 aastal tehtud A.Zeinalovi nimelt üks ülekanne summas 125 000 krooni.

Kulude osas on punktis 1.4 tuvastatud need kulud, mis on nähtuvad pangakontodelt või

sularahas, mille kohta on esitatud dokumentaalne tõend. Majapidamiskuludena on p 1.4.1.

kohaselt tuvastatud 2002 aasta kohta kulutused pangakontol olevate selgituste kaudu ning

nendelt on näha, et regulaarselt tehtud kulutusi gaasi, turvafirma teenuse kasutamise, vee,

elektrienergia tarbimise eest ja telefoni eest kokku summas 7882, 25 krooni ulatuses. 2003

aastal on eelmisel aastal tehtud kuluartiklid säilinud ning neile on lisandunud ka

kommunaalteenused Mustamäe tee 181-76 korteri eest, prügiveo eest, kaabeltelevisiooni

kasutamise eest kahele erinevale firmale kokku summas 62 252, 50 krooni. 2004 aastal on

kuluartiklid samasugused nagu 2003 aastal ning teenuste eest on tasutud kokku 42 192,04

krooni. 2005 on sarnaste teenuste eest tasutud vaid aasta esimesel poolel ja kokku summas

21 403,10 krooni, kuid enam ei ole tasutud Mustamäe tee 181-76 kommunaalteenuste

eest, 2006 aastal samuti ei ole enam tasutud kommunaalteenuseid Mustamäe 181-76

korteri eest, teenuste maht on samuti vähenenud ning kokku on tasutud 19 107,72 krooni,

2007 on teenused eelmise aastaga sarnased, kuid Eesti Gaasile on tasutud oluliselt rohkem

ning kokku on teenuste eest tasutud 36 212,88 krooni ulatuses. Finantsteenuste osas on p

1.4.2. tuvastatud, et pangakontolt on tasutud kaardi hooldustasusid ja summaarseid

teenustasusid 2000 aastal 72,50 krooni, 2001 aastal 3466 krooni, 2002 on eelmärgitud

kuluartiklitele lisandunud konto avamise tasu, broneerimata sularaha väljamakse ja tasu

Ühisliisingu ASle kokku summas 13 960,56 krooni, 2003 aastal on jätkuvalt tasutud

teenustasusid, kaardi hooldustasusid, regulaarselt tasutud Ühisliisingu ASle, makstud ka

ühekordse väljavõtte teenustasu, kokku summas 71 962,59 krooni, 2004 on kululiigid

samad, lisandus makse Union Kindlustuskonsultatsioonid ASle, kokku summas 72 086,80

krooni, 2005 aastal on tasutud kaardi hooldustasu, summaarseid teenustasusid,

Ühisliisingu kindlustusmaaklerile, tasutud OÜ Kindlustusjuht kindlustusagendile Kamila

Nasirova reisikindlustuse eest, AS Ühisliisingule ühekordne suurem ülekanne, kokku

115 796,76 krooni, 2006 aastal on jäänud kuluartikliks vaid kaardi hooldustasud ja

teenustasud kokku summas 975,50 krooni, 2007 aastal on kuluartiklid samad ning kokku

on kulu olnud 305,84 krooni. Pangakontodelt on vastavalt p 1.4.3. andmetele 2003 aastal

tasutud lasteaiatasusid summas 4 996 krooni ja 2004 aastal 4 665 krooni. Punktis 1.4.4 on

kokku võetud trahvid, viivised, kohtutäituri tasud, millistest on näha, et 2001 aastal on

tasutud kohtutäituri tasu ja trahvinõue kokku summas 1 380 krooni, 2002 on tasutud neli

trahvi liikluseeskirja rikkumiste eest kokku summas 1 204 krooni, 2003 aastal on tasutud

kohtutäituri tasusid ja ASle Falck, sh sõiduki 920 ARX viivistasu, kokku summas

10 781,60 krooni, 2004 on tasutud kohtutäituri tasu ja AS Falckile, sealhulgas sõiduki 707

ASL eest kokku summas 6 446 krooni, 2005 aastal on tasutud kaks viivistasu sõiduki 707

ASL eest kokku summas 960 krooni, 2006 aastal rahatrahv ja viivistasu, sh sõiduki 707

ASL eest kokku summas 1380 krooni, 2007 aastal kaks rahatrahvi, sealhulgas sõiduki

Land Rover 414 MGO eest kokku summas 9 000 krooni. Maksu- ja Tolliametile,

Rahandusministeeriumile ja Perekonnaseisuametile on p 1.4.5 kohaselt 2002 aastal

tasutud Maksuametile kinnistu Väike-Patarei 12A seotud kuludena kokku 1 236 krooni,

2003 aastal Maksuametile 2454 krooni, 2004 aastal Perekonnaseisuametile abielu

registreerimise eest ja Maksuametile kokku 3 846 krooni, 2005 aastal Maksuametile ja

Rahandusministeeriumile kokku 6 357 krooni, 2006 aastal Rajandusministeeriumile 1 805

krooni, 2007 aastal Rahandusministeeriumile kokku 2 016 krooni. Koolituskuludena on

punkri 1.4.6. kohaselt 2004 aastal makstud Sillamäe Majanduse ja Juhtimise MTÜle

Kamila Nasirova õpingu raha kokku 17 430 krooni, 2005 aastal samale õppeasutusele

kokku 14 000 krooni, ja 2006 aastal 13 600 krooni. Kaardimaksete kohta on tuvastatud

erinevaid andmeid, kuid tuvastatav on vaid tehingu teine pool ning kululiiki ei ole

võimalik määratleda ja p 1.4.7. kohaselt on 2000 aastal teostatud vaid üks kaardimakse

summas 284 krooni, 2001 aastal on tasutud toitlustusasutustes, rendimakse, kütuse ja

ehituskauba eest kokku summas 15 328,06 krooni, 2002 aastal toidukauplustes mõned

korrad, toitlustusasutustes, tööstuskaupade kauplustes, ehitusmaterjalide kauplustes ja

telefonikauplustes

kokku

summas

44 012,12

krooni,

2003

aastal

tanklates,

toitlustusasutustes, tööstuskaupade kauplustes kokku summas 17 698,73 krooni, 2004

aastal on kaardi kasutamine intensiivistunud ning lisandunud on arved ööklubis,

hotellides, restoranides, baarides, klubides, apteekides, tööstuskaupade kauplustes,

toiduainetekauplustes, kokku summas 55 107,96 krooni, 2005 aastal on kulutusi tehtud

erinevates toitlustusasutustes, toiduainetekauplustes, tanklates, baarides, klubides,

restoranides sh Moskvas, ilusalongis, reisibüroos, naistenõuandlas kokku summas

44 784,05 krooni, 2006 aastal tanklates, klubides, kaubanduskeskustes, ehituskauplustes,

toiduainetekauplustes,

restoranides,

kullaärides,

kingakauplustes,

beebikauplustes,

naistenõuandlas kokku summas 90 806,48 krooni, 2007 aastal restoranides, klubides,

hotellides, sporditarvete kauplustes, apteegis, erinevates asutustes Dubais, kokku

31 729,22 krooni. Liikluskindlustusmaksetena on punktis 1.4.8. tuvastatud, et 2001 aastal

on tasutud liikluskindlustusmakseid sõiduki BMW registreerimismärgiga 075APB eest

kokku 1850 krooni, 2002 sama sõiduki eest 2895 krooni, 2003 aastal sõidukite BMW

registreerimismärkidega 075APB, 022ARN, 707ASL ja sõiduki Nissan Primera

registreerimismärgiga 920ARX eest kokku 10 220 krooni, 2004 aastal sõidukite BMW

registreerimismärgiga 707ASL ja Nissan Primera registreerimismärgiga 920ARX eest

kokku 16 217 krooni, 2005 aastal samade sõidukite eest kokku 16 550 krooni ja 2006

aastal sõiduki BMW registreerimismärgiga 707ASL kokku 7 839 krooni. Kontodelt raha

väljaminekute kohta p 1.5. kohaselt on tuvastatud p 1.5.1 andmetel, et 2000 aastal on raha

välja võetud summas 45 000 krooni, 2001 aastal 1 002 891,46 krooni, 2002 aastal

1 777 596,50 krooni, 2003 aastal 746 650 krooni, 2004 aastal 26 214 krooni, 2006

300 000 krooni. Eraisikutele on kontolt p 1.5.2. kohaselt kantud 2002 aastal garaaži ostu

eest, Monika Tuvile, Ilkin Zeinalovile ja Tallinna Vanglasse Veljadin Kerimhanovile

kokku summas 154 045 krooni, 2003 aastal eranditult Tallinna Vanglasse seal

kinnipeetavatele Veliedim Kerimhanovile ja Ivan Prokofjevile kokku 5 500 krooni, 2004

ülekanded Ilkin Zeinalovile Aserbaidžaani summas 100 672, 2007 aastal Lela

Karlovskajale garaažiboksi ostu eest, notarile seoses garaažiboksi ostuga, Olga belovale

ettemaks Briisi kinnistu eest ja notarile Briisi kinnistu ostusumma kokku 1 094 850

krooni. Deposiidi kohta on p 1.5.3. kohaselt tuvastatud, et 2003 on pangakontolt välja

läinud 400 000 krooni, 2006 aastal kokku 16 680 101,23 krooni. Juriidilistele isikutele on

p 1.5.4. kohaselt 2002 kantud M7S Rnick Internationalile 134 109,60 krooni, 2003 aastal

Bauwerk OÜle 5 krooni, 2004 aastal ASle Larssen Capital osamaksed, GÜ Väike-Patarei

10 eest ja Harju Maavalitsusele maa ostu eest kokku summas 27 494 krooni, 2005 aastal

ASle Larssen Capital firma ostu eest 10 000 krooni, 2006 aastal Tallinna

Elamumajandusametile korteriosa ostu eest Hariduse 1-2 ja maaklerifirmale kokku

155 000 krooni, 2007AS Larssen Capital ja OÜ Järveka kokku 6 700 krooni.

Pangakontodel on tuvastatud seotud isikud, millised on p 1.5.5. kohaselt 2004 aastal OÜ

Krumex laenuga 200 000 krooni ja OÜ Anadolu kassaga 30 000 krooni, 2005 aastal OÜ

ConWay laenuga 810 000 krooni, 2006 aastal OÜd Anadolu, Akõm, Krumex laenude ja

kassaga kokku summas 1 390 000 krooni, 2007 aastal OÜ Grant Solutions laenuga

1 150 050 krooni. Kontodevahelisi kandeid oli p 1.5.6 kohaselt 2002 aastal üks seoses

valuuta vahetusega summas 2 570 krooni, 2007 aastal A.Zeinalovi ülekanded summas

186 613,77 krooni. Valuuta konverteerimist on p 1.5.7. kohaselt tuvastatud 2004 aastal

102 847,53 krooni ulatuses ja 2005 aastal 1 171,40 krooni ulatuses. Sularahatehingutest

on tuvastatud p 1.6. kohaselt, et ekspertiisiks esitatud materjalide hulgas on Loramis OÜ

arve 04.04.2006 summas 45 000 krooni, maksjaks märgitud Ahliman Zeinalov ning

selgitusena on märgitud vahendustasu vastavalt lepingule 3/06.03.06. Arvel on märge

Tasutud ettemaksuna 10 000 krooni, tasuda 35 000 krooni. 35 000 krooni tasumine nähtub

pangakontolt, 10 000 krooni tasumist ei nähtu. 31.03.2006 on Ahliman Zeinalov AS Eesti

Post vahendusel teinud Western Unioni rahaülekande summas 50 468,90 krooni.

05.02.2007 on Ahliman Zeinalov AS Eesti Post vahendusel teinud Western Unioni

rahaülekande summas 18 781,05 krooni. Ekspertiisiakti punktis 2 on tuvastatud Kamila

Nasirova tulusid ja kulusid. Deklareeritud sissetulekute osas pn p 2.2.1. kohaselt

tuvastatud, et Kamila Nasiroval maksuhalduri andmetel aastatel 2000 kuni 2005 tulud

puudusid, 2006 oli netosissetulekuks OÜst Akõm 13 390 krooni, Eesti Haigekassalt

10.715

krooni

ja

Sotsiaalkindlustusametist

5 810

krooni,

2007

aastal

Sotsiaalkindlustusametilt 18 787 krooni. Punktis 3 on ekspert esitanud finantsülevaate

tabeli, mille kohaselt on Ahlimabn Zeinalovil seisuga 31.12.2000 varasid 196 643,50

krooni, kulusid 197 000 krooni, tulusid 229 928 krooni ja tulusid teadmata allikast -32 928

krooni, seisuga 31.12.2001varasid 651 909,18 krooni, kulusid 477 289,74 krooni, tulusid

230 176,65 krooni, tulusid teadmata allikast 247 113,09 krooni, seisuga 31.12.2002

varasid 1 999 953,43 krooni, kulusid 1 682 388,78 krooni, tulusid 238 214,73 krooni,

tulusid teadmata allikast 1 444 174,04 krooni, seisuga 31.12.2003 varasid 1 591 309,06

krooni, kulusid -222 773,95 krooni, tulusid 195 026,99 krooni, tulusid tedmata allikast -

417 435,94 krooni, seisuga 31.12.2004 varasid 2 751 441,79 krooni, kulusid 1 386 417,53

krooni, tulusid 158 899,09 krooni, tulusid teadmata allikast 1 227 518,44 krooni, seisuga

31.12.2005 varasid 7 443 300,27 krooni, kulusid 5 039 271,89 krooni, tulusid 443 934,79

krooni, tulusid teadmata allikast 4 595 337,10 krooni, seisuga 31.12.2006 varasid

11 653 046,67 krooni, kulusid 4 927 748,60 krooni, tulusid 585 136,10 krooni, tulusid

teadmata allikast 4 342 612,50 krooni, seisuga 31.12.2007 varasid 13 371 301,71 krooni,

kulusid 1 824 954,08 krooni, tulusid 202 920,97 krooni, tulusid teadmata allikast

1 622 033,11 krooni. Ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse punkt 1 kohaselt Ahliman

Zeinalovi ja tema abikaasa Kamila Nasirova majanduslikku olukorda ja finantsseisundit

aastatel 2000 kuni 2007 kirjeldavad ekspertiisiakti p 3 toodud finantsülevaate tabelid.

Ahliman Zeinalovi deklareeritud sissetulek ei kata ära sularaha sissemakseid tema enda

või seotud äriühingute pangakontodele. Deklareeritud sissetulekute ja sularaha

sissemaksete vahed olid 2000 aastal: -12 072,00 krooni, 2001 aastal: -915 225,58 krooni,

2002 aastal: -2 527 201,09 krooni, 2003 aastal: -1 467 630,00 krooni, 2004 aastal: -

869 629,00 krooni, 2005 aastal: -1 527 252,32 krooni, 2006 aastal: -3 461 109,00 krooni,

2007 aastal: -1 243 648,00 krooni. 2. Ekspertiisiks esitatud materjalide põhjal ei olnud

Ahliman Zeinalovi tulud ja kulud tasakaalus aastatel 2001-2002 ning 2004-2007.

Erinevused aastate lõikes on järgmised: tulud teadmata allikatest 2001 aastal 247 113,09

krooni, 2002 aastal 1 444 174,05 krooni, 2004 aastal 809 717,10 krooni, 2005 aastal

4 595 337,10 krooni, 2006 aastal 4 342 612,50 krooni, 2007 aastal 1 622 033,11 krooni.

Ekspertiisiks esitatud materjalide põhjal ei olnud Kamila Nasirova tulud ja kulud

tasakaalus aastal 2005 ja tema tulud teadmata allikast olid 287 900,00 krooni. 3. Ahliman

Zeinalovil on tuvastatud järgmised tululiigid: Maksu- ja Tolliametile deklareeritud

sissetulek; intressid; kasu maa võõrandamisest; laekumised juriidilistelt ja füüsilistelt

isikutelt. Kululiigid: majapidamiskulud, finantsteenused, lasteaiatasud, trahvid, viivised ja

täitetasud, arveldused riigiasutustega, koolituskulud, liikluskindlustusmaksed, notaritasud,

väljaminekud juriidilistele ja füüsilistele isikutele, OÜ Akõm reservide katmine,

kaardimaksed. Kamila Nasiroval on tuvastatud järgmised tululiigid: Maksu- ja

Tolliametile deklareeritud sissetulek, intressid. Kululiigid: koolituskulu, finantsteenused,

kaardimaksed. 4. Ahliman Zeinalovil ja Kamila Nasiroval esineb kuid, kus puuduvad

kulutused söögile ja joogile. (konfiskeerimismenetluse materjal t/l 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10,

11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34,

35, 36, 37, 53, 54)

• Koopia Alari Sirvi Eesti Vabariigis välja antud passist nr K3069473. Pass on välja antud

15.01.2003 kehtivusajaga kuni 15.01.2013. Passi leheküljel 8 leiduvad templid, mille

kohaselt on 17.04.2004 saabutud Stockholmi, lahkutud 21.04.2004; lehekülgedel 10, 11

on templid, mille kohaselt on 14.02.2006 saabutud Lõuna-Aafrika Vabariiki, 21.02.2006

Svaasimaa Kuningriiki, 23.02.2006 lakutud Svaasimaa Kuningriigist, samal päeval

saabutud Lõuna-Aafrika Vabariiki, 27.02.2006 lahkutud Lõuna-Aafrika Vabariigist,

leheküljel 26 on templid, mille kohaselt on 19.03.2006 sisenetud Ivangorodi piiripunkti

kaudu Vene Föderatsiooni ja samal päeval lahkutud sama piiripunkti kaudu, leheküljel 31

on templid, mille kohaselt on 19.02.2003 saabutud Helsingisse Soome Vabariiki ja

23.02.2003 lahkutud Soome Vabariigist.

• Koopia Aleksandr Kaldma Eesti Vabariigis välja antud välismaalase passist nr V1095574.

Pass on välja antud 19.01.2007 kehtivusajaga 19.01.2012. Passi leheküljel 5 on tempel,

mille kohaselt on 05.03.2007 lennujaama kaudu saabutud Eesti Vabariiki, leheküljel 7 on

pikaajalise elaniku elamisluba, lehekülgedel 8, 9 on templid, mille kohaselt 03.02.2007

lahkutud lennukiga Eesti Vabariigist ja samal päeval saabutud Taani Kuningriiki,

07.02.2007 saabutud lennukiga Eesti Vabariiki, 17.02.2007 saabutud autoga Ikla kaudu

Eesti Vabariiki, 27.02.2007 saabutud autoga Narva kaudu Eesti Vabariiki, 27.02.2007

lahkutud autoga Poola Vabariigist, 05.03.2007 lahkutud Saksamaalt, lehekülg 30 kohaselt

on 22.02.2007 saabutud rongiga Venemaale, 24.02.2007 lahkutud autoga Ivangorodi

kaudu Venemaalt, 27.02.2007 saabutud autoga Venemaale, samal päeval saabutud

lennukiga Poola Vabariiki, 28.02.2007 lahkutud lennukiga Venemaalt.

• Koopia Margo Mittali Eesti Vabariigis välja antud passist nr K1122167. Pass on välja

antud 25.02.1998 kehtivusajaga kuni 25.02.2008. Lehekülgedel 2, 3 on templid, mille

kohaselt on 06.08.1998 saabutud laevaga Helsingisse Soome Vabariiku ja samal päeval

lahkutud Soome Vabariigist, 26.12.1998 saabutud laevaga Helsingisse Soome Vabariiki,

lahkutud 04.01.1999 Soome Vabariigist, 04.03.1999 saabutud laevaga Helsingisse Soome

Vabariiki, lahkutud 05.03.1999 Soome Vabariigist, 09.06.1999 saabutud laevaga

Helsingisse Soome Vabariiki, samal päeval lahkutud Soome Vabariigist, 11.11.2000

saabutud laevaga Stockholmi Rootsi Kuningriiki, lahkutud 26.11.2000 Rootsi

Kuningriigist, 24.02.2001 saabutud laevaga Stockholmi Rootsi Kuningriiki, lahkutud

17.03.2001 Rootsi Kuningriigist, 23.01.2002 saabutud Poola Vabariiki, lahkutud

29.01.2002 Poola Vabariigist, lehekülgedel 4, 5 on templid, millede kohaselt on

29.05.2000 saabutud laevaga Helsingisse Soome Vabariiki, lahkutud 30.05.2000 Soome

Vabariigist, 13.07.2000 saabutud laevaga Stockholmi Rootsi Kuningriiki, samal päeval

Saksamaale, 02.12.2000 lahkutud Rootsi Kuningriigist, 05.04.2001 saabutud laevaga

Helsingisse Soome Vabariiki, samal päeval lahkutud Soome Vabariigist, 13.04.2001

saabutud Helsingisse Soome Vabariiki, samal päeval lahkutud Soome Vabariigist,

23.05.2001 saabutud laevaga Rootsi Kuningriiki. Lehekülgedel 6, 7 on templid, millede

kohaselt on 23.05.2001 lahkutud Rootsi Kuningriigist, 26.10.2001 lahkutud Rootsi

Kuningriigist,

28.10.2001

lahkutud

Rootsi

Kuningriigist,

21.11.2001

saabutud

Kappelskäri kaudu Rootsi Kuningriiki, 23.11.2001 lahkutud Rootsi Kuningriigist,

08.01.2002 saabutud Kappelskäri Rootsi Kuningriiki, lahkutud 10.01.2002 Rootsi

Kuningriigist, 29.01.2002 saabutud Kappelskäri kaudu 29.01.2002 Rootsi Kuningriiki,

31.01.2002 lahkutud Rootsi Kuningriigist, 27.04.2002 saabutud Kappelskäri kaudu Rootsi

Kuningriiki, lahkutud 29.04.2002 Rootsi Kuningriigist, lehekülgedel 8, 9 on templid,

millede kohaselt on 09.05.2002 laevaga saabutud Kappelskäri Rootsi Kuningriiki,

lahkutud samal päeval Rootsi Kuningriigist, 27.06.2002 laevaga saabutud Stockholmi

Rootsi Kuningriiki, lahkutud samal päeval Rootsi Kuningriigist, 21.12.2002 saabutud

laevaga Helsingisse Soome Vabariiki ja 29.12.2002 lahkutud Soome Vabariigist,

09.03.2003 saabutud laevaga Helsingisse Soome Vabariiki ja 19.03.2003 lahkutud Soome

Vabariigist, lehekülgedel 10 on templid, millede kohaselt 18.10.2003 saabutud lennukiga

Arlandasse Rootsi Kuningriiki, 19.10.2003 lahkutud Rootsi Kuningriigist, 25.10.2003

saabutud lennukiga Arlandasse Rootsi Kuningriiki ja 26.10.2003 lahkutud Norra kaudu,

leheküljel 11 templid Egiptuse templitega saabumisest ja lahkumisest 2004 aastal,

leheküljel 12, 13 on templid, mille kohaselt on 17.02.2004 saabutud lennukiga Arlandasse

Rootsi Kuningriiki, 18.02.2004 lahkutud Rootsi Kuningriigist, 25.03.2004 saabutud

lennukiga Arlandasse Rootsi Kuningriiki, samal päeval lahkutud Rootsi Kuningriigist,

09.04.2004 saabutud autoga Poola Vabariiki, leheküljel 25 on templid, mille kohaselt on

17.07.2005 saabutud autoga Ukrainasse, 01.08.2005 lahkutud Ukrainast, leheküljel 26 on

tempel, mille kohaselt on 24.02.2002 saabutud Venemaale, lehekülgedel 28, 29 on

templid, mille kohaselt on 06.10.2001 saabutud lennukiga Arlandasse Rootsi Kuningriiki,

08.10.2001 lahkutud Rootsi Kuningriigist 30.05.2002 saabutud laevaga Stockholmi Rootsi

Kuningriiki, lahkutud samal päeval Rootsi Kuningriigist, 09.04.2004 saabutud autoga

Saksamaale, 17.04.2004 lahkutud laevaga Rootsi Kuningriigist, 05.04.2001 saabutud

Araabia Ühendemiraatidesse, 13.05.2001 lahkutud Araabia Ühendemiraatidest, viimase

templiga üle löödud eelmine tempel, mille kohaselt on 24.01.2000 saabutud kuhugi, mis ei

ole tuvastatav.

• Koopia Margo Mittali Eesti Vabariigis välja antud passist nr K4020741. Pass on välja

antud 24.08.2005 kehtivusajaga kuni 24.08.2015. Leheküljel 12 on tempel, mille kohaselt

on saabutud 02.01.2006 Taisse, lahkutud 19.01.2006 Taist, leheküljel 22 on templid,

millede kohaselt on 13.02.2007 saabutud autoga Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud

samal päeval, 22.02.2007 saabutud autoga Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud

24.02.2007, lehekülgedel 24, 25 on templid, millede kohaselt on 22.11.2006 saabutud

Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud samal päeval, 28.11.2006 saabutud autoga

Venemaale, lahkutud samal päeval, 19.02.2007 saabutud lennukiga Venemaale, lahkutud

21.02.2007, 09.09.2006 saabutud autoga Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud

10.09.2006, 20.09.2006 saabutud autoga Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud samal

päeval, 10.10.2006 saabutud autoga Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud samal päeval,

lehekülgedel 26, 27 on templid, millede kohaselt on 12.07.2006 saabutud Ivangorodi

kaudu Venemaale, lahkutud 13.07.2006, 28.07.2006 saabutud Ivangorodi kaudu

Venemaale, lahkutud samal päeval, 16.08.2006 saabutud Ivangorodi kaudu Venemaale,

lahkutud 17.08.2006, 27.08.2006 saabutud autoga Venemaale, lahkutud 30.08.2006,

19.03.2006 saabutud Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud samal päeval, 13.04.2006

saabutud autoga Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud 14.04.2006, 17.04.2006 saabutud

autoga Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud samal päeval, 07.06.2006 saabutud autoga

Venemaale, lahkutud 08.06.2006, leheküljel 28 on templid, mille kohaselt 12.02.2006 on

saabutud autoga Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud 13.02.2006, 14.02.2006 saabutud

rongiga Ivangorodi kaudu Venemaale, 17.02.2006 lahkutud autoga, 26.02.2006 saabutud

autoga Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud 27.02.2006, leheküljel 30 on templid,

millest ühe kohaselt on 15.09.2005 saabutud autoga Ivangorodi kaudu Venemaale, teine

tempel ei ole loetav.

• Koopia Arvydas Dveilyse Leedu Vabariigis välja antud passist nr 20243844. Pass on välja

antud 24.04.2003 kehtivusajaga kuni 23.04.2013. Leheküljel 3 on templid, mille kohaselt

on 03.05.2003 saabutud autoga Poola Vabariiki, lahkutud 05.05.2003 Poola Vabariigist,

09.05.2003 saabutud Poola Vabariiki, 11.05.2003 lahkutud Poola Vabariigist, 24.05.2003

lahkutud Poola Vabariigist, 31.05.2003 saabutud Venemaale, 11.09.2003 saabutud Poola

Vabariiki. Lehekülgedel 6, 7 on templid, milliste kohaselt 2003 mai lõpus saabutud Poola

Vabariiki, lahkutud 31.05.2003, 07.06.2003 saabutud Läti Vabariiki, 09.06.2003 saabutud

Poola Vabariiki, 20.06.2003 saabutud Poola Vabariiki, 22.06.2003 lahkutud Poola

Vabariigist, 02.07.2003 saabutud Läti Vabariiki, 05.07.2003 saabutud Poola Vabariiki,

08.07.2003 lahkutud Poola Vabariigist, 23.07.2003 saabutud Poola Vabariiki, 24.07.2003

lahkutud Poola Vabariigist, 09.12.2003 saabutud Saksamaale. Lehekülgedel 10, 11 on

templid, millede kohaselt 27.07.2003 on lahkutud Läti Vabariigist, 18.07.2003 saabutud

Poola Vabariiki, 21.01.2004 saabutud Poola Vabariiki, 04.02.2004 lahkutud Poola

Vabariigist, 08.03.2004 saabutud Poola Vabariiki, 23.02.2004 saabutud Poola Vabariiki,

15.02.2004 lahkutud Poola Vabariigist, 03.05.2004 saabutud Poola Vabariiki, 15.02.2004

lahkutud Poola Vabariigist, 23.01.2004 saabutud Saksamaale, 26.04.2004 saabutud

Inglismaale, leheküljel 12 on templid, millede kohaselt on 25.02.2004 saabutud

Saksamaale, 04.03.2004 lahkutud Poola Vabariigist, 13.03.2004 saabutud Poola

Vabariiki, 23.03.2004 lahkutud Poola Vabariigist, 24.03.2004 saabutud Valgevenesse,

lahkutud 09.04.2004, lehekülgedel 14, 15 on templid, millede kohaselt 25.04.2004 on

saabutud Poola Vabariiki, 05.04.2004 saabutud Venemaale, 09.05.2004 saabutud

Venemaale, 12.09.2003 lahkutud Poola Vabariigist, 09.06.2004 lahkutud Venemaalt,

03.06.2004 saabutud Venemaale, 14.08.2004 saabutud Venemaale, 21.08.2004 lahkutud

Venemaalt, 14.08.2004 saabutud Venemaale, 21.08.2004 lahkutud Venemaalt, 29.10.2004

saabutud Venemaale, 03.11.2004 lahkutud Venemaalt, 24.07.2004 saabutud Venemaale.

Lehekülgedel 16, 17 on templid, millede kohaselt on 20.05.2004 saabutud Venemaale,

01.08.2004 lahkutud Venemaalt, 08.12.2004 saabutud Venemaale, 12.12.2004 lahkutud

Venemaalt, 15.02.2005 saabutud Venemaale, 19.02.2005 lahkutud Venemaalt, 01.08.2004

saabutud Venemaale, 08.03.2005 saabutud Venemaale, 12.03.2005 lahkutud Venemaalt.

Leheküljel 24 on tempel, mille kohaselt 22.03.2004 on saabutud Poola Vabariiki.

Leheküljel 28 on templid, millede kohaselt 19.11.2003 on saabutud Saksamaale.

Lehekülgedel 30, 31 on templid, millede kohaselt 24.06.2003 lahkutud Läti Vabariigist,

17.05.2003 saabutud Poola Vabariiki, 29.10.2003 saabutud Poola Vabariiki, 20.10.2003

lahkutud Poola Vabariigist, 07.12.2003 saabutud Poola Vabariiki, 09.12.2003 lahkutud

Poola Vabariigist.

• Koopia Kazimieras Šmidtase Leedu Vabariigis välja antud passist nr 20474417. Pass on

välja antud 08.05.2004 kehtivusajaga kuni 07.05.2014. Leheküljel 3 on temel, mille

kohaselt on 09.06.2007 lahkutud Valgevenest. Leheküljel 5 on templid, mille kohaselt on

saabutud 10.06.2004 Venemaale, lahkutud 11.06.2004, 18.06.2004 saabutud Venemaale,

lahkutud

25.06.2004,

07.07.2004

saabutud

Venemaale,

lahkutud

10.07.2004.

Lehekülgedel 6, 7 on templid, millede kohaselt on 13.07.2004 saabutud Venemaale,

lahkutud samal päeval, 15.08.2004 saabutud Venemaale, lahkutud 19.08.2004, 22.08.2004

saabutud Venemaale, lahkutud 23.08.2004, 31.08.2004 saabutud Venemaale, lahkutud

06.09.2004, 13.09.2004 saabutud Venemaale, lahkutud 21.09.2004, 30.09.2004 saabutud

Venemaale, lahkutud 08.10.2004, 14.10.2004 saabutud Venemaale, lahkutud 15.10.2004,

21.10.2004 saabutud Venemaale, lahkutud 28.10.2004. Lehekülgedel 8, 9 on templid,

millede kohaselt on 01.11.2004 saabutud Venemaale, lahkutud 03.11.2004, 16.11.2004

saabutud Venemaale, lahkutud 18.11.2004, saabutud Venemaale 25.11.2004, lahkutud

27.11.2004, saabutud Venemaale 29.11.2004, lahkutud 01.12.2004, saabutud Venemaale

04.12.2004, lahkutud 06.12.2004, saabutud Venemaale 13.12.2004, lahkutud 15.12.2004,

saabutud Venemaale 28.04.2005, lahkutud 28.04.2005, saabutud Valgevenesse

03.08.2007, lahkutud Valgevenest 02.10.2007 ja 19.10.2007. Leheküljel 11 on templid,

mille kohaselt on saabutud Venemaale 06.06.2006, lahkutud 09.06.2006, 17.04.2006

saabutud Venemaale, lahkutud 18.04.2006, saabutud Venemaale 18.03.2006 ja

20.03.2006. Leheküljel 14 on templid, mille kohaselt on 25.08.2006, 02.09.2006,

08.09.2006, 14.09.2006, 02.10.2006 saabutud Venemaale, lahkutud 06.10.2006,

16.06.2007 saabutud Valgevenesse, lahkutud 12.06.2007. Lehekülgedel 16, 17 on

templid, mille kohaselt on 20.06.2007 lahkutud Valgevenest, 23.06.2007 saabutud

Valgevenesse, lahkutud 26.06.2007, 28.06.2007 saabutud Valgevenesse, lahkutud

30.06.2007, 04.07.2007 saabutud Valgevenesse, lahkutud 08.07.2007, saabutud

11.07.2007 Venemaale, lahkutud 12.07.2007, 10.09.2007, 19.09.2009, 05.11.2009

lahkutud Valgevenest, 06.09.2007, 16.09.2007, 27.09.2007 saabutud Venemaale.

Leheküljel 19 on templid, millede kohaselt on saabutud Venemaale 15.10.2007,

01.11.2007. Leheküljel 31 on templid, millede kohaselt 26.07.2004 on saabutud

Venemaale, lahkutud 29.07.2004, 06.09.2005 saabutud Venemaale, lahkutud 10.09.2005,

12.02.2006 saabutud Venemaale, lahkutud 13.02.2006, 26.12.2006 saabutud Venemaale,

lahkutud 27.12.2006.

• Koopia Mirza Jamalovi Aserbaidžaani Vabariigis välja antud passist nr P1061452. Pass

on välja antud 07.10.2003 kehtivusajaga kuni 07.10.2008. Lehekülgedel 6, 7 on templid,

mille kohaselt on 25.07.2005 saabutud lennukiga Tallinna Eesti Vabariiki, 02.08.2005

lahkutud Narva kaudu Eesti Vabariigist, 30.08.2005 lahkutud Venemaalt Ivangorodist,

Venemaale saabumise tempel ei ole loetav, 30.08.2005 saabutud Narva kaudu Eestisse,

28.10.2005 lahkutud Narva kaudu Eestist, 28.10.2005 saabutud Ivangorodi kaudu

Venemaale, 31.10.2005 lahkutud Ivangorodi kaudu Venemaalt, 31.10.2005 saabutud

Narva kaudu Eestisse, 18.04.2006 lahkutud Narva kaudu Eestist, 18.04.2006 saabutud

Ivangorodi kaudu Venemaale, 18.04.2006 lahkutud Pulkovo kaudu Venemaalt,

28.04.2006 lahkutud autoga Narva kaudu Eestist, 26.08.2007 lahkutud lennukiga Eestist,

13.09.2007 lahkutud lennukiga Eestist, 13.09.2007 saabutud lennukiga Eestisse,

19.10.2007 saabutud autoga Läti Vabariiki. Leheküljel 8, 9 on templid, millede kohaselt

19.10.2007 on saabutud autoga Leedu Vabariiki, samal päeval lahkutud autoga Leedu

Vabariigist, 19.10.2007 saabutud Valgevenesse, 23.10.2007 saabutud autoga Leedu

Vabariiki ja Läti Vabariiki. Leheküljel 10 on templid, millede kohaselt on 23.10.2007

autoga saabutud Eesti Vabariiki Ikla kaudu, 07.12.2007 saabutud lennukiga Eesti

Vabariiki. Leheküljel 11 on lahkumisettekirjutus, mille kohaselt peab Eesti Vabariigist

lahkuma hiljemalt 17.02.2004. Leheküljel 13 on tempel, mille kohaselt on 16.07.2005

saabutud autoga Läti Vabariiki. Lehekülgedel, mis on kaetud Leedu Vabariigi ja Poola

Vabariigi viisadega, on templid, millede kohaselt on 16.07.2005 saabutud Leedu

Vabariiki, 17.07.2005 Poola Vabariiki, leheküljel 16 on tempel, mille kohaselt on

17.07.2005 lahkutud Leedu Vabariigist. Lehekülgedel 32, 33 on templid, millede kohaselt

on 14.10.2007 lahkutud autoga Eesti Vabariigist Ikla kaudu, 17.07.2005 saabutud autoga

Ukrainasse, lahkutud lennukiga 25.07.2005. Leheküljel 34 on templid, millede kohaselt

29.08.2005 on lennukiga saabutud Venemaale, lahkutud 03.08.2005, 28.04.2006 saabutud

Venemaale, lahkutud samal päeval.

• Koopia Ahliman Zeinalovi Eesti Vabariigis välja antud välismaalase passist nr V0438983.

Pass on välja antud 23.10.2003 kehtivusajaga kuni 23.10.2013. Leheküljel 2 on templid,

mille kohaselt on Eesti Vabariigist lahkutud Narva kaudu rongiga 29.08.2004, saabutud

tagasi 01.09.2004, lahkutud Narva kaudu rongiga 11.09.2004, saabutud tagasi 22.09.2004,

lahkutud Narva kaudu rongiga 02.10.2004, saabutud 08.10.2004, autoga saabutud Eestisse

Ikla kaudu 19.03.2007. Lehekügedel 4, 5 on templid, millede kohaselt on 29.02.2004

saabutud Kappelskäri kaudu laevaga Rootsi Kuningriiki, lahkutud 07.03.2004, 23.05.2005

lahkutud Eestist Narva kaudu rongiga, saabutud 01.06.2005, 22.08.2005 lahkutud Eestist

Narva kaudu autoga, saabutud 21.09.2005, lehekülgedel 6, 7 on templid, millede kohaselt

on Eestist lahkutud 28.02.2004, saabutud 08.03.2004, 08.10.2006 lahkutud Eestist

lennukiga, saabutud 06.11.2006, 19.08.2006 ületatud Ikla piiripunktis piir, kuid suund ei

ole loetav, 08.10.2006 lahkutud Eestist lennukiga, saabutud 06.11.2006, 24.09.2007

saabutud autoga Ikla kaudu Eestisse, 14.10.2007 ületatud autoga piir, suund ei ole

tuvastatav, 22.08.2005 saabutud Aserbaidžaani, templi ülaosas 22.08.2006, ümmargustel

templitel saabumine 22.08.2005, lahkumine 21.09.2005. Lehekülgedel 12, 13 templid,

millede kohaselt on saabutud Aserbaidžaani 03.10.2004, lahkutud 06.10.2004, saabutud

Aserbaidžaani 12.09.2004, lahkutud 21.09.2004. Leheküljel 15 on templid, millede

kohaselt on 20.08.2007 saabutud Aserbaidžaani, lahkutud 01.09.2007. Leheküljel 17 on

templid, millede kohaselt on 09.10.2006 saabutud Aserbaidžaani, lahkutud 06.11.2006.

Leheküljel 21 on templid, millede kohaselt on 23.05.2005 saabutud rongiga Ivangorodi

kaudu Venemaale, lahkutud 01.06.2005, 22.08.2005 saabutud autoga Ivangorodi kaudu

Venemaale, lahkutud lennukiga samal päeval Pulkovo kaudu. Leheküljel 22 on templid,

millede kohaselt on 11.09.2004 saabutud rongiga Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud

22.09.2004, 21.09.2004 saabutud lennukiga Domodedovo kaudu Venemaale, lahkutud

12.09.2004, 02.10.2004 saabutud rongiga Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud

lennukiga Domodedovo kaudu 03.10.2004. Leheküljel 24, 25 on templid, millede kohaselt

on 28.09.2004 saabutud rongiga Venemaale, lahkutud 01.09.2004, 06.10.2004 saabutud

Domodedovo kaudu Venemaale, lahkutud 08.10.2004 rongiga Ivangorodi kaudu.

Lehekülgedel 26, 27 on templid, millede kohaselt on 21.09.2005 saabutud autoga

Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud samal päeval lennukiga Pulkovo kaudu,

04.09.2007 saabutud Aserbaidžaani, lahkutud 24.09.2007.

Kohus, kuulanud ära süüdistatavate Ahliman Zeinalovi, Mirza Jamalovi ja Roman Vastšenko

süüd eitavad ütlused, süüdistatava Arvydas Dveilyse osaliselt süüd tunnistavad ütlused,

süüdistatavate Margo Mittali, Kazimieras Šmidtase ja Aleksandr Kaldma süüd tunnistavad

ütlused, tunnistaja Alari Sirvi ütlused, kontrollinud kohtuistungil kirjalikke tõendeid, sh

koopiaid Riigiprokuratuuri konfiskeerimismenetluse eraldamise määrustest, Rostocki juhtiva

peaprokuröri allkirjastatud saatekirja õigusabimenetluse materjalide saatmises, koopiat UAB

Reisita registreeritud asukoha K.Šmidtase elukoha läbiotsimise protokollist, UAB Reisita ja

UAB Raimeta vahel sõlmitud veolepinguid, rahvusvahelisi veosaatekirju, faktuurarveid, Eesti

Vabariigi Piirivalveameti edastatud andmeid Ahliman Zeinalovi, Mirza Jamalovi, Margo

Mittali, Roman Vaštšenko ja Aleksandr Kaldma piiriületuste kohta, Sumgaiti linna Tehnika-

ja Loodusteaduste Lütseumi direktori teatist Mähämmäd Ilkini poeg Zeynalovi kohta,

advokaat Džavanšir Suliemanovi järelepärimist Sumgaiti linna Tehnika- ja Loodusteaduste

Lütseumi direktorile, Aserbaidžaani Vabariigi Piirivalveteenistuse vastust advokaat

D.Suleimanovi järelepärimisele A.Zeinalovi piiriületuste kohta, advokaat D.Suleimanovi

järelepärimist Aserbaidžaani Vabariigi Riiklikule Piirivalveteenistusele, koopiat Mähämmäd

Zeinalovi isikutunnistusest, koopiat Mähämmäd Zeinalovi sünnitunnistusest, AS Estonian

Airi vastust Harju Maakohtu järelepärimisele Margo Mittali lendude kohta, advokaat

D.Suleimanovi järelepärimist Poola Vabariigi Tolliametile ja Piirivalveametile, Poola

Riikliku Tollikomitee vastuse tõlget, advokaat D.Suleimanovi järelepärimist Belgia

Tolliametile, D.Suleimanovi järelepärimist Saksamaa Tolliametile, advokaat D.Suleimanovi

järelepärimist Hollandi Tolliametile, advokaat D.Suleimanovi järelepärimist Prantsusmaa

Tolliametile, D.Suleimanovi järelepärimisi Tallinna Vangla direktorile, Leedu Vabariigi Tolli

Kriminaalteenistuse vastust D.Suleimanovi järelepärimisele, Eesti Vabariigi Piirivalveameti

vastust

D.Suleimanovile,

advokaat

D.Suleimanovi

järelepärimist

Eesti

Vabariigi

Piirivalveametile, Tallinna Vangla vastust D.Suleimanovile, advokaat D.Suleimanovi

avaldusi Kaitsepolitseiametile, advokaat D.Suleimanovi pöördumisi Leedu Rahvusvaheliste

vedude autojuhtide assotsiatsiooni poole, Ruroopa Inimõiguste kohtu teatist D.Suleimanovile

ja A.Mutallimovile, advokaat D.Suleimanovi pöördumistLeedu Vabariigi Tollipiiri kaitse

ametile, AS Tallink Grupp vastust Harju Maakohtu järelepärimisele, Piirivalveameti vastust

Harju Maakohtu järelepärimisele Margo Mittali ja Aleksandr Kaldma piiriületuste kohta,

Harju Maakohtu esimehe vastust järelepärimisele jälitustegevuse kohta, koopiat sõiduki

Volvo

FH12

registreerimismärgiga

BDT

ja

haagise

Schmitz

SPR

registreerimismärgiga HA 817 vaatluse kohta koos fototabelitega, koopiat Eesti Vabariigi

Prokuratuuri õigusabitaotlusest Hollandi Kuningriigi pädevale õigusasutusele, fotosid veokist

FH12 registreerimismärgiga BNL 815, tunnistaja Alari Sirvi kohtuistungil koostatud joonist,

koopiat Maksu- ja Tolliameti teatisest Roman Vaštšenko tulude ja kulude kohta, koopiat

Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonnas koostatud arvelduskontode analüüsist R.Vaštšenko

arvelduskontode kohta, koopiat Riigiprokuratuuri määrusest Olga Vaštšenko nimele

registreeritud kinnisasjade aresti alt vabastamise kohta, koopiat Harju Maakohtu määrusest

Roman Vaštšenko nimele registreeritud ja kolmandate isikute Olga Vaštšenko ja Natalja

Vaštsenko nimele registreeritud kinnisasjade arestimise kohta, Maksu- ja Tolliameti

järelepärimist KÜ Unitas Kreutzwaldi 11/Tina 23 juhatuse esimehele, koopiat Unitas KÜ

raamatupidaja e-kirjast Maksu- ja Tolliametile, sellele lisatud andmeid, koopiat Maksu- ja

Tolliameti saatekirjast prokurörile, Swedbank AS vastust järelepärimisele KÜ Unitas

arvelduskontole laekunud summade kohta, koopiat Maksu- ja Tolliameti järelepärimisest

Swedbank ASle, Harju Maakohtu määrust Ahliman Zeinalovi nimele registreeritud

kinnisasjade arestimise kohta, Harju Maakohtu määrust Ahliman Zeinalovi nimele

registreeritud ühisomandi ja kolmanda isiku OÜ Akõm nimele registreeritud kinnisasja

arestimise kohta, Harju Maakohtu määrust Ahliman Zeinalovi kinnipidamisel ja elukoha

läbiotsimisel leitud sularaha arestimise kohta, konfiskeerimismenetluses Maksu- ja tolliameti

poolt tuvastatud andmeid Ahliman Zeinalovi tulude kohta, Mirza Jamalovi tulude kohta,

raamatupidamise ekspertiisi akti nr DR-K002-09/1131, koopiaid Alari Sirvi, Aleksandr

Kalma, Margo Mittali, Arvydas Dveilyse, Kazimieras Šmidtase, Mirza Jamalovi, Ahliman

Zeinalovi passidest, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Kohus peab vajalikuks kõigepealt märkida oma seisukohad kohtuistungil kontrollitud tõendite

usaldusväärsuse kohta. Seejuures selgitab kohus ka seda, miks kohus peab mõnda tõendit

usaldusväärseks, mõnda aga mitte ning miks kohus mõningad tõendid kui kõlbmatud üldse

välja jätab.

Kohtuistungil kuulati üle seitse süüdistatavat ja üks tunnistaja. Ülekuulatud süüdistatavatest

Margo Mittal, Aleksandr Kaldma ja Kazimieras Šmidtas tunnistasid end neile inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises süüdi täielikult, süüdistatav Arvydas Dveilys osaliselt ning

süüdistatavad Ahliman Zeinalov, Mirza Jamalov ja Roman Vaštšenko end süüdi ei

tunnistanud. Kohtuistungil üle kuulatud süüdistatava Margo Mittali, Aleksandr Kaldma ja

Kazimieras Šmidtase ütlused on omavahel riimuvad nii sündmuste järjekorra kui ka asjaolude

osas. Seejuures on süüdistatava Margo Mittali ütlused riimuvad tunnistaja Alari Sirvi

ütlustega nii nende omavaheliste kohtumiste kohtade kui ka põhjuste osas, süüdistatavate

Margo Mittali ja Aleksandr Kaldma ütlused nende omavahelise kokkusaamise kohtade ja

põhjuste osas, süüdistatavate Aleksandr Kaldma ja Kazimieras Šmidtase ning tunnistaja Alari

Sirvi ütlused nende omavaheliste kokkusaamiste kohtade ja põhjuste osas, süüdistatava

Aleksandr Kaldma ja tunnistaja Alari Sirvi ütlused nende omavahelise kokkusaamise kohtade

ja põhjuste osas, muuhulgas ka süüdistatava Arvydas Dveilysega. Seejuures A.Dveilys on

osaliselt neid ütlusi kinnitanud, kuid selgitanud teisiti, tuues välja teistsuguseid asjaolusid.

Süüdistatavate K.Šmidtase, M.Mittali, tunnistaja A.Sirvi ütlused riimuvad kriminaaltoimikus

leiduvate ja kohtuistungil kontrollitud veolepingute, rahvusvaheliste kaubasaatelehtede ja

faktuurarvetega. Samas riimuvad süüdistatavate A.Kaldma, K.Šmidtase, A.Dveilyse ja

tunnistaja A.Sirvi ütlused kriminaaltoimikus leiduvate ja kohtuistungil kontrollitud veoki ja

selle haagise vaatlusprotokolli lisana olevate fotodega peidikust, mis kinnitab peidiku faktilist

ja reaalset olemasolu, selle mõõtmeid, asukohta, avamise viisi ja mahutavust.

Süüdistatavatena üle kuulatud Ahliman Zeinalov, Mirza Jamalov ja Roman Vaštšenko on

neile inkrimineeritud süütegude toimepanemist eitanud ning ristküsitluses on enam andmeid

saadud nende isikute majandusliku olukorra kohta. Seejuures on kaitsetaktikas mindud

erinevat teed pidi. Süüdistatava R.Vaštšenko puhul ei ole välja toodud põhjust miks peaks

süüdistatavad M.Mittal ja A.Kaldma ning tunnistaja A.Sirvi süüdistatavat R.Vaštšenkot

rõõnama ja teda siduma neile endile inkrimineeritud tegude toimepanemisega. Piirdutud on

vaid eitamistaktikaga. Kohtuistungil taotles küll R.Vaštšenko, et kohus võtaks kriminaalasja

juurde ühes teises kriminaalasjas süüdistatava poolt Vene Föderatsioonis asuva notari juures

esitatud ja kinnitatud avalduse selle kohta, kuidas seda isikut on mõjutatud ütlusi andma

R.Vaštšenko vastu, kuid kohus pidas nimetatud tõendit kõlbmatuks, kuivõrdmkirjalik seletus

ei ole tõend kui tõendiallikat on võimalik üle kuulata. Pealegi on selle isiku puhul tegemist

R.Vaštšenko kaassüüdistatavaga teises kriminaalasjas, kes varjab end tema suhtes alustatud

kriminaalmenetluse eest ning sellel isikul puudub igasugune puutumus käesoleva

kriminaalasjaga. Seega püüti tõendada seda, et toimub isikute mõjutamine ütluste andmiseks

R.Vaštšenko vastu, kuid ei ole välja toodud põhjust, miks seda peaks tegema, eriti veel teises

kriminaalasjas. Seega jäädi passiivse kaitsetaktika juurde ja ei taotletud selle isiku

tunnistajana ülekuulamist. Sellise taotluse esitamisel pidanuks kaitsja selle isiku ilmumise

tagama, kuid see isik ei ole huvitatud Eesti Vabariiki tulemisest.

Samas on aga süüdistatavad A.Zeinalov ja M.Jamalov esitanud versiooni sellest, et nende

sidumine kuriteo toimepanemisega on tingitud M.Mittali kättemaksust ja kohtuistungil esitati

versioon sellest, et süüdistatavale M.Mittalile oli võlgu keegi Kalev Kurg ja M.Mittal palus

A.Zeinalovi ja M.Jamalovi abi selle võlgnikuga kokkusaamise korraldamiseks ja kuivõrd

M.Mittal lõpuks suuremat osa võlast kätte ei saanud ja M.Mittali arvates oli A.Zeinalov osa

tagastatud võlast omastanud, siis on tegemist M.Mittali kättemaksuga. Seega on tegemist

esmapilgul aktiivse kaitsega, kuid samas esitati kaitseversioon, mida ei ole võimalik

kontrollida. Kohtuistungil antud süüdistatava M.Jamalovi vihjetest, mitte otsesõnu väidetest,

oli tegemist Kalev Kurega, kes tapeti 2005 novembris ning M.Jamalov püüdis oma

selgitustega kohut viia selleni, et kohus peaks arvama, et tegemist on M.Mittali kättemaksuga

võlgnikule ning sellest tulenevalt on A.Zeinalovi ja M.Jamalovi sidumine kuritegude

toimepanemisega samuti M.Mittali kättemaks neile seoses eelmärgitud võla täitmisest

ilmajäämisega. Kohtu arvates ei ole taoline versioon tõsiseltvõetav. Kaitseversiooni ühe osana

on võlasuhe M.Mittali ja K.Kure vahel, kusjuures ristküsitluses ei saa selle versiooni kohta

enne versiooni esitamist üle kuulatud M.Mittalile küsimusi enam esitada ning üle kuulamata

isikud saavad esitada igasugust versiooni. Väidetavat võlgnikku ei saa samuti täiendava

tõendina üle kuulata, kuivõrd väidetav tõendiallikas on surnud ja teda ei ole kohtueelsel

menetlusel ka üle kuulatud. A.Zeinalov on K.Kurge kirjeldanud kui isikut tänavalt, keda ta ei

tundnud ja keda vaid teretas, kuid samas M.Jamalovi versiooni kohaselt A.Zeinalov oma

restoranis väidetavalt isegi olevat vestelnud K.Kurega ja M.Mittal olevat neid näinud.

A.Zeinalov ei ole isikut kuidagi kirjeldanud, M.Jamalov ei ole samuti seda K.Kure nimelist

isikut kirjeldanud, kuid on selgitanud, et kui oli jutuks see, et A.Zeinalov olevat osa K.Kure

tagastatavast võlast enesele jätnud, siis olevat A.Zeinalov kohe juhuslikult K.Kurega

kohtunud ja juttu vestnud. Samas on A.Zeinalov hoopis väitnud, et tema enam neid asju ajada

ei tahtnud. K.Kurega seonduvalt on M.Jamalov seletanud, et kohtumisele tuli üks isik

kaheukselise Mercedes Benziga ja sellega on isiku kirjeldus piirdunud. Seega isikukirjeldust

ei ole üldse esitatud ja ainus tunnus on kaheukseline sõiduk ning see, et M.Mittal olevat

öelnud, et see isik on Kalev Kurg. Seejuures on kohtuistungil esialgselt nimetatud teda Kurk

ning alles hiljem Kurg. Teadaolevat leidis ühe Kalev Kure nimelise isiku tapmine aset 2005

aasta novembris, mille kohta olid avalikkusele kättesaadavad ka mõned ajaleheartiklid, mis

sisaldasid endas informatsiooni isiku tapmise fakti kohta ning selle kohta, et isik tapeti kodu

juures ning ta kasutas Mercedes Benz sportautot. M.Jamalovi ütlused sisaldavad samasugust

informatsiooni K.Kure kohta, seega avalikkusele üldteada informatsiooni. Sellisest asjaolust

teeb kohus järelduse, et kaitsetaktikaks on valitud sobiva isiku ärakasutamine, so meedias

avaldatud informatsioon väidetava allilmaliidri tapmise fakti kohta, mis on toimunud sobival

ajal ning sellega seostades mitmetes kuritegudes süüdistatavat M.Mittalit, luua ettenägevalt

M.Mittali

ümber

kuritegelik

ringkond,

mis

peaks

muutma

M.Mittali

ütlused

ebausaldusväärseks. Samas on aga teada, et sellele väitele ei saa ei kinnitust ega ka seda

väidet ümber lükata ja püütakse seda olukorda kasutada oma kasuks. Samas kui versiooni

esitajate väite puhul oli tegemist võlgniku ja võlausaldajaga, siis olid neile teineteise

kontaktandmed teada ja mingite võõraste vahemeeste kasutamisel puudunuks vajadus. Seega

on versioon ka ebaloogiline. Samasugust taktikat kasutati A.Zeinalovi poolt kohtuistungil ka

prokuröri vastu, kus süüdistatav A.Zeinalov väitis, et prokurör on ka tema restoranis

korduvalt söömas käinud, saades aru, et prokuröril puuduvad menetluslikud võimalused

väidete ümberlükkamiseks. Seejärel kasutati prokuröri vastu muud taktikat, soovides teda

taandada, luues tema suhtes muljet, et prokurör on sisuliselt läbikukkunud ärimees, kes oma

võlgnevuste katteks tahab süüdistatavaid süüdistada. Samas seost kriminaalasjaga välja ei

toodud ja jäi arusaamatuks kuidas menetluses süüdistaja majanduslik olukord süüdistaja rolli

täites paraneda võiks. Kõigil neil juhtudel on püütud süüdistatava A.Zeinalovi jaoks

ebamugavaid isikuid mustata, loomaks kohtus kahtlusi. Kui kohus jättis A.Zeinalovi ja tema

kaitsja esitatud põhjendamatud taotlused rahuldamata, esitati määrustele määruskaebusi,

milliste esitamine oli kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt välistatud, samuti

märgiti nii määruskaebustes kui ka muudes kaebustes erinevatele riiklikele asutustele seda, et

kohus diskrimineerib süüdistatavat A.Zeinalovit rahvuse, usutunnistuse jne tõttu, jättes aga

märkimata nii rahvuse, usutunnistuse kui ka muud andmed. Seejuures jäeti tähelepanuta

asjaolu, et kohtuistungil ei ole keegi huvi tundnud süüdistatava rahvuse ega usutunnistuse

vastu, süüdistatav ei ole neid ka ise avaldanud ning need asjaolud on kohtule senini teadmata.

Kohtuistungil esitatud versioon sellest, et M.Mittal on rõõnanud A.Zeinalovit ja M.Jamalovit

kättemaksust, on kohtu arvates ebaloogiline. Heites nagu M.Mittalile tapmise kahtluse varju

oma võlgniku suhtes ei ole läbi mõeldud seda, et võlgniku kõrvaldamine võlga tagasi ei too.

Seega võlgniku kõrvaldamisega võetakse võimalus laenatud raha tagasi saada. Samas puudub

M.Mittalil ka A.Zeinalovi ja M.Jamalovi jaoks kättemaksumotiiv, sest ka nende kahe

rõõnamine ei too M.Mittalile väljalaenatud raha tagasi. Kui sisustada seda rõõna sellega, et

A.Zeinalov omastas M.Mittali raha, mille olevat kahtluse järgi K.Kurg A.Zeinalovile andnud,

siis M.Jamalov ei puutu kuidagi sellesse rahasse ega K.Kurge ning M.Mittalil puudub

igasugune alus M.Jamalovi rõõnamiseks kättemaksuks, sest kättemaksu põhjust ei ole, eriti

veel olukorras, kus M.Jamalov räägib, et tema on M.Mittalisse alati heatahtlikult suhtunud.

M.Jamalov seletas ka kohtuistungil, et M.Mittal palus K.Kurel rääkida vene keeles, ilmselt

selleks, et tema ja Amid aru saaksid, kuid neid jutt ei huvitanud ja pealegi oli kuulda, et

M.Mittal tahtis tema eest vestluse sisu varjata. Taolised väited on kohtu arvates juba

loogikaga teravas vastuolus, kuivõrd juhul, kui M.Mittal ei taha, et temaga kaasas olevad

isikud ei kuuleks nende juttu, siis ei paluks ta ka vene keeles rääkida, sest M.Jamalov eesti

keelt oma väidete kohaselt ei valda. Kui aga jutuajamist oli vaja nende eest varjata, siis ei

saaks ka neid liigseid kõrvu juurde kutsuda. Kättemaksumotiivi esitajad on seejuures

unustanud, et M.Mittal saab A.Zeinalovist ja M.Jamalovist kuritegudega seonduvalt rääkida

vaid olukorras, mis teda ennast süüstab esimese astme kuritegude toimepanemises. Seega saab

ta nende süüdistatavate kohta ütlusi anda vaid iseennast kahjustavalt, mis tingib tema enda

karistamise pikaajalise vangistusega. Ükski kättemaks ei saa olla aga niivõrd ennast

kahjustava iseloomuga, et tekitab endale samasuurt kahju kui sellele, kellele tahetakse kahju

tekitada ja kohtu arvates ei oleks selline rõõn eluliselt usutav. Arvestades süüdistatavate

A.Zeinalovi ja M.Jamalovi taolist kohtuistungil läbi viidud taktikat ja esitatud väidete

ebaloogilisust ning seda, et väited on tõendamata, leiab kohus, et süüdistatavate A.Zeinalovi

ja M.Jamalovi versioon M.Mittali kättemaksust nende kohta ütluste andmisel on esitatud

läbimõtlematult, on tõendamata, on ebaloogiline, ei ole tõepärane ega usutav, mistõttu ei pea

kohus seda ka usaldusväärseks. Süüdistatavatel A.Zeinalovil ja M.Jamalovil oli sellise

versiooni puhul ilmselge soov luua kohtu jaoks kahtlusi, mida ei saa kõrvaldada ning millised

tuleks arvestada süüdistatava kasuks. Kohus asub seisukohale, et sellise eesmärgi sellise

versiooni esitamisel süüdistatavad ka saavutasid, kuid neid kahtlusi ei tõlgenda kohus mitte

süüdistatavate A.Zeinalovi ja M.Jamalovi kasuks, vaid süüdistatava M.Mittali kasuks ning

kohtu arvates lisas selline süüdistatavate A.Zeinalovi ja M.Jamalovi taktika M.Mittali ütluste

suhtes usaldusväärsust ja teadvalt valede väidete esitamine ebausaldusväärsust väidete

esitajate suhtes.

Kohtuliku uurimise käigus on süüdistatava A.Zeinalovi üks kaitsjatest D.Suleimanov esitanud

kohtule rea dokumentaalseid tõendeid, milledest osad on järelepärimised erinevate riikide

ametiasutustele, kuid millistele ei ole lisatud vastuseid järelepärimisele. Kohtu arvates ei ole

need järelepärimised tõenditeks, kuivõrd puuduvad vastused, mis puudutaks tõendamiseseme

asjaolusid. Vastuse olemasolu korral oleks järelepärimised olnud tõendiks selle kohta, et

vastuse saamiseks on tehtud ka järelepärimine ja vastus on selle loogiliseks jätkuks.

Käesoleval juhul on järelepärimised vaid tõendiks selle kohta, et kaitsja on teinud palju tööd,

kuid tehtud töö on jäänud tulemuseta, mistõttu saaks neid tõendeid esitada vaid kaitsja teenuse

kasutajale tõestamaks kaitsjatasu suurust. Seetõttu leiab kohus, et esitatud järelepärimised,

millele ei ole vastust juurde lisatud, ei ole kriminaalasjas tõenditeks ning need tuleb tõendite

hulgast välja jätta.

Peale selle on sama kaitsja esitanud koos järelepärimistega ka ilmselt tähitud kirja kviitungid,

kuid esitatud kviitungitele ei ole lisatud tõlget, mistõttu saab vaid oletada, et tegemist on

nende kviitungitega. Kohus leiab, et ka nendel dokumentidel ei ole esiteks tõenduslikku

tähtsust kriminaalasjas ja teiseks ei ole nad esitatud kooskõlas KrMS § 10 lg 3 nõuetega,

mistõttu ei ole need tõendid lubatavad ja tuleb jätta arvestamata.

Peale selle on sama kaitsja esitanud kohtule järelepärimised ja vastused Mahammad Ilkini p

Zeinalovi kohta, millisel informatsioonil puudub igasugune seos süüdistatavatele esitatud

süüdistusega, mistõttu jätab kohus need tõendid tõendite kogumist välja. Samuti on

kriminaaltoimikus vaatamata sellele, et kohus 18.12.2008 kohtuistungil keeldus KrMS § 10 lg

3 sätete alusel tõlketa dokumente vastu võtmast terve rida dokumente, siis saadeti need pärast

kohtuistungil tagasilükkamist uuesti kohtusse juba postiga. Postiga saates olid lisatud ka

tõlked eesti keelde. Nende dokumentide hulgas on ka Ilkin Zeinalovi, Tabijat Isajeva, Elbrus

Namazovi kirjalikud seletused ja fotod mingist lastega üritusest (kd 4 t/l 125-144). Kohus

leiab, et nimetatud seletusi ei saa kohus tõendina arvestada, kuivõrd tunnistaja ütlusi saab

kirjalikus vormis arvestada tõendina vaid erandjuhtudel, millised on märgitud KrMS § 291.

Seejuures saaks tunnistajate kirjalikest ütlustest arvestada vaid kohtueelses menetluses üle

kuulatud tunnistajate ütlusi. Eelmärgitud tunnistajaid ei ole kohtueelses menetluses

kriminaaltoimiku materjalide kohaselt üle kuulatud, mistõttu leiab kohus, et need seletused

tuleb kui lubamatud tõendid tõendite kogumist välja jätta. Mis puudutab lisatud fotosid, siis

käesoleva kriminaalasja tõendamisesemeks ei ole koolilastega seotud ürituse toimumine ja

kohus jätab need fotod tõendite kogumist välja kui asjasse mittepuutuvad.

Menetluse poolte taotlusel nõudis kohus kriminaalasja materjalide juurde süüdistatavate

passid ja tunnistaja A.Sirvi passi ning tegi nendest koopiad, võttes need tõenditena

kriminaaltoimiku juurde. Nimetatud passidest nähtuvalt on Alari Sirvi passis A.Sirvi liikumist

välisreisidele tõendavad templid piiriületuste kohta 2003, 2004 ja 2006 aastate kohta, mistõttu

ei sisalda selle passi andmed informatsiooni tõendiallikana süüdistatavatele inkrimineeritud

tegude toimepanemise ajalise perioodi kohta ja kohus jätab A.Sirvi passi tõendite hulgast

välja.

Kriminaaltoimiku juurde on võetud süüdistatava A.Kaldma pass, milline on välja antud

19.01.2007 ning seetõttu samuti ei saa sisaldada mingit informatsiooni tõendamiseseme

kohta, mistõttu jätab kohus A.Kaldma passi tõendite hulgast välja.

Mis puudutab süüdistatava M.Mittali 25.02.1998 välja antud passi, siis leiab kohus, et passist

on tõendi allikana kasutatav vaid lehekülg 25, millel leiduvate templite kohaselt on passi

omanik 17.07.2005 saabunud Ukrainasse autoga ning lahkunud sealt 01.08.2005. Selline

sissekanne tõendab seda, et süüdistatav sõitis üheaegselt M.Jamaloviga Ukrainasse, mida on

kinnitanud

nii

M.Mittal

kui

ka

M.Jamalov,

kuid

sisuliselt

see

informatsioon

tõendamisesemesse ei kuulu. Ülejäänud sissekanded passi puudutavaid teisi ajavahemikke,

mis ei ole tõendamisesemeks ja kohus jätab need tõendite hulgast välja.

Süüdistatava M.Mittali 24.08.2005 välja antud passist nähtuvalt puudutavad sissekanded

piiriületusi aastatel 2006 ja 2007 valdavalt Vene Föderatsiooni suunal ning ühe sissekande

kohaselt on passi omanik sõitnud ka 15.09.2005 Venemaale. Taolised sissekanded ei ole

puutumuses tõendamisesemega ning kohus jätab selle M.Mittali passi tõendite hulgast välja.

Süüdistatava A.Dveilyse passi sissekannete kohaselt on piiriületused fikseeritud põhiliselt

2003 ja 2004 aastal ning mõned korrad ka 2005 aasta esimeses pooles. Seega passis leiduvad

andmed ei ole puutumuses tõendamisesemega ning kohus jätab A.Dveilyse passi tõendite

hulgast välja.

Süüdistatava K.Šmidtase passi sissekannete kohaselt on piiriületused toimunud 2003, 2004

aastatel ja 2005 aasta esimeses pooles, ühe korra teises pooles Venemaa suunal, samuti

aastatel 2006, 2007. Seega passis leiduvad andmed ei ole puutumuses tõendamisesemega ning

kohus jätab K.Šmidtase passi tõendite hulgast välja.

Süüdistatava M.Jamalovi passi sissekannetest arvestab kohus tõendina lehekülgi 6, 7, mille

kohaselt on M.Jamalov lennukiga saabunud 25.07.2005 Tallinna, lehekülge 13, mille kohaselt

on 16.07.2005 saabutud autoga Läti Vabariiki, lehekülgi 14, 15, mille kohaselt on M.Jamalov

16.07.2005 saabunud Leedu Vabariiki, 17.07.2005 saabutud Poola Vabariiki, lehekülge 33,

mille kohaselt on 17.07.2005 saabutud Ukrainasse, kust on lennukiga lahkutud 25.07.2005.

Sellised andmed riimuvad M.Jamalovi väitega selle kohta, et ta sõitis koos M.Mittaliga

Ukrainasse ja lahkus sealt M.Mittalist eraldi. Samad andmed leiavad kinnitust ka M.Mittali

passis. Samas ei puuduta need andmed tõendamiseset, kuivõrd puudutavad varasemat

perioodi. Peale selle peab kohus vajalikuks hinnata tõendina ka passi leheküljel 7 templit,

mille kohaselt on 02.08.2005 lahkutud Eestist Venemaale, lehekülge 34, mille kohaselt on

Venemaalt lahkutud 03.08.2005, 29.08.2005 saabutud lennukiga Venemaale, 30.08.2005

lahkutud Ivangorodi kaudu Venemaalt ja saabutud 30.08.2005 Eestisse. Need andmed

kinnitavad M.Jamalovi väidet selle kohta, et teda ei olnud Eestis 02.08.2005 kuni 30.08.2005.

Muud M.Jamalovi passi andmed jätab kohus tõendite hulgast välja.

Süüdistatava A.Zeinalovi passi sissekannetest loeb kohus tõendina leheküljel 4, 5

sissekandeid, mille kohaselt on A.Zeinalov 22.08.2005 lahkunud Eestist Narva kaudu autoga

ja saabunud Eestisse 21.09.2005, leheküljel 6, 7 sissekandeid, mille kohaselt on 22.08.2005

saabutud Aserbaidžaani ja lahkutud 21.09.2005, leheküljel 21 olevaid sissekandeid, mille

kohaselt on 22.08.2005 saabutud Ivangorodi kaudu Venemaale, lahkutud samal päeval

lennukiga, leheküljel 26, 27 olevaid sissekandeid, mille kohaselt on 21.09.2005 saabutud

lennukiga Venemaale Pulkovo kaudu, lahkutud autoga Ivangorodi kaudu samal päeval. Need

andmed riimuvad ka piirivalveameti andmebaasis olevate sissekannetega A.Zeinalovi

liikumiste kohta ja kinnitavad seda, et A.Zeinalovit ei olnud Eestis 22.08.2005 kuni

21.09.2005. Muud A.Zeinalovi passi andmed jätab kohus tõendite hulgast välja.

Süüdistatavaid M.Mittalit, R.Vaštšenkot, K.Šmidtast, A.Dveilyst, M.Jamalovit süüdistatakse

KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 järgi, süüdistatavat A.Kaldmad KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja §

392 lg 2 järgi ning süüdistatavat A.Zeinalovit KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 järgi.

Põhimõtteliselt on süüdistuse kohaselt tegemist narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemisega isikute grupis, mis A.Kaldma osas on ka kvalifitseeritav KarS §

184 lg 2 p 1, 2 järgi kui sellise tegevusena isiku poolt, kes on varem samalaadse kuriteo toime

pannud ning A.Zeinalovi puhul on kvalifitseerivaks tunnuseks selle teo toimepanemine suure

varalise kasu saamise eesmärgil. Peale selle süüdistatakse süüdistatavaid ka narkootilise aine

toimetamises üle riigipiiri, mis on toime pandud grupi poolt.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole kriminaalmenetluse jooksul süüdistatavatele süüks

arvatavat ebaseaduslikult käideldud ja üle piiri toimetatud narkootilist ainet leitud, ära võetud

ega vaadeldud. Seega tuleb narkootilise aine olemasolu või puudumist tõendada teiste

kriminaalasjas leiduvate ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega.

Kohtulikul uurimisel on narkootilise ainega puutumust eitanud A.Zeinalov, M.Jamalov,

R.Vaštšenko ja põhimõtteliselt ka A.Dveilys. Süüdistatavad M.Mittal, A.Kaldma ja

K.Šmidtas ning tunnistaja A.Sirvi on tunnistanud narkootilise aine käitlemist ja üle piiri

toimetamist. Süüdistatavate M.Mittali, A.Kaldma ja K.Šmidtase ning tunnistaja A.Sirvi

kohtuistungil antud esialgsetest ütlustest ilmnes, et neil varasem kokkupuude hašiši või

marihuaanaga puudus. Ristküsitluse käigus aga ilmnes, et M.Mittal oli korduvalt käinud

Amsterdamis ja veetnud aega Nebu nimelise isiku seltsis, kes tema juuresolekul tarvitas

narkootilisi aineid ning M.Mittali selgituste kohaselt õpetati ta välja kuidas hinnata hašiši

kvaliteeti sõrmede vahel rullides. M.Mittali ütlustest nähtuvalt selgitas ta M.Jamalovile taimse

päritoluga narkootilise aine kerget kättesaadavust Hollandis ning sai vastava tellimuse, mille

järgselt võttis ühendust kontaktisikuga Hollandis. Sellele järgnevalt sai ta ülesande omandada

konkreetset narkootilist ainet, mida ta kolmel korral vastu võttis Hollandis, üle andis

Hollandis ja uuesti Eestis vastu võttis ning ühel korral käitles ta samamoodi teistsugust

narkootilist ainet. Seejuures sai ta Eestis vastu võttes enda valdusesse sama aine samas

koguses, mis ta oli Hollandis vastu võtnud ja edasi andnud. Iseloomuliku lõhna tõttu ei

tekkinud tal kahtlust käideldavas aines ning ta ei saanud ka hiljem Eestis tagasisidet selle

kohta, et tegemist ei olnud tellitud narkootilise ainega. Tunnistaja Alari Sirvi on selgitanud, et

varasem kokkupuude tal narkootikumidega puudus ja nägi hašišit esimest korda esimese reisi

ajal, kuid ristküsitluse käigus ilmnes, et ta tundis hašiši iseloomulikku lõhna ja et on ise seda

proovinud ja näinud kuidas seda suitsetatakse. Enne Hollandisse sõitu aga ütles A.Kaldma

talle kohe, et minnakse hašiši järele. Seega narkootilist ainet vastu võttes ta teadis, mida ta

vastu võtab, mida autojuhile üle annab, mida Eestis vastu võtab ja M.Mittalile üle annab.

Seejuures kasutas ta koos A.Kaldmaga hašiši ja marihuaana lõhna varjamiseks ka

pakendamisel vaakumkilesid ja pritsis koera haistmise nõrgendamiseks ka vastavat vedelikku.

Sellistest ütlustest ilmneb, et ta tegutses teadmisega, et käitleb konkreetset narkootilist ainet.

A.Kaldma ütluste kohaselt väitis temagi esialgu, et tal kokkupuude narkootilise ainega

puudus, kuid ristküsitluse käigus ilmnes, et ta oli teadlik sellest, mis on hašiš, teda on varem

sellise narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest karistatud vangistusega ning teda

karistati just suures koguses hašiši ebaseadusliku käitlemise eest. Seega oli ta ilmselgelt

teadlik sellest, millist ainet ta käitleb ning tema minek Hollandisse oli kantud eesmärgist vastu

võtta just nimelt hašiš ja see toimetada edasi autojuhi kätte, et sama aine Eestis uuesti vastu

võtta. Ka A.Kaldma on seletanud, et käideldud ainel oli tugev iseloomulik lõhn ning lõhna

varjamiseks kasutas vaakumaparaati ja pritsis pakendisse vedelikku. Ristküsitluse käigus

selgitas A.Kaldma ka seda, et kolmanda reisi ajal tellitud hašišit ei saadud ning saadi

marihuaana, mille ta K.Šmidtaselt Iklas vastu võttis ja millest võttis kaks õisikut, milledest

ühe andis V.Popovile vaakumaparaadi kasutamise renditasuna ja teise A.Sirvile, kes olevat

selle ka ära kasutanud ja kiitnud kauba kvaliteeti. Seega teadis ta ka marihuaana puhul, et

tegemist on just marihuaanaga ja seda saab kasutada ainult sihtotstarbeliselt, mille

kasutamiskõlblikkuses ta ka veendus. Süüdistatav K.Šmidtas on selgitanud, et ta ei olnud

varem narkootiliste ainetega kokku puutunud ning A.Kaldma sõnade kohaselt sai ta aru, et

tegemist peaks olema millegi kuivatatud rohtude taolisega, mida kasutavad vanad inimesed.

Hiljem aga sai aru, et tegemist on teistsuguse ainega, kuid jätkas selle aine käitlemist, olles

kindel selles, et ta teeb just seda, milleks tema abi paluti ja mille eest saab raha. Süüdistatav

A.Dveilys on seletanud, et tema teada oli tegemist vitamiinide ja toidulisanditega ning ta ei

teadnud, et tegemist on narkootilise ainega, kuid oli nõus seda üle piiri vedama.

Kõigi nende ütluste puhul, va M.Mittal, kes transpordis ei osalenud, on tegemist olukorraga,

kus A.Dveilyse ja K.Šmidtase kaasamine ja narkoaine transiit, so piiriülene vedu sai

võimalikuks vaid tänu sellele, et K.Šmidtas ja A.Dveilys tegelesid rahvusvaheliste vedudega

ja kasutataval haagisel oli peidik, mida K.Šmidtas kasutas salakaubaveol juba varem. Seega

oli kogu narkoaine käitlemise põhiliseks aluseks varjatud üleveo võimalus, st peidiku

kasutamine. See omakorda viitab otseselt sellele, et soovitakse vedada midagi ebaseaduslikku,

kuid samas tulutoovat kui asjasse on segatud niipalju isikuid. Oma ütluste kohaselt on

M.Mittal, A.Sirvi, A.Kaldma otseselt tegutsenud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja

üle piiri toimetamise eesmärgil ja vahetult vähemalt oma teada täitsid kõik kuriteokoosseisu

täitmiseks vajalikud tingimused. Oma sõnade kohaselt on nad selle käitumise eest saanud tasu

ja sellest tasust ka elatist saanud. Kuivõrd nende ütlustest ei nähtu, et keegi oleks neile

esitanud pretensioone selle kohta, et tellitud ja tellijale üle antud kaup ei olnud see, mida telliti

ning nende suhtes ei rakendatud sanktsioone, mis oleks andnud märku tellimuse mittekohasest

täitmisest, siis saadi soovitud kaup, milleks olid hašiš ja nn tööõnnetuse tõttu ka marihuaana.

Kohus ei arvesta seejuures sellega, et süüdistatavate M.Mittali ja A.Kaldma sõnade kohaselt

olevat neljandal reisil toodud hašiš halva kvaliteediga, mida olevat olnud raske realiseerida,

kuivõrd ka sel juhul oli süüdistatavate teada tegemist narkootilise aine hašišiga ning

süüdistatavad ei tegelenud kvaliteedikontrolliga. Kriminaalasjast ei nähtu ka asjaolusid, mis

tingiks nende käitumise kvalifitseerimist näiteks KarS § 25 lg 2 kaudu seetõttu, et nad tegid

küll kõik selleks, et ebaseaduslikult käidelda suures koguses narkootilist ainet ja vahetult

alustasid vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, kuid käitlesid sellist ainet,

mis ei jäänud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse

reguleerimisalasse. Keegi ei ole neid süüdistanud ka selles, et nad oleks toime pannud KarS §

209 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo, saades väidetava narkoaine käitlemise eest tasu, viies samal

ajal aine saaja teadvalt tegelikest asjaoludest, sealhulgas ka ainest ja selle koostisest eksitusse.

Sellistel motiividel asub kohus seisukohale, et käideldud aine kindlakstegemiseks tuleb

lähtuda süüdistuse kohaselt narkootilise ainega vahetult kokku puutunud süüdistatavate

M.Mittali, A.Kaldma, K.Šmidtase ja osalt ka A.Dveilyse, samuti tunnistaja A.Sirvi ütlustest,

samuti nendest ütlustest tulenevast informatsioonist peidiku kasutamise kohta, millise

olemasolu on tõendatud ka kirjalike materjalidega, so fotodega vaidlusalusest peidikust ning

käideldud aine pakendamisel kasutatud vahenditest, mistõttu loeb kohus nende tõenditega

tuvastatuks, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo puhul käideldi just hašišit ja

marihuaanat, mille käitlemine on ebaseaduslik.

Süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavaid ka selles, et nad ebaseaduslikult käitlesid

narkootilist ainet suures koguses. Kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kohaselt, so

süüdistatava M.Mittali ütluste kohaselt oli käideldava aine kogus sõltuvuses aine ostmiseks

saadava raha hulgast ning osalt ka peidiku mahutavusest. Samas piiras aine kogust ostuks

saadav raha ning M.Mittali poolt üle antud raha eest sai ta vaid kokkulepitud hinna kohase

koguse, kusjuures kauba kaaluline hind oli üldjoontes teada. M.Mittali sõnade kohaselt sai ta

kolmel korral 40 kg hašišit ja ühel korral 6 kg marihuaanat, makstes aine eest kokkulepitud

hinna, kusjuures Eestis kaupa kätte saades oli M.Mittali ülesandeks ka kaup üle kaaluda ning

ta veendus saadud aine koguses ja kaalus. A.Kaldma sõnade kohaselt võttis ta kolmel korral

40 kg kaupa hašišit vastu ja andis edasi, samuti võttis Eestis K.Šmidtaselt vastu peale hašiši

ka ca 6 kg marihuaanat. Tunnistaja A.Sirvi ütluste kohaselt võttis ta M.Mittalilt vastu kolmel

korral umbes 40 kg kaupa vastu hašišit ja ühel korral ca 6 kg ringis marihuaanat ning Eestis

andis M.Mittalile samad kogused tagasi.

Vastavalt senisele kohtupraktikale loetakse suureks koguseks narkootiliseks aineks vähemalt

20 grammi marihuaanat või vähemalt 10 grammi hašišit. Eelmärgitu ebaseaduslikult

käideldud narkootilise aine osas võib seega väita, et tegemist on narkootilise aine

ebaseadusliku käitlemisega suures koguses.

Otsustamaks seda, kas M.Mittali, A.Kaldma, A.Sirvi ja K.Šmidtase ning A.Dveilyse ütlused

on usaldusväärsed ja kas neid võib tõendina arvestada süüdistatavate süü küsimuse

otsustamisel, tuleb neid kõrvutada teiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Esitatud

süüdistuse osas üle kuulatud M.Mittal on seletanud, et ta tegi A.Zeinalovi ülesandel neli

narkoreisi ajavahemikul 2005 aasta augusti lõpp kuni detsembri lõpp, selgitades, et esimesed

kaks reisi olid väiksema vahega augustis, septembris, hiljem oli üks reis oktoobris ja üks reis

detsembris. A.Kaldma selgituste kohaselt olid kaks esimest reisi kiires tempos lühikese

ajavahemiku vältel, järgmised kaks reisi suurema vahega. Ka tunnistaja A.Sirvi on selgitanud,

et ta osales süüdistatavatele inkrimineeritud neljal narkoreisil, neist kolme puhul käis

Hollandis koos A.Kaldmaga, ühel korral üksi ning kohtus kõigil neljal korral M.Mittaliga nii

Hollandis kui ka Eestis narkootilise aine üleandmisel. K.Šmidtas kinnitas A.Kaldma ütlusi

nendel reisidel tema äriühingule UAB Reisita kuulunud veoki ja haagise kasutamise kohta

ning selgitas ka seda, et narkootilise aine tõi Hollandist Leetu autojuht A.Dveilys ning tema

ise juba toimetas selle Leedust edasi Eestisse. A.Dveilys on küll kinnitanud, et ta on kolmel

korral toonud autoga pakke üle piiri K.Šmidtase palvel, kuid on selgitanud, et esimene kord

tõi A.Sirvi ühe kerge paki, mida pidas A.Sirvi isiklikeks asjadeks, mille tõi auto kabiinis üle

piiri, teine kord pani A.Sirvi koti kuhugi haagisesse, kus oli juba laadung peal ning ühe korra

on kasutatud ka peidikut. Kõigil kordadel oli aga tegemist ühe kotiga, mis ei olnud kuigi suur.

Kohus suhtub A.Dveilyse sellistesse ütlustesse kriitiliselt, kuivõrd need erinevad oluliselt

teiste süüdistatavate ja tunnistaja ütlustest, sealhulgas ka K.Šmidtase ütlustest sama sõiduki

kasutamise kohta. A.Dveilyse ütlused esimesel korral A.Sirvilt koti vastuvõtmise kohta

kattuvad A.Sirvi ütlustega muu episoodi kohta, mida ei ole süüdistatavatele inkrimineeritud

ning puudutas subutexi tablettide ülevedu enne inkrimineeritud tegude toimepanemist, kus

A.Sirvi kohtus A.Dveilysega esimest korda. Selles osas on ka süüdistatava A.Dveilyse väide

selle kohta, et ta teadis, et veab üle piiri toidulisandit või vitamiini sportlastele, osaliselt

usutav, kuid on vastuolus sellele eelnenud väitega isiklike asjade vedamise kohta, kuid samas

puudutab teist ajaperioodi ega ole seetõttu puutumuses inkrimineeritud tegudega. Teisi

A.Dveilyse ütlusi selle kohta, et ta veoki haagisel oli koorem peal ja ta lasi A.Sirvi haagisesse,

kuhu see koti kuhugi tema teadmata kohta ära pani, ei loe kohus usaldusväärseks, kuivõrd

A.Dveilys ei saanud riskida sellega, et tema veoki haagisest leitakse kauba vahelt keelatud

aineid ja ta pidi ise olema huvitatud sellest, et need oleks peidetud ning kohus loeb

usaldusväärsemaks A.Kaldma ja A.Sirvi ütlusi selle kohta, et A.Kaldma palus K.Šmidtaselt,

et A.Dveilys laseks kauba paigutada selliselt, et pääseks ligi peidiku esimesele osale ning

A.Sirvi ütluste kohaselt mindi haagisesse ja seal oli väga vähe ruumi, et saaks peidikut

varjava plaadi lahti teha ning oli vaja autojuhi asju ümber tõsta, kuid ometigi narkootiline aine

peidikusse paigutati. Süüdistatava K.Šmidtase ütluste kohaselt oli aga narkootiline aine kõigil

neljal korral peidetud peidikusse ning vaid kolmandal reisil pidi ta selle välja võtma, et

haagiseta veokiga marihuaana A.Kaldmale ja A.Sirvile Iklasse ära tuua ning sedagi põhjusel,

et ta ei saanud koheselt uut koormat Eestisse ning A.Kaldma kiirustas teda ainet ära tooma.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava A.Dveilyse ütlusi saab usaldusväärseks lugeda vaid osas,

mis riimuvad teiste tõenditega ning kuna ütlused on riimuvad vaid mingil määral A.Sirviga

kokkupuute osas, millised erinevad A.Sirvi ja A.Kaldma ütlustest, siis võib järeldada, et

A.Dveilys on püüdnud oma ütlustega vähendada oma süü suurust ja viia oma ütlused

teadlikult vastuollu teiste kogutud tõenditega, et oma süüd üldse välistada. Seejuures ei

saanud ta ka täielikult välistada A.Sirviga kokkupuuteid. Seetõttu saab kohus lugeda

süüdistatava A.Dveilyse ütlusi usaldusväärseks vaid osas, mis on leidnud kinnitust ka

kirjalike tõenditega ja mis puudutab seda, et ta töötas K.Šmidtase äriühingus ning sõitis

K.Šmidtase äriühingule kuuluvate veokite ja haagistega, millistel olid peidikud ning ta tegi

rahvusvahelisi vedusid Leedust Euroopa riikidesse ja tagasi, samuti mujale.

Kriminaaltoimikus leiduvad ja kohtuistungil kontrollitud kirjalikud tõendid viitavad

rahvusvaheliste vedude toimumisele. 23.08.2005 koostatud veolepingu kohaselt pidi

K.Šmidtase veofirma 28.08.2005 saama laadungi Belgiast, et see toimetada 29.08.2005 Leetu

ja Lätisse, rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt sai UAB Reisita veok koos haagisega

kauba peale 26.08.2005 ning laadung laaditi maha 29.08.2005 Leedus. Taolise teenuse

osutamise eest on esitatud 30.08.2005 koostatud arve. Järgnevate rahvusvaheliste

veosaatelehtede kohaselt on laadung 29.08.2005 liikunud Leedust Lätti ja 30.08.2005 Lätist

Leetu, milliste vedude eest on samuti esitatud 30.08.2005 koostatud arve. 30.08.2005

koostatud veolepingu kohaselt pidi sama veok saama laadungi veoks Leedust Eestisse, mille

kohaselt pidi 30.08.2005 peale laaditav kaup jõudma 01.09.2005 Eestisse. Sellise laadungi

vedu kinnitab ka rahvusvaheline kaubasaateleht, mille kohaselt sai veok laadungi 30.08.2005

ja see laaditi maha 01.09.2005. Veo toimumist kinnitab ka esitatud ja 05.09.2005 koostatud

arve. Järgmise veolepingu kohaselt on sama firma saanud ülesande võtta 02.09.2005 laadung

Paidest ja toimetada Inglismaale ning rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt ongi laadung

saadud 02.09.2005 ja toimetatud 07.09.2005 Inglismaale, mille toimumise kinnituseks on

esitatud ka 12.09.2005 koostatud arve. Kriminaaltoimikus on ka 06.09.2005 koostatud

veoleping, mille kohaselt peab 08.09.2005 võtma laadungi peale Prantsusmaalt ja toimetama

sihtkohta Leedus 12/13.09.2005. Rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt on kaup peale

võetud 09.09.2005 Prantsusmaal ja Leedus maha võetud 12.09.2005 ning veo toimumist

tõendab 12.09.2005 koostatud arve Prantsusmaalt Leetu kauba toimetamise eest. 12.09.2005

koostatud veolepingust nähtuvalt võttis vedaja kohustuse võtta 14.09.2005 Leedust peale

laadung ja toimetada see 15.09.2005 Eestisse. Rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt on

laadung Leedus peale võetud 13.09.2005 ning Eestis maha laaditud 15.09.2005. Veose

toimumist kinnitab ka 19.09.2009 koostatud arve. 14.09.2005 koostatud veolepingu kohaselt

võttis vedaja kohustuse toimetada Eestist 16.09.2005 Belgiasse 21.09.2005 laadungi.

Rahvusvahelise kaubasaatekirja kohaselt on 16.09.2009 Eestis peale võetud laadung ning

toimetatud Saksamaale. 27.09.2005 koostatud arve kohaselt on veolepingu täitmise eest

tasutud. Kriminaaltoimikus leiduva rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt on 13.10.2005

Belgias laadung peale võetud ja Leedus maha laaditud. Järgmise rahvusvahelise

kaubasaatelehe kohaselt on 17.10.2005 laadung Leedus peale võetud ja samal päeval Lätis

maha laaditud. 18.10.2005 koostatud arve kohaselt on tasutud veoteenuse eest Belgiast Lätti.

Järgmise rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt on Belgias 20.10.2005 laadung peale võetud

ja toimetatud Leetu 24.10.2005. Veolepingu täitmist kinnitab 24.10.2005 koostatud arve

veoteenuse eest Belgiast Leetu. 27.10.2005 koostatud veolepingu kohaselt kohustub vedaja

27.10.2005 laadungi peale võtma Eestist ja toimetama 28.10.2005 Lätisse. Rahvusvahelise

kaubasaatelehe kohaselt on kaup Tallinnas peale võetud 27.10.2005 ja toimetatud Lätti.

29.10.2005 koostatud arve kohaselt on esitatud arve veoteenuse eest Eestist Lätti. 05.12.2005

koostatud veolepingu kohaselt kohustub vedaja toimetama Belgiast ja Prantsusmaalt

marsruudil Prantsusmaa, Holland, Leedu, Läti, Eesti laadungid erinevatest pealelaadimise

kohtadest erinevatesse mahalaadimise kohtadesse. Esimese rahvusvahelise kaubasaatelehe

kohaselt on laadung peale võetud Prantsusmaal, maha laaditud Lätis 13.12.2005. Teise

rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt on kaup peale võetud Hollandis, 09.12.2005,

kohaletoimetamise kuupäevaga 06.12.2005, kaup maha laaditud Leedus 12.12.2005, vedaja

nimi Transmieksa maha tõmmatud ja kirjutatud uus. Kolmanda rahvusvahelise

kaubasaatelehe kohaselt on kaup peale laaditud Hollandis 03.12.2005, kohaletoimetamise

kuupäevaga 06.12.2005, veos tegelikkuses saadud 12.12.2005. Vedaja nimi Transmieksa on

maha tõmmatud ja kirjutatud asemele uus. Neljanda rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt

on kaup peale laaditud Hollandis 09.12.2005, kuigi kauba kohaletoimetamise aeg on märgitud

06.12.2006, tegelikkuses kaup maha laaditud 12.12.2005. Vedaja nimi Transmieksa on maha

tõmmatud ja kirjutatud asemele uus. Viienda rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt on kaup

09.12.2005 peale laaditud Hollandis ja kohaletoimetamise kuupäevana on märgitud

06.12.2005. Veos on tegelikkuses maha laaditud 13.12.2005. Vedajana on märgitud

Transmieksa, kuid vedaja sõiduk on UAB Reisita sõiduk nagu ka teistel saatelehtedel.

Kuuendal rahvusvahelisel kaubasaatelehel on kaup 09.12.2005 peale laaditud Hollandis ja

kohaletoimetamise kuupäevaks on märgitud 06.12.2005. Vedaja Transmieksa on maha

tõmmatud ja asemele kirjutatud uus, kaup maha laaditud Lätis 13.12.2005. Seitsmenda

rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt on kaup peale võetud Hollandist, erinevast kohast kui

eelmised, kuid samuti 09.12.2005 ning kaup saabunud Eestisse 13.12.2005. 12.12.2005

koostatud arve kohaselt on arve esitatud veoteenuse osutamise eest marsruudil Prantsusmaa,

Holland, Leedu, Läti, Eesti. Rahvusvahelise veosaatekirja kohaselt on 13.12.2005 saadud

kaup Eestist ja toimetatud 14.12.2005 Lätti. 15.12.2005 koostatud arve kohaselt esitatakse

arve veoteenuse eest Eestist Lätti.

Kõikide ülalmärgitud kaubavedude aluseks on olnud UAB Reaimeta ja UAB Reisita

vahelised veolepingud ja kõikide kaubavedude teostamise eest on esitatud arved.

Detsembrikuus toimunud vedude kohta on koostatud erinevad kaubasaatelehed, milledel on

märgitud ühel juhul kauba pealevõtmise ajaks 03.12.2005, mitmel kaubasaatelehel sihtkohta

kohaletoimetamise ajaks 06.12.2005. Suuremal osal on esialgse kaubaveo teostajaks olnud

märgitud äriühing Transmieksa, mis on kolmel saatelehel maha tõmmatud ja asendatud

käsikirjalise parandusega Reisita. Ühel juhul on jäetud parandus tegemata. Muudest

sissekannetest on näha, et kõigil juhtudel on vedu toimunud UAB Reisita veokite ja

haagistega ning kaup on üldjuhul peale võetud 09.12.2005 ja toimetatud kohale 12 ja

13.12.2005. Seejuures on tegemist erinevatest kohtadest pealevõetud kaubaga, mis kõik

mahtu ühte ja samasse koormasse erinevatel alustel erinevatele saajatele. Sellest teeb kohus

järelduse, et esialgselt pidi selle kaubaveo teostama äriühing Transmieksa oma veokitega

ajavahemikul 03.12.2005 kuni 06.12.2005, kus 06.12.2005 oli kauba kohaletoimetamise

tähtajaks. Seda, et Transmieksa oma veolepingut ei täitnud näitab ka asjaolu, et veoleping

UAB Raimeta ja UAB Reisita vahel sõlmiti 05.12.2005, so ajal mil Transmieksa vedu oleks

pidanud juba toimuma. Miks see äriühing endale võetud kohustust ei täitnud, ei ole kohtuliku

uurimise käigus selgunud ning sellel ei ole ka tõendamiseseme jaoks tähtsust. Seda asjaolu

vedaja muutuse kohta kinnitas ka K.Šmidtas oma ütlustega, selgitades miks on

kaubasaatelehtedel parandused. Kohus asub seisukohale, et ühel saatelehel kuupäev

03.12.2005 märkimine kauba pealevõtmise ajana on tingitud saatelehe täitmisel seoses teise

kaubavedajaga Transmieksaga, kes vedu ei teostanud ja vedaja vahetamisel jäeti parandus

kuupäevas tegemata, kuivõrd üks veok pidi oma haagisele võtma kauba peale nii

Prantsusmaalt kui ka kahest erinevast kohast Hollandis ja toimetama erinevad kaubad eri

riikidesse edasi. Samas veoleping ja arved viitavad sellele, et UAB Reisita teostatud

kaubaveod on toimunud just nende kaubasaatelehtede alusel ja ajavahemikul 09.12.2005 kuni

12.12.2005 ja 13.12.2005.

Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et UAB Reisita veokite ja haagistega on

sõidetud Hollandist ja Prantsusmaalt Leetu ja edasi Eestisse. Seetõttu loeb kohus tõendatuks,

et UAB Reisita veok võttis 26.08.2005 laadungi peale Belgias ning jõudis Leetu 29.08.2005,

kust käis vahepeal Lätis ja seejärel Leedust võttis peale koorma Eestisse, mis jõudis Eestisse

01.09.2005. Uue koorma sai veok Eestist 02.09.2005 Inglismaale. Seega oli sõiduk Eestis

01.09.2005 ja 02.09.2005. Samuti loeb kohus tõendatuks, et UAB Reisita veok koos

haagisega võttis 09.09.2005 koorma peale Prantsusmaalt ning jõudis sellega Leetu

12.09.2005. Seejärel jõudis sama sõiduk Eestisse uue koormaga 15.09.2005, kust lahkus uue

koormaga 16.09.2005 Belgiasse. Samuti nähtub kirjalikest tõenditest, et sama sõiduk on

13.10.2005 Belgias koorma peale võtnud ja jõudnud sellega Leedusse, kust on võetud uus

kaup ja toimetatud Lätisse. Järgmine vedu Belgiast Leetu on aga toimunud alles 20.10.2005

kuni 24.10.2005 ning 27.10.2005 on sõiduk saanud koorma Eestist Lätisse, mis on riimuv

K.Šmidtase ütlustega selle kohta, et oktoobrikuus ei saanud ta vedu Eestisse ning sõitis

Eestisse ilma haagiseta, kust pöördus ka tühjalt tagasi ning seejärel teatati talle teel olles, et

saab koorma ning ta pidi uuesti Eestisse tulema ja enne haagise järel käima ning oli haagiseta

autoga 24.10.2005 Eestis. Samuti loeb kohus tõendatuks, et UAB Reisita veok viibis kauba

pealevõtmisel 09.12.2005 Prantsusmaal ja Hollandis ja jõudis Leetu 12.12.2005, 13.12.2005

Lätisse ja 13.12.2005 Eestisse, kust sai samal päeval uue koorma Lätisse. Seega oli sõiduk

Eestis ka 13.12.2005. Sellised andmed riimuvad osaliselt A.Kaldma ütlustega selle kohta, et

mõnikord pidi K.Šmidtas tema juures ööbima kui ootas uut koormat Eestist välja ning seetõttu

sai ta alati K.Šmidtasele narkoveo eest lubatud tasu üle anda koheselt. Peale selle riimuvad

A.Kaldma ja A.Sirvi ütlused K.Šmidtase ütlustega selle kohta, et oktoobris käis ta veokiga

Eestis ilma haagiseta.

Kohtule esitatud muudest kirjalikest tõenditest nähtub, et Piirivalveameti andmetel on

M.Mittal 13.12.2005 saabunud Eestisse tagasi tagasipöördumise loaga Stockholmi kaudu.

Seejuures on M.Mittal seletanud, et temalt varastati Amsterdamis ära kott koos mõnede

isiklike asjade ja ID kaardiga ning ta sai saatkonnast ajutise reisdokumendi. Selline saabumise

aeg riimub UAB Reisita sõiduki viibimise ajaga Euroopas 09.12.2005 kuni 12.12.2005.

Piirivalve andmebaasist nähtuvalt on A.Kaldma saabunud Eestisse Ikla kaudu 28.08.2005,

09.09.2005 ja 10.12.2005, mil UAB Reisita sõiduk oli Euroopas ning Ikla kaudu Eestist välja

sõitnud 14.12.2005 kell 20.51, mil ta väidetavalt koos R.Vaštšenkoga nn viiendale reisile läks.

Piirivalveameti andmetest nähtuvalt on ka R.Vaštšenko 14.12.2005 sõitnud Eestist välja Ikla

kaudu samal kellaajal, so kell 20.51. Seejuures on R.Vaštšenko lennukiga tagasi tulnud

19.12.2005 ja A.Kaldma 21.12.2005 Ikla kaudu, mis riimub nii A.Kaldma kui ka R.Vaštsenko

ütlustega tagasisaabumise erineva viisi ja aja kohta. Küll on nad väljasõidu ja

tagasipöördumise põhjuste kohta andnud oluliselt erinevaid ütlusi.

Kohtule esitatud Estonian Air AS andmetest nähtuvalt on M.Mittal 09.10.2005 lennanud

Frankurti ja saabunud tagasi päev hiljem, so vahetult enne seda kui UAB Reisita veok jõudis

Euroopasse ning 10.12.2005 sõitnud Tallinnast Frankurti, so ajal, mil UAB Reisita veok oli

Prantsusmaal ja Hollandis koorma peale võtnud ja tagasi on ta saabunud 13.12.2005 juba ID-

kaardi varguse tõttu tagasipöördumise loaga Stockholmi kaudu.

Süüdistatav A.Kaldma on seletanud, et esimene narkoreis oli vahetult pärast seda kui ta 2005

aasta augusti lõpus Lõuna-Ameerikast Saksamaa kaudu tagasi tuli. Piirivalveameti andmetel

on A.Kaldma välja sõitnud Eestist Frankfurti 15.08.2005 ja tagasi tulnud 24.08.2005 ning

Eestisse sisse sõitnud uuesti Ikla kaudu 28.08.2005, so 2 päeva pärast seda kui UAB Reisita

veok oli 26.08.2005 koorma peale laadinud Belgias. A.Kaldma sõnade kohaselt kestis

üldjuhul sõit Hollandist Eestisse poolteist kuni kaks päeva, mis ajaliselt on kokkulangev UAB

Reisita veoki viibimisega Belgias ja tagasisõiduks kuluva ajaga. A.Kaldma sõnade kohaselt

ajal, mil narkolaadung maha laaditi, ei olnud R.Vaštšenkot Eestis ja ta ei saanud

R.Vaštšenkolt tasu. Rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt sõitis UAB Reisita veok Eestisse

01.09.2005. Piirivalveameti andmetel sõitis R.Vaštšenko Eestist välja 28.08.2005 ja saabus

tagasi 11.09.2005. A.Kaldma sõnade kohaselt küsis ta R.Vaštšenkot kuidas ta puhkab ning

R.Vaštšenko ütles, et tuleb varsti Eestisse ja küsis autojuhi asukoha kohta. Sai teada, et juht

on juba teel Euroopasse. Küsis seejärel R.Vaštšenkolt reisiraha ja kuna R.Vaštšenkot ei olnud,

sai raha Šeš-Bešist. Kuivõrd piirivalve andmetest nähtuvalt jõudis A.Kaldma Eestisse tagasi

09.09.2005 ja R.Vaštšenko 11.09.2005, siis on süüdistatava A.Kaldma ütlused usutavad,

kuivõrd riimuvad kirjalike tõenditega.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava A.Kaldma ütlused riimuvad

kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega nii tema enda kui ka R.Vaštšenko Eesti

Vabariigist äraolemise kohta kui ka UAB Reisita poolt kaubaveoteenuste osutamise kohta,

mis omakorda on omavahel riimuvad süüdistatava K.Šmidtase ütluste ja selgitustega ning

tunnistaja A.Sirvi ja süüdistatava M.Mittali ütlustega. Seetõttu leiab kohus, et eelmärgitud

isikute ütlused on usaldusväärsed mitte ainult üksteist puudutavate faktide osas, vaid on

usutavad ka teiste süüdistatavate kohta antud selgituste osas. Seejuures peab kohus oluliseks

märkida, et M.Mittali ütluste kohaselt ajal, mil A.Zeinalov viibis Aserbaidžaanis, sai ta

vajalikud rahasummad kätte A.Zeinalovi restoranist Šeš-Beš ning A.Kaldma ütluste kohaselt

sai ta samuti R.Vaštšenko ning kirjalike tõendite kohaselt ka A.Zeinalovi samaaegsel

äraolemisel Eestist vajalikud rahalised vahendid kätte Šeš-Bešist. Seega ei olnud

A.Zeinalovilt rahaliste vahendite kättesaamine A.Zeinalovi äraoleku tõttu takistatud ega

välistatud, vaid endiselt tagatud. Seega riimuvad M.Mittali ja A.Kaldma ütlused ka selles

osas, et rahalisi vahendeid saadi Šeš-Bešist.

Süüdistatav Ahliman Zeinalov on selgitanud, et teda ei olnud süüdistuses märgitud

ajavahemikel Eesti Vabariigis, mistõttu ei saanud ta kuritegu toime panna. Kriminaaltoimikus

leiduvad nii piirivalve ameti andmebaasi kirjalikud andmed kui ka A.Zeinalovi passi koopiad,

milliste andmete kohaselt ei olnud Ahliman Zeinalovit Eesti Vabariigis ajavahemikul

22.08.2005 kuni 21.09.2005 ning Mirza Jamalovit ei olnud Eesti Vabariigis 02.08.2005 kuni

30.08.2005. Samas on M.Mittal seletanud, et ta rääkis M.Jamalovile narkootiliste ainete

vabast käitlemisest Hollandis juba varem ning just M.Jamalov tegi talle mõni aeg hiljem

ettepaneku narkootilisi aineid tooma hakata ning tutvustas M.Mittalile ka A.Zeinalovit kui

narkoveo rahastajat, keda M.Mittal teadis varem vaid kui šašlõkiga tegelevat ärimeest.

M.Mittali ütluste kohaselt näitas M.Jamalov talle ette koha, kuhu tuleb narkootiline aine peita,

öeldes ka ajaliselt millal tuleb seda teha. Seejuures jaotas M.Mittal M.Jamalovi juhiste

kohaselt ka sinna kohta paigutatava narkootilise aine ning kogu narkootilist ainet ta sinna

korraga ei viinud, vaid pidi tegema seda mitmel korral osadeks jaotatuna.

Kohtuistungil tõstatati kaitsjate poolt küsimus, et selline koha kirjeldus on umbmäärane,

mistõttu on ka süüdistus umbmäärane. Kohus asub seisukohale, et sellise koha määratlemine

süüdistusaktis või ütlustes ei ole täpsemalt võimalik, kuivõrd koha kirjeldus ei ole millegi

järgi äratuntav kõrvalistele isikutele, kes ei pruugi teadagi sellise piirkonna olemasolust ja

viibivad ütluste andmise ajal kohtusaalis. Küll on see koht kohtu arvates äratuntav

asjaosalistele, kelle jaoks on tegemist kokkulepitud kohaga, kus nad on koos viibinud ja

ühtemoodi aru saanud kohast kui sellisest, kuhu midagi viiakse teatud kellaajaks ja kust teatud

kellaajal sinna varem paigutatud ese ära viiakse. Kohtu arvates on tee ja piirkonna asukoha

teadmine piisav, et menetlusosalistele ja menetlejale koha suhtes piisav informatsioon anda.

Samale seisukohale asub kohus ka selles osas, mis puudutab M.Mittali ja A.Sirvi kohtumisi

Hollandis tööstuspiirkonnas ning kohtu jaoks ei ole tähtsust sellel kui täpselt on kohtumispaik

meetrites tuvastatud. Oluline on see, et seal on võimalik kohtuda ja midagi üle anda.

M.Mittali ütluste kohaselt viis ta kahel korral Hollandis saadud ja edasi antud ning Eestis taas

enda kätte saadud narkootilise aine varem M.Jamaloviga kokkulepitud kohta, mida ta tegi

kokkulepitud päevadel ja kellaaegadel ning korduvalt, viies narkootilist ainet sinna osadeks

jaotatuna, mitte kogu kogust, kust M.Jamalov pidi korraldama selle aine edasitoimetamise.

Kohus loeb M.Mittali ütlustega tõendatuks, et just A.Zeinalov oli isik, kes andis vahetult ise

või kes andis kõrvalistele isikutele korraldusi anda M.Mittalile narkootilise aine

omandamiseks raha ning maksis või lasi maksta tasu täidetud ülesande eest. M.Mittali ütluste

usaldusväärsust kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et ka A.Kaldma ning A.Sirvi on oma

ütlustes selgitanud, et R.Vaštšenko oli A.Kaldmale öelnud, et A.Zeinalov on narkoveo

rahastaja ning A.Kaldma näitas ka A.Sirvile Šeš-Beš restoranis restoraniomanikku

A.Zeinalovit kui narkoveo rahastajat. Seejuures ilmneb kohtuistungil antud ütlustest, et

M.Mittalile tundus imelik, et ta kohtus kuidagi tihti Šeš-Bešis R.Vaštšenkoga ja just sel ajal

kui oli vaja minna uue narkoreisi jaoks Hollandisse. Seejuures küsis ta alles 2006 aasta

alguses A.Kaldmalt, kas R.Vaštšenko on transpordiinimene, kes korraldas narkovedu

autodega ning sai jaatava vastuse. Peale selle nähtub M.Mittali, A.Sirvi ja A.Kaldma ütlustest,

et pärast kolmandat reisi said nad omavahel vesteldes aru, et töötavad ühe ja sama isiku jaoks,

kes on Šeš-Beš restorani omanik ja kutsusid teda Šašlõkiks, mis otseselt seostub selle

söögikohaga.

Kohtuistungil püüdsid A.Zeinalov ja M.Jamalov M.Mittali ütluste usaldusväärsust kahtluse

alla seada kellegi K.Kure võlaga M.Mittalile, mis väidetavalt viis M.Mittali kättemaksust

teadvalt valeütluste andmisele nende vastu. Samas ei toonud M.Jamalov ega A.Zeinalov välja

ühtegi põhjust miks peaks A.Kaldma ja A.Sirvi A.Zeinalovi kohta valeütlusi andma.

Kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt said A.Kaldma ja A.Sirvi alles narkovedude tegemise

ajal teada, kelle jaoks nad töötasid, kuivõrd tööandja korraldused saabusid A.Kaldmale

R.Vaštšenko kaudu ja A.Kaldmalt A.Sirvile. Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et

A.Kaldma ütlused, mis riimuvad kriminaalasjas kirjalike tõenditega, on usaldusväärsed, siis

loeb kohus usaldusväärseks ka tema ütlustega riimuvaid M.Mittali ja A.Sirvi ütlusi

A.Zeinalovi kohta ning loeb usaldusväärseks ka M.Mittali ütlusi M.Jamalovi osas. Mis

puudutab R.Vaštšenko osa kuritegude toimepanemises, siis on R.Vaštšenkot süüstavaid ütlusi

andnud nii A.Kaldma kui ka A.Sirvi ning kaudselt ka K.Šmidtas, kes teadis, et R.Vaštšenko

organiseerib vedusid, kuivõrd A.Kaldma oli R.Vaštšenkoga käinud tema juures ja samas pidas

A.Kaldma K.Šmidtasega pidevalt sidet ja edastas informatsiooni. Seetõttu leiab kohus, et

R.Vaštšenko puutumus temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisega on tõendatud. Samas

ei ilmnenud süüdistatavate ülekuulamisel asjaolusid, miks peaks A.Kaldma või A.Sirvi andma

teadvalt valesid ütlusi R.Vaštšenko kohta. Pigem väljendas A.Kaldma arusaamatust ja

imestust selle üle, et rahaliselt oma vennast ja isast sõltuv R.Vaštšenko tegi talle ettepaneku

narkoveoks, kusjuures A.Kaldma teadis R.Vaštšenkot kui isikut, kellel sellised tutvused

peaksid puuduma.

Süüdistatavaid süüdistatakse kuriteo toimepanemises isikute grupis. Kohus asub seisukohale,

et kriminaalasja kohtuliku arutamisega on tuvastatud, et M.Jamalov tegi A.Zeinalovi

ettepanekul M.Mittalile ettepaneku Hollandis olevat kontakti kasutades uurida kas on

võimalik osta narkootilist ainet hašišit suuremas koguses ning saades pärast M.Mittali

kohtumisi Hollandis teada, et see on võimalik, tegi M.Mittalile ettepaneku osta Hollandist

suures koguses narkootilist ainet ja viis M.Mittali kokku A.Zeinaloviga kui narkoveo

rahastajaga. Kohtulikul arutamisel on tuvastatud, et Hollandis saadav narkootiline aine tuli

A.Zeinalovi korraldusel M.Mittalil üle anda teisele kontaktisikule, kes tuleb Eestist ning võtab

narkootilise aine vastu ja toimetab selle edasi üle piiri toimetavale veokijuhile. Samuti on

kohtuliku arutamisega tuvastatud, et R.Vaštšenko tegi A.Kalmale ettepaneku Hollandist vastu

võtta narkootiline aine ja toimetada see üle piiride Eestisse UAB Reisita veokeid ja haagiseid

kasutades. Samas puudusid nii M.Jamalovil kui R.Vaštšenkol kui ettepanekute tegijatel endal

rahalised vahendid suures koguses narkootiliste ainete omandamiseks, mis on tõendatud ka

konfiskeerimismenetluse kogutud tõenditega nende isikute sissetulekute kohta, õigupoolest

nendel isikutel selliste sissetulekute puudumise kohta. Samuti on kohtulikul uurimisel

tuvastatud, et A.Kaldma tegi narkoveos osalemiseks ettepaneku A.Sirvile ja R.Vaštšenko

ettepanekul K.Šmidtasele, sooviga kasutada K.Šmidtase veokeid ja haagiseid ning K.Šmidtas

tegi omakorda ettepaneku A.Dveilysele, kes töötas UAB Reisitas autojuhina ja kes sõitis

rahvusvahelisi vedusid Euroopas Poola Vabariigist kaugemal, mida K.Šmidtas Saksamaal

tasumata trahvi tõttu teha ei soovinud. M.Mittali ütlustega on tõendamist leidnud, et ta sai

rahalised vahendid narkootilise aine omandamiseks ja töötasu teostatud ülesande eest kas

vahetult A.Zeinalovi käest või A.Zeinalovi korraldusel A.Zeinaloviga seotud isikute käest

A.Zeinalovi restoranist. Samas A.Kaldma sai reisiraha ja täidetud ülesande teostamise eest

tasu nii enda, A.Sirvi, K.Šmidtase ja A.Dveilyse jaoks ühel korral A.Zeinalovi restoranist ja

muudel kordadel R.Vaštšenkolt, kellele jagatud rahast jäi samuti oma osa töötasuna.

Seejuures on A.Kaldma sõnade kohaselt teada see, et R.Vaštšenko ei olnud ise rahastaja ja

kõik raha saamisega tõusetuvad küsimused tuli läbi rääkida rahastaja endaga, ka lisakulutuste

kompenseerimine vaakumaparaadi kasutamise tõttu. Narkovedude ajal said nii A.Kaldma kui

ka A.Sirvi teada, et rahastaja on A.Zeinalov, mille kohta said A.Kaldma ja A.Sirvi kinnitust

ka pärast kolmandat reisi M.Mittalilt, so hoopis teisest allikast, kus ilmnes, et nad töötavad

ühe ja sama šašlõkirestorani omaniku heaks. Kogutud ja kontrollitud tõenditest ilmneb, et

M.Mittali ülesandeks kujunes narkootilise aine omandamine Hollandis, seal selle üleandmine

A.Kaldmale ja A.Sirvile ning Eestis sama kauba vastuvõtmine A.Sirvilt kui teada isikult,

kauba kaalumine, ümberpakendamine ja edasitoimetamine kokkulepitud kohtadesse, mis

esimesel kahel reisil olid kokkulepitud M.Jamaloviga ning hiljem muudes kohtades

A.Zeinaloviga. A.Sirvi ja A.Kaldma ülesandeks oli Hollandis M.Mittalilt narkootilise aine

vastuvõtmine, peidikusse mahutamiseks ümberpakendamine, autojuhile üleandmine ja pärast

Eestis autojuhilt vastuvõtmine, samal ajal oli A.Kaldma ülesandeks ka K.Šmidtasega

sidepidamine tegevuse koordineerimiseks. Peale selle oli A.Kaldma ja A.Sirvi ülesandeks

Eestis narkootilise aine vastuvõtmine vedajalt ja R.Vaštšenkolt A.kaldma kaudu teada saadud

ajal ja kohas M.Mittalile üleandmine ning A.Kaldma ülesandeks oli ka töötasu vastuvõtmine

ja edasiandmine A.Sirvile, K.Šmidtasele. Kohus loeb tuvastatuks, et R.Vaštšenko ülesanne oli

A.Zeinalovilt saadud juhiste kohaselt A.Kaldma ja A.Sirvi, samuti nende kaudu K.Šmidtase ja

A.Dveilyse tegevuse koordineerimine, vedude ajastamine, kokkusaamiste korraldamine, mis

aga sõltus omakorda M.Mittalist ja tema kontaktist Hollandis, millise info edastas M.Mittal

A.Zeinalovile telefoni teel kas vahetult või teiste kaudu. Mis puudutab M.Jamalovit, siis on

kohtu arvates tõendatud tema osalemine vaid kahe narkoveo korral, kus ta organiseeris kahel

esimesel veol Eestisse toimetatud narkolasti osadena edasitoimetamise M.Mittali poolt

M.Jamalovi öeldud ajal kokkulepitud kohta vastavalt A.Zeinalovilt saadud juhistele, kuid

hilisemalt kui süsteem tööle hakkas, jäeti ta kui liigseks osutunud kuluallikas kõrvale.

Seega pani iga süüdistatav toime olulise teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. M.Jamalov

leidis M.Mittali, kellel olid kontaktid Hollandis, ilma kelleta ei oleks saanud suures koguses

narkootilisi aineid käitlema hakata ning pärast narkootiliste ainete Eestisse jõudmist

organiseeris nende edasitoimetamise ja realiseerimise, mis toimus kiiresti, kuivõrd tasu töö

eest saadi alles pärast saadud narkootilise aine realiseerimist. M.Mittal sai Hollandis olevat

kontakti kasutades A.Zeinalovilt saadud raha eest omandada suures koguses narkootilise aine,

andis selle üle piiriülese veoga ja pakendamisega tegelevatele A.Kaldmale ja A.Sirvile ning

võttis Eestis narkootilise aine vastu, kaalus ja pakendas ümber ning andis üle realiseerimiseks.

A.Kaldma leidis vedaja K.Šmidtase, kellel oli veoki haagises peidik ja autojuht A.Dveilyse,

kes oli nõus vedusid teostama, koordineeris vedajaga sõiduki asukohta ja toimetas

narkootilise aine vedajale, võttes selle Eestis uuesti vastu ja toimetas vastavalt R.Vaštšenkolt

saadud juhistele A.Sirvi vahendusel edasi M.Mittalile. A.Sirvi võttis Hollandis narkootilise

aine M.Mittalilt vastu ja koos A.Kaldmaga või üksinda pakendas ümber ja toimetas kas koos

A.Kaldmaga või üksinda vedajale ning pärast Eestis narkootilise aine kättesaamisel toimetas

R.Vaštšenko poolt A.Kaldmale antud juhiste kohaselt edasi M.Mittalile. K.Šmidtas, saades

A.Kaldmalt ettepaneku tema veoki kasutamiseks, tegi ettepaneku A.Dveilysele, andis

A.Dveilysele edasi informatsiooni kokkusaamise koha ja narkootilise aine vastuvõtmise aja

kohta, edastas A.Dveilyselt saadud tagasisidet A.Kaldmale A.Dveilyse liikumise kohta, kes

vedas narkootilise aine veoki haagise peidikus Hollandist Leetu ning andis veoki koos haagise

ning sellesse peidetud narkootilise ainega üle K.Šmidtasele, kes omakorda narkootilise aine

läbi Läti Eestisse toimetas. A.Dveilys vastavalt K.Šmidtase või A.Kaldma korraldustele sõitis

kokkulepitud kohta, võttis narkootilise aine haagisesse ja toimetas selle Leetu. R.Vaštšenko

kaasas narkovedudesse A.Kaldma, koordineeris vastavalt A.Zeinalovilt saadud juhistele

A.Kaldma, A.Sirvi tegevust, samuti K.Šmidtase ja A.Dveilyse tegevust läbi A.Kaldma,

maksis töötasu ja andis infot narkoaine saabumisest Eestisse, mida M.Mittal vastu võtma läks.

A.Zeinalov maksis Hollandis ostetava narkootilise aine eest, maksis töötasu M.Mittalile ja

R.Vaštšenkole ja tema kaudu ka A.Kaldmale, A.Sirvile, K.Šmidtasele ja A.Dveilysele, samuti

koordineeris M.Mittali tegevust ning vastavalt M.Mittalilt saadud informatsioonile edastas

teabe R.Vaštšenkole, koordineerimaks A.Kaldma, A.Sirvi, K.Šmidtase ja A.Dveilyse tegevust

narkootilise aine piiriülese veo tõrgeteta toimimiseks. Peale selle laskis kahel viimasel korral

viia Eestis narkootilise aine M.Mittalil kokkulepitud kohtadesse.

Sellistest tuvastatud andmetest teeb kohus järelduse, et kõigi süüdistatavate tegutsemine

sisaldab endas ühist teootsust, kusjuures tegutsemine oli pandud toimima osagruppidena

selliselt, et kõik osalised tegutsevad oma rolli piires ning puutuvad üksteisega võimalikult

vähe kokku, et vältida informatsiooni leket ja kõrvaliste isikute sekkumist, suheldes vaid oma

kontaktisikuga. Selline väljakujunenud rollijaotus tekitas olukorra, kus iga rolli täitja oli

sõltuvuses teise rolli täitja teopanusest ning iga rolli täitja sai aru oma teopanusest kui osast

ühisest tegutsemisest ühises süsteemis. Taoline rolli täitmine ilmneb iga süüdistatava

objektiivsest tegutsemisest ühise eesmärgi lõplikul saavutamisel. Sellisest käitumisest nähtub

objektiivselt ühtsest tahtest hõlmatud sündmuste enda kontrolli all hoidmine. Sellist enda

kontrolli all hoidmise tahet on näha ka süüdistatavate ütlustest, kus M.Mittal, A.Kaldma ja

A.Sirvi on A.Zeinalovi eest varjanud seda, et nad on omavahel tuttavaks saanud ja plaanivad

omavahel koostööd jätkata, jättes A.Zeinalovi üldse välja, samuti varjasid R.Vaštšenko ja

A.Zeinalovi eest seda, et nad muutsid Hollandis kokkusaamise kohta ning loobusid

konspiratiivsest käitumisest äärelinnas ja said kokku Amsterdami kesklinnas narkootiliste

ainete üleandmiseks. Seega püüdsid M.Mittal, A.Sirvi ja A.Kaldma kehtestada omapoolset

kontrolli nende endi osategude toimepanemisel, soovides seda muuta vähem aeganõudvaks ja

efektiivsemaks ning väljuda lõpuks üldse A.Zeinalovi kontrolli alt. A.Zeinalovi poolset tahet

kogu süsteemi enda kontrolli all hoida ilmestab ka asjaolu, et A.Zeinalov ähvardas M.Mittalit

korduvalt, et ta kahetseb kui hakkab tegutsema kellegi teise jaoks temaga paralleelselt. Seega

soovis A.Zeinalov hoida kogu süsteemi töötamist oma kontrolli all ja välistada võimalust, et

narkootikumide käitlemisest saadav tulu läheks kõrvalistele isikutele või narkootikumide veol

täidetaks ka teiste tellijate tellimusi. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et

süüdistatavad tegutsesid narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel ja üle piiri toimetamisel

isikute grupis kaastäideviijatena ning ükskõik kelle rolli puudumisel oleks süsteem lakanud

töötamast või oleks pidanud rollid ümber jaotama, mis olnuks edasist tegevust takistav.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saadi rahalised vahendid Eestist, narkootiline aine

omandati Hollandis ja anti Hollandis üle sama grupi teistele liikmetele, kes pakendasid

narkootilise aine ümber ja anti üle järgmisele grupi liikmele, kes toimetas narkootilise aine

autoga üle mitme riigi piiri Leetu, kus narkootiline aine võeti üle järgmise vedaja poolt ja

toimetati läbi Läti Eestisse, kus see aine uuesti vastu võeti ja edasi anti ning lõpuks toimetati

tellija poolt kindlaksmääratud kohta Eestis. Sellisest käitumise skeemist saab järeldada, et

süüdistatavatele inkrimineeritavad teod on toime pandud mitmes erinevas riigis ja ligi viie

kuu jooksul, so kohtu arvates suhteliselt pika aja jooksul. Kogu käitumine, so narkootilise

aine omandamine Hollandis, selle käitlemine Hollandis, vedu läbi Saksamaa, Poola, Leedu,

Läti Eestisse ja selle aine käitlemine Eestis oli hõlmatud ühest ja samast eesmärgist, so

omandatava narkootilise aine toomisest Eestisse et seda edaspidi A.Zeinalovi äranägemisel

realiseerida. Vastavalt KarS § 11 lg 1 sätetele on tegu täide viidud kohas kus isik tegutses, kus

isik oli õiguslikult kohustatud tegutsema, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg või kus

isiku ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma kuriteokoosseisu kuuluv tagajärg. Kuna

kõigile süüdistatavatele oli teada tegutsemise lõppeesmärk, so Hollandis omandatava

narkootilise aine toimetamine Eestisse ning see eesmärk ka saavutati, millest tulenevalt osa

süüdistatavate grupile inkrimineeritava kuriteo koosseisu kuuluvast käitumisest toimus Eestis,

siis tuleb süüdistatavatele inkrimineeritud tegu hinnata Eestis ühise eesmärgi nimel grupis

toimepandud teona ning süüdistatavate tegude osas on Eesti Vabariigil territoriaalne

jurisdiktsioon KarS § 6 lg 1 mõttes. Sellises koguses narkootilise aine toimetamine Eesti

Vabariigi territooriumile on esimese astme kuritegu ja kahjustab oma olemuselt Eesti

elanikkonna elu ja tervist, mistõttu kehtiks karistusseadustik vastavalt KarS § 9 lg 1 p 1

sätetele ka teiste osategude toimepanemise koha õigusest sõltumata.

Erinevalt teistest süüdistatavatest süüdistatakse süüdistatavat Ahliman Zeinalovit KarS §

KarS § 184 lg 21 p 1 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isikute

grupis kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kuivõrd A.Zeinalov ei

ole tunnistanud enda puutumust temale inkrimineeritud teoga, leiab kohus, et

kuriteokoosseisu olemasolu või puudumine tuleb tuvastada muude kriminaalasjas kogutud

tõenditega. Ülalpool on kohus lugenud tuvastatuks selle, et narkootilise aine ebaseaduslik

käitlemine oli toime pandud süüdistatavate poolt isikute grupis ja suures koguses ning kohus

asub seisukohale, et ka süüdistuses märgitud narkootilise aine kogused on tõendamist leidnud.

Kohtuistungil üle kuulatud A.Sirvi ja A.Kaldma ütluste kohaselt oli süüdistatavatele

inkrimineeritud süütegude toimepanemise ajal marihuaana tänavamüügi hinnaks 300 krooni

gramm ja hašiši tänavamüügi hinnaks 150 kuni 200 krooni gramm. Kriminaalasja kohtuliku

arutamisega on kohus lugenud tõendatuks 6 kg marihuaana käitlemise ja 120 kg hašiši

käitlemise. Seega tänavamüügi hinna arvestuse kohaselt oli marihuaana müügihinnaks

tänavamüügis 1,8 miljonit krooni ja hašišil, sõltuvalt siis sellest, kas seda müügi 150 krooniga

või 200 krooniga grammist, oli müügihinnaks tänavamüügis 18 miljonit krooni kuni 24

miljonit krooni. Vastavalt kohtupraktikale on suure varalise kasu sisustamisel võetud aluseks

suure varalise kahju mõiste, milline on määratletud KarSRS § 8 ps 2 ja millise sõnastuse

kohaselt on suure kahjuga tegemist siis kui on tegemist kahjuga, mis ületab kehtivat palga

alammäära ühes kuus sajakordselt. Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal on kehtivaks palga

alammääraks ühes kuus 4350 krooni ning suure kasuga oleks sel juhul tegemist juhul, kui

summa ületaks 435 000 krooni piiri. Ülaltoodud tänavamüügihindade kohaselt oleks suure

varalise kasuga tegemist ainuüksi marihuaana müügist saadava tulu korral ja seda

mitmekordses ulatuses, rääkimata hašiši müügist saadavast tulust, mis ületab suure kasu

piirmäära kümnetes kordades. Kohus ei pea siin kohaseks välja arvutada süüdlase võimalikke

kulusid narkootilise aine käitlemisel, kuivõrd sel puhul on tegemist esmalt teadlikult võetud

äririskiga ja teisalt kuritegeliku kulu ja tuluga, millelt ei maksta tulumaksu ega tagastata

käibemaksu. Arvestades käideldud narkootilise aine koguseid ja selleks eraldatud rahaliste

vahendite suurust saab objektiivselt teha ühese järelduse selle kohta, et A.Zeinalovi eesmärk

oli saada narkootilise aine käitlemisest suurt kasu. Samas ei ole kohtuliku uurimisega

tuvastatud tegelikult saadud varalise kasu suurus, kuid kohtu arvates puudub selle

üksikasjalikuks väljaselgitamiseks ka igasugune vajadus, kuivõrd süüteokoosseis on täidetud

subjektiivse koosseisutunnusega, mis on tõendatud kuritegeliku grupi objektiivse käitumise

kaudu, kus suures koguses narkootilise aine käitlemise osateod süüdistatavatel olid kantud

A.Zeinalovi käsutusse suures koguses narkootilise aine toimetamisest ja seatud eesmärgi

saavutamisega, so suures koguses narkootilise aine enda kontrolli alla saamisega.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate

Margo Mittali, Mirza Jamalovi, Roman Vaštšenko, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas Dveilyse

käitumine õigesti kvalifitseeritud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise,

edasiandmise ja veona, mis on toime pandud grupi poolt, so KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud

kuriteona. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatava Aleksandr Kaldma käitumine on

kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku

valdamise, edasiandmise ja veona, mis on toime pandud grupi poolt ja kes on varem toime

pannud KarS 12. peatükis sätestatud rahvatervisevastase süüteo, kuivõrd Aleksandr Kaldma

on samas paragrahvis settenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatud, so KarS § 184 lg 2 p

1 ja 2 ettenähtud kuriteona. Samamoodi asub kohus seisukohale, et süüdistatava Ahliman

Zeinalovi käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud narkootilise aine suures

koguses ebaseadusliku valdamise, edasiandmise ja veona, mis on toime pandud grupi poolt ja

suure varalise kasu saamise eesmärgil, so KarS § 184 lg 21 p 1 ettenähtud kuriteona. Samuti

leiab kohus, et süüdistatavate Margo Mittali, Mirza Jamalovi, Roman Vaštšenko, Kazimieras

Šmidtase, Arvydas Dveilyse, Aleksandr Kaldma ja Ahliman Zeinalovi käitumine on

kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 392 lg 2 ettenähtud kuriteona, so

narkootilise aine toimetamisena üle riigi piiri, mis on toime pandud grupi poolt.

Kohtulikul uurimisel esitas prokurör muudetud süüdistuse, mis puudutas osade süüdistatavate

suhtes süüdistuses märgitud töötasu suurust, õigupoolest selle suurenemist. Samas ei

muutunud senises süüdistusaktis, mille alusel olid süüdistatavad kohtu alla antud eriti midagi,

kuivõrd muudatus ei puudutanud ei kuriteokoosseisu ega süü suurust mingil muul moel.

Prokurör esitas kohtuistungil muudetud süüdistuse suuliselt ja kohus tundis huvi kas

süüdistatavad said muudetud süüdistusest aru. Selle peale nõuti kaitsjate poolt, et muudetud

süüdistus peab olema esitatud kirjalikult ja tõlgituna vene keelde nagu seda oli tehtud

süüdistusaktiga, taotledes seejuures ka vaheaega. Pärast vaheaega kohus ei saanudki vastust

sellele kas süüdistatavatele on muudetud süüdistus arusaadav ja kas nad tunnistavad end

muudetud süüdistuses süüdi. Süüdistatavale A.Zeinalovile jäi muudetud süüdistus

arusaamtuks, kuigi see süüdistus teda ei puudutanud, A.Dveilys vaidles sellele vastu, et ta

oleks nii palju raha saanud ning kohus andis süüdistatavad kohtu alla, saamata samas teada

seda, kas süüdistatavad end muudetud süüdistuses süüdi tunnistavad. Samas KrMS § 268

sätestab kohtuliku arutamise piirid ning sama paragrahvi lõikes 1 on viidatud erisustele, mis

tulenevad lõigetest 2 kuni 6. Seejuures ei sisalda muudetud ja käesoleval ajal kehtiv

redaktsioon üldse kohtu kohustust huvi tunda süüdistatavate suhtumise vastu muudetud

süüdistusse ega kohusta ka süüdistatavaid muudetud süüdistuse järgi kohtu alla andma,

kusjuures uue süüdistusakti esitamisel lõikes 2 märgitud juhul rakenduks automaatselt KrMS

§ 257 sätestatud nõuded.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate M.Mittali ja A.Kaldma ütlustest tõepoolest

nähtuvad summad, milliseid tasuti töötasuna, kuid ei K.Šmidtas ega A.Dveilys ei kinnitanud

otsesõnu neid summasid, mida A.Kaldma väidetavalt neile oma sõnade kohaselt

R.Vaštšenkolt saadud töötasuna maksis. Kohus leiab, et saadud töötasu ei ole käesolevas

kriminaalasjas esmaseks tõendamisesemeks ning selle töötasu suurusel ei ole kohtu arvates

tõenduslikku tähtsust kuriteokoosseisu tunnuste tuvastamisel. Kohtu jaoks piisab sellest, et

süüdistatavad M.Mittal, A.Kaldma ja K.Šmidtas on kinnitanud, et nad panid kuriteod toime

selleks, et saada selle eest tasu ning nad ka said tasu. A.Dveilysele töötasu maksmise kohta on

K.Šmidtas ja A.Kaldma andnud selliseid ütlusi, millest võib järeldada, et ükskõik kui palju ka

maksti, oli seda A.Dveilyse jaoks liiga vähe. Samas on A.Dveilys väitnud seda, et ta sai

nendel vedudel marsruudi muutmise ja suurema ajakulu tõttu lisatasu, kuigi samas sai ta tasu

nii või teisiti läbitud kilomeetrite ja sõidupäevade järgi, mistõttu lisatasu versioon ei ole kohtu

arvates usutav ning tegemist on siisiki nö riskitasuga, mida maksti narkootilise aine veo eest.

Sellistel asjaoludel leiab kohus, et töötasuna saadud summade suurus tuleb tõendamisesemest

välja jätta ning piirduda teadmisega, et süüdistatavad said neile inkrimineeritud kuritegude

toimepanemise eest A.Zeinalovilt tasu, kuivõrd tõendamisesemeks ei ole varaline kahju, mida

kandis A.Zeinalov teistele grupi liikmetele töötasu makstes.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel esitas prokurör lisatõenditena kirjalikud tõendid

süüdistatavate M.Jamalovi, R.Vaštšenko ja A.Zeinalovi tulude kohta, samuti R.Vaštšenko,

A.Zeinalovi osas ka konfiskeerimismenetluse materjalidega tuvastatud andmed nendel

süüdistatavatel rahaliste vahendite liikumise kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli

R.Vaštšenko kontrollitavaks sissetulekuks vaid töötasu netopalgana 49 218 krooni, 2006

aastal 50 299 krooni. Samas on R.Vaštšenko seletanud, et ka tema abikaasa sai palka ning

seetõttu olid sissetulekud suuremad. Samas seletas ta ka seda, et ta reisis palju ning sai reisid

odavamalt kuivõrd abikaasa töötas reisibüroos. Reisimist kinnitavad ka piirivalveameti

andmebaasi väljatrükid. Sellele selgitusele vaatamata ei pea kohus võimalikuks, et juhul kui

ainsaks sissetulekuks oleks olnud palk, siis ka koos abikaasa sissetulekuga ei jätkuks raha

reisimiseks, kuivõrd on ka muud kulutused esmavajaduste rahuldamiseks. Pangakontode

kohaselt on kaardimakseid tehtud kontodelt üliharva ning suuremaid summasid on makstud

vaid siis, kui on eelnevad sularaha sissemaksed toimunud. Selline pangakontode harv

kasutamine tühiste summade maksmiseks viitab vajaduste rahuldamiseks vajalike maksete

tegemisele sularahas. Korteriüüri on R.Vaštšenko tasunud korteriühistu pangakontole, kuid on

seda teinud samuti sularaha sissemaksena pangas. Kuivõrd pangakontodelt raha liikumine

olmevajaduste tegemiseks on minimaalne ega saa tagada mingil juhul olmevajaduste täitmist,

rääkimata siis nn normaalsest elulaadist, siis pidid R.Vaštšenkol olema muud sissetulekud

sularahas. Rahaliste vahendite puudumisele viitavad kohtu arvates ka R.Vaštšenko venna

O.Vaštšenko ja isa A.Vaštšenko korduvad ja suhteliselt suured raha ülekanded R.Vaštšenko

arvetele,

samuti

kummalisel

kombel

ka

A.Kaldma

poolt

R.Vaštšenko

korteri

kommunaalteenuste eest tasumine. Seetõttu leiab kohus, et selline sularaha kasutamine viitab

põhiliste sissetulekute olemasolule sularahas, mida ei saa pangakontodel nende päritolu tõttu

näidata ning kohtu arvates on ka selline rahaline seis kaudseks tõendiks kuritegeliku tulu

saamise kohta.

Süüdistatava Mirza Jamalovi osas on tuvastatud, et tema sissetulekuks 2005 aastal oli 17 690

krooni ja 2006 aastal 36 600 krooni, eelnevatel aastatel aga sissetulekud üldse puudusid.

Selliste tulude puhul on tegemist sisuliselt tulumaksuvaba miinimumiga ja juhul kui see

olnuks ainuke sissetulek, oleks olmevajaduste rahuldamine välistatud. Seega pidi M.Jamalovil

olema muu sissetulek ning sellise tuvastatud sissetuleku suurus viitab sellele, et M.Mittali

ütlused selle kohta, et M.Jamalov küsis M.Mittali narkoveo eest saadud töötasust laenu,

eluliselt täiesti usutavad. Ka näitavad need tuvastatud tulud seda, et M.Jamalovil enesel

puudusid rahalised vahendid narkootilise aine omandamiseks. Sellest teeb kohus järelduse, et

M.Jamalovi sissetulekute tuvastatud suurus ja sellistest tuludest reaalse ellujäämise võimatus

viitavad kaudse tõendina muu kuritegeliku tulu olemasolule. M.Jamalovi väiteid selle kohta,

et ta ostis kokku kullakange ja tegi neist mingeid tooteid sugulastele, vahendas autode müüki

jne ei pea kohus usutavaks, kuivõrd sugulaste ring on piiratud ning sellist teenust saanuks

osutada vaid üksikutel juhtudel, mitte aga saada sellest aastaringset tulu elatusvahendite

saamisel. Juhul, kui selline tegevus aga olnuks regulaarne ja põhiline sissetulekuallikas, siis

on M.Jamalov toime pannud ka maksu- ja majandusalaseid süütegusid.

Süüdistatava Ahliman Zeinalovi osas on tuvastatud, et ta on 2005 aastal saanud tulu 170 988

krooni ja 2006 aastal 144 564 krooni, millised summad ei ole küll eriti väikesed ja võimaldaks

elulised vajadused rahuldada tagasihoidlikul määral ka siis kui tema abikaasal 2000 kuni 2005

üldse tulud puudusid. Samas välistaks selline tulude suurus laenuandmise temaga seotud

firmadele ja kinnisvara omandamise, rääkimata siis korduvatest miljonitesse kroonidesse

ulatuvatest laenu andmistest ja samasuguses väärtuses kinnisvarade omandamisest.

Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et ta sai rahalisi vahendeid 2002 aastal kihluseks, 2003

aastal pärandina ja 2004 aastal pulmakingitustena. Seejuures väitis A.Zeinalov ka seda, et teda

abistasid rahaliselt sugulased Aserbaidžaanist, kuid millegipärast on ta ise hoopis

Aserbaidžaani suhteliselt suure summa saatnud ja toetanud ka vanglas viibivat sugulast ise,

mitte vastupidi. Samas ei nähtu kriminaalasjas taolisi eelmärgitud viisil saadud sissetulekuid

kinnitavaid tõendeid ning ka kohtuliku menetluse käigus neid esitada ei soovitud. Tõendina

taheti hoopis kasutada kirjalikke seletusi isikutelt, keda pole varem üle kuulatud ning hiljem

sooviti väidetavalt suuri rahalisi kingitusi teinud isikud tunnistajana üle kuulata. Seejuures ei

ole ühtegi dokumentaalset tõendi suudetud esitada selle kohta, et suuremates summades

sularaha üle Eesti Vabariigi piiri on toodud ja et seda oleks deklareeritud. Samas taheti

kolmanda isikuna kaasata A.Zinalovi abikaasat K.Nasirovat, kuid ainult sellel eesmärgil, et

saada menetluse pooleks kolmanda isiku esindaja D.Suleimanov, kes vastavasisulisi taotlusi

esitas. Menetluse poole esindajat ei saaks aga tõendamiseseme asjaoludesse puutuvates

küsimustes üle kuulata. Samas väitis A.Zeinalov, et kõikide rahaasjade kohta, sealhulgas

sularaha tekkimise, arvetele kandmise, pärandite, kingituste, kinnisvara omandamiste ja

firmade rahaasjade kohta teab täpseid andmeid ainult K.Nasirova, kellel on ka vastavad

dokumendid olemas, kuid tema tunnistajana ülekuulamise taotlust nende asjaolude

väljaselgitamise kohta ja kirjalike tõendite esitamise kohta nende asjaolude osas ei esitatud.

Seega asuti ennast aktiivselt kaitsma, kuid väidete kontrollimist ei võimaldatud. Seejuures

peab kohus oluliseks märkida seda, et kohtuliku menetluse käigus avaldas prokurör korduvalt

soovi üle anda konfiskeerimismaterjale kolmandale isikule K.Nasirovale, kuid kuni kohtuliku

uurimise lõpuni, seega pea aasta vältel see prokuröril ei õnnestunud, sest pidevalt esindaja

kaudu taotlusi esitanud kolmanda isiku asukoht ei olnud teada ning tema kättesaamine oli

võimatu ka muudes menetlustes. Seejuures saadeti kolmanda isiku allkirjadega varustatud

taotlused kohtule kas posti teel või e-kirjadena Aserbaidžaani Vabariigist, mitte Eestist.

Sellest teeb kohus järelduse, et taas on tegemist olukorraga, kus süüdistatav esitab väiteid,

mille kontrollimise ta välistab, soovides tekitada kohtus kahtlusi selliselt, et neid ei oleks

võimalik kõrvaldada. Kohus asub seisukohale, et sellisel viisil esitatud tõendid ei ole

lubatavad ja need tuleb jätta tähelepanuta. Seetõttu peab kohus vajalikuks lähtuda

tõendiallikana konfiskeerimismaterjalides esitatud andmetest ja asuda seisukohale, et

ekspertiisiaktis esitatud seisukohti ei ole millegagi ümber lükatud.

Ekspertiisiakti kohaselt on näiteks 2005 aastal A.Zeinalovil tuludeks teadmata allikast

4 595 702,10 krooni ja 2006 aastal 4 342 977,50 krooni ning 2007 aastal 1 622 398,11 krooni.

Kohus leiab, et selleks ajaks oli A.Zeinalovil kihlustest möödas vähemalt 3 aastat, pärandist

kaks aastat ja pulmadest aasta ning kohus ei pea eluliselt usutavaks seda, et kihluse puhul

sugulased veel 2007 aastal viie aasta möödudes kingitusi toovad kui pulmadki juba kolm

aastat tagasi toimunud. Ka 2005 ega 2006 ei ole kohtu arvates võimalik, et endiselt kihluse

või pulmade puhul kingitusi tuuakse. Aastate vältel on ka süüdistatav endaga seotud

äriühingutele laenu andnud miljonites kroonides, saanud laenu tagastusi ja andnud kohe laenu

teisele äriühingule. Peale selle on süüdistatav alates 2005 asunud ka kallimaid kinnisvarasid

ostma ning üldjuhul on ostu-müügi tehingud toimunud sularahas, kuivõrd vaid ühel korral on

kinnisvara ostu-müügi suurem summa tasutud pangakonto kaudu. Selline sularaha hulk viitab

asjaolule, et tegemist on rahaga, mida ei ole kuskil deklareeritud, mille päritolu ei ole

võimalik tuvastada ning mille legaalset päritolu ei ole soovinud süüdistatav ka ühegi

kontrollitava tõendiga tõendada. Kohus teeb sellistest konfiskeerimismaterjalidega kogutud

tõenditest järelduse, et vähemalt alates 2005 kindlaks tehtud tuvastamata allikast pärit

rahalised vahendid on mittelegaalsest allikast ning otseselt seotud süüdistatavale

inkrimineeritud

kuriteo

toimepanemisest

saadud

tuluga.

Seetõttu

loeb

kohus

konfiskeerimismaterjalidega

kogutud

tõendeid

kaudseteks

tõenditeks

süüdistatavale

inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise kohta.

Süüdistatavatele karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüdistatava isikut puudutavaid andmeid.

Süüdistatavatele M.Mittalile, M.Jamalovile, K.Šmidtasele, A.Dveilysele, R.Vaštsenkole

inkrimineeritud KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud eranditult vangistus alates kolmest kuni viieteistkümne aastani, A.Kaldmale

inkrimineeritud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on samuti

karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani,

A.Zeinalovile inkrimineeritud KarS § 184 lg 21 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates kuuest kuni kahekümne aastani või

eluaegne vangistus. Peale selle on kõigile süüdistatavatele inkrimineeritud KarS § 392 lg 2 p

2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates

kahest kuni kümne aastani. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavad on kuritegu grupis toime

pannes pannud ühe teoga toime teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule KarS § 63 lg 1

mõttes, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette

raskeima karistuse. Seetõttu lähtub kohus süüdistatavale A.Zeinalovile karistuse määramisel

KarS § 184 lg 21 p 1 ettenähtud karistuse määrast, süüdistatavale A.Kaldmale karistuse

määramisel KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud karistuse määrast ja süüdistatavatele

M.Mittalile,

M.Jamalovile,

R.Vaštšenkole,

K.Šmidtasele

ja

A.Dveilysele

karistuse

määramisel KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud karistuse määrast.

Kohus lähtub karistuse määra valikul nende süüdistatavate osas, kelle käitumises ei ole

tuvastatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ettenähtud sanktsiooni keskmise

määrast, samuti süü suurusest.

Süüdistatavale Ahliman Zeinalovile karistuse määra valikul arvestab kohus, et süüdistatava

käitumises puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, mistõttu tuleks temale

mõista vangistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd sanktsiooni alammääraks

on kuus aastat ja ülemmääraks kakskümmend aastat, siis lähtub kohus alammäära ja

ülemmäära vahelisest määrast, millest arvestab sanktsiooni keskmise, mis kohtu arvestuse

kohaselt on 13 aastat. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, siis leiab kohus,

et puudub vajadus arvestada karistuse määra valikul sanktsioonis ettenähtud kõrgeima

määraga, so eluaegse vangistusega. Samas kohus peab vajalikuks süüdistatava süü suurust,

sellest tulenevat teo suurt ohtlikkust ja tema keskset ja grupi tegevuse aluseks olevat olulist

rolli arvestades ning KarS § 184 lg 21 p 1 kvalifitseerivat tunnust arvestades mõista karistuse

mitte päris arvestatud keskmises määras, vaid veidi seda ületavana, leides, et süüdistatava süü

suurusele vastab tähtajaline vangistus 14 aastat ja 6 kuud.

Süüdistatavale Mirza Jamalovile karistuse määra valikul lähtub kohus küll süüdistatava

käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest, mis tingiks temale

KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määramise sanktsiooni

keskmises määras, mis kohtu arvestuse kohaselt on 9 aastat, kuid kohus peab siinjuures

oluliseks süüdistatava süü suurust. Kui teisi süüdistatavaid süüdistatakse neljal korral suures

koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ja üle piiri toimetamises, siis

M.Jamalovit süüdistatakse neist vaid kahel korral kuriteo toimepanemises, kusjuures tema

oluline osa oli küll M.Mittali kui vahetult narkootilise aine muretsemiseks vajaliku isiku

kaasamine kuriteo toimepanemisse A.Zeinalovi ülesandel ja A.Zeinalovi juhiste järgi

M.Mittalile narkootilise aine Eestisse saabumise järgselt edasitoimetamiseks vajaliku

ärapaigutamise koha kättenäitamine ja paigutamise aja teatamine ning ilmselgelt ka sellest

kohast narkootilise aine äratoimetamise tagamine, kuid kohtu arvates ei ole tema süü

võrreldes teiste süüdistatavatega nii suur, mis peaks tingima temale karistuse mõistmise

sanktsiooni keskmises määras ning kohus leiab, et süüdistatavale M.Jamalovile võib mõista

karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas arvestades süüdistatava

aktiivsust ja püstitatud eesmärki, so teenida esimese astme kuriteo toimepanemisega elatist,

leiab kohus, et süüdistatavale M.Jamalovile ei saa mõista karistust ettenähtud sanktsiooni

alammääras. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü suurusele vastab tähtajaline vangistus 5

aastat.

Süüdistatavale Roman Vaštšenkole karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava

käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest ja süü suurusest.

Kriminaalasjast nähtuvalt kaasas ta kuriteo toimepanemisele A.Kaldma, kes omakorda kaasas

A.Sirvi ning A.Kaldma kaasamise eesmärgiks kuritegude toimepanemisele oli eeldus, et

A.Kaldma kaasab omakorda ka K.Šmidtase ja A.Dveilyse, kelle osavõtuta oleks narkootilise

aine piiriülene toimetamine jäänud teostamata ja teiste grupi liikmete tegevus olnuks kasutu.

Samas tegeles ta ka nelja teise grupi liikme tegevuse koordineerimisega ja tegevusest

informatsiooni edastamisega A.Zeinalovile, kes andis edasi juhised tegutsemiseks

M.Mittalile. Kohus leiab, et süüdistatava osa kuritegusid toime pannud isikute grupi tegevuses

oli oluline. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni

keskmises määras, so süüdistatavale tuleb mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 aastat.

Süüdistatavale Kazimieras Šmidtasele karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava

käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumisest ja süü suurusest. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt kaasas süüdistatav kuriteo toimepanemisele A.Dveilyse, kelleta oleks

narkootilise aine toimetamine piiriüleselt jäänud teostamata, kuivõrd K.Šmidtase äriühingul

olid küll vajalik veok koos haagisega, milles peidik, kuid K.Šmidtas ei soovinud sõita

Hollandisse, kuivõrd pidanuks sõitma läbi Saksamaa, mis toonuks talle kaasa trahvinõude

täitmise, mille tasumiseks tal soov puudus. Seetõttu sai ta vedusid teha vaid Balti riikides ja

Venemaa suunal ning Poolasse. Kohus leiab, et süüdistatava panus kuritegude

toimepanemisse oli seetõttu oluline ning tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni

keskmises määras, so 9 aastat vangistust. Samas on tegemist isikuga, kes kaasas gruppi siiski

vaid ühe isiku ning kohus ei saa jätta arvestamata süüdistatava käitumist kriminaalmenetluse

ajal ja ka kohtuistungil. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi temale inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises ning andis üksikasjalikke selgitusi temale inkrimineeritud kuritegude

toimepanemise kohta. Kohtueelsel menetlusel andis ta samuti süüd tunnistavaid ütlusi ning

aitas sellega aktiivselt kaasa süüteo avastamisele. Kohtuistungil avaldas ta puhtsüdamlikku

kahetsust, mille siiruses kohtul kahtlemiseks alus puudub. Seetõttu leiab kohus, et

süüdistatava käitumises on karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes:

puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Arvestades seda, et

süüdistatavale on inkrimineeritud ohtlike esimese astme kuritegude toimepanemine, mille

avastamisele ta aktiivselt kaasa aitas ja mille toimepanemist ta kahetses ning seda, et

süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, leiab kohus, et süüdistatava isikuandmed ja

karistust kergendavad asjaolud on niivõrd kaalukad, et need asjaolud tingivad süüdistatavale

karistuse mõistmise oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt

ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena ning kohus leiab, et süüdistatavale tuleb

karistuseks mõista vangistus 4 aastat.

Süüdistatavale Arvidas Dveilysele karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava

käitumises karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest ja süü suurusest.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kaasati süüdistatav kuriteo toimepanemisele K.Šmidtase

poolt ja A.Dveilyseta oleks narkootilise aine toimetamine piiriüleselt jäänud teostamata,

kuivõrd ühelgi teisel süüdistataval ei olnud võimalust K.Šmidtase veokiga Hollandis

narkootilist ainet vastu võtta ja ära toimetada. Kohus leiab seetõttu, et süüdistatava panus

kuritegude toimepanemisse oli seetõttu oluline ning tingiks karistuse mõistmise ettenähtud

sanktsiooni keskmises määras, so 9 aastat vangistust. Süüdistatav on küll osaliselt temale

inkrimineeritud tegude toimepanemist tunnistanud, kuid kohtuistungil antud ütlustest ei olnud

võimalik aru saada milles ta end süüdi tunnistab, kuivõrd ta selgitas, et tema arvates tõi ta üle

piiri vitamiine ja toidulisandeid sportlastele, mille ületoomine ehk ei olnud lubatud. Peidiku

kasutamise vajaduse kohta arvas ta, et ju pandi need ained peidikusse sellepärast, et tema neid

kätte ei saaks. Kohus ei pea taolist versiooni usutavaks ning leiab, et objektiivselt on

A.Dveilyse käitumisega tõendamist leidnud, et ta oli teadlik keelatud ainete veost. Samas on

tegemist olukorraga, kus ühegi süüdistatava ütlustest ei nähtu, et A.Dveilysele oleks

konkreetselt öeldud, et tegemist on just hašiši ja marihuaanaga ning põhiküsimus oli selles, et

A.Dveilys leidis, et talle makstakse peidikus vedamise eest liiga vähe. Seega tajus A.Dveilys

peidikus vedamise ohtu ning leidis, et tema riski eest on tasu liiga väike. Taolistest asjaoludest

teeb kohus järelduse, et A.Dveilyse jaoks oli ükskõik mida ta üle piiri veab, peaasi, et talle

makstakse selle eest. Sellest teeb kohus järelduse, et A.Dveilys oli nõus igasuguse aine

ülevedamisega peidikus, mida näitavad ka hilisemad tema kinnipidamised ja muud

kriminaalmenetlused, ning ta oli nõus ka narkootilise aine veoga kui see talle kokkusaamise

kohas kätte toodi ja ta nõustus sellega. Sellest teeb aga kohus järelduse, et erinevalt teistest

süüdistatavatest, kes panid kuriteo toime kavatsetult, pani A.Dveilys temale inkrimineeritud

kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kohtu arvates vähendab selline tahtluse vorm ka mõistetava

karistuse suurust, eriti veel olukorras, kus A.Dveilys oli nö musta töö tegijaks ja vedas

narkootilist ainet ühest riigist teise arvestusega, et ta võidakse kinni pidada ja pikaks ajaks

kinnipidamisasutusse saata olukorras, kus ta ei teagi kelle narkootilist ainet ta vedas. Seetõttu

leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista mõningal määral alla ettenähtud

sanktsiooni keskmise määra ning kohtu arvates vastab süüdistatava süü suurusele vangistus 7

aastat ja 6 kuud.

Süüdistatavale Margo Mittal karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava käitumises

karistust raskendavate asjaolude puudumisest ja süü suurusest. Kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt kaasati süüdistatav kuriteo toimepanemisele M.Jamalovi poolt, kes viis ta kokku

A.Zeinaloviga, kes soovis, et M.Mittal ostaks tema jaoks Hollandist narkootilist ainet.

M.Mittali keeldumisel oleks narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine jäänud olemata ning

piiriülesel veol puudunuks mõte. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav asus uurima võimalusi

suures koguses narkootilist ainet käidelda ning selle tulemusel ka narkootilise aine käitlemine

alguse sai, oli süüdistatava panus kuritegude toimepanemisse oluline ning tingiks karistuse

mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, so 9 aastat vangistust. Samas ei saa

kohus jätta arvestamata süüdistatava käitumist kriminaalmenetluse ajal ja ka kohtuistungil.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

ning andis üksikasjalikke selgitusi temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise kohta.

Kohtueelsel menetlusel andis ta samuti süüd tunnistavaid ütlusi ning aitas sellega aktiivselt

kaasa süüteo avastamisele. Kohtuistungil avaldas ta puhtsüdamlikku kahetsust, mille siiruses

kohtul kahtlemiseks alus puudub. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises on karistust

kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes: puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo

avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Arvestades seda, et süüdistatavale on inkrimineeritud

ohtlike esimese astme kuritegude toimepanemine, mille avastamisele ta aktiivselt kaasa aitas

ja mille toimepanemist ta kahetses ning seda, et süüdistatav oli varem kohtu poolt

karistamata, leiab kohus, et süüdistatava isikuandmed ja karistust kergendavad asjaolud on

niivõrd kaalukad, et need asjaolud tingivad süüdistatavale karistuse mõistmise oluliselt alla

ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid süü suurust arvestades ei pea kohus võimalikuks

mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena ning kohus leiab, et

süüdistatavale tuleb karistuseks mõista vangistus 5 aastat ja 2 kuud. Kriminaalasjast nähtuvalt

on süüdistatavat Margo Mittalit 2008 ja 2009 aasta jooksul süüdi tunnistatud nelja

kohtuotsusega, mis on kuulutatud enne käesolevat kohtuotsust. Kuivõrd tegemist on

olukorraga, kus kohtuliku arutamise ajal on tuvastatud, et süüdistatav on enne kohtuotsuse

kuulutamist toime pannud teise kuriteo, siis liidetakse KarS § 65 lg 1 alusel karistused KarS §

64 lg 1 sätteid kohaldades. Seetõttu leiab kohus, et eelmise, so Harju Maakohtu 21.09.2009

otsusega mõistetud kergem karistus tähtajaline vangistus 5 aastat tuleb kaetuks lugeda

käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega, so tähtajalise vangistusega 5 aastat ja 2

kuud, lugedes lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 5 aastat ja 2

kuud.

Süüdistatavale Aleksandr Kaldmale karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava

käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumisest ja süü suurusest. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt kaasas süüdistatav kuriteo toimepanemisele A.Sirvi, K.Šmidtase ja

viimase kaudu A.Dveilyse. Kui A.Sirvi puhul oli tegemist süüdistatava sõbraga, kellega koos

ta narkootilist ainet käitles ja kes ka teda abistas, siis K.Šmidtase ja A.Dveilyse puhul oli

tegemist isikutega, kelleta oleks narkootilise aine toimetamine piiriüleselt jäänud teostamata,

kuivõrd K.Šmidtase äriühingul olid küll vajalik veok koos haagisega, milles peidik, kuid

K.Šmidtas ei soovinud sõita Hollandisse, mistõttu sai ta vedusid teha vaid Balti riikides ja

Venemaa suunal ning Poolasse. A.Dveilysel aga oli võimalus sõita igal pool Euroopas. Kohus

leiab, et süüdistatava panus kuritegude toimepanemisse nii tema enda aktiivse käitumisena kui

ka kolme isiku kaasamisena kuritegude toimepanemisse oli oluline ning tingiks karistuse

mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras või isegi seda ületavana, kuivõrd

süüdistatav oli ka varem samalaadse kuriteo toime pannud. Seega tingiks tema süü suurus

karistuse mõistmise vangistusena enam kui 9 aastat. Samas ei saa kohus jätta arvestamata

süüdistatava käitumist kriminaalmenetluse ajal ja ka kohtuistungil. Kohtuistungil tunnistas

süüdistatav end süüdi temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning andis

üksikasjalikke selgitusi temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise kohta. Kohtueelsel

menetlusel andis ta samuti süüd tunnistavaid ütlusi ning aitas sellega aktiivselt kaasa süüteo

avastamisele. Kohtuistungil avaldas ta puhtsüdamlikku kahetsust, mille siiruses kohtul

kahtlemiseks alus puudub. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises on karistust

kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes: puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo

avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Arvestades seda, et süüdistatavale on inkrimineeritud

ohtlike esimese astme kuritegude toimepanemine, mille avastamisele ta aktiivselt kaasa aitas

ja mille toimepanemist ta kahetses, leiab kohus, et süüdistatava karistust kergendavad

asjaolud on niivõrd kaalukad, et need asjaolud tingivad süüdistatavale karistuse mõistmise

oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea süüdistatava süü

suurust arvestades võimalikuks mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni

alammäära lähedasena ning kohus leiab, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista vangistus 5

aastat ja 6 kuud. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatavat Aleksandr Kaldmad 2008 aasta

jooksul süüdi tunnistatud nelja kohtuotsusega, mis on kuulutatud enne käesolevat kohtuotsust.

Kuivõrd tegemist on olukorraga, kus kohtuliku arutamise ajal on tuvastatud, et süüdistatav on

enne kohtuotsuse kuulutamist toime pannud teise kuriteo, siis liidetakse KarS § 65 lg 1 alusel

karistused KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades. Seetõttu leiab kohus, et käesoleva otsusega

mõistetud kergem karistus tähtajaline vangistus 5 aastat ja 6 kuud tuleb lugeda kaetuks

eelmise, so Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega mõistetud raskema karistusega, so

vangistusega 6 aastat, lugedes selle liitkaristuse omakorda kaetuks Harju Maakohtu

03.07.2008 kuulutatud, kuid pärast eelmist otsust jõustunud otsusega mõistetud raskema

karistusega, so vangistusega 10 aastat, lugedes lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis

tähtajalise vangistuse 10 aastat.

Kohtuistungil taotles prokurör süüdistatava A.Zeinalovi suhtes KarS § 53 lg 1 ettenähtud

lisakaristuse kohaldamist, leides, et ta ei taotle varalise karistuse mõistmist mitte kogu vara

ulatuses, vaid piirdub summaga, mis vastab teadmata allikast pärinevale sularahakäibele,

milleks on ümardatult 12 miljonit krooni ning mis sisaldab endas sularaha summas 125 108

krooni, nõudeid summas 11, 392 miljonit krooni ja Patarei 12 kinnistut hinnaga pool miljonit

krooni, jättes välja hinnangulised kulutused toidule ja igapäevatarvidustele.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt KarS § 184 lg 5 p 1 sätetele võib kohus kohaldada

lisakaristusena varalist karistust vastavalt KarS § 53 sätestatule ning viidatud säte, so KarS §

53 lg 1 sõnastuse kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhtudel mõista lisakaristusena

tasumiseks summa, mis võib ulatuda süüdimõistetu kogu vara väärtuseni kui kohus mõistab

isiku süüdi kuriteos ja karistab teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võib varalist karistust mõista lisakaristusena kuritegude eest, mis

on toime pandud enne 01.02.2007.

Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus asunud seisukohale, et süüdistatav on temale

inkrimineeritud teod toime pannud 2005 aastal viie kuu jooksul ja et nende kuritegude

toimepanemine on täies ulatuses tõendatud, mis täidab KarS § 53 lg 2 tingimuse, so tegude

toimepanemise enne 01.02.2007. Kohtuotsusega karistab kohus süüdistatavat ka tähtajalise

vangistusega oluliselt rangemas määras kui seda on KarS § 53 lg 1 sätestatud alammäär ning

süüdistatavale inkrimineeritava teo eest mõistetava karistuse alammäärgi on kuus aastat.

Selles mõttes on täidetud ka KarS § 53 lg 1 tingimus. Peale selle näeb KarS § 184 lg 5 p 1 ette

võimaluse KarS § 53 sätete kohaldamiseks, mistõttu on kõik varalise karistuse kohaldamise

eeltingimused täidetud.

Samas on kohtupraktika seisukohal, et varalise karistuse kohaldamiseks peab kohus välja

selgitama milline vara kuulus süüdimõistetule kohtuotsuse tegemise ajal ja milline oli selle

vara väärtus otsuse tegemise ajal ning kas süüdimõistetul olnud vara väärtus küündis

lisakaristusena kohaldatud rahalise karistuse määrani. Sama kohtupraktika kohaselt andmete

nõudmine varalise karistuse mõistmiseks toimub KrMS § 221 sätestatud korras. Eelmärgitud

sätte lõike 1 kohaselt kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib

seaduse kohaselt mõista varalise karistuse või kohaldada konfiskeerimist karistusseadustiku §

832 alusel, võib uurimisasutus määrusega teha vajalike andmete kogumise ülesandeks

kohtutäiturile ning lõike 2 kohaselt võivad prokuratuur ja kohus vajaduse korral nõuda

varalise karistuse arvutamiseks vajalikke või konfiskeerimisega seotud täiendavaid andmeid.

KrMS § 221 lõike 3 järgi selgitab kohtutäitur välja kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda

isiku vara ja hindab selle väärtuse. Varalise seisundi kohta koostab kohtutäitur õiendi ning

esitab selle koos õiendi koostamise aluseks olevate tõenditega menetlejale määruse saamisest

alates kolmekümne päeva jooksul.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole sellist õiendit kogu kohtuliku uurimise jooksul, so alates

aprillist 2009 esitatud ja kohus ei ole seda ka nõudnud. Kohtu käsutusse on prokuratuur

esitanud küll Maksu- ja Tolliameti andmed süüdistatava A.Zeinalovi tulude ja kulude kohta

ning raamatupidamise ekspertiisi akti nr DR-K002-09/1131, milles on antud arvamus

süüdistatava A.Zeinalovi majandusliku olukorra kohta, tulude ja kulude tasakaalu kohta,

tulude ja kulude liikide olemasolu ja puudumise kohta. Nimetatud dokumentides kajastuvad

ka A.Zeinalovi poolt omandatud kinnisvara andmed, kuid neis andmetes sisaldub

informatsioon kinnisvara ostu-müügi tehingu kohta notariaalse lepingu alusel ja selles

lepingus on tehingu hind, millega lepingu pooled on nõustunud ja see hind on lepingu

sõlmimise hetkel olnud sellises suuruses. Arvestades viimase kahe aasta jooksul

majandusolukorras toimunud muutusi ja kinnisvarahindade langust puudub kohtul tegelik

ettekujutus süüdistatava omandis oleva kinnisvara väärtusest, mis muutub kuude jooksul,

seega ka kohtuotsuse vormistamise aja jooksul ning kohtul puudub sellises olukorras

võimalus määrata varalise karistuse hulgas kinnisvara osakaalu selles. Seetõttu leiab kohus, et

varalise karistusena saab sellise kohtupraktika kohaselt arvestada vaid neid rahalisi vahendeid,

mis on vahetult tajutavad, so raha kui maksevahendit ennast ja mille kohta võib järeldada, et

ta on olemas otsuse tegemise ajal.

Kohtule esitatud kirjalike tõendite kohaselt on Harju Maakohtu 08.02.2008 määrusega

arestitud A.Zeinalovi kinnipidamisel ja elukoha läbiotsimisel ära võetud sularaha summas

4850 eurot ja 49 222 krooni, so sularaha kokku summas 125 108, 01 krooni. Seega on selline

sularahakogus reaalselt olemas, kuigi moodustab ilmselgelt tühise osa süüdistatava varast.

Konfiskeerimismaterjalide kohaselt on süüdistatav A.Zeinalov seisuga 31.12.2007 andnud

temaga seotud äriühingutele laenu reaalselt tuvastatavate dokumentide kohaselt kokku

summas 11 392 625 krooni, mille osas on tal tagasinõudeõigus. Muude varade osas kohtul

andmed puuduvad, kuivõrd kohtul ei ole teada seda, millised summad on pangakontodel ja

kas pangakontodel pärast süüdistatava kinnipidamist üldse enam rahalisi vahendeid on, sest

neid ei ole arestitud. Samuti ei ole kohtul teada ka kolmandate isikute nimele registreeritud

kinnisvarade rahaline väärtus käesoleval ajal, samuti ühis- ja kaasomandis olevate

kinnisasjade väärtus käesoleval ajal, kuigi nad on arestitud, samuti süüdistatavaga seotud

äriühingute rahaline seis. Seetõttu piirdub kohus varalise karistuse suuruse määratlemisel vaid

süüdistatava osa varade arvestamisega varalisse karistusse ega pea vajalikuks varalise

karistuse kohaldamist ulatuses, mis ulatuks süüdimõistetu kogu vara väärtuseni.

Eeltoodud motiividel leiab kohus, et süüdistatava Ahliman Zeinalovi suhtes tuleb kohaldada

lisakaristusena varalist karistust summas 11 517 733, 01 krooni ulatuses, mis sisaldab endas

siis arestitud sularaha ja rahalisi nõudeid süüdistatavaga seotud äriühingute vastu.

Kohus leiab, et süüdistatava käitumine, mis on kvalifitseeritud KarS § 184 lg 21 lg 1

ettenähtud kuriteona näitab süüdistatava süü sellist suurust, mis eranditult peab tingima KarS

§ 184 lg 5 p 1 ja § 53 lg 1 sätete kohaldamise süüdistatava suhtes ning kohus leiab, et KarS §

53 lg 1 sätete kohaldamine olnuks põhjendatud sellises suuruses, mis ulatub süüdimõistetu

kogu vara väärtuseni, kuid kohtul puuduvad süüdistatavale kuuluva kogu vara väärtuse osas

küllaldased ja kohtuotsuse tegemise ajaks kindlaks tehtud rahalised väärtused, et rahalist

karistust sellises ulatuses kohaldada, sest selline kohaldamine võib riivata ka kolmandate

isikute varalisi huvisid, mis ei ole kohtule täpselt teada.

Märt Toming

Kohtunik

Anne Jeedas

Rahvakohtunik

Rein Küttim

Rahvakohtunik