3-20-738/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-738

Määruse kuupäev

30. aprill 2020

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

M.L.e kaebus Viru Vangla vastu

RESOLUTSIOON

Tagastada M.L.e kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. M.L. (kaebaja) esitas 19. aprill 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

Viru Vanglat ennistama kaebaja pikaajaliste kokkusaamiste ruumide koristaja ametikohale

ning tasuda kaebajale viie kuu jooksul saamata jäänud töötasu summas 500 eurot. Kaebaja on

kaebuses viidanud ka moraalse kahju tekitamisele.

Kaebuse kohaselt kõrvaldati kaebaja pikaajaliste kokkusaamiste ruumide koristaja

ametikohalt seoses distsiplinaarmenetlusega. Vastav distsiplinaarmenetlus lõpetati

tõendamatuse tõttu. Vangla ei saa tugineda väidetavale usalduse kaotamisele, kuna kaebaja

süü 15. novembri 2019. a intsidendi osas ei leidnud tõendamist ning pärast varasema

rikkumise eest 8. juulil 2019 määratud noomitust on kaebaja ennistatud pikaajaliste

kokkusaamiste ruumide koristaja ametikohale. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lõikes 22

sätestatud alused töölt kõrvaldamiseks ei ole täidetud. Kaebaja hinnangul tuleneb talle

subjektiivne õigus nõuda ennistamist varasemale ametikohale eelkõige Viru Vangla 18.

novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/751-1 punkti 1 sõnastusest, millest nähtub, et kaebaja

kõrvaldatakse pikaajaliste kokkusaamiste ruumide koristaja ametikohalt vaid

distsiplinaarmenetluse ajaks.

Kaebaja selgituste kohaselt on vangla võimaldanud talle tööd majandustöödel eluosakonnas

üldkasutatavate ruumide koristajana, kus graafikujärgne töökoormus ja palk on oluliselt

väiksemad, kui need olid varasemal ametikohal. Seetõttu ei saa kaebaja maksta oma lastele

elatist ning rahalised nõuded kaebaja vastu suurenevad. Kaebaja viitab enda inimväärikuse

alandamisele ja mitmete teiste põhiõiguste võimalikule riivele.

3-20-738

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

3. Kaebaja esitas kohustamisnõude tema ennistamiseks pikaajaliste kokkusaamiste ruumide

koristaja ametikohale ning hüvitamisnõude seoses saamata jäänud töötasuga.

4. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 lõikest 1 tuleneb õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. PS § 29 lõige 2 sätestab sunniviisilise töö keelu, välja arvatud

kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema

süüdimõistetu. Kohus selgitab, et sisuliselt on eelneva normiga piiratud mh kinnipeetava

õigust valida endale meelepärast tööd. Seega võib nõuda süüdimõistetult ka vaba tahte

vastaselt sellise töö tegemist, mis on täpsemalt ette nähtud seaduse alusel. Praegusel juhul on

kinnipeetava kohustus töötada sätestatud VangS §-s 37. Kinnipeetava tööga kindlustamise osa

on täpsustatud VangS §-s 38. Praeguse vaidluse kontekstis pikaajaliste kokkusaamiste

ruumide koristajana tööle ennistamisel ei ole määrav, kas kaebaja puhul on täidetud VangS §

38 lg-s 22 nimetatud alused töölt kõrvaldamiseks või töökohustusest vabastamiseks, sest

kaebuse materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole kõrvaldatud, vaid on määratud majandustööle

teise osakonda. Isegi kui kaebajale ei oleks pärast distsiplinaarmenetluse lõpetamist enam

võimaldatud tööd, puuduks kaebajal õigus enda tööle ennistamist nõuda, sest vastavalt VangS

§ 38 lõikele 1 kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga vaid vastava võimaluse korral.

Kaebaja nõue valida endale töötamiseks meelepärane osakond ja meelepärane koormus ei

tulene kuidagi põhiseadusest ega vangistusseadusest. Eeltoodud põhjustel puudub kaebajal

subjektiivne õigus valida, millist tööd teha, millises osakonnas seda teha või millise

koormusega tööd teha. Kaebajal ei ole seega ka õigust nõuda enda ennistamist pikaajaliste

kokkusaamiste ruumide koristaja ametikohale.

HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse ilmselge puudumise

tõttu tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.

5. Kaebuse kohaselt on kaebajale põhjustatud kahju talle meelepärase ja sobiva koormusega

töö võimaldamata jätmisega. Kohus selgitab, et avaliku võimu kandja poolt avalik-õiguslikus

suhtes põhjustatud kahju hüvitamist saab nõuda eelkõige juhul, kui isiku õigusi on rikutud

õigusvastase tegevusega (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõige 1). Erandlikel juhtudel

võib nõuda ka sellise kahju hüvitamist, mis on põhjustatud küll õiguspärase, kuid kaebaja

põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava tegevusega (RVastS § 16 lõige 1).

Kuna vanglal ei ole kohustust võimaldada kinnipeetaval töötada meelepärases osakonnas ja

soovitud töökoormusega, siis ei ole tegemist õigusvastase tegevusega põhjustatud kahjuga.

Samuti ei ole kaebuses kirjeldatud juhtumil kaebaja põhiõigusi või -vabadusi erakordselt

intensiivselt piiratud. Kaebaja poolt viidatud moraalse kahju hüvitamine eeldaks, et tegemist

on raske ja süülise rikkumisega (RVastS § 9 lõiked 1 ja 2), mida praeguses asjas esitatud

väidetest ei nähtu. Kohtu hinnangul ei saa kaebajale meelepärase töö võimaldamata jätmisega

põhjustada hüvitamisele kuuluvat kahju. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud

juhul intensiivselt rikutud ning ühtlasi ei pea kohus hüvitamisnõude rahuldamist tõenäoliseks.

3-20-738

HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS

§ 121 lõike 2 punkti 21 alusel.

6. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 2 alusel, siis ei kuulu riigilõiv

tagastamisele (HKMS § 104 lõike 5 punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt)