2-20-5672/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

4. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5672

Tsiviilasi

XX ja YY hagi CC vastu täiteasjas nr 022/2020/2510

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks.

Hagi

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 17. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX (pankrotis) ja YY määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad XX (isikukood XXXXXXXXXXX,

27. märtsi 2020. a määrusega välja kuulutatud pankrot)

YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5672 muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud võrdsetes osades XX

(pankrotis) ja YY kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebuse

võib

Riigikohtusse

esitada

üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (pankrotis, hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 16. aprillil 2020 Harju Maakohtule hagi

CC (kostja) vastu täiteasjas nr 022/2020/2510 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Koos

hagiga esitasid hagejad avalduse hagi tagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hagejate vastu algatatud täitemenetlused nr 022/2019/7183 ja

022/2019/7184 ja sundtäidetakse nõudeid, mille tagamiseks oli seatud hüpoteek hagejate

ühisomandis olnud Tallinnas Lauripere 8 asuvale kinnistule (kinnisasi). Harju Maakohtu 20.

veebruari 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-2773 nimetati hagejale I ajutine pankrotihaldur,

kohus määras hageja I vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamise. Kohtutäitur otsustas 25.

veebruaril 2020 täitemenetluse nr 022/2019/7183 peatada, kuid teatas samal päeval, et

peatamine oli ekslik ning edastas peatamise tühistamise otsuse. Kohtutäitur korraldas

täiteasjades elektroonilise enampakkumise kinnisasja müümiseks, parima pakkumise tegi

kostja. Kostja kanti 5. märtsi 2020. a kordusenampakkumise akti alusel kinnistu uue omanikuna

kinnistusraamatusse.

Sundenampakkumise akti nr 022/2019/7183 ja 7184 ning kostja täitmisavalduse alusel algatas

kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/2510 kinnisasja sundvabastamiseks. Hagejad

tuginevad hagiavalduses sellele, et kohtutäituril ei olnud õigust kinnisasja enampakkumisel

võõrandada, sest kohtumäärusega oli keelatud sundtäitmine hageja I vara suhtes. Hagejad

leiavad, et sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada, sest hagejad valdavad kinnisasja

õiguslikul alusel ja kostja on omandanud kinnisasja õigusliku aluseta, sest sundenampakkumise

akt on tühine.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Harju Maakohus keeldus 17. aprilli 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis

menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Maakohus leidis, et hagejatel puudub õiguskaitsevajadus. Esitatust on arusaadav, et hagejate

hinnangul ei ole kinnisasja omandiõigus kostjale enampakkumise akti alusel üle läinud, hagejad

vaidlustavad enampakkumise kehtivust. Hagi eesmärgiks on saavutada täitemenetluse nr

022/2020/2510 lõpetamine.

Hagejad on välja toonud, et nad on esitanud tsiviilasjas nr 2-20-4122 hagi enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse (TMS) § 223 lg 1 alusel. Kui kohus enampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi rahuldab, tuleb täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/2510, milles

täitedokumendiks on sundenampakkumise akt, TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Selleks ei ole

vaja täiendavalt esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi menetlemine ei võimalda hagejatel saavutada enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagiga võrreldes enamaid eesmärke.

Kuivõrd maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, siis ei lahendatud hagi tagamise taotlust.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohus sai õigesti aru, et hagejate hinnangul on nad kinnisasja omanikud ja hagi eesmärk on

täitemenetluse nr 022/2020/2510 lõpetamine, kuid järeldas neist asjaoludest üllatuslikult, et

esitatud hagi ei ole hagejate õiguste kaitseks kohane õiguskaitseabinõu.

Hagejad mõistavad maakohtu põhjendust, et kui enampakkumise akt tunnistatakse kehtetuks,

siis see ongi eraldi aluseks täitemenetluse lõpetamiseks ning seepärast hagejad ka paluvad

praegune kohtumenetlus peatada kuni on selgunud enampakkumise akti kehtivus.

3 (4)

Maakohus jättis arvestamata, et kostja avalduse alusel algatati täitemenetlus täiteasjas nr

022/2020/2510 olukorras, kus tsiviilasjas nr 2-20-4122 vaieldakse enampakkumise akti

kehtivuse üle ja tsiviilasjas nr 2-20-4817 olid esialgse õiguskaitse korras täitemenetlused

täiteasjades nr 022/2019/7183 ja 022/2019/7184 peatatud. Kuna enampakkumise vaidlustamise

võimalused on ammendunud ja kostja alustas täitemenetluse kinnisasja väljaandmiseks, saavad

hagejad nõuda üksnes selle lubamatuks tunnistamist. Hagi aluseks on asjaolu, et

enampakkumine ei ole kehtiv. Seadus ei sätesta kohtutäituri kohustust peatada täitemenetlus

kuni kohus on otsustanud, kas täitedokument on kehtiv või mitte.

Samuti jättis maakohus arvestamata, et kui enampakkumise akt tunnistatakse kehtetuks ja

kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust, oleks hagejatel õigus esitada hagi kuni täitemenetluse nr

022/2020/2510 lõpuni (TMS § 221 lg 3). Kuna kinnisasi võetakse sundkorras üle 29. aprillil

2020 kell 11.00, viiakse sellega alustatud täitemenetlus lõpuni ja hagejad kaotavad õiguse

esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata.

6. Maakohus on keeldunud mõlema hageja ühise hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole hagis märgitud asjaoludel hagejate õiguste

kaitseks kohane õiguskaitseabinõu (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kohane õiguskaitseabinõu on

enampakkumise kehtetuks tunnistamine TMS § 223 lg 1 alusel, sest juhul, kui kohus

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldab, tuleb täitemenetlus täiteasjas nr

022/2020/2510 TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetada.

Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest ega pea vajalikuks

maakohtu seisukohti täies mahus korrata (TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659).

Kolleegium märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist.

Sundenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses

enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes

kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. Kohtupraktikas on selgitatud,

et kohtutäitur võib alustada täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest

väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt kui vastava täitemenetluse võlgnikelt. Täitemenetluse

takistamiseks on neil võimalus esitada võlgnikuna hagi sissenõudja vastu enampakkumise akti

järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Selles hagis võivad nad

tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga tuvastatakse selle olemasolu või

puudumine (vt Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 19, 21).

Hagejad tuginevad hagiavalduses sellele, et kohtutäituril ei olnud õigust kinnisasja

enampakkumisel müüa, sundenampakkumise akt on tühine ning hagejatel on kinnisasja

valdamiseks õiguslik alus. Hagejate väitel on neil valduse õiguslikuks aluseks kinnisasja

omandiõigus.

Praeguses asjas on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille

kehtetuks tunnistamist saab nõuda TMS § 223 lg 1 alusel esitatava hagiga. Hagejate eesmärk

on tunnistada enampakkumine kehtetuks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

rahuldamine aga ei mõjuta täitedokumendi (sundenampakkumise akt) kehtivust ega õigusjõudu

(TMS § 221 lg 1 teine lause). Hagejad on juba oma õiguste kaitsmiseks esitanud sobiva hagi

(tsiviilasi nr 2-20-4122), s.o enampakkumise kehtetuks tunnistamine. Enampakkumise

kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80

4 (4)

alusel (TMS § 223 lg 2 p 1). Kui kohus sellise hagi rahuldab, kuulub täitemenetlus täiteasjas nr

022/2020/2510 TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetamisele.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 sätet hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumisel õigesti kohaldanud.

7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja

§ 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

8. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler