2-20-2649/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-20-2649

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2020.a Jõhvi Kohtuasja number 2-20-2649 Kohtuasi

A. P. hagi M. P. ja M. P. vastu vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. P., ik xxx, elukoht xxx; Hageja esindaja: Olga Väina, Ramstor OÜ jurist, e-post ramstor.ou@mail.ru Kostjad: M. P., ik xxx

M. P., ik xxx Kostjate seaduslik esindaja (ema): T. P, ikxxx, elukoht xxx, e-post xxx Kostjate lepinguline esindaja: Jaanek Pahka, e-post jpahka@gmail.com RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. P. hagi M. P. ja M. P. vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes.

2. Välja mõista A. P.lt alates 17.veebruarist 2020 M. P. ülalpidamiseks igakuine elatis

250 eurot (kakssada viiskümmend) kuni M. P. täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista A. P.lt alates 17.veebruarist 2020 M. P. ülalpidamiseks igakuine elatis

250 eurot (kakssada viiskümmend) kuni M. P. täisealiseks saamiseni.

4. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja A. P. (edaspidi hageja) esitas 17.02.2020 hagiavalduse elatise suuruse vähendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt kostjad sündisid hageja ja T. P. (edaspidi kostjate seaduslik esindaja) kooselust. 26.08.2016 tegi Viru Maakohus otsusega tsiviilasjas 2-16-7578 mõistis kohus hagejalt kostjate M. P. kasuks elatise alates 13.05.2016 summas 215 (kakssada viisteist) eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni

M. P. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx a-ni. Sama otsusega mõistis maakohus hagejalt M. P. kasuks elatise alates 13.05.201б Summas 215 (kakssada viisteist ) eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni M. P. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx a-ni. 09.08.2018.a sündis hagejal tütar S. P.a. Hageja töötab autojuhina firmas X OÜ ning olenevalt kuust hageja sissetulek bruto on alates 718.36 kuni 989.37 eurot. Muud sissetulekut hagejal ei ole. Antud hetkel hageja elab koos oma abikaasaga, kes tänasel päeval ei tööta, sest viibib lapsehoolduspuhkusel. Hagejale ei kuulu ühtegi kinnisasja – tema elab alaliselt 2-toalises korteris, mis kuulub hageja abikaasale (2-toalises korteris elab hageja koos oma abikaasaga ja kahe erisoolise lapsega, abikaasa on esimesest abielust poeg). Hageja soovib oma elamistingimuste parandamist ja eluruumi suurendamist. Hageja teeb omalt poolt kõike, mis võimalik, et lastel oleks kõik, mis vajalik olemas. Hageja palub kohtul arvestada käesolevas juhul, et osa laste vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-27-11, p 16; 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Hageja palub määrata elatise suuruseks ühe lapse kohta 250 eurot kuus (2x250= 500).

2. Kostjad vaidlesid oma seadusliku ja lepingulise esindaja kaudu hagile vastu. Hageja ei ole esitanud oma varandusliku seisundi kohta õigeid andmeid. Hageja ostis 2019 novembrikuus endale korteri asukohaga: xxx.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Hagi ese: elatise vähendamine (TsMS§ 102 lg 2)

5. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

6. Hageja väited elatise vähendamise nõudeshageja majanduslik olukord on muutunud. Tal on uus töökohta, kus tema brutosissetulek 718.36 kuni 989.37 eurot sõltuvalt töötulemustest. Hagejal on lisaks kostjatele veel üks ülalpeetavtütar S.

7. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hagejal on alates 09.08.2018.a lisaks kostjatele veel üks ülalpeetavtütar Sofia; 2) osa kostjate ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

9. Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi:

Hagejale kuulub korteriomand aadressil: xxx. Sõiduauto BMW 520 reg. nr-ga xxx (1991). MTA teatise kohaselt on hageja saanud perioodil 01.04.2019 kuni 31.03.2020 tulu 27 632,65 eurot.

Kostjate esindajale kuulub kaks kinnistut: korteriomandid asukohaga: xxx ja xxx linnas. MTA teatise kohaselt kostjate esindaja sai perioodil 01.04.2019 kuni 31.03.2020 tulu 7993,6 eurot.

10. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.

Maakohus on seisukohal, et antud juhul on olemas PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus väljamõistetud elatise vähendamiseks.

Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17, p 24). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud 2020. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 7–12aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus eurot (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 39). Uuringu autorid leidsid (vt uuringu lk 45), et uus miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga oleks kas 343/2 = 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388/2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus. Kuna on üldteada, et 2020. a märtsikuus algas majanduskriis, mis toob kaasa erinevate teenuste ja varade hinnalanguse, ei ole põhjust eeldada kulude tõusu lähimas tulevikus. Arvestades asjaolu, et hagejal on lisaks kostjatele veel üks ülalpeetav laps, võib elatise suurus PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra järgi kahjustada hageja ja temaga koos elava lapse toimetulekut. Võttes arvesse eeltoodut, mõistab maakohus hagejalt välja kummagi kostja kasuks elatise 250 eurot kuus alates 27.12.2019 kuni kostjate täisealiseks saamiseni, kuna see arvestab hageja kõigi laste huve ja kostjate tegelikku ülalpidamisvajadust (Tartu Ringkonnakohtu30.04.2020 otsus ts. asjas 2-19- 8143).

Menetluskulude jaotus

11. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja lahendanud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Jaotuses märgib kohus, millised menetluskulude keegi menetlusosalistest peab kandma (§ 173 lg 4).

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik