2-19-12245/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-12245 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2020, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 10. detsembri 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind

12 839 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant): XX (isikukood xxx), seaduslik esindaja ZZ, lepinguline esindaja Janika Drobot Kostja (vastustaja): YY (isikukood xxx), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva Menetluse liik kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. detsembri 2019. a otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2(6)

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. XX (hageja; laps) esitas 15. augustil 2019 oma seadusliku esindaja ZZi (ema) vahendusel Tartu Maakohtule hagi YYi (kostja; isa) vastu, milles 16. septembri 2019. a täpsustusi arvestades palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise järgmiselt:

• tagasiulatuvalt 2019/2020 õppeaasta sügissemestri kooli õpingukulud 4233 eurot

50 senti,

• hiljemalt 25. oktoobriks 2019 või kooli poolt edastatud arvel märgitud tähtpäevaks hageja ema arvelduskontole 2019/2020 õppeaasta kevadsemestri kooli õpingukulud 4233 eurot 50 senti,

• hiljemalt 14. veebruariks 2020 või kooli poolt edastatud arvel märgitud tähtpäevaks hageja ema arvelduskontole 2019/2020 õppeaasta suvesemestri kooli õpingukulud 4233 eurot 50 senti,

• 2020/2021 õppeaasta kooli õpingukulud 12 839 eurot osade kaupa hiljemalt kooli poolt edastatud arvel märgitud tähtpäevaks hageja ema arvelduskontole,

• 2021/2022 õppeaasta kooli õpingukulud 12 839 eurot osade kaupa hiljemalt kooli poolt edastatud arvel märgitud tähtpäevaks hageja ema arvelduskontole. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagi põhjenduste kohaselt sündis hageja ema ja kostja kooselust 6. märtsil 2003 tütar, hageja. Hageja vanemate abielu lahutati Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2018. a otsusega. Pärast vanemate abielu lõppemist elab hageja koos oma emaga. Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr xxx on vanemate ühine hooldusõigus hageja suhtes osaliselt lõpetatud ning üle antud hageja emale (viibimiskoha, tervishoiuküsimuste ning haridusasutuse valikul). Hageja õpib alates sügisest 2019 Inglismaal, West Sussex’is asuvas õppeasutuses Steyning Grammar School, et omandada äri ja ettevõtluse kallakuga gümnaasiumiharidus ning

3(6) saada seeläbi paremad võimalused Suurbritannia prestiižsetesse ülikoolidesse sisseastumiseks. Kostja ei ole vabatahtlikult nõustunud tasuma hageja õppemaksu. Hageja ema kannab muud õpingutega kaasnevad kulud, mille suurusjärk on võrreldav õppemaksuga. Neid kulusid ei ole hageja väitel võimalik välja tuua.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud Suurbritannias õppimist ega põhjendanud vajadust õppida sealses tasulises koolis. Kostjalt ei ole ka küsitud sellekohast arvamust. Eestis saab kvaliteetse tasuta hariduse. Lisaks ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud, milliseid kulutusi on hageja ema nõus kandma. Kostja täidab hageja seaduses ette nähtud ülalpidamiskohustust ning maksab talle igakuiselt elatist selle miinimummääras. Kostjal ei ole võimalik õppemaksu hageja poolt nõutud summas tasuda.

Kostja igakuine keskmine töötasu (netosummas) on 3650 eurot. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 10. detsembri 2019 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et hageja elab koos oma emaga ning kostja tasub hagejale igakuiselt elatist seadusega ettenähtud ulatuses. Kostja ei nõustu tasuma hageja õppemaksu ega elatist miinimummäärast suuremas summas, kuna leiab, et hageja ei ole põhjendanud vajadust õppida Inglismaal tasulises koolis. Maakohus leidis, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud vajadust saada seadusega ettenähtud suuremas määras ülalpidamist.

Hageja ei soovi saada elatist mitte niivõrd oma senise elulaadi säilitamiseks, vaid tulevikku silmas pidades. Hoolimata sellest, et hageja emal on õigus ilma kostja nõusolekuta otsustada hageja kooli valiku üle, ei tähenda see, et kostjal oleks kohustus tasuda ka kooli valikuga seonduvad kulutused. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks just Inglismaal tasulise gümnaasiumihariduse omandamine tagab talle paremad väljavaated tulevikus. Eestis on võimalik omandada tasuta gümnaasiumiharidus, õppida inglise keelt ning sooritada inglise keele riigieksam.

Elatise väljamõistmiseks on põhjust siis, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, kuid praegusel juhul sellist olukorda maakohus ei tuvastanud. Seetõttu jättis maakohus hagi täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas 10. jaanuaril 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ning saata asi tühistatud osas maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja palub jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ülalpidamisnõude lahendamisel on vanemate varalise seisundi kindlakstegemine määrava tähtsusega. Maakohus jättis eelmenetluse ülesanded täitmata, kui ei teinud kindlaks kostja varalist seisundit ega lahendanud hageja taotlust kostja sissetulekute kohta tõendite

4(6) kogumiseks. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Asjas ei ole tähtsust vanemate varalisel seisundil, vaid asjaolul, kas elatise nõudmine seadusega ette nähtud miinimummäärast suuremas määras on põhjendatud või mitte. Seejuures ei ole hageja põhjendanud, millist menetlusõiguse normi on maakohus oluliselt rikkunud. Kostja on kohtu nõudmisel esitanud ka tõendid enda vara ja sissetulekute kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi elatise väljamõistmiseks rahuldamata, kuid ei vaidlusta otsust menetluskulude jaotuse osas.

8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust hageja elatise nõude rahuldamata jätmist puudutavas osas tühistada. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.1. Apellatsioonkaebuse keskne etteheide maakohtule on see, et kohus jättis põhjendamatult kindlaks tegemata hageja vanemate varalise seisundi. Täpsemalt heidab hageja ette just kostja sissetulekute kindlaks tegemata jätmist.

Hageja arvates rikkus maakohus sellega oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb otsus tühistada ning saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja etteheide põhjendatud. 8.2. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt nt Riigikohtu

24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Üldjuhul on igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12;

16. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 22). TsMS § 230 lg 1 esimese lause

5(6) järgi peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.3. Praegusel juhul nõuab hageja seaduses sätestatud miinimumelatisest suuremat elatist, et tasuda Suurbritannia õpingukulude katteks 2019/2020 õppeaasta eest 12 970 eurot 50 senti ja õppeaastate 2020/2021 ning 2021/2022 kummagi eest 12 839 eurot. Seejuures on hageja hagiavalduses rõhutanud, et soovib saada ülalpidamist mitte niivõrd oma senise elulaadi säilitamiseks, vaid enda tulevikku silmas pidades.

Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et kostja tasub hagejale korrapäraselt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatist. Vastupidist ei väideta ka apellatsioonkaebuses. 8.4. Seega oleks hageja pidanud seaduses sätestatud miinimumelatisest suurema elatise saamiseks esmalt välja tooma ja tõendama, et tema ülalpidamise mõistlikud vajadused PKS § 99 järgi on seaduses sätestatud miinimummäärast suuremad. Hageja oleks pidanud mh põhjendama, miks just hageja poolt valitud koolis on hariduse omandamine põhjendatud ja vajalik.

Samuti oleks hageja pidanud tõendama ja põhjendama suuremat kulu hariduse omandamiseks Suurbritannias ja sellega kaasnevaid lisakulutusi. Alles seejärel tekkinuks kohtul vajadus analüüsida, kas vanemate (sh isa) varaline seisund võimaldab maksta PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast suuremat elatist. 8.5. Eelmärgitut arvestades kontrollis maakohus praeguses asjas õigesti esmalt seda, kas elatise nõudmine seadusega ettenähtud miinimummäärast suuremas määras, on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et hageja ei ole praegusel juhul põhjendanud ega tõendanud vajadust saada seadusega ettenähtud suuremas määras ülalpidamist selleks, et omandada gümnaasiumiharidus Suurbritannias.

Hageja ei ole esitanud ühtegi kaalukat põhjendust, miks just Suurbritannia tasulise gümnaasiumihariduse omandamine tagab talle paremad väljavaated tulevikus. Seda ei ole selgitatud ka apellatsioonkaebuses. Suurbritannia tasulise gümnaasiumihariduse eeliste kohta ei ole asjas esitatud ka tõendeid. Maakohus on ringkonnakohtu arvates põhjendatult märkinud, et Eestis on võimalik omandada gümnaasiumiharidus tasuta, õppida inglise keelt ning sooritada inglise keele riigieksam. Oluline on lisaks see, et vähemalt esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei olnud Suurbritanniasse õppima asumine hageja vanemate ühine otsus. 8.6.

Kuivõrd hageja vajadus saada seadusega ettenähtud suuremas määras ülalpidamist ei ole praegusel juhul tõendatud, on põhjendamatu hageja etteheide, nagu oleks maakohus pidanud analüüsima, kas kostja varaline seisund võimaldab maksta PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast suuremat elatist. Ringkonnakohtu arvates olnuks see ebavajalik ja menetlusökonoomia seisukohalt otstarbetu. 8.7. Ringkonnakohus lisab, et asja materjalidest siiski nähtub, et maakohus kohustas kostjat 19. septembri 2019. a kohtunõudes TsMS § 230 lg 4 alusel esitama andmeid ja tõendid oma vara ja sissetulekute kohta (palgatõend, pangakontode väljavõtted viimase aasta kohta) (tl 54).

Kostja on kohtunõudele vastanud 9. oktoobril 2019 ning 16. oktoobril 2019, esitades tõendid enda vara ja sissetulekute kohta. Seega on maakohus kostja varalise seisundi kohta tõendeid kogunud. Samuti ei ole ringkonnakohus tuvastanud eelmenetluse ülesannete muid olulisi rikkumisi maakohtu poolt.

6(6) 8.8. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasub hagejale PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatist, jättis maakohus hagi põhjendatult rahuldamata. 9. Üldjuhul jäävad menetluskulud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitanud isiku kanda. Kuivõrd praegusel juhul on tegemist alaealise lapse elatise hagiga, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Alaealiselt lapselt (hagejalt) menetluskulude väljamõistmine vanema (kostja) kasuks, kes on seadusest tulenevalt kohustatud last ülal pidama, oleks ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Esitatud menetluskulude jaotusest lähtudes puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest