1-10-3445/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-10-3445

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-3445 (10250100016) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi U.R süüdistus kuriteos KarS § 209 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

U.R, ik.378008140027, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) 19.03.2009.a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistus 3 kuud katseajaga 18 kuud ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; 2) 04.04.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 329 järgi vangistusega 4 kuud, liites varasema karistusega, lõpliku karistusena vangistusega 7 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga

416 tundi tähtajaga 14k, üldkasuliku töö tunnid sooritatud; tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada U.R kuriteos KarS § 209 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud.

KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta U.R’ ile mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades U.R-i katseajal käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada U.R-i katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohus määrab, et U.R’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

U.R anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu

Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 22. märtsist 2010.a.

Kohtuotsuse jõustumisel U.R suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada.

Välja mõista U.R’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Sundraha tuleb tasuda ühe aasta (kaheteist kuu) jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 543 (viissada nelikümmend kolm) krooni 75 senti kuus. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30 –ks kuupäevaks.

Sundraha tuleb tasuda rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is, viite nr 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-3445, isik kelle eest tasutakse – U.R , nõude liik – sundraha või kaitsjatasu.

Kui sundraha pole täies ulatuses või kohtuotsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asjaolud ja menetluse käik U.R’ i süüdistatakse selles, et tema esitas 18.02.2009.a digitaalselt temale kuuluvalt e-posti aadressilt X kindlusjuhtumi nr S28080893 raames Salva Kindlustuse AS-le enda Maksuja Tolliameti tulutõendi, millel muutis omavoliliselt ajavahemikus 01.07.2008.a.

– 31.01.2009.a. sotsiaalmaksuga maksustatava väljamaksete suurust 26085 kroonilt 4679 kroonile eesmärgiga saada 2008.a. novembrikuu ja detsembrikuu eest püsivast töövõimetusest tulenevat kindlustushüvitist suuremas ulatuses kui ta oleks olnud õigustatud saama. U.R-i poolt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tulemusena tegi Salva Kindlustuse AS U.R-ile nimetatud kuude eest kindlustushüvitise väljamakseid 10553 krooni võrra suuremas ulatuses kui ta oli õigustatud saama. Käesolevaks ajaks on Salva Kindlustuse AS tasaarveldustega U.R-ilt selle summa kinni pidanud.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutise loomise teel, pani U.R toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku U.R süüdistuses KarS § 209 lg1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. U.R on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav U.R ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid U.R’ le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus U.R’ le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 209 lg1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus (6) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

U.R selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. U.R on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, karistusega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav U.R , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, tsiviilhagi ei ole esitatud.

Kohus leiab, et U.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus on vastavuses KarS §-s 56 sätestatuga.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub U.R’ lt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Kohtuistungil taotles U.R sundraha maksmise võimalust ühe aasta jooksul kindlate kuumaksetena. Oma taotlus põhjendas U.R asjaoluga, et ta töövõimetuspensioni saaja ning tema ülalpidamisel on üks laps. Korraga sundraha tasumine käib temale ilmselgelt üle jõu. Kohus leiab, et süüdistatava taotlus sundraha maksmise võimaldamiseks osade kaupa on põhjendatud ja taotluse võib rahuldada.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik