2-19-11835/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-11835

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi A. Ņ. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

8819,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Kesklinn

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Maarja Radziwill (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: A. Ņ. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses:

XXX;

elukoht

rahvastikuregistris

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata;

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

10.04.2020)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. Ņ.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks Bigbank AS ja kostja vahel

09.08.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL18-01-1556056 tulenev võlgnevus

kokku 8257,35 eurot (millest 7000 eurot põhivõlg, 457,48 eurot intressid, 6,05 eurot

lepinguhaldustasu ja sissenõutavaks muutunud viivis 793,82 eurot määras 19,9% aastas

perioodi eest 12.01.2019-07.08.2019).

3. Välja mõista A. Ņ.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o 8% aastas) arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 7000 eurot) alates 08.08.2019 kuni 28.04.2020 summas 406,08 eurot.

4. Välja mõista A. Ņ.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt

(s.o 7000 eurot) alates 29.04.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Jätta menetluskulud A. Ņ.i kanda.

6. Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 620 eurot (millest 500 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 120 eurot

lepingulise esindaja tasu) ja mõista A. Ņ.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja.

Tsiviilasi nr: 2-19-11835

2 (5)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. Ņ. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale A. Ņ.ile tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 07.08.2019 hagiavalduse A. Ņ. vastu põhivõlgnevuse

7000,00 euro, intressi 457,48 euro, lepinguhaldustasu 6,05 eurot, kuni hagi esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivise 793,82 eurot ja viivise alates 08.08.2019 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses nõudes. Samuti palus hageja välja

mõista kostjalt menetluskulud: tasutud riigilõiv 500 eurot ning hageja esindustasu 960,00 eurot.

Tsiviilasi nr: 2-19-11835

3 (5)

Hageja palus kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt kostja ja Bigbank AS sõlmisid 09.08.2018 laenulepingu nr. SL18-

01-1556056, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 7000,00 eurot. Lepingu järgne

intressimäär aastas oli 19,90% ja krediidi kulukuse määr 23,15%. Kuna kostja oli viivituses

enam kui kolme maksegraafikujärgse osamakse tasumisega, saatis Bigbank AS 21.12.2018

krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse ja 11.01.2019 krediidilepingu ülesütlemise avalduse.

30.04.2019 loovutas Bigbank AS kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi,

viivist ja muid kõrvalnõudeid, saates kostjale nõude loovutamise kohta teate. Lepingu

ülesütlemise seisuga 11.01.2019 oli kostja põhivõlgnevus 282,80 eurot, intressid 457,48 eurot

ja haldustasu 6,05 eurot. Kostja on tasunud maksegraafiku katteks 0,00 eurot ning seoses

krediidilepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu krediidisumma 7000,00 eurot.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 500

eurot ja hageja esindustasu 960 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

3. Pärnu Maakohus võttis 07.10.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 25.03.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 10.04.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes

24.04.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Bigbank AS-ga 09.08.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust

tulenevat rahalist kohustust (sh intresside tasumise kohustust), mistõttu on esialgne

Tsiviilasi nr: 2-19-11835

4 (5)

võlausaldaja kooskõlas VÕS § 416 lg 1 tarbijakrediidilepingu üles öelnud. Nõude

loovutamisest on hagejat kooskõlas VÕS § 412 lg 1 teavitatud. Hagiavalduses kirjeldatud

asjaoludel

tuleneb

kostja

vastu

esitatud

nõue

tarbijaga

sõlmitud

laenulepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. AS Bigbank andis

tarbijakrediidilepingu nr SL18-01-1556056 alusel kostjale laenu summas 7000 eurot ning

kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja ei ole

täitnud Bigbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab

kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus

rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 7000 euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. AS

Bigbank ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 19,9%

aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel

457,48 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 457,48 euro väljamõistmiseks

kostjalt.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on

lepinguga ettenähtud intressimäär 19,9% aastas.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 7000 eurot

määras 19,9% aastas ajavahemiku eest 12.01.2019-07.08.2019 summas 793,82 eurot ning

Tsiviilasi nr: 2-19-11835

5 (5)

alates 08.08.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude 7000 euro

täieliku tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

perioodi eest 12.01.2019-07.08.2019 summas 793,82 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates 08.08.2019 kuni otsuse tegemiseni, so 28.04.2020 välja kindla summana,

so 406,08 eurot (7000€ x 8% / 365 kp x 146 kp perioodi eest 08.08.2019-31.12.2019 + 7000€

x 8% / 366 kp x 119 kp perioodi eest 01.01.2020-28.04.2020) ning alates 29.04.2020

protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so 8% aastas.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindustasude hüvitamist summas 960 eurot.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 2800168 kohaselt on hageja poolt

esindajale makstud tasu 960,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 5 tundi (1 tund

= 120 €) ja summas 960,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub

keeruline õiguslik vaidlus, vajadus esindada maksekäsu kiirmenetluses ja kohtuistungeid ei ole

toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas arvestades

dokumentide mahtu 1,5 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär

120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab

kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja

kulud hüvitamisele kokku 120 eurot (1,5 h x 80 €). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma

käibemaksuta.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik