2-19-7425/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7425

Tsiviilasi

M.A.G. Law Offices OÜ avaldus XX pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 11. märtsi 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

M.A.G. Law Offices OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlausaldaja M.A.G. Law Offices OÜ (registrikood

12739561), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. märtsi 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-7425 osas,

millega maakohus mõistis M.A.G. Law Offices OÜ-lt XX kasuks välja menetluskulud

720 eurot ületavas osas (resolutsiooni p 4).

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega välja mõista M.A.G. Law Offices OÜ-lt XX

kasuks menetluskulud 720 eurot.

Menetluskulude jaotuse osas jätta maakohtu määrus muutmata (resolutsiooni p 3).

Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis M.A.G. Law Offices

OÜ avalduse alusel XX-le ajutise pankrotihalduri määramata ja lõpetas menetluse

pankroti väljakuulutamiseks (resolutsiooni p-d 1 ja 2).

3. Rahuldada M.A.G. Law Offices OÜ määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud M.A.G. Law Offices OÜ

kanda.

5. Määruse tervikresolutsioon on järgmises sõnastuses:

5.1. Jätta M.A.G. Law Offices OÜ avalduse alusel XX-le ajutine pankrotihaldur

nimetamata.

5.2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-7425 M.A.G. Law Offices OÜ

avalduses XX pankroti väljakuulutamiseks.

5.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud M.A.G. Law Offices

OÜ kanda.

5.4. Mõista M.A.G. Law Offices OÜ-lt XX kasuks välja maakohtus kantud

menetluskulud 720 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 72 eurot.

Edasikaebamise kord

2 (5)

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.A.G. Law Offices OÜ, YY ja Business Office Management OÜ esitasid 16. mail 2019

Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid M.A.G. Law Offices OÜ, YY, Business Office

Management OÜ ja NESKA Group OÜ laenulepingu, mille alusel sai NESKA Group OÜ

(likvideerimisel) laenu 27 205 eurot. Vastavalt käenduslepingule käendas võlgnik NESKA

Group OÜ (likvideerimisel) lepinguliste kohustuste täitmist maksimumsummas 45 000 eurot.

NESKA Group OÜ (likvideerimisel) oma lepingulisi kohustusi võlausaldajate ees ei täitnud.

Võlausaldajad esitasid korduvalt nõudeid võla tasumiseks nii NESKA Group OÜ-le

(likvideerimisel) kui võlgnikule, kuid nõuetele ei reageeritud. 9. aprillil 2019 esitasid

võlausaldajad võlgnikule pankrotihoiatuse.

Maakohus võttis 16. jaanuari 2020. a määrusega vastu YY ja Business Office Management OÜ

avaldusest loobumise ja lõpetas selles osas menetluse, kuivõrd nende nõuded olid loovutatud

M.A.G. Law Offices OÜ-le (võlausaldaja).

2. Võlgnik võlausaldaja nõuet ei tunnistanud, palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja

menetluskulud võlausaldaja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palus võlgnik mõista võlausaldajalt enda kasuks

välja menetluskulud (lepingulise esindaja kulud) 1260 eurot, millele lisandub käibemaks 240

eurot, kokku 1890 eurot. Võlgniku esindajal kulus toiminguteks kokku 11 tundi

tunnitasumääraga 150 eurot, sh materjalidega tutvumiseks ja esmaseks nõupidamiseks

kliendiga 1 tund (toiming nr 1), vastuse ettevalmistamiseks ja kliendiga kooskõlastamiseks 1

tund (toiming nr 2), 23. oktoobri 2019. a kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks

2 tundi (toiming nr 3), 18. novembri 2019 ja 6. jaanuari 2020 seisukoha ettevalmistamiseks

ning nõupidamiseks kliendiga 2 tundi (toiming nr 4), 10. veebruari 2020 seisukoha

ettevalmistamiseks ja nõupidamiseks kliendiga 2 tundi (toiming nr 5), võlgniku seisukohtadega

ja kohtu kirjadega tutvumiseks ning nõupidamiseks kliendiga 3 tundi (toiming nr 6).

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus jättis 11. märtsi 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) võlgnikule

pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata ja lõpetas asjas

menetluse. Menetluskulud jättis maakohus PankrS § 15 lg 6 järgi võlausaldaja kanda ja mõistis

võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 1260 eurot.

Maakohus otsustas, et kuna vaidlus on selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud kehtiv

käendusleping ja kes vastutab võlgnevuse tasumise eest, tuleb vaidlus läbi vaadata

hagimenetluses. Kuna ajutist haldurit ei ole alust nimetada, tuleb pankrotiavalduse menetlus

lõpetada.

Maakohus leidis, et võlgniku taotlus hüvitada lepingulise esindaja kuludena 1890 eurot ei ole

kogu ulatuses põhjendatud ega vajalik, sh ei ole põhjendatud vastuse ettevalmistamine ja

3 (5)

kooskõlastamine kliendiga (toiming nr 2). Võlgniku lepinguline esindaja esindas võlgnikku

esmakordselt 23. oktoobril 2019 toimunud kohtuistungil ning eelnevalt ei ole kohtule esitatud

menetlusdokumente võlgniku lepingulise esindaja poolt. Võlgniku seisukohtadega, kohtu

kirjadega tutvumine ja nõupidamised kliendiga ei ole põhjendatud, kuivõrd võlgnik on esitanud

viimase menetlusdokumendi 10. veebruaril 2020, misjärel toimus kohtuistung 2. märtsil 2020

ning kohus ei ole pärast kohtuistungi toimumist pooltele kirju saatnud (toiming nr 6).

Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (ilma käibemaksuta) on vastavuses

turuhinnaga, põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

Maakohus leidis, et arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, võlgniku esitatud vastuväidete

ulatust ja istungi toimumise aega, tuleb võlgniku põhjendatud ajakuluks määrata 7 tundi ja

õigusabikulude suuruseks 1260 eurot (sh käibemaks).

MÄÄRUSKAEBUS

4. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude

jaotamise ja kindlaksmääramise osas tühistada (resolutsiooni p-d 3 ja 4) ja teha uue määruse,

millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda või mõista võlausaldajalt võlgniku

kasuks välja menetluskulude hüvitis 360 eurot. Määruskaebuse esitamisega seotud

menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.

Määruskaebuse kohaselt jaotas maakohus valesti menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel.

Maakohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel, et võlausaldaja esitas

maakohtule selge ja tõendatud nõude. Samuti sellega, et võlgnik venitas menetlust

pahatahtlikult eesmärgiga saavutada võlausaldaja nõude aegumine. Võlausaldaja oli sunnitud

nõude aegumise peatumiseks esitama hagi. Neid asjaolusid arvestades oleks tulnud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 teise lause alusel võlgniku kanda. Harju Maakohus on

tsiviilasjas nr 2-19-19179 jõudnud samale järeldusele. Kohtupraktika peab olema ühtne ja selge.

Maakohus

jättis

põhjendamatult

vähendamata

23. oktoobri

2019. a

kohtuistungi

ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks kulunud aega (toiming nr 3). Arvestades tsiviilasja

asjaolusid ei ole usutav, et võlgniku esindajal kulus rohkem kui 30 minutit istungi

ettevalmistamiseks. Seega tuleb toimingu nr 3 ajakulu vähendada 40 minuti võrra. 10. veebruari

2020. a seisukoha koostamisele ei saanud selle mahtu arvestades kuluda rohkem kui 20 minutit

(toiming nr 5). Kliendi nõustamine ei olnud vajalik, kuna 18. novembril 2019 juba toimus

pikkajaline nõustamine ning 10. veebruari 2020. a menetlusdokumendis ei ole uusi asjaolusid

välja toodud. Seega tuleb toimingu nr 5 ajakulu vähendada 1 tunni 40 minuti võrra. Võlgniku

seisukohtadega, kohtu kirjadega tutvumiseks ja nõupidamiseks kliendiga kulunud aeg 3 tundi

on põhjendamatu (toiming nr 6). Kokku ei ületa ajakulu 2,5 tundi.

Arvestades praeguse tsiviilasja asjaolusid ja keerukust ei või kohtupraktika kohaselt võlgniku

esindaja tunnihind ületada 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

5. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 tühistada osas, millega maakohus mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja

võlgniku menetluskulud 720 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue

määruse, millega määrab võlgniku maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 720 eurot.

Menetluskulude jaotuse osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

4 (5)

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659.

8. Ringkonnakohus on määruskaebemenetluses seotud kaebuse piiridega ning kontrollib

TsMS § 651 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes osas, mille peale

on kaevatud. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise üle. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

9. Määruskaebemenetluses vaieldakse esmalt selle üle, kas maakohus jättis õigesti

menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda. Kolleegium leiab, et maakohus

kohaldas menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme õigesti.

Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et kohtul on diskretsiooniõigus PankrS §

15 lg 6 erinormi asemel kohaldada TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatut. Pankrotiseaduse

mõtte kohaselt tuleb ajutise halduri nimetamata jätmise korral pankrotiavalduse menetlemise

kulud, sõltumata sellest, millisel põhjusel menetlus lõpetatakse, jätta võlausaldaja kanda.

Sama seisukohta väljendas ringkonnakohus ka võlausaldaja viidatud tsiviilasjas nr 2-19-19179,

kus maakohtu lahend PankrS § 15 lg 6 kohaldamata jätmise tõttu Tallinna Ringkonnakohtu

9. aprilli 2020. a määrusega menetluskulude jaotuse osas tühistati. Viidatud maakohtu lahendi

õiguslikud seisukohad ei ole ringkonnakohtu jaoks siduvad.

Ringkonnakohus on varem selgitanud, et pankrotiavalduse esitamise otsustus on võlausaldaja

valik, mille tegemisel peab võlausaldaja arvestama pankrotiseaduses sätestatud õiguslike

tagajärgedega, sh menetluskulude kandmise võimaliku kohustusega. Sellise regulatsiooni

eesmärk on vältida kergekäeliselt pankrotiavalduse esitamist ning võlgniku survestamist

pankrotiavaldusega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 15. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-

15-14079, p 17; 18. mai 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18307 p 12; 29. augusti 2019. a

määrus tsiviilasjas nr 2-18-11210, p 11).

10. Veel vaieldakse määruskaebemenetluses menetluskulude suuruse üle. Võlausaldaja

hinnangul ei saanud võlgniku lepingulise esindaja ajakulu menetluses olla suurem kui 2,5 tundi,

sest võlgniku lepingulise esindaja toimingutele nr 3, 5 ja 6 kulunud aeg oli osaliselt

põhjendamatu. Samuti oli võlgniku lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot (lisandub

käibemaks) põhjendamatult kõrge. Kolleegium nõustub võlausaldaja väidetega osaliselt.

Kolleegium märgib, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust

hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56).

Kolleegiumi arvates on maakohus 23. oktoobri 2019. a kohtuistungi ettevalmistamiseks ja

sellel osalemiseks ja 10. veebruari 2020. a seisukoha ettevalmistamiseks ja nõupidamiseks

kliendiga kulunud ajakulu hinnates ületanud diskretsioonipiire, sest sellise ajakulu vajalikkus

ja põhjendatus on põhjendamata (toimingud nr 3 ja 5). Ringkonnakohus saab asja esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha menetluskulude kindlaksmääramise osas uue

määruse, hinnates TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt võlgniku lepingulise esindaja kulusid.

Arvestades, et 23. oktoobri 2019. a kohtuistungi kestis 52 minutit ning võlgniku lepingulise

esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt tutvus esindaja eelnevalt asja materjalidega,

valmistas ette vastuse ja pidas nõu kliendiga, on põhjendatud ajakulu toimingule nr 3 1,5 tundi.

Toimingu nr 5 põhjendatud ajakulu on 30 min, sest seisukoht on lühike ja sisult õiguslikult

lihtne. Põhjendatud ei ole nõuda võlausaldajalt võlgniku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude

hüvitamist (vt ka Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22).

Kokku tuleb toimingutele nr 3 ja 5 kulunud aega vähendada 2 tunni võrra.

5 (5)

Võlgniku seisukohtadega ja kohtu kirjadega tutvumiseks ning nõupidamiseks kliendiga

kulunud ajakulu kolm tundi on juba maakohtu poolt jäetud arvestamata (toiming nr 6).

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt hinnanud TsMS § 175 lg 1 alusel

võlgniku lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14; 13).

Praegusel juhul ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega. Võlgniku

peamine vastuväide pankrotiavaldusele oli menetluses läbivalt see, et käenduslepingu

allkirjastas võlgniku asemel tema isa.

Eelnevat arvestades nõustub kolleegium võlausaldaja seisukohaga, et võlgniku lepingulise

esindaja tunnihinda tuleb vähendada 144 euroni (koos käibemaksuga). Seega on võlgniku

maakohtus kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 720 eurot (5 tundi x 144 eurot).

11. Kuigi määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, tuleb määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud jätta võlausaldaja kanda, sest TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetluskulude jaotuse osas

jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium määrab TsMS §

174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi kindlaks võlgnikule hüvitavate määruskaebemenetluse kulude

rahalise suuruse ja mõistab need võlausaldajalt võlgniku kasuks välja.

Võlgniku ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise

taotluse kohaselt oli võlgniku lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 156 eurot

(käibemaksuga), sh määruskaebusega tutvumine, nõupidamine kliendiga ja vastuse

ettevalmistamine kokku 1 tund. Advokaadist esindaja tunnitasu on 130 eurot (käibemaksuta).

Praegusel juhul puudutab osa vaidlust menetluskulude kindlaksmääramist, mille vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata. Võlgniku määruskaebuse vastus sisaldab ka seisukohta

menetluskulude suuruse osas (3. aprilli 2020. a menetlusdokumendi p-d 1–5). Arvestades

menetlusdokumendi sisu ja mahtu on põhjendatud võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 30

minutit.

Kolleegium ei pea põhjendatuks võlgniku lepingulise esindaja tunnihinda 130 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kolleegiumi hinnangul on keskmise sarnase õigusteenuse eest makstav

tasu 144 eurot käibemaksuga. Võlgnik kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174

lg 10). Seega tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud

lepingulise esindaja kulu 72 eurot.

12. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Käesoleva määruse peale saab kaevata

Riigikohtule TsMS § 178 lg 2 ja TsMS § 696 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler