2-19-130175/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-130175

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi L. B. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1768,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) esindaja Maarja Radziwill

(e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: L. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses ja registris XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud avalikult 15.03.2020)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L. B.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks IPF Digital Estonia OÜ ja

kostja vahel 20.05.2016 sõlmitud krediidikontolepingust nr 2702379 ja 20.02.2017

sõlmitud krediidikontolepingu uuendamise lepingust nr 29625233 tulenev võlgnevus

summas kokku 1667,40 eurot (millest 1250,00€ põhivõlgnevus; 166,44€ intress ja

250,96€ põhivõlalt perioodi eest 15.06.2017 kuni 17.12.2019 sissenõutavaks muutunud

viivis).

3. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants nõue L. B. vastu sissenõutavaks

muutunud viivise nõudes summas 0,94 eurot.

4. Välja mõista L. B.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1250,0 €) alates 18.12.2019 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 21.04.2020 summas 34,44 eurot.

5. Välja mõista L. B.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 1250,0 €) alates 22.04.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Menetluskulud jätta 99,95% ulatuses L. B. kanda ja 0,05% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

Tsiviilasi nr 2-19-130175

2 (6)

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 345 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku

225€, ja 120€ hageja esindaja põhjendatud kulud), millest 344,83 eurot mõista L. B.lt

Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on L. B. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale L. B.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-19-130175

3 (6)

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 18.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult L. B.lt 2364,67 euro saamiseks. Kohus tegi 24.10.2019 makseettepaneku,

mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 27.11.2019 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus 03.12.2019 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Osaühing Aktiva Finants esitas 17.12.2019 Pärnu

Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.

3. Hagiavalduse kohaselt IPF Digital Estonia OÜ ja kostja sõlmisid 20.05.2016

krediidikontolepingu nr 2702379. Lepingu kohaselt võimaldas võlausaldaja kostjale

krediidilimiidi 1000,00 eurot. 20.02.2017 IPF Digital Estonia OÜ ja kostja sõlmisid

krediidikontolepingu uuendamise lepingu nr 2965233, millega suurendati krediidilimiiti

1250,00 euroni. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär

45% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,5% aastas. Kostja rikkus lepingut ning IPF Digital

Estonia OÜ ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles 14.06.2017 ja loovutas samal päeval nõude

kostja vastu hagejale.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 225

eurot ja hageja esindustasu 600 eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 18.12.2019 määrusega. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 28.02.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 15.03.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes

13.04.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik

Tsiviilasi nr 2-19-130175

4 (6)

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5

mõistes.

9. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval.

IPF Digital Estonia OÜ andis krediidilepingu alusel kostjale kasutada 1250,00 eurot suurust

krediiti ning kostja kohustus tasuma kasutatud krediidilimiidi eest. Kostja ei ole täitnud IPF

Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi.

10. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 1250,00

euro väljamõistmiseks kostjalt.

11. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. IPF

Digital Estonia OÜ ja kostja on krediidilepingu sõlmimisel intressimääras kokku leppinud,

milleks on 45% aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni lepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud

asjaoludel perioodi eest 27.02.2017-14.06.2017 summas 166,44 eurot. Kohus rahuldab hageja

nõude intressi summas 166,44 euro väljamõistmiseks kostjalt.

12. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitas kostja vastu krediidikontolepingu alusel

viivisenõude VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

Tsiviilasi nr 2-19-130175

5 (6)

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina.

Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 1250,00 eurot

perioodi eest 15.06.2017-17.12.2019 summas 251,90 eurot valemi abil: põhivõlgnevus (1250)

x viivitatud päevade arv (916) x seadusjärgne viivisemäär (0,022% päevas) ning alates

18.12.2019 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1250,00 euro

jäägi täieliku tasumiseni.

Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on seadusjärgse viivise, milline on 8%

aastas,

kõigepealt

teisendanud

päevamääraks

ja

ümmardanud

0,022%-ni.

Selline

arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määr on 8% aastas, mitte 0,022% päevas.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt krediidikontolepingu alusel perioodi eest 15.06.2017-17.12.2019 (916 kalendripäeva)

summas 250,96 eurot

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

15.06.2017-30.06.2017

0,021918 0,273973

4,383568

01.07.2017-31.12.2017

0,021918 0,273973

50,411032

01.01.2018-30.06.2018

0,021918 0,273973

49,589113

01.07.2018-31.12.2018

0,021918 0,273973

50,411032

01.01.2019-30.06.2019

0,021918 0,273973

49,589113

01.07.2019-17.12.2019

0,021918 0,273973

46,57541

Sissenõutavaks muutunud viivise summas 0,94 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel

rahuldamata.

Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni

välja kindla summana, so summas 34,44 eurot (1250€x8%/365kpx14kp perioodi eest

18.12.2019-31.12.2019 + 1250€x8%/366kpx112kp perioodi eest 01.01.2020-21.04.2020 k.a)

ning alates 22.04.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so 8%

aastas.

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

14. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 225 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude

esitamise vältimatu eeltingimus.

Tsiviilasi nr 2-19-130175

6 (6)

15. Hageja taotleb lisaks riigilõivule hageja esindustasu hüvitamist summas 600,00 eurot.

17.12.2019 hagiavaldustele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt

esindajale makstud tasu 600 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 5 tundi (1 tund = 120 €) ja summas 600,00 eurot ei ole selles

asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole

toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1 tund ja 30 minutit.

Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus

60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud

on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks

80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 120

eurot (1,5h x 80€). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,95 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

384,81 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

17. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik