2-20-2013/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-2013

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V. K. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

6093,23

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja

Marjana

Šestel

(e-post

marjana.sestel@plusplus.ee)

Kostja: V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoh XXX;

e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista V. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Swedbank AS-i ja kostja

vahel sõlmitud laenulepingust nr 16-052858-VL tulenev võlgnevus kokku 5344,99

eurot (millest 4195,52€ põhivõlgnevus, 242,98€ intress ja 906,49€ põhivõlalt määras 17%

aastas arvestatud ja sissenõutavaks muutnud viivis perioodi eest 31.10.2018 kuni

06.02.2020).

3. Välja mõista V. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna laenulepingu nr 16-052858-VL võla põhiosalt (s.o 4195,52 €) alates

07.02.2020 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 19.04.2020 k.a summas 142,26 eurot.

4. Välja mõista V. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna

laenulepingu nr 16-052858-VL võla põhiosalt (otsuse tegemise seisuga 4195,52 €) alates

20.04.2020 määras 17% aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

V. K. vastu summas 35,00 eurot.

6. Menetluskulud jätta 99,43% ulatuses V. K. ja 0,57% ulatuses Aktsiaselts PlusPlus

Capital kanda.

Tsiviilasi nr 2-20-2013

2 (6)

7. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 642 eurot (sh riigilõiv 450 € ja hageja esindaja kulud 192 €), millest 638,31

eurot mõista V. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on V. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

Tsiviilasi nr 2-20-2013

3 (6)

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 06.02.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse V. K. vastu

4195,52 euro põhivõlgnevuse, 242,98 euro intressi, 35,00 euro sissenõudekulude ja 906,49 euro

põhivõlalt perioodi eest 31.10.2018 kuni 06.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivise nõudes.

Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude (4195,52 €) jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 17% aastas alates 07.02.2020.

Hagiavalduse kohaselt Swedbank AS ja kostja sõlmisid 09.06.2016 laenulepingu nr 16-052858-

VL. Lepingu kohaselt võimaldas Swedbank AS kostjale laenusumma 6000,00 euro kasutamist

tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama

maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 1. kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli

lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 17% aastas. Kostja rikkus lepingut ning ei taganud

arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu, mistõttu pank andis kostjale täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks, ütles laenulepingu üles ja kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva

saabunuks 29.10.2018. Swedbank AS loovutas 18.01.2019 nõude kostja vastu hagejale.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 450

eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt.

2. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 26.02.2020 määrusega ning toimetas

kohtumääruse koos hagimaterjalidega kostjale isiklikult kätte 15.03.2020. Seega kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 30.03.2020 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8).

Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

Tsiviilasi nr 2-20-2013

4 (6)

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

Swedbank AS andis laenulepingu nr 16-052858-VL alusel kostjale laenu summas 6000 eurot

ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates

01.08.2016 summas 151,06 eurot kuni viimase osamakseni 01.07.2021 summas 151,06 eurot.

Kostja ei ole täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi.

7. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 4195,52 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Swedbank AS ja kostja on laenulepingu sõlmimisel intressimäära kokku leppinud. Kostja

intressivõlgnevus kuni lepingute ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel väikelaenulepingu

alusel 242,98 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi 242,98 euro väljamõistmiseks

kostjalt.

9. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. Hageja on puuduste kõrvaldamise asjaoludes välja toonud, et lepingu ülesütlemisega

kaasnevad võla sissenõudekulud leppisid pooled kokku Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehes. Kohtu hinnangul ei ole Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht leping, vaid

sellest nähtub lepingueelne teave VÕS § 4031 mõistes, milline on siduv krediidiandjale, mitte

tarbijale. Tarbijale tekivad kohustused lepingu sõlmimisega. VÕS § 11 lg 4 sätestab, et kirjalik

leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või

vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses

võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla

kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Eeltoodud põhjendustel kohus jätab rahuldamata

hageja sissenõudekulude hüvitise nõude summas 35 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

10. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

Tsiviilasi nr 2-20-2013

5 (6)

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on laenulepinguga ettenähtud

intressimäär 17% aastas.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 4195,52 eurot

(laenulepingu võlgnevus) määras 17 % aastas ajavahemiku eest 31.10.2018-06.02.2020

summas 906,49 eurot ning alates 07.02.2020 määras 17 % aastas kuni põhinõude 4195,52 jäägi

täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise

väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest 31.10.2018-06.02.2020 summas 906,49 eurot.

Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni

välja kindla summana 142,26 eurot (4195,52 € x 17%/366 kp x 73 kp perioodi eest 07.02.2020

- 19.04.2020 k.a) ning alates 20.04.2020 protsendina määras 17% aastas.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

12. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 420 eurot.

06.02.2020 hagiavaldustele lisatud 06.02.2020 arve nr 247067 kohaselt hageja lepingulise

esindaja esindustasu V. K. vastu kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja

analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, milledele

lisandub käibemaks kokku 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasude näol on

hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt

õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot esitatud hagiavalduse puhul ei ole

selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi,

asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on

hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja

tasumäär 100 eurot/tunnis (millele lisandub käibemaks 20%) on põhjendamatu. Riigikohus on

küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma

(vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a

Tsiviilasi nr 2-20-2013

6 (6)

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot,

millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55), kuid

kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev

vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks

80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot

(2 h x 80 € + 20% käibemaks).

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt 99,43% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

638,31 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik