2-18-6140/134 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Meeli

Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6140

Tsiviilasi

XX avaldus XX ja YY ühise hooldusõiguse täielikuks

lõpetamiseks CC, HH ja EE suhtes ning CC, HH ja EE

hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks XX-le

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 06.12.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXX) Avaldajale

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Eva Tibar

Puudutatud

isik

I:

CC

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

II:

HH

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

III:

EE

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikutele I-III riigi õigusabi korras määratud

esindaja advokaat Raivo Bergson

Puudutatud

isik

IV:

YY

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud isikule IV riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06. detsembri 2019. a määrus muutmata.

2. Jätta YY määruskaebus rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-18-6823

2 (7)

3. Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega tühistada Harju Maakohtu

12. juuni 2018. a kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse rakendamise

meetmed.

4. Määruskaebemenetluse kulud jätta YY kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Märkida, et puuduvad menetluskulud, mida YY-

lt välja mõista.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. XX esitas 19.04.2018 Harju Maakohtule avalduse XX ja YY ühise hooldusõiguse täielikuks

lõpetamiseks laste CC, HH ja EE suhtes ning CC, HH ja EE hooldusõiguse täielikuks

üleandmiseks XX-le. Samuti esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda

avaldajale üle laste elu- ja viibimiskoha ning hariduse- ja raviküsimuste määramise

ainuhooldusõigus kuni tsiviilasja menetluse lõpuni.

2. CC, HH ja EE (edaspidi lapsed) vanemad on XX (edaspidi ema) ja YY (edaspidi isa).

Lapsed on elanud alates 2014. aasta lõpust ema juures. Lastele meeldib emaga koos elada.

3. Suhtlus laste ja isa vahel on harv ja ebaregulaarne. 2015. aastal külastas isa lapsi 3 korda,

2016-2017. aastatel kokku 4-5 korda. Tähtpäevadel ei ole isa lapsi meeles pidanud ning

lapsed ei soovi isaga kohtuda. Isa on käinud lasteaias, et lastega kohtuda, kuid pärast seda

on lapsed endast väljas ja traumeeritud. Ühel korral (17.12.2018) üritas laste isa suhelda ka

C-ga, oodates teda kooli juures. C andis isale mõista, et ei soovi temaga suhelda ja jooksis

kodu poole, mille peale isa teda kuni kodu hoovini jälitas. Ka varasemalt on laste isa lapsi

jälitanud.

4. Emale ei ole teada, kus laste isa elab ja millega ta tegeleb. Isa ei osale laste kasvatamises

ega nende eest hoolitsemises. Emal on olemas kindel elu- ja töökoht. Ema töötab XXX

XXX. Ema on siiani ainuisikuliselt otsustanud lastesse puutuvat, sh hariduse, tervise,

elukoha osas. Isa on vaikimisi otsustused heaks kiitnud. C õpib T-s ning tema õppeedukus

on hea. Lisaks õpib ta muusikakoolis klaveri erialal. H ja E käivad lasteaias ja neil läheb

seal hästi. Ema tegeleb laste arendamise ja õpetamisega.

5. Vanemate vahelised suhted on konfliktsed. Kohtumisel emaga isa karjub, on agressiivne ja

teeb emale alusetuid etteheiteid. Isa on ähvardanud lapsed enda juurde võtta. Samuti on ta

keeldunud allkirjastamist HH elukohateadet, millega H elukoht Eestis registreerida.

6. Vanemate kooselu ajal olid neil kardinaalselt erinevad seisukohad laste kasvatamise osas.

Isa väitel ei tohtinud lastele ravimeid anda, kuna need on mürgised. Samuti peavad isa arvates

lapsed järelevalveta viibima õues, kuna ainult nii õpivad nad eluga toime tulema. Lapsed ei

peaks isa hinnangul osalema ka huviringides, kuna nad peaksid arenema iseseisvalt.

Eestkosteasutuste seisukohad

7. Tallinna Kesklinna Valitsus toetab ema avaldust ja leiab, et ema on laste kasvatamise ja

hooldamisega üksinda väga hästi toime tulnud ning ainuhooldusõiguse andmine emale vastab

laste huvidele ja vajadustele.

Tsiviilasi nr 2-18-6823

3 (7)

8. Nõmme Linnaosa Valitsus teostas 23.04.2019 kodukülastuse aadressile Tallinn, XXX,

kuid selgus, et seal elab YY sõber, kes teatas, et Y elab Moskvas. Vestlusest laste isaga selgus,

et ta käib Eestis korra kuus ja soovib lastega kohtuda. Nõmme Linnaosa Valitsus toetab

ainuhooldusõiguse andmist emale, kuna isal puudub Eestis püsiv elukoht ja ema on lapsi

kasvatanud üksi alates vanemate kooselu lõppemisest. Puudutatud isikute I-III seisukohad

9. Lastele määratud esindaja hinnangul on asja materjalide, menetlusosalistega vahetu

suhtlemise ja kohaliku omavalitsuse arvamuse pinnalt põhjendatud vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse emale andmine. Laste isa ei ole näidanud üles

soovi laste elukorralduses vajalikul määral osaleda.

Puudutatud isiku IV seisukohad

10. Laste isa on seisukohal, et vanematel selles osas vaidlust ei ole, et lapsed elavad ema juures.

Isa elukoht on Moskvas, kuid tähtajatu üürilepingu alusel üürib maja Tallinnas, XXX. Isa on

nõus ema poolt tehtud lasteaia ja kooli valikuga.

11. Lapsi emalt ära võtta ega Venemaale viia isa ei taha. Ähvardamine on ema väljamõeldis, ta

mõjutab lapsi, rääkides neile isast ainult negatiivset.

Menetluse edasine käik

12. Harju Maakohus kuulas vanemad ja eestkosteasutuse suuliselt kohtusaalis ära

06.06.2018, 13.11.2018 ja 15.10.2019 toimunud istungitel. Harju Maakohus kuulas 06.06.2018

ära ka puudutatud isiku I, kes kinnitas, et ei soovi isaga suhelda, kuna isa on tema peale

karjunud. Samuti ei ole isa teda meeles pidanud sünnipäevadel ega tähtpäevadel.

13. Maakohus suunas 11.06.2018 määrusega vanemad perenõustamisele. Tallinna

Perekeskuse perelepitaja 05.09.2018 tagasiside kohaselt perelepitus ebaõnnestus, kuna ühine

koostöö ei olnud võimalik.

Maakohtu määrus

14. Harju Maakohus rahuldas 06.12.2019 määrusega avalduse ja lõpetas XX ja YY ühise

hooldusõiguse CC, HH ja EE suhtes ning andis XX-le üle ainuhooldusõiguse CC, HH ja EE

suhtes. Riigi õigusabi kulud jättis maakohus riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste

menetluskulud jättis menetlusosaliste endi kanda. Avaldajale menetlusabina antud 60 eurot

kohustas maakohus riigile tasuma lapse isa.

15. Maakohus leidis, et põhjendatud on vanemate ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine

laste suhtes ning laste hooldusõiguse täielik üleandmine emale, kuna isa vaimne ja majanduslik

valmisolek lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda, tema hingeline seos lastega ning senine

pühendumus laste eest hoolitsemisele, on tunduvalt väiksem kui emal.

16. Maakohus võttis seejuures arvesse seda, et igapäevaselt juba aastaid hoolitseb laste eest

ja kasvatab neid ema ainuisikuliselt. Isalt on lastele elatis väljamõistetud, kuid isa seda

vabatahtlikult ei täida. Koostöö vanemate vahel puudub täielikult. CC on ärakuulamisel

teatanud, et isa tema elus ei ole osalenud, sh ei ole teda meeles pidanud sünnipäeval ega

tähtpäevadel, ning ta ei soovi mingilgi viisil isaga suhelda. Samuti toetavad avaldust lapse huve

kaitsvad isikud. Samas on ka laste isa ema otsustused laste osas tagantjärgi heaks kiitnud.

Määruskaebus

17. Lapse isa esitas maakohtu määruse peale 02.01.2020 määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 6 osas tühistada ja teha uue määruse,

millega jätta ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-18-6823

4 (7)

18. Esimesel ärakuulamisel rikkus maakohus ärakuulamise põhimõtet. Isal ei olnud võimalik

ennast istungiks piisavalt ette valmistada ja istung oli liiga lühike selleks, et saaks küsimusi

esitada. Isale ei antud võimalust tutvuda kohtuasja peamiste materjalidega ning kasutada

õigust esitada eelmenetluses esitamata tõendeid.

19. Avaldaja väited isa vägivaldsuse ja ähvardamise kohta on ebaõiged. Kohaliku omavalitsuse

spetsialistid tuginesid avaldaja väidetele ja isaga keegi kohtuda ei üritanud. Samuti ei

kogunud maakohus tõendeid omal algatusel ega kontrollinud avaldaja väidete tõele

vastavust.

20. Maakohus ei arvestanud, et isa ja laste vahel oli tugev side kuni avaldaja poolt kehtestatud

keeluni. Avaldaja tegi lastele ajupesu, rääkides kui halb on isa ja on teinud võimatuks isal

teostada tema hooldusõigust. Maakohus oleks pidanud kohaldama leebemaid meetmeid kui

kogu hooldusõiguse üleandmine emale.

21. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on lapse isalt välja mõistetud 60 eurot.

Teiste menetlusosaliste seisukohad

22. Teised menetlusosalised määruskaebusega ei nõustu, paludes jätta see rahuldamata ja

maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused

23. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta

määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus §-ga 659

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

24. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õigusi ja kohustusi

puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid

ja asjaomaste isikute õigustatud huve. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus

hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab

õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest

(varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on

vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS

§ 137 lg 1 järgi, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi

muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult

hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS §

137 lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele

vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi

vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotus lapsega ja senist

pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse

kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu 12.02.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-21-

159-15, p 28). Kolleegiumi hinnangul maakohtu määruses neid puuduseid ei esine. Maakohus

on asjakohastest kaalutlustest lähtudes põhjendanud, miks kohus pidas õigustatuks rahuldada

avaldus täielikult ja lõpetada XX ja YY ühine hooldusõigus laste suhtes ning anda laste

ainuhooldusõigus XX-le üle.

25. Kolleegium märgib, et kohtule esitatud tõenditest (koolist ja lasteaedadest väljastatud

iseloomustused ning lastepsühholoogi arvamus) nähtub, et lastel läheb koolis ja lasteaias hästi,

Tsiviilasi nr 2-18-6823

5 (7)

nad on rahulolevad, puhtad ja hoolitsetud ning kodune õhkkond on mõjunud lastele hästi. Lastel

on head elutingimused. See kõik näitab ema vaimset ja majanduslikku valmisolekut lapsi

kasvatada ning pühendumust nende eest hoolitseda. Lapsed on hingeliselt enam seotud emaga,

kes on nende eest hoolitsenud ainuisikuliselt mitu aastat. Samuti on laste emal Eestis kindel elu-

ja töökoht. Isa seevastu ei ole mitme aasta vältel laste hooldusküsimuste lahendamisel osalenud,

ta on peret külastanud mõned üksikud korrad ning tema ebastabiilse elukorralduse tõttu

(vahelduv elukoht Eestis ja Moskvas) on väheusutav, et ta suudaks senisega samaväärset

õhkkonda lastele luua. Vanemate suhted on konfliktsed ja ka maakohtu poolt pakutud

perelepitus ei õnnestunud. Lisaks on laste psühholoogi arvamuse kohaselt lapsed avaldanud, et

neil on hirm isaga kohtumise ees ning nad kardavad, et isa viib nad ema juurest ära Moskvasse

(I kd tl 75). Ühine hooldusõigus ei ole kolleegiumi hinnangul sellises olukorras teostatav ja

ainuhooldusõiguse andmine emale on parim lahendus.

26. Vastuseks

määruskaebuse

väidetele

märgib

kolleegium

järgmist.

Lapse

hooldusõigusasjad on hagita asjad, milles kehtib kohtul uurimisprintsiip (TsMS § 5 lg 3 ja §

477 lg-d 5 ja 7) ja mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks

välja selgitamata (vt Riigikohtu 17.04.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 13).

Maakohus on seda põhimõtet järginud. Lisaks on laste isa saanud maakohtu menetluses esitada

piisavalt oma seisukohti. Maakohus pidas lisaks esimesele ärakuulamisele (06.06.2018) kaks

täiendavat istungit (13.11.2018 ja 15.10.2019) menetlusosaliste ärakuulamiseks. Laste isal on

olnud riigi õigusabi korras esindaja ja ta on saanud lisaks ärakuulamistele mitmeid võimalusi

oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Nimelt esitas laste isa 27.10.2018 taotluse tõendite

vastuvõtmiseks ning seejärel 08.01.2019, 25.04.2019 ja 14.06.2019 esitas ta oma täiendavad

seisukohad ning 27.06.2019 esitas laste isa oma kokkuvõtlikud seisukohad. Kolleegiumi

hinnangul on laste isale antud seega piisavalt võimalusi vastata ka laste ema seisukohtadele ja

nendele vastu vaielda ning vajadusel ka tõendeid esitada. Lisaks märgib kolleegium, et laste isa

ei ole määruskaebuses märkinud, mis seisukoht või tõend jäi tal maakohtus esitamata ja kuidas

see oleks lahendit mõjutanud. Samuti ei ole laste isa märkinud, millise konkreetse asjaolu kohta

oleks maakohus pidanud omal algatusel tõendeid koguma, mis tõend jäi maakohtul kogumata

ja kuidas see mõjutanuks asja lahendamist.

27. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu määruskaebusest, mis tõendeid soovis laste isa pärast

eelmenetluse lõppu esitada ja et maakohus oleks keeldunud nende vastuvõtmisest. Laste isa

poolt viidatud TsMS § 399 p 1 kohaldub juhul, kui menetlusosaline peab vajalikuks pärast asja

arutamise lõpetamist esitada veel mingit täiendavat tõendit, mida ta varem objektiivsetel

põhjustel esitada ei saanud. Seega eeldab TsMS § 399 p 1 menetlusosalise enda aktiivsust ning

kuigi hagita menetluses on kohtul uurimiskohustus, ei pea kohus menetlusosalisele omal

algatusel igaks juhuks andma võimalust eelmenetluse lõppedes täiendavate tõendite

esitamiseks.

28. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatu määruskaebuses esitatud kriitika maakohtu

poolt läbiviidud menetluse aadressil, et maakohus ei võimaldanud laste isal tutvuda kohtuasja

materjalidega. Laste isale on tehtud e-toimikus kogu menetluse vältel nähtavaks kõik esitatud

menetlusdokumendid ja nende lisad. Olukorras, kus laste isa ei omanud vahepeal juurdepääsu

e-toimikule, on talle dokumendid vastavalt tema soovile saadetud e-postiga talle sobivas

formaadis. Laste isale on 23.05.2018 saadetud e-kirjaga menetlusse võtmise määrus, avaldaja

02.05.2018 menetlusdokument ja 19.04.2018 avalduse lisad. Laste isa kinnitab ka ise

määruskaebuses, et sai 19.04.2018 avaldusega tutvuda 25.06.2018. Seejärel 15.08.2018 on talle

e-postiga saadetud 06.06.2018 ärakuulamiste protokollid. 20.11.2018 on laste isale määratud

riigi õigusabi korras esindaja, kellele on tehtud nähtavaks kõik menetluses esitatud ja koostatud

Tsiviilasi nr 2-18-6823

6 (7)

dokumendid. Nii laste isal kui ka tema esindajal on olnud lisaks menetlusdokumentide ja

tõendite elektroonsele saamisele ka võimalus tsiviilasja toimikuga maakohtu kantseleis tutvuda,

kuid kumbki ei ole seda võimalust kasutanud.

29. Laste isa märgib määruskaebuses, et avaldaja väited tema vägivaldsuse ja ähvarduste

tegemise kohta on ebaõiged ning kohaliku omavalitsuse spetsialistid tuginesid arvamuse

andmisel üksnes avaldaja väidetele ja isaga keegi kohtuda ei üritanud. Kolleegium ei nõustu

määruskaebuse esitajaga, et kohaliku omavalitsuse spetsialistid ei ole laste isaga kohtunud.

Nõmme Linnaosa Valitsuse 07.05.2019 seisukohast nähtub, et lastekaitse vanemspetsialist on

laste isaga kohtunud ja vestelnud.

30. Laste ema on tuginenud korduvalt sellele, et laste isa on suheldes temaga agressiivne ja

konfliktne, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus sellele asjaolule oma otsustust rajanud.

Maakohus on pidanud oluliseks anda emale laste ainuhooldusõigus eelkõige põhjusel, et

igapäevaselt hoolitseb laste eest ja kasvatab neid ema ainuisikuliselt, ema on rohkem

pühendunud ning ema hingeline seos lastega on tugevam kui lastel isaga. Seega isegi kui

maakohus oleks tuvastanud, et avaldaja väited laste isa vägivaldsuse kohta on ebaõiged, ei

muutnuks see kolleegiumi hinnangul maakohtu lahendit teistsuguseks.

31. Laste isa väitel oleks maakohus pidanud kohaldama leebemaid meetmeid,

hooldusõiguse täielik üleandmine emale. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga laste isa

määruskaebuses ega eelnevalt kohtumenetluses selgitanud, millist leebemat lahendust oleks

maakohus pidanud kohaldama. Lisaks sellele ei nähtu laste isa seisukohtadest kogu maakohtu

menetluse vältel, mis ulatuses oleks laste huvides hooldusõiguse jätmine isale. Pigem on

kolleegiumi arvates laste isa põhiline mure selles, et tal on soov lastega lihtsalt suhelda, mitte

nende elukorralduse ja hooldusõiguse küsimuste otsustamisel osaleda. Sellele viitab ka laste isa

enda seisukoht, et ta on seniselt laste ema poolt tehtud otsustega rahul. Maakohus selgitas laste

isale korduvalt hooldusõiguse ja suhtlemisõiguse erinevust. Laste isa poolt käesolevas asjas

esitatud suhtlemiskorra määramise avalduse jättis maakohus läbi vaatamata põhjusel, et

samasisuline avaldus on Moskva kohtusse esitatud enne Eesti kohtusse avalduse esitamist.

32. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus ei ole määruses

põhjendanud avaldajale menetlusabina antud 60 euro riigi kasuks lapse isalt välja mõistmist.

Samas ei ole tegemist sellise menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks maakohtu määruse

tühistamise. Juhul, kui hagita menetluses anti menetlusosalisele menetlusabi, võib kohus TsMS

§ 190 lg 6 järgi mõista TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust juhindudes menetluskulud riigituludesse

välja menetlusosaliselt, kelle huvides lahend tehti, või muult menetlusosaliselt, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Samas võib kohus TsMS § 190 lg 7 järgi menetlusosalise mõjuval

põhjusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka omal algatusel vabastada (vt

Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-76-13, p 14). Mitme

menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda,

kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 11.11.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-17-5713, p 14

ning Riigikohtu 02.06.2008 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kuna käesolevas

menetluses osaleb mitu menetlusosalist ja lahend tehti laste isa kahjuks, jättis maakohus

põhjendatult avaldajale menetlusabina antud summa laste isa kanda. Seejuures kohaldas

maakohus ka TsMS § 190 lõiget 7 ja andis lapse isale võimaluse tasuda see summa 15 päeva

jooksul määruse jõustumisest.

33. Harju Maakohtu 12.06.2018 määrusega on kohus rahuldanud osaliselt taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks lõpetades osaliselt XX ja YY ühise hooldusõiguse CC, HH ja EE

suhtes ning andes XX-le üle ainuhooldusõiguse CC, HH ja EE viibimiskoha määramise osas

Tsiviilasi nr 2-18-6823

7 (7)

kuni tsiviilasjas nr 2-18-6140 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Maakohtu määruse

resolutsiooni tuleb täiendada esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamise osas TsMS § 442 lg

5 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659.

34. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluses tekkinud

menetluskulud määruskaebuse esitaja (puudutatud isiku IV) kanda (TsMS § 171 lg 1), v.a riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis on põhjendatud jätta riigi kanda (§ 172 lg 3).

Arvestades, et menetlusosalised ei ole esitanud ringkonnakohtule määruskaebemenetlusega

seotud menetluskulude nimekirju, on põhjendatud märkida, et neil puuduvad menetluskulud,

mida puudutatud isik IV peaks neile hüvitama.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Meeli Kaur