2-18-17962/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande

Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-17962

Tsiviilasi

Triangolo OÜ hagi XX vastu kaasomandi lõpetamise,

kasutuseeliste ja viiviste nõudes ning XX vastuhagi

Triangolo OÜ vastu kulutuste hüvitamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 11.11.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

8375,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuhagis kostja, vastustaja): Triangolo OÜ

(registrikood 14146339), lepinguline esindaja Mihkel

Nukka

Kostja (vastuhagis hageja, apellant): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Helvia Räägel

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju

Maakohtu

11.11.2019

otsus muutmata

ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

Tsiviilasi nr 2-18-17962

2 (7)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Triangolo OÜ esitas 27.11.2018 Harju Maakohtule hagi XX vastu. 05.12.2018

täpsustatud hagiavalduse kohaselt palub hageja aadressil Karukella tee 6-14, Tallinn asuva

korteriomandi kaasomandi lõpetamist selliselt, et korter müüa avalikul enampakkumisel ning

saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Samuti palub hageja

mõista kostjalt välja hageja kasuks kasutuseelised perioodi 01.07.2017 kuni 31.10.2018 eest

summas 5200 eurot ning edasiulatuvalt alates 01.11.2018 igakuiselt summas 325 eurot kuni

Karukella tee 6-14 kaasomandi lõpetamiseni või kaasomandi kasutamise kokkuleppe

sõlmimiseni. Samuti mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis kasutuseeliste hüvitamisega

viivitamiselt 27.11.2018 seisuga summas 290,27 eurot ning edasiulatuvalt alates 28.11.2018

kuni põhinõude (5200 eurot) täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

2. Pooltele kuulub kaasomandina võrdsetes osades Tallinnas Karukella tee 6 asuv eluruum

nr 14 (registriosa nr 14255901). Hageja kanti kinnistusraamatusse korteri 1/2 kaasomanikuna

sisse

25.05.2017 kohtutäitur Toomas Saarma läbiviidud täitemenetluse raames toimunud kinnisasja

enampakkumise tulemusena. 30.06.2017 saatis hageja kostjale nõudekirja korteriomandi

valduse üleandmiseks. Kostja on keeldunud hagejale kuuluva korteri kaasomandi osa valduse

hagejale üleandmisest. Hageja tellis Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ-st eksperthinnangu korteri

tururendi väärtuse väljaselgitamiseks. 19.12.2017 eksperthinnangu nr 5007/1217 HP kohaselt

on Karukella tee 6-14, Tallinn tururendi väärtus 22.08.2017 seisuga 650 eurot kuus. Seega on

hagejale kuuluva ½ kaasomandi osa tururendi (keskmise üüritasu) väärtus 22.08.2017 seisuga

325 eurot kuus.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõude

periood ei ole õige ja hageja nõue ei tugine kehtivale kohtupraktikale. Hea usu põhimõttest

tulenevalt ei saa kasutuseeliseid tagasiulatuvalt nõuda. Esimest korda nõudis hageja kostjalt

hüvitist kasutuseeliste eest 18.10.2017 e-kirjas. Selles kirjas on hageja nõudnud kasutuseeliste

hüvitamist tagasiulatuvalt ning lisatud tabelist nähtub, et ilmselt nõudis hageja hüvitist alates

korteri mõttelise osa omanikuks saamisest. Samas ei olnud hageja lisanud eksperthinnangut,

millele tuginedes ta määras kasutuseeliste suuruse. Kostja palus nimetatud hinnangu saata, kuid

hageja saatis selle alles 06.02.2018, pärast kostja 02.02.2018 meeldetuletust. Hageja sellise

viivituse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda kasutuseeliste hüvitamist perioodi eest enne

06.02.2018.

4. Kasutuseeliste arvestamise alused ei ole õiged. Hageja on esitanud eksperthinnangu,

millest nähtub, et hinnatud on korterit tervikuna, st koos kostjale kuuluva sisustuse ja mööbliga.

Hageja on aga omandanud üksnes mõttelise osa korterist, ilma sisustuse ja sisseehitatud

köögimööblita, mistõttu ei saa hageja arvestada, et tema kaotatud kasutuseeliste arvestamise

aluseks võiks olla möbleeritud korteri üüri suurus. Karukella 6-14 korterit saab mööblita üürile

anda 400 euroga.

Tsiviilasi nr 2-18-17962

3 (7)

5. Hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna ta omandas korteri

mõttelise osa üksnes selleks, et kaasomand lõpetada ja kuni lõpetamiseni teenida sellelt tulu

kasutuseeliste hüvitise näol. Nimetatut kinnitab asjaolu, et hageja sai korteri mõttelise osa

omanikuks 25.05.2017 ja vahetult pärast mõttelise osa omandamist pöördus ta kostja

elukaaslase poole, soovides kaasomand lõpetada.

6. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt kulutuste hüvitamist. Kostja on tasunud korteriühistu

poolt esitatud majandamiskulude arved täies ulatuses. Kaasomandiga seotud kulude summa

perioodil juuni 2017 kuni detsember 2018 oli kokku 2512 eurot (2017. aastal 857,70 eurot ja

2018. aastal 1654,30 eurot). Sellest hageja poolt tasumisele kuuluv osa on hageja kaasomandi

osa suurust (1/2 mõttelist osa) arvestades 1256 eurot.

7. Pooltele kuuluv korter on kindlustatud. Alates 01.11.2017 on kindlustusandja AB

Lietuvos draudimas Eesti filiaal (PZU) ning kindlustusperiood on 01.11.2017 kuni 31.10.2020.

Kindlustusmakse on 75,84 eurot aastas ning vastuhagi esitamise aja seisuga on kostja tasunud

kaks makset - arve nr 3279843 alusel 75,84 eurot (periood 01.11.2017- 31.10.2018) ja arve nr

4402970 alusel 75,84 eurot (periood 01.11.2018 – 31.10.2019), kokku 151,68 eurot. Hagejal

on kohustus tasuda kindlustusmaksetest pool, s.o 75,84 eurot.

Hageja vastuväited vastuhagile

8. Hageja vaidleb kostja esitatud vastuhagile vastu. Kostja ei ole hoolimata korduvatest

hageja palvetest võimaldanud hagejal korterit kasutada ega kehtestada hagejal korteri suhtes

valdust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 alusel ei ole kaasomanik kohustatud kulusid

kandma, kui teine kaasomanik takistab alusetult kaasomandi kasutamist ja valdamist.

9. Korteri eluruumina kasutamisest on hüve saanud üksnes kostja, millest tulenevalt tuleb

kostjal kulud ise kanda. Korteriühistu arvetel kommunaalmaksete all toodud tarbimiskulude

(“küte/sooja vee tsirkulatsioon; muru niitmine, peenarde rohimine, lumetõrje; prügivedu;

üldelekter) ning kindlustuskulu puhul on tegemist kuludega, mida kohustub eelduslikult

kandma üksnes korterit vallanud ja kasutanud kostja. Hageja ei peaks arvel loetletud kõrvalkulu

kandma olukorras, kus hageja oleks saanud korteri kolmandale isikule välja üürida. Korterit

pole hagejal olnud võimalik välja üürida kostjast tuleneval põhjusel.

10. Kostja on kaotanud õiguse kulutuste hüvitamist nõuda. Kostja ei ole hagejat teavitanud

oma väidetavast nõudest ligikaudu kahe aasta vältel. Eeltoodust tulenevalt on kostja andnud

selgelt oma käitumisega mõista, et tal ei ole korteriga seotud nõudeid hageja vastu.

Maakohtu otsus

11. Harju Maakohus rahuldas 11.11.2019 otsusega hagi. Vastuhagi rahuldas maakohus

osaliselt. Hagiga seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja vastuhagiga seotud

menetluskulud 94% ulatuses hageja kanda ning 6% ulatuses kostja kanda.

12. Maakohus leidis, et kaasomandi lõpetamine hageja poolt soovitud viisil on põhjendatud

ja maakohus rahuldas hageja nõude.

13. Samuti leidis maakohus, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue alates 01.07.2017

kuni kaasomandi lõppemiseni on põhjendatud ja rahuldas ka selle nõude. Maakohus märkis, et

tuvastamist on leidnud, et kostja on saanud kasutada poolte kaasomandisse kuuluvast

korteriomandist mõttelisest osast suuremat reaalosa, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt

AÕS § 71 lg 2 alusel kasutuseeliste hüvitamist. Hageja esindaja 30.06.2017 e-kirjast nähtub, et

hageja on kostjale avaldanud, et soovib samuti teostada kaasomandisse kuuluva korteriomandi

valdust, kuid kostja abikaasa on 13.06.2019 e-kirjas avaldanud, et hagejale ligipääsu ei

Tsiviilasi nr 2-18-17962

4 (7)

võimaldata. Täiendavalt on hageja pöördunud 30.06.2017 e-kirjaga kostja poole ning on

selgitanud, et olukorras, kus kostja hagejale korteriomandi valdust ei võimalda, asub hageja

kostjalt üürile vastavat hüvitist nõudma. Kostjale pidi seega hiljemalt 30.06.2017 e-kirjast

teatavaks saama, et hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste väljamõistmist olukorras, kus kostja

hagejale korteriomandi valdamist ei võimalda. Asjas puudub vaidlus, et kostja ei ole käesoleva

hetkeni hagejale korteriomandile juurdepääsu võimaldanud ning valdust on saanud teostada

üksnes kostja oma perekonnaga. 14. Maakohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole antud juhul

hea usu põhimõttega vastuolus.

Hageja omandas avalikul enampakkumisel mõttelise osa kaasomandisse kuuluvast

korteriomandist ning hagejal kui korteri kaasomanikul on õigus talle kuuluva asja valdamiseks.

Olukorras, kus kostja hagejale korteriomandi valdust ei võimaldanud, on hagejal AÕS § 71

lõikega 2 kooskõlas õigus nõuda kasutuseeliste hüvitamist. Asjaolu, kas hageja teadis või mitte,

et korteris elab kostja koos oma perekonnaga, ei oma õiguslikku tähendust kasutuseeliste nõude

lahendamisel. Isegi, kui hageja teadis, et korterit valdab kostja, ei pidanud hageja eeldama, et

korterist mõttelise osa omandamisel ei ole hagejal õigus rakendada seadusest tulenevat nõuet

valduse saamiseks või alternatiivselt kasutuseeliste hüvitamiseks. Hageja on vahetult pärast

korteriomandi mõttelise osa omandamist soovinud korteriomandi valdust saada ning hoiatanud

kostjat, et juhul, kui seda ei võimaldata, esitab hageja hüvitise nõude. Maakohtu hinnangul ei

ole hea usu põhimõttega vastuolus see kui äriühing soovib kinnisasja mõttelise osa

omandamisel seda valdama asuda või selle kaudu täiendavat tulu teenida.

15. Maakohus on seisukohal, et hageja kasutuseeliste nõue on põhjendatud summas 325

eurot kuus. Hageja on 19.12.2017 eksperthinnanguga tõendanud, et samaväärse kaasomandisse

kuuluva korteriomandi üür on 650 eurot kuus. Seejuures on ekspert võtnud arvesse mitte kogu

mööblit, vaid üksnes kohtkindlat sisustust, mis on korteriomandiga püsivalt ühendatud.

Maakohtu hinnangul puudub mõistlik alus eeldada, et korteriomandi väljaüürimine toimuks

ilma kohtkindla mööblita, sealhulgas ilma köögimööblita.

16. Maakohus leidis, et kuna kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust,

tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue summas 290,27 eurot, samuti edasiulatuv viivisenõue.

17. Vastuhagi osas leidis maakohus, et kostja nõue majandamiskulude hüvitamise osas on

põhjendatud, kuna hageja on AÕS § 75 lg 1 alusel kohustatud kandma korteriomandiga seotud

koormatisi ja kulusid sõltumata sellest, kas hageja on saanud korteriomandit vallata. AÕS § 75

lõikest 1 ei nähtu eeldust, et kaasomanik on kulutuste hüvitamiseks kohustatud üksnes juhul,

kui ta ise kaasomandisse kuuluvat eset valdab. Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata osas,

millega kostja taotleb hagejalt kindlustusmaksete hüvitamist. Ehkki AÕS § 75 lg 1 alusel

kandmisele kuuluvaks kohustuseks saab olla ka kindlustusmakse, tuleb silmas pidada, et ühise

asja koormamiseks on vajalik AÕS § 74 kohaselt kõigi kaasomanike nõusolek. Antud juhul ei

ole kostja väitnud ega tõendanud, et kaasomandisse kuuluva korteriomandi osas

kindlustuslepingu sõlmimiseks oli olemas ka hageja nõusolek. Hageja on samas avaldanud, et

tema nõusolek kindlustusmaksete tasumiseks puudub.

18. Kostja on oma nõude esitanud seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul ning

maakohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et

kostja poolt nõude esitamine aegumistähtaja jooksul on vastuolus hea usu põhimõttega. Üksnes

asjaolu, et kostja ei olnud varasemalt avaldanud, et soovib esitada korteriomandiga seotud

kulutuste nõuet, ei muuda kostja käitumist vastuoluliseks ega võimaldanud hagejal eeldada, et

kostja vastava nõude esitamisest loobub.

Tsiviilasi nr 2-18-17962

5 (7)

19. Maakohus tasaarvestas väljamõistetud summad TsMS § 445 lg 1 alusel ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 3944 eurot.

Apellatsioonkaebus

20. Maakohtu otsuse peale esitas kostja 13.12.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kasutuseeliste hüvitamise

ja viivise nõudes ning jättis rahuldamata vastuhagi kindlustuskulude hüvitamise nõudes

ning palub teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi kasutuseeliste hüvitamise ja viivise

nõudes rahuldamata ning rahuldada täielikult kostja vastuhagi.

21. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust ning see

on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse.

22. Maakohus ei ole analüüsinud kostja vastuväidet selle kohta, et perioodi eest alates

01.07.2017 kuni 06.02.2018 esitatud nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, millega on

maakohus rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Hageja saatis kostjale kasutuseeliste suuruse

kohta eksperthinnangu alles 06.02.2018, millest eelneva perioodi osas ei saa hageja kostjalt

hüvitist nõuda.

23. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue on

põhjendatud summas 325 eurot kuus. Kuna kostja esitas üürihinna suuruse osas 2 tõendit,

milles üürihind on sama, oleks maakohus pidanud eelistama kostja tõendeid. Maakohus

pole arvestanud, et kostja tõend on esitatud 1,5 aastat hiljem, mistõttu on kostja tõend

uuema seisuga. Maakohus võttis ebaõigesti arvesse, et korteri üürimisel tuleb arvestada

selle üürimist koos köögimööbliga. Puudub alus arvata, et korterit ei saaks välja üürida

köögimööblita. Hinnata tuleks korterit ilma igasuguse mööblita. Vastasel juhul jääb kostja

halvemasse olukorda, kuna on korteri sisustanud.

24. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja nõude kindlustuskulude hüvitamiseks.

Kindlustus on kaasomanike huvides ning tegemist on asja säilitamiseks ja selle

alalhoidmiseks vajaliku kulutusega, mida peavad kandma kõik kaasomanikud.

Vastustaja seisukoht

25. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

26. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi kostja suhtes

kasutuseeliste hüvitamise ja viivise nõudes ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5200 eurot

(otsuse resolutsiooni p 3), kasutuseeliste hüvitise 325 eurot kuus alates 01.11.2018 kuni

kaasomandi lõppemiseni (resolutsiooni p 4), viivised 290,27 eurot (resolutsiooni p 5) ja viivised

alates hagi esitamisest (resolutsiooni p 6). Samuti vaidlustas kostja maakohtu otsuse vastuhagi

osaliselt rahuldamata jätmise osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja

mõistmata kindlustuskulud 75,84 eurot (resolutsiooni p-d 8 ja 9). Samuti vaidlustas kostja

menetluskulude jaotuse.

Pooled ei vaidlustanud otsust osas, millega maakohus rahuldas hageja kaasomandi lõpetamise

nõude (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning rahuldas osaliselt vastuhagi summas 1256 eurot

(resolutsiooni p 9). Maakohtu otsus on vaidlustamata osas jõustunud. Ringkonnakohus

kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Tsiviilasi nr 2-18-17962

6 (7)

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1).

28. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s

8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus

mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt

ka teinud. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on

otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654

lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

29. TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

30. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus ei ole analüüsinud kostja vastuväidet

selle kohta, et perioodi eest alates 01.07.2017 kuni 06.02.2018 esitatud nõue on vastuolus hea

usu põhimõttega. Maakohus analüüsis otsuse punktides 18-21 kostja teadlikkust hageja valduse

ja kasutuseeliste hüvitamise nõudest ning leidis põhjendatult, et kostjale pidi hiljemalt

30.06.2017 e-kirjast teatavaks saama, et hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitamist. Ehkki

maakohus sõnaselgelt ei väljendanud enda seisukohta, et hageja nõue ei saa olla hea usu

põhimõtte vastane tulenevalt sellest, et hageja kostjale alles 06.02.2018 eksperthinnangu saatis,

nähtub selline maakohtu hinnang üheselt ja arusaadavalt otsuses toodud arutluskäigust.

Maakohus märkis otsuses, et põhjendamatu on kostja vastuväide, et hagejal on õigus hüvitist

nõuda alles alates 06.02.2018, kui hageja edastas kostjale üüri suuruse osas eksperthinnangu.

Maakohtu hinnangul pidi kostja koheselt arvestama, et juhul, kui ta keeldub hagejale

korteriomandile juurdepääsu võimaldamisest, tuleb tal tasuda turu keskmisele hinnale vastavaid

kasutuseeliseid. Kolleegium leiab, et hea usu põhimõttega ei ole vastuolus kaasomaniku selline

käitumine, mille puhul ta kõigepealt teatab valduse nõudest ja selle võimaldamata jätmisel

hoiatab kasutuseeliste hüvitamise nõude esitamisega, kuid esitab nõude ja selle suuruse

arvutamise alused hiljem.

31. Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kuna kostja esitas

kasutuseeliste suuruse osas 2 tõendit, millest nähtub ühesugune keskmine üürihind, siis oleks

maakohus pidanud eelistama neid kahte tõendit ühele hageja omale. Kolleegium märgib, et

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Tõendite

hindamine toimub kohtu siseveendumuse kohaselt ja see ei sõltu sellest, kes esitab tõendeid

rohkem, vaid sellest, kas konkreetne tõend omab siseveendumuse kujunemisel oma sisu poolest

olulisemat rolli kui mingi teine tõend. Maakohus leidis põhjendatult, et puudub mõistlik alus

eeldada, et korteriomandi väljaüürimine toimuks ilma kohtkindla mööblita, sealhulgas ilma

köögimööblita. Sellise lähtekohaga oli maakohtule esitatud ainukeseks tõendiks hageja tõend,

mistõttu maakohus põhjendatult ei võtnud aluseks kostja tõendeid, milles ei olnud mööbli

olemasolu arvestatud. Antud olukorras ei oma kolleegiumi hinnangul üürihinna selgitamisel

tähtsust ka see, et kostja tõend on 1,5 aasta võrra uuem.

Tsiviilasi nr 2-18-17962

7 (7)

32. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et ta satub koos mööbliga korteri üürihinna

arvestamisel halvemasse olukorda, kuna on korteri sisustanud ja mida eksklusiivsem on

sisustus, seda kõrgemat hüvitist saaks hageja nõuda. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Korteri

üüri turuhinna leidmisel on oluline mitte see, kui luksuslik on antud konkreetse korteri sisustus,

vaid see, millises seisundis on võimalik korterit välja üürida ja mis kulutusi selleks tuleb teha.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et üldjuhul ei ole elamispinna üürile andmine köögimööblita

reaalselt teostatav. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 järgi võib kaotatud

kasutuseeliste eest saadava kahjuhüvitise arvestamisel olla lähtekohaks kasu, mida hüvitise

nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt

Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 13; 30. novembri 2005 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 28; 13. juuni 2005. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, pd 15, 16

ja 19). Olukorras, kus korteris puudub kohtkindel köögimööbel, on selle paigaldamine sellisel

juhul kasu saamiseks vajalikuks kulutuseks, mida on korteri välja üürimisel vajalik vältimatult

teha ning antud kulutust tuleks ikkagi kasu puhul arvesse võtta.

33. Maakohus leidis kolleegiumi arvates õigesti, et kindlustuskulude hüvitise nõudmiseks

oleks pidanud olema eelnev kaasomanike kokkulepe. Kindlustuslepingust tulenevad maksed on

kuluks, mida kaasomanikul tuleb kanda, kuid tegemist on ühise asja koormamisega ning selleks

on vajalik AÕS § 74 kohaselt kõigi kaasomanike nõusolek. Kostja ei ole tuginenud sellele, et

kaasomanike vahel oleks olnud kokku lepitud Karukella tee 6-14, Tallinn asuva korteriomandi

kindlustuslepingu sõlmimises.

34. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

35. Kuna maakohus ei ole otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud,

määrab need kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav