2-20-2008/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17.aprill 2020.a. , Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-2008

Tsiviilasi

C.S (C.S) hagiavaldus Q.G (C.S) vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C.S, isikukood XXX ; elukoht XXX-i, XXX ;

Hageja seaduslik esindaja: L.E, isikukood XXX, elukoht XXX-i,

XXX; e-post:

Kostja: Q.G, isikukood XXX, elukoht, XXX-i,, XXX;

e-post:

Kohtuistungi toimumise aeg

6.aprill 2020.a.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Q.G-lt tagasiulatuvalt alates 03.04.2019 kuni 31.03.2020 (kaasa arvatud) elatis

alaealise lapse C.S-i (isikukood XXX ) kasuks ühekordse summana 2134 (kaks tuhat ükssada

kolmkümmend neli) eurot.

3. Välja mõista Q.G-lt alates 01.04.2020.a. alaealise lapse C.S-i (isikukood XXX ) kasuks

elatis kuni C.S-i täisealiseks saamiseni 30.jaanuaril 2031.a. igakuiselt 165 (ükssada

kuuskümmend viis) eurot, kuid mitte vähem kui 56 % poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast.

4. Elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kuu eest ette L.E

arveldusarvele xxx.

5. Toimetada kohtuotsus kätte hageja seaduslikule esindajale ja kostjale.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 17.aprillist 2020.a.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

L.E alaealise lapse C.S-i seadusliku esindajana on esitanud kohtule hagiavalduse Q.G-lt

elatise väljamõistmiseks alates 3.aprillist 2019 alaealise lapse ülalpidamiseks kuni lapse

täisealiseks saamiseni igakuiselt miinimumsummas, s.o poolele Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärale vastavas summas.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole Q.G last toetanud mitte mingilgi moel, vaid on

sellest keeldunud. Lapse igakuised kulud on hagiavalduse järgi 465 eurot, kohtuistungil on

hageja esindaja selgitanud, et lisanduvad veel „jooksvad kulud“ Talveperioodil moodustavad

eluasemekulud, s.o keskküte, vesi, kanalisatsioon ja prügivedu üle 200 euro, suvel on need

kulud väiksemad. Eluasemekulud jagunevad kolme pereliikme peale. Lasteaiatasu on 50-60

eurot, laps saab lasteaias kolm korda päevas süüa. Lisaks on kulutused toidule 100 eurot.

Kostja vastuväited ja hagejate seisukohad kostja vastuväidete suhtes

Kostja on 9.märtsil 2020.a. esitatud vastuses hagile kinnitanud, et on nõus maksma C.S-ile

elatist, kuid elatise suuruse määramisel palunud arvestada, et tema sissetulekuks on ainult

töövõimetustoetus.

Kohtuistungil selgitas kostja, et tema regulaarseks sissetulekuks on toetus töötukassast ja

sotsiaaltoetus. Töötasu on olnud hooajaline, kostja töötas tähtajalise töölepinguga

sügisperioodil xxx traktoristina. Väljaminekud on küttekulu, kütusekulu autole ja traktorile,

toidukulu. Aastas kulub küttepuudele ca 675 eurot, majas elab kostja koos oma emaga.

Autole kulub kütust, kuna lähim apteek ja perearst asuvad 14 ja 15 km kaugusel.

Lapsele elatise mittemaksmist põhjendab kostja asjaoluga, et ta on varasemalt aastaid

toetanud L.E lapsi, keda nende isad ei toetanud. Lisaks on L.E käitunud kostja suhtes

vägivaldselt, lõhkunud autot ja verandat. Seetõttu ei ole kostja tahtnud elatist maksta, kuigi

saab aru, et tal on lapse ees kohustused.

Kostja väitel ostis ta endale 2019.a. septembris auto, mille eest tasus metsa müügist saadud

rahaga. Kostjal on kaasomandis kinnistu, millel kasvavat metsa ta on müünud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et C.S-i hagi elatise väljamõistmiseks Q.G-lt kuulub rahuldamisele osaliselt.

Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101,

102 ja 108.

Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama

õigustatud isikuks.

PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

2 (4)

PKS § 102 lg 1 on öeldud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas ei vabane vanemad osundatud

sätte kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud

olukorras, peab ta PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Osundatud sätte kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel

siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 1 tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline

nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine

protokollitakse.

Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et Q.G on 30.jaanuaril 2013.a. sündinud C.S-i

isa ning L.E on nimetatud lapse ema.

Q.G on omaks võtnud asjaolu, et ta on kohustatud lapsele ülalpidamist andma, kuid ei ole

seda teinud.

Vaidlus on asjaolu üle, kas esineb asjaolusid, mis võimaldavad elatist vähendada alla seaduses

sätestatud miinimummäära.

Q.G kontoväljavõttelt ajavahemiku 03.09.2019– 02.04.2020 kohta nähtub, et tema

sissetulekuks on viimase seitsme kuu jooksul olnud igakuine sotsiaaltoetus 41,17 eurot,

puuduva töövõime toetus keskmiselt 191,35 eurot ja 2019.a. sügisel kahel korral saadud

töötasu kokku 337,53 eurot. Jättes arvestamata sotsiaaltoetuse, mis on sihtotstarbeliselt ette

nähtud isikule tema puudest tingitud kulutuste hüvitamiseks on Q.G keskmine kuusissetulek

239,56 eurot. Kuna tema suhtes on inkassonõue 5965,04 eurot, kannab ta suurema osa

kontole laekuvatest summadest oma ema C.S-i kontole, mille vahendusel sooritab tehinguid

oma igapäevavajaduste rahuldamiseks. Kohtule esitatud C.S-i kontoväljavõte tõendab

nimetatud asjaolu. Lisaks on Q.G kandnud oma kontolt rahasummasid E.A kontole, mis on

Q.G ütluste kohaselt E.A.lt laenatud raha tagastused.

Q.G varalise seisundi hindamisel võtab kohus arvesse, et talle kuulub mõtteline osa

kinnisasjast, millelt on võimalik saada tulu. Q.G on kinnitanud kohtuistungil kinnistul

kasvava metsa/ülestöötatud puidu müüki ja sellest saadud vahendite eest sõiduki ostmist. Q.G

kasvatab kinnistul enda tarbeks kartulit ja köögivilju.

Hageja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et ka temal on osaline töövõime – 50 % ulatuses.

Hageja esindaja töötasu on kuni 900 eurot ning lisaks hagejale on tal ka teine alaealisest

ülalpeetav.

Hinnates kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et kostja on jätnud mõjuva

põhjuseta täitmata lapse ülalpidamiskohustuse, seega esineb alus elatise väljamõistmiseks.

Kohus on seisukohal, et kostjal esineb asjaolu, mille alusel on võimalik vähendada alaealise

lapse kasuks väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, s.o pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära- osaline töövõime puudumine. Samas on kostjal

kohtu hinnangul võimalik ka osalise töövõime puhul töötada ja saada rohkem sissetulekut,

3 (4)

kui ainult Eesti Töötukassast saadav hüvitis, arvestades, et kostja on ajutiselt töötanud

põllumajandusettevõttes. Üldteadaolevalt vajatakse käesoleval ajal põllumajanduses tööjõudu

ning kostjal tuleb leida võimalus, et tagada oma kohustuste täitmine alaealise lapse ees.

Kostja põhjendused elatise mittemaksmiseks seonduvalt lapse teise vanema käitumisega on

asjassepuutumatud.

Elatise suuruse määramisel võtab kohus aluseks 2020.a. veebruaris avaldatud uuringu “Lapse

vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande. Uuringu tulemuste kohaselt oli lapse

minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus

(standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Sealhulgas 7-13

aastase lapse ülalpidamiskulu kuus oli 333 euro, ehk 166,5 eurot ühe vanema kohta.

Arvestades, et lapse vajaduste rahuldamiseks saab kasutada ka vanemale makstava riikliku

peretoetuse vahendeid - 60 eurot kuus, ehk 30 eurot vanema kohta, peab kohus põhjendatuks

kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatisena 165 eurot.

Nimetatud elatise suurus moodustab 56 % seaduses sätestatud elatise miinimummäärast.

Kohus mõistab elatise välja PKS § 101 lg 2 alusel muutuva suurusena, määrates ette kindlaks,

et elatis ei või olla väiksem, kui 56 % PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määrast (poolest

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast).

Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatusvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 3.aprillist 2019.a., Kuna

kostja ei ole selle aja jooksul lapsele ülalpidamist andnud, tuleb kostjalt tagasiulatuvalt välja

mõista elatis 2134 eurot. Kohus on tagasiulatuva elatise summa hulka arvanud ka 2020.a.

aprillikuu elatise, mis tuli PKS § 100 lg 4 alusel tasuda ette märtsikuus. 2019.a. aprillikuu

eest tuli tasuda 154 eurot (28 päeva x 5,5 eurot) ning alates 1.05.2019 – 31.03.2020 (12 x

165) 1980 eurot.

Elatise maksmise kohustus käesoleva kohtuotsuse alusel on kostjal kuni lapse täisealiseks

saamiseni. Vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele tuleb elatis kanda L.E kontole.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

4 (4)