2-19-123948/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

17. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-123948

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. veebruari 2020. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. veebruari 2020. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-19-

123948 osas, milles maakohus jättis Aktsiaseltsile PlusPlus Capital välja mõistmata

menetluskulud 225 eurot ületavas osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendada XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capitali kasuks väljamõistetud menetluskulusid 144 euro võrra.

3. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Tagaseljaotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

4.2. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 1049

eurot, intress 90,47 eurot, lepingu haldustasu 9,90 eurot, sissenõudekulud 35

eurot ja seisuga 4. detsember 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 241,41

eurot.

4.3. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlgnevuse

tasumata osalt (1049 eurot) 0,065753 % päevas alates 5. detsembrist 2019 kuni

XX poolt põhinõude kohase täitmiseni.

4.4. Jätta menetluskulud XX kanda.

4.5. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 369

eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 144 eurot (käibemaksuga) lepingulise

esindaja kulud.

2 (4)

4.6. Mõista

XX-lt

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

kasuks

välja

viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude, s.o 369 euro

tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

4.7. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.

4.8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4.9. Toimetada XX-le otsus kätte avalikult. Kohtuotsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 2. septembril 2019 Pärnu Maakohtule

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

XX

(kostja)

vastu

1453,66

euro

saamiseks.

Makseettepanekut ei olnud võimalik kostjale kätte toimetada ja asi anti üle Harju Maakohtule

hagimenetluse alustamiseks.

2. Hageja esitas 4. detsembril 2019 hagi Harju Maakohtule, milles palus mõista kostjalt enda

kasuks välja põhivõla 1049 eurot, intressi 90,47 eurot, lepingu haldustasu 9,90 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 241,41 eurot ja edasiulatuva

viivise 0,065753% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja esitas avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja, Klick Eesti AS ja AS Inbank (pank) osamaksetega

tasumise müügilepingu nr K09529 (müügileping), mille kohaselt ostis kostja Klick Eesti AS-

ilt Apple iPhone X 64 GB (nutitelefoni) maksumusega 1099 eurot, intressimääraga 19,9 %

aastas. Pooled leppisid kokku, et müügilepingust tulenevad nõuded loovutab Klick Eesti AS

pangale. Kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu ütles pank 19. detsembril 2018 müügilepingu

üles. 21. detsembril 2018 loovutas pank oma nõude kostja vastu hagejale.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulud 645 eurot, sh 420 eurot (käibemaksuga) lepingulise esindaja kulud ja 225 eurot

riigilõiv, samuti viivise menetluskulude hüvitiselt. Hageja esindajal kulus toiminguteks kokku

3,5 tundi, sh dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks 1,5 tundi ning hagiavalduse

koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi. Esindaja töötunni hind oli 100 eurot.

3. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 317 lg 12 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile

ei vastanud.

Maakohtu otsus

4. Harju Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2020. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 1049 eurot, intressid 90,47 eurot, lepingu haldustasu 9,90 eurot,

3 (4)

sissenõudmiskulud 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 241,41 eurot ja põhivõlalt

edasiulatuva viivise 0,065753 % päevas kuni selle kohase täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 225 eurot (riigilõivu) koos seaduses sätestatud määras viivisega. Maakohus

hindas hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et

õigusabiteenuse kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult eesmärgiga see

realiseerida, ei ole põhjendatud. Sellega luuakse võlgnikule kunstlikult ja põhjuseta rahalisi

kohustusi. Igal juhul ei ole põhjendatud sisult lihtsa avalduse koostamise tasu taotletud mahus.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja palub maakohtu tagaseljaotsuse tühistada osas, millega jäeti hageja lepingulise

esindaja kulud välja mõistmata ja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on hageja õigusabikulud 420 eurot (käibemaksuga) täies

ulatuses põhjendatud, isegi arvestades selliste hagide tüüpilisust. Hageja esitas kohtule hagi

krediidilepingust tuleneva võlanõudega. Hagi ettevalmistamisel tuli analüüsida lepingut,

arvestada võlanõude summad ja uurida kohtueelset menetluskäiku. Hagi koostamine eeldab ka

õigusalast analüüsi, nõustamist ja tõendite kogumist. Maakohus on õigusabikulude hindamisel

rikkunud oma diskretsiooni ja kohaldanud materiaalõigust valesti. Maakohtu seisukoht on

vastuolus väljakujunenud Riigikohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu praktikaga. Hageja tegevus

on äriregistri kohaselt investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse.

PlusPlus Legal OÜ tegevus on muud juriidilised toimingud. Hagejal ei ole juriste ja ta ei saa

ennast ise esindada. Maakohus on ka varem eksinud õigusabikulude väljamõistmisel.

6. Apellatsioonkaebus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte TsMS § 317 lg

12 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja apellatsioonkaebusele ei

vastanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel tagaseljaotsus tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud välja

mõistmata 225 eurot ületavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab tagaseljaotsust osas, millega

maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulud 420 eurot

(käibemaksuga).

9. Kolleegium märgib, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust

hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56).

Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel rikkunud diskretsiooni, jättes kulud vastaspoolelt välja mõistmata

olukorras, kus hageja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s

2 sätestatud nõuetele.

9.1. Maakohus leidis, et lepingulise esindaja kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude

kolmandalt isikult, ei ole põhjendatud. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab

menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Praeguses asjas on see eeldus

täidetud. Nõuete loovutamine ja omandamine on majanduskäibes tavapärane. TsMS § 217 lg 1

4 (4)

järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise

esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadusest ei tulene, et praeguses asjas

esineb lepingulise esindaja kasutamise keeld.

9.2. Samuti leidis maakohus, et arvestades asja mahtu ja keerukust ei ole hageja lepingulise

esindaja hagiavalduse koostamisele kulunud aeg põhjendatud. Samas ei hinnanud maakohus,

mis võiks olla menetluses tehtud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu. Ringkonnakohus

saab asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha menetluskulude

kindlaksmääramise osas uue otsuse, hinnates TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt hageja lepingulise

esindaja kulusid.

Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik

ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja

kohtule esitamiseks üks tund ja 30 min. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega ja

hagiavalduse koostamine ei eelda mahukate dokumentide läbitöötamist. Ka hageja lepinguline

esindaja on möönnud, et tegemist on nn tüüpilise masshagiga.

9.3. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr

3 2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Esindaja töötunni hind 100 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab

ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (käibemaksuta).

Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

9.4. Lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga. Hageja on

hagiavalduses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

Eelnevat arvestades on hageja menetluskulud kokku (225 + 144) 369 eurot. Ringkonnakohus

jätab hageja taotluse rahuldamata 276 euro ulatuses.

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler