1-08-10199/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-10199

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26 märts Jõgeva 2010 a kohtumaja (istungi 17.03.2010.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-10199 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Evelin Merilaine Taotlus

H.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu H.B

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht

vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta H.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

H.B on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06 8.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1- .0

08-10199 KarS § 263 p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning karistuseks on KarS § 64 alusel mõistetud 2 aasta vangistust. t KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna

Linnakohtu 22.12.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 7 kuud 6 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti

2 aastat 7 kuud 6 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23 5.2008 .0 .a ja lõpeb Tingimisi enne tähtaega 28.12.2010.a. vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.02.2010 03.02.2010.a edastas Tartu Vangla .a.

2 (3)

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 17.03.2010 seisuga on .a H.B kandmata karistusaeg 9 kuud 11 päeva vangistust. H.B on varem kriminaalkorras karistatud 9 korral:

1) 29.07.1986.a Rapla Rajooni Rahvakohtu poolt ENS

V KrK § 88 lg 3 ja § 139 lg 2 p 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust;

2) 23.01.1987.a Rapla Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2, § 140 lg 2 p 1, 3, 4 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust;

3) 02.04.1992.a Tallinna Linnakohtu poolt ENSV KrK

§ 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi 1 aasta

10 kuud vabadusekaotust;

4) 22.12.1993.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 115 lg 2 p 1, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust;

5) 29.10.1996.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust;

6) 05.05.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust;

7) 29.08.2000.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust;

8) 26.03.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga;

9) 22.12.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8, § 200 lg 2 p 7 § 25 - lg 2 järgi 3 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 järgi 5 aastat 9 kuud

16 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab H.B tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna ta vajab vabaduses suunamist ja kontrolli.

Vangla iseloomustusest nähtub, et H.B uute kuritegude toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on väga kõrge ja vangla ei toeta ennetähtaegset vabanemist.

Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna kannab karistust H.B kuritegude eest, mis toime pandud katseajal. Vanglas on teda karistatud distsiplinaarkorras.

Positiivsena võib välja tuua selle, et ta on vanglas läbinud eluviisi treeningu ja osalenud sotsiaalprogrammis, enda sõnul on ka töötanud vanglas. Samas, vabaduses viibitud perioodid on jäänud lühiajaliseks, ta on sooritanud uued kuriteod. H.B ise leiab, et teda võiks vabastada enne tähtaega. Ta on vangistuses viibinud oma elus väga pikka ja vabaduses lühikest aega. Viimase vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalprogramme ja tal on elus uued sihid. Peale eelmist vabanemist ta abiellus ja abikaasa ootab teda ning on valmis igati toetama. Kindlat töökohta kinnipeetav ei oska öelda, kuid on kindel, et vabanedes ei oleks töö leidmine probleem. H.B märgib, et ta ei saa minevikku muuta, kuid tulevikku saab ja palub anda selleks võimalus.

KarS § 76 lg kohaselt võib

2 p 2 kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. H.B on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et H.B ennetähtaegseks vabastamiseks puudub alus. Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline

3 (3)

soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. on varem

H.B

korduvalt (üheksal korral) kriminaalkorras karistatud, vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks ta vabastada tingimisi enne tähtaega. H.B aga ei kasutanud antud võimalust ja pani vaid viie kuu möödumisel peale vabanemist toime uued kuriteod, mistõttu mõisteti täiendav karistus ja pöörati eelmise karistuse kandmata osa uuesti täitmisele. Eelnev seab kahtluse alla H.B sobivuse kriminaalhooldusele. Ka ei saa jätta tähelepanuta kinnipeetava objektiivset käitumist vangistuse ajal. Tõsi, ta on osalenud programmides, õppinud ja väidetavalt analüüsinud oma varasemat käitumist, kuid samas on teda vangistuse ajal hem kui aasta tagasi, distsiplinaarkorras karistatud , vä

10 päeva kartseriga. Eelnev näitab,

et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. On positiivne, et H.B teadvustab endale, et tema ise saab muuta oma tulevikku ja on selleks tegelenud vangistuses probleemidega, mis on viinud ta kuritegelikule käitumisele ning see, et vabaduses on teda ootamas inimesed, kes on valmis teda igakülgselt aitama. Kõik see võiks olla H.B-le abiks ka siis, kui ta vabaneb peale karistuse tähtaja lõppemist.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg - -st 3.

Kohtunik