2-20-2210/68 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O HT UM Ä ÄR U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Ilona Põld

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2020. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2210

Tsiviilasi

HHLP OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

09.03.2020

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: HHLP OÜ (endise nimega Reset

Eesti OÜ (registrikood 12707147, e-post: x@reset.ee);

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri

Sirel (e-post:juri.sirel@sirel.com)

Ajutine

pankrotihaldur:

Jüri

Truuts

(e-post:

truuts@autente.ee)

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada HHLP OÜ (registrikood 12707147) ) pankrotiavalduse menetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida HHLP OÜ kahe kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts alates HHLP OÜ äriregistrist

kustutamisest.

4. Määrata HHLP OÜ dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige X X X, (isikukood

xxx).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Jüri Truuts tasu suuruseks 2385,00 eurot

(käibemaks ei sisaldu ega lisandu) ja välja mõista nimetatud summa võlgnikult HHLP

OÜ.

6. Ajutise halduri tasu maksta välja OÜ-le B2C Konsult, registrikood 10504196,

arvelduskonto xxx.

7. Tulenevalt PankrS § 29 lg 2 II lausest kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud

kulutused.

8. Hüvitada ajutise halduri tasu võlgniku arvelduskontol xxx olevate rahaliste vahendite

arvelt 1 416,51 eurot ja kanda see summa OÜ B2C Konsult, arvelduskontole xxx.

9. Ülejäänud osas hüvitada ajutise halduri tasu võlgnikule kuuluva muu vara arvelt, sh

vara arvelt, mis on kolmanda isiku - endise üürileandja x OÜ, aga ka muude isikute

valduses.

10. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

11. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

12. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

13. Saata

määrus

täitmiseks

Riigi

Tugiteenuste

Keskusele

ja

teadmiseks

Rahandusministeeriumile.

Edasikaebekord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist

(PankrS § 5 lg 3). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise

määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi

taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava

ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse

(TsMS § 191 lg 1).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja

§ 442 lg 6).

Asjaolud

10.02.2020. a esitas HHLP OÜ Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks Harju

Maakohtu 26.02.2020 määrusega kohus algatas pankrotimenetluse ning määras ajutiseks

pankrotihalduriks Jüri Truutsi.

Ajutine haldur esitas 07.03.2020 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg-s

2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjustest. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt võlgnikul vara on umbes 2300

eurot ning võlgnikul on kohustusi vähemalt 454 230,89 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri

hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Kohtuistungil 09.03.3020 jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Avaldaja jäi esitatud

avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti, kui võlausaldajatest

või kolmandatest isikutest maksab keegi kulude katteks deposiiti 5500 eurot.

Harju Maakohtu 10.03.2020 määrusega kohus määras võlgniku pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 06.04.2020 kohtu

deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot. Harju Maakohtu 17.03.2020 määrusega kohus

määras

võlgniku

pankrotimenetluse

raugemise

vältimiseks

massikohustuste

ja

pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 06.04.2020 kohtu deposiiti makstava summa

suuruseks 4500 eurot. Kohus pikendas deposiidi tasumise tähtaega kuni 14.04.2020. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4

sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ja

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt

454 230,89 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused ning

võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt

maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus määras võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu

lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide

hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme X X X.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse

füüsilisest

isikust

ettevõtjana

ning

ta

on

käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 26,50 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2385,00 eurot (tunnitasuga

90 eurot). Kohus leiab, et arvestades töö mahtu on ajutise halduri töötasu põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri tasu 2385,00 eurot (käibemaks ei sisaldu

ega lisandu).

Tulenevalt PankrS §29 lg 2 II lausest kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi

vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus

määrab hüvitada ajutise halduri tasu võlgniku arvelduskontol x olevate rahaliste vahendite

arvelt 1 416,51 eurot ja ülejäänud osas hüvitada ajutise halduri tasu võlgnikule kuuluva muu

vara arvelt, sh vara arvelt, mis on kolmanda isiku - endise üürileandja x OÜ, aga ka muude

isikute valduses.

PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab tasu tasumise OÜ-le B2C

Konsult, registrikood 10504196, arvelduskonto x.

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu

registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on

tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja

7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne

registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt

kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik