2-19-1866/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14.04.2020, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-1866

Tsiviilasi

Lariaare

OÜ

hagi

Glass

Interior

OÜ

vastu

10 992,63 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

12 524,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lariaare OÜ (registrikood 11116094, asukoht

Tööstuse 47, 10416 Tallinn), seaduslikud esindajad

juhatuse liikmed L Š (isikukood xxxx) ja K V (isikukood

xxxx);

Hageja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (isikukood

38506290270,

Nõustamisteenused

OÜ,

e-post

kuldar@noustamisteenused.ee);

Kostja: Glass Interior OÜ (registrikood 14031582,

asukoht

Laki

14a,

10621

Tallinn,

e-post

info@glassinterior.ee), seaduslik esindaja juhatuse liige I

L (isikukood xxxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott Saame

(Advokaadibüroo

Concordia,

e-post

ott.saame@concordia.ee).

Asja läbivaatamine

18.09.2019 kohtuistungil, kus osalesid hageja seaduslikud

esindajad L Š ja K V, hageja lepinguline esindaja Kuldar

Kirt ning kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott

Saame;

kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja avaldus hagist osaliseks loobumiseks ja lõpetada seetõttu

tsiviilasjas menetlus hageja nõudes 8 789,48 euro ulatuses. Hageja ei ole loobunud

ülejäänud nõudest, s.o põhinõudest 2 203,15 eurot ja viivisenõudest.

2. Rahuldada

hageja

15.10.2019

taotlus

hagi

tagamisel

tasutud

tagatise

tagastamiseks ja selleks kanda 582,28 eurot Lariaare OÜ arvelduskontole nr xxxx.

3. Mõista kostjalt Glass Interior OÜ-lt (registrikood 14031582) hageja Lariaare OÜ

(registrikood 11116094) kasuks välja töövõtulepingust tulenev põhivõlg 362,45

eurot.

4. Mõista kostjalt Glass Interior OÜ-lt (registrikood 14031582) hageja Lariaare OÜ

(registrikood 11116094) kasuks välja viivis ajavahemiku 28.07.2018 – 14.10.2019

eest summas 890,62 eurot ja alates 15.10.2019 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras summast 362,45 eurot kuni põhivõla 362,45 euro

tasumiseni.

5. Hagi jääb rahuldamata 1 840,7 euro ulatuses.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

6.2.

Mõista kostjalt Glass Interior OÜ-lt hageja Lariaare OÜ kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 1 770 eurot (s.o riigilõiv 450 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 1 320 eurot).

6.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskulude hüvitiselt (1 770 eurolt) hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Lariaare OÜ (hageja) esitas 04.02.2019 Harju Maakohtule hagi Glass Interior OÜ (kostja)

vastu 10 992,63 euro ja viivise nõudes. Hagi sisaldas hagi tagamise avaldust.

2. Kohus jättis 06.02.2019 määrusega avalduse hagi tagamiseks rahuldamata.

3. Kohus jättis hagi 07.02.2019 käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja

täpsustas hagi 15.02.2019.

4. Kohus võttis hagi 19.02.2019 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile.

Kostja vastas hagile 25.03.2019. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 18.04.2019. Kostja

vastas sellele 10.05.2019. Hageja esitas täiendava seisukoha 03.09.2019.

5. Kohtuistung tsiviilasjas toimus 18.09.2019, osalesid hageja seaduslikud esindajad L Š ja K

V, hageja lepinguline esindaja Kuldar Kirt ning kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott

Saame. Kohus määras pooltele lõplikud tähtajad.

6. Kostja esitas täiendavad seisukohad ja tõendid 14.10.2019. Kostja teatas, et tasus 14.10.2019

hagejale 8 789,49 eurot (arve tasumata osa, millest on maha arvatud garantii tagatis 4 % lepingu

kogumaksumusest km-ga).

7. Hageja esitas täiendavad seisukohad 14.10.2019 ja 15.10.2019. Hageja vähendas oma nõuet,

korrigeeris viivisearvestust ja esitas taotluse tagatise tagastamiseks.

8. Lõplikud seisukohad esitasid pooled 28.10.2019.

9. Kohus uuendas 19.11.2019 kirjaga menetluse ja määras hagejale tähtaja täpsustamiseks, kas

hageja võtab hagi osaliselt tagasi või loobub osaliselt hagist. Kuna pooled olid esitanud ka

menetluskulude nimekirjad, andis kohus pooltele võimaluse vastastikku menetluskulude osas

seisukoha võtmiseks.

10. Hageja teatas 25.11.2019, et ta loobub osaliselt hagist. Kostja vastas sellele 28.11.2019.

Hageja nõuded ja taotlused

11. Hageja taotleb esialgses hagis kostjalt põhinõude 10 992,63 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 652,93 eurot (seisuga 04.02.2019) ja edasiulatuv viivise välja mõistmist seaduses

sätestatud määras põhinõudelt (10 992,63 eurot) alates 05.02.2019, kuni põhinõude täitmiseni.

12. Pärast seda, kui kostja 14.10.2019 teatas nõude osalisest tasumisest, täpsustas hageja oma

nõuet.

Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 2 203,15 eurot, 04.02.2019 seisuga

viivis 652,93 eurot, perioodi eest 05.02.2019-14.10.2019 viivis 485,47 eurot (arvestatuna

põhinõudelt 8 789,48 eurot) ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 2 203,15 eurot alates 15.10.2019

kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.

13. Hageja taotleb tagatise summas 582,28 eurot tagastamist hageja pangakontole nr xxxx.

Hagi aluseks olevad asjaolud

14. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 Pooled sõlmisid 21.12.2017 suulise töövõtulepingu, mille esemeks oli lõppkliendile

dušiklaaside ja peeglite valmistamine ning paigaldus.

 Hageja teostas lepingujärgsed tööd. Pooled ei ole allkirjastanud tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti, aga kostja on kinnitanud hagejalt tööde vastuvõtmist. Seda on teinud

ka kostja tellija ehk lõppklient AS M (selle kinnituseks on kostja 18.07.2018 e-kiri

hagejale, milles kostja kinnitab, et „viimasele arvele saime peatöövõtjalt aktile allkirja

26.06.2018“). Kostja ei ole hagejale pretensioone esitanud.

 Oma töö eest väljastas hageja kostjale 02.05.2018 arve nr 180091 summas 15 992,63

eurot, mille kostja tasus 28.09.2018 osaliselt, s.o summas 5 000 eurot. Arve tasumise

tähtaeg oli 09.05.2018. Kostja jättis 10 992,63 eurot hagejale tasumata. Pooled ei ole

kohtuväliselt lahendust leidnud.

 Hageja pakkus kostjale kohtumenetluse ajal kompromissi korras kokkulepet, mille

kohaselt garantiiaeg on 36 kuud alates tööde lõpetamisest 25.04.2018 ja tagatis 4%

lepingu koguhinnast 46 017,61 eurot (km-ta) ehk 1 840,70 eurot. Selle summa on hageja

nõus nõudest maha arvama ja seega tuleks kostjale maksta 10 992,63 -1 840,70 eurot

ehk 9 151,93 eurot. Kostja sellega ei nõustunud (t lk 64, kostja soovis maksta 8 789,48

eurot, jätta menetluskulu poolte endi kanda ja viivist kostja ei nõustunud tasuma).

 Hageja ei ole kostja poolt pakutavate tingimustega nõustunud. Pooltel puudub

kokkulepe 36 kuulise garantiiperioodi ja garantiiaegse tagatise kohta.

 Kuna kostja on arve tasumisega viivituses, siis nõuab hageja kostjalt viivise tasumist.

 Esialgselt nõudis hageja kostjalt (vt ka t lk 75 ja pöördel):

a) Põhinõudena 10 992,63 euro tasumist;

b) Seisuga 04.02.2019 sissenõutavaks muutunud viiviseid 652,93 eurot (10.05.2018-

04.02.2019, viivtatud päevi 271, viivisemäär 8% aastas);

c) Edasiulatuvat viivist alates 05.02.2019 võlaõigusseaduses sätestatud määras kuni

põhinõue täitmiseni.

-

14.10.2019 tasus kostja hagejale 8 789,48 eurot (t lk 85).

-

25.11.2019 avaldas hageja, et loobub nõudest summas 8 789,48 eurot ning palub

kostjalt välja mõista (t lk 103 pöördel):

d) 2 203,15 eurot põhinõudena ja seisuga 04.02.2019 viivised summas 652,93 eurot;

e) Perioodi 05.02.2019-15.10.2019 eest viivised summalt 8 789,48 eurot summas 485,47

eurot;

f) Alates 15.10.2019 viivised summalt 2 203,15 eurot võlaõigusseaduses sätestatud

määras kuni nõude täitmiseni.

g) Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulu

hüvitamiseks 1 970 eurot (km-ta).

h) Samuti palub hageja välja mõista viivis menetluskuludelt.

15. Hageja menetluskulud on 1 970 eurot (riigilõiv 650 eurot ja 1 320 eurot lepingulise esindaja

kulu käibemaksuta). Hageja esindaja tunnihind on 110 eurot ha kokku kulus käesolevas asjas

12 töötundi. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga.

16. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu (t lk 103 jj).

Kostja vastuväited

17. Kostja vaidleb hagile vastu ja toob esile järgmised vastuväited:

(Esialgne vastus hagile 25.03.2019, t lk 32 jj:)

 Kostja ei vaidlusta, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, et hageja on selle lepingu

järgsed tööd teostanud ja et kostja peaks hagejale tasuma veel 10 992,63 eurot, mida

kostja pole teinud.

 Tegelikkuses leppisid pooled kokku, et leping vormistatakse kirjalikult nagu on taoliste

objektide ja summade puhul ning üldiselt ehituse valdkonnas tavapärane. Kuna tööde

teostamisega oli kiire, siis jäi lepingu vormistamine tahaplaanile.

 Kostja saatis 10.04.2018 hagejale omapoolselt allkirjastatud standardse lepingu, kus

olid mh kirjas hageja poolt oma töödele antava garantii tingimused (garantiiaeg 36 kuud

arvates lepinguobjekti vastuvõtmisest tellija poolt ja garantiiaegseks tagatiseks 4%

lepinguhinnast). Hageja lepingut ei allkirjastanud. Samas ei esitanud hageja ka

vastuväiteid lepingule.

 Pärast tööde valmimist teatas hageja 25.05.2018, et kostja poolt saadetud leping talle ei

sobi. Hageja kinnitas e-kirjas, et ta annab oma töödele garantii nagu ette nähtud ja teatas

27.08.2018, et ta on nõus garantiiajaga 36 kuud ning garantiiaegse tagatisega 4%.

Hageja saatis ka omapoolse lepingu, mis kostjale ei sobinud, kuigi garantiitingimused

langesid põhiosas kokku.

 Pooled on kokku leppinud kirjalikus lepingus, kuid pole lepingut kirjalikult sõlminud.

Kostja viitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 2. Tööd on tehtud, kuid

garantii tingimused ja tegelikult isegi kehtivus on hageja poolt seatud kahtluse alla. Seda

ei saa lugeda heauskseks käitumiseks. Poolte poolt välja käidud lepingu koguhinnad

erinevad (kostja saadetud lepingus 47 269 eurot + km ehk 56 722,8 eurot ja hageja poolt

saadetud lepingus 46 017,61 eurot + km ehk 55 221,13 eurot). Vastavalt on erinev ka

4% garantiiaegset tagatist. Kostjale ei ole selge, kas hageja loeb end seotuks üldsõnalise

kinnitusega garantii kohta.

 Kostja ei nõustu hageja arvestusega garantiisumma osas ega ka hagi summa osas (kostja

10.05.2019 menetlusdokument, t lk 59 p 8). Kostja arvates on garantiisumma 2 203,15

eurot (s.o 4 % lepingu hinnast koos km-ga). Hageja viivisearvestus on samuti ebaõige.

Kostja taotleb tingimuslikult viivise vähendamist nullini (t lk 61 pöördel punkt 28,

viitega TsÜS § 138 lg 2, võlaõigusseaduse § 6 lg 2, § 113 lg 8 ja § 162 lg 1).

 Kostjal on õigus keelduda sissenõutavaks muutunud töötasu maksmisest seni, kuni

hageja ei ole vormistanud selget garantiidokumenti.

18. Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja menetluskulud on 3

437,50 eurot (lepingulise esindaja tasu ilmakäibemaksuta) tunnihinnaga 150 eurot 15 tunni ja

45 minuti eest. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja

taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

19. Hageja menetluskuludele vaidleb kostja vastu (t lk 105 jj).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid

nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

21. Kohus märgib otsuse kirjeldava osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1

alusel lihtsustatud kujul.

22. TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused:

Hagist loobumine

23. 25.11.2019 esitas hageja avalduse hagist osaliseks loobumiseks, s.o kostja poolt

kohtumenetluse kestel (14.10.2019) tasutud 8 789,48 euro osas. Hageja ei loobunud ülejäänud,

s.o 2 203,15 euro nõudmisest. Samuti ei loobunud hageja viivise nõudmisest. Kostja hagist

loobumisele vastuväiteid ei esitanud.

24. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse hagist loobumiseks leiab, et loobumine tuleb TsMS

§ 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada.

25. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine

menetluse lõpetamise alus.

26. Menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise lahendab kohus lõpplahendi tegemise tõttu

tervikuna käesoleva otsuse lõpposas.

27. Menetlus jätkub hageja põhinõude 2 203,15 euro ja viivise nõudes.

Tagatise tagastamine

28. 15.10.2019 menetlusdokumendis esitas hageja taotluse hagi tagamisel esitatud tagatise

tagastamiseks, mille hageja palub kanda Lariaare OÜ pangakontole.

29. Koos 04.02.2019 esitatud hagiavaldusega, esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks, millelt

tasus tagatist 582,28 eurot (t lk 8). Harju Maakohus jättis 06.02.2019 määrusega hagi tagamise

taotluse rahuldamata. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud.

Seega tagatise nõudmise eeldus (hagi tagamine) ei saabunud, mistõttu on tagatise andmise

põhjus hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmisega ära langenud. Kohtu hinnangul ei esine

aluseid tagatise tagastamata jätmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 195 lg 1 alusel

ja tagastab tagatise hageja näidatud arvele.

Hageja põhinõue 2 203,15 eurot

30. Kohus selgitab esmalt, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse

eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik

asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2

ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317; 06.03.2019).

31. Vaidluse põhiolemus seisneb selles, et kostja küll tunnistab töövõtust tuleneva lepingulise

õigussuhte olemasolu poolte vahel ja seda, et hageja on lepingu täitnud ja ka seda, et ta võlgneb

hagejale 2 203,15 eurot, kuid kostja leiab, et tal on õigus keelduda võla tasumisest, kuna hageja

ei ole talle andnud garantiiaegset nõutavat tagatist. Lisaks peab kostja pooltevahelist lepingut

TsÜS § 83 lg 2 alusel tühiseks, kuna see pole sõlmitud poolte poolt kokkulepitud kirjalikus

vormis.

32. Kohus ei peatu nendel asjaoludel, mille üle pooled ei vaidle ning annab hinnangu ainult

vaidlusalustele küsimustele ehk sellele, kas poolte vahel oli kokku lepitud lepingu kirjaliku

vormis suhtes, kas hageja oli andnud kostjale garantii oma töödele või mitte ja kas kostjal oli

õigus keelduda hagejale viimase poolt nõutud tasu maksmisest põhjusel, et hageja polnud talle

garantiid andnud. Viimasena lahendab kohus hageja viivisenõude ja kostja taotlused viivise

vähendamiseks nullini.

33. Leping sõlmitakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel. Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil

selle tahteavaldusega nõustub. VÕS § 20 lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks

väljendada mh ka teoga.

34. Kirjalikku kokkulepet sõlmimata on hageja täitnud kostja tellimuse Tallinnas Roseni 9/11

aadressil asuval ehitusobjektil (ehitusobjekti aadress tuleneb poolte esitatud ja ettevalmistatud

kirjalikest töövõtulepingutest, vt nt t lk 36 jj) dušiklaaside ja peeglite valmistamiseks ja

paigaldamiseks. Peatellija AS M on tööd vastu võtnud hiljemalt 26.06.2018 (seda kinnitab

kostja 18.07.2018 e-kiri hagejale, t lk 23 ja AS M 22.08.2018 e-kiri hagejale t lk 22). Käesoleva

ajani ei ole hagejale tööde osas pretensioone esitatud.

35. Kohus ei tuvasta, et poolte vahel oleks olnud sõnaselget kokkulepet, et leping peab olema

sõlmitud kirjalikus vormis. Seda ei kinnita kohtule esitatud tõendid ega ka fakt, et leping täideti

poolte poolt (v.a kostja poolt arve tasumata jätmine) kirjalikku lepingut sõlmimata. See, et

pooled vahetasid kirjalikke lepingu projekte, ei kinnita, et pooled oleks kokku leppinud kindlas

vormis lepingu sõlmimise. Vastasel juhul ei oleks pooled asunud 2017 detsembris sõlmitud

suulist kokkulepet täitma ega esitanud kirjaliku kokkuleppe sõlmimise ettepanekut alles

10.04.2018 (t lk 36), s.o ca 2 nädalat enne tööde lõppu (25.04.2018). Peatellija poolt võeti tööd

vastu 26.06.2018 (t lk 23) ja seega lõpetati tööde tegemine ja tööd valmisid probleemideta ka

ilma kirjaliku lepingu sõlmimiseta. Kostjal ei ole tänaseni hageja tööle pretensioone.

36. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

tehingu kohustuslikku vormi. Sama vormivabaduse põhimõte tehingute suhtes on sätestatud

VÕS § 11 lg 1. Töövõtulepingu osas ei ole seadus ette näinud kohustuslikku kirjalikku vormi

ja kuna kohus ei tuvasta ka poolte kokkulepet lepingu sõlmimiseks teatud kindlas vormis, siis

ei kohaldu TsÜS § 83 lg 2 ning poolte suuline kokkulepe dušiklaaside ja peeglite

valmistamiseks ja paigaldamiseks ehitusobjektil Tallinnas Roseni 9/11 ei ole tühine.

37. Hageja on oma 27.08.2018 e-kirjas kostjale (t lk 50) kinnitanud, et nõustub garantiiaja

pikkusega 36 kuud ja tagatisega 4 %. Ka omapoolses kompromissettepanekus nõustus hageja

garantiiajaga 36 kuud alates tööde lõpetamisest 25.04.2018 (t lk 54, hageja menetlusdokument

18.04.2019). Samuti nõustus hageja garantiiaegse tagatisega summas 1 840,7 eurot (s.o 4%

lepingu koguhinnast km-ta). Garantiisumma maha arvamise järgselt tulnuks kostjal tasuda

hagejale 9 151,93 eurot.

Kostja on oma 18.07.2018 e-kirjas hagejale kinnitanud, et viimase arve 15 992,63 eurot (arve,

t lk 9) tasumise kohustus on tal 30 päeva jooksul arvates 26.06.2018, s.o kuupäevast, mil

peatöövõtja kostjalt tööd vastu võttis). Samuti on kostja kinnitanud, et võlast arvab ta maha

garantiitööde maksumuse, mis on lepingu järgselt 1 835,06 eurot (t lk 23).

Kuna hageja on oma 27.08.2018 e-kirjas nõustunud garantiiaja ja tagatisega, siis loeb kohus, et

tegemist on poolte vahel e-kirja teel vahetatud tahteavaldustega (TsÜS § 67 lg 2; 68 lg 1 ja 2),

mille eesmärk on leppida kokku töövõtugarantiis (VÕS § 650 lg 1).

38. VÕS § 230 lg 2 kohaselt algab garantiitähtaeg asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või

garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust.

Hageja on väitnud, et andis tööd kostjale üle nende valmimisel 25.04.2018. Kostja väidab, et

tööd ei olnud selleks ajaks valmis ja ta ei olnud ka töid vastu võtnud. Selle kinnituseks on kostja

esitanud poolte e-kirjavahetuse 21.05.2018 ja varasem (t lk 65 jj), millest nähtub, et tööd ei

olnud 25.04.2018 seisuga valmis ja kostja kinnitas, et võtab need vastu pärast seda, kui

peatellija on need temalt vastu võtnud. Peatellija on töö vastu võtnud 26.06.2018 (t lk 23). Seega

tuvastab kohus, et kostja võttis töö vastu 26.06.2018.

Kohus ei ole tuvastanud, et poolte kokkulepe garantiiaja alguse kohta oleks edasi lükatud

võrreldes VÕS §-s 230 lg 2 sätestatud üldise põhimõttega võrreldes ja seega loeb kohus

garantiiaja kulgemise alguseks 26.06.2018.

Kuna kokkulepitud garantiitähtaeg 36 kuud ei ole tänaseks veel möödunud, siis on kostja

õigustatud VÕS 111 lg 1 alusel kinni pidama hagejale tasumisele kuuluvast summast garantiiaja

tagatise (kostja enda 18.07.2018 e-kirja (t lk 23) kohaselt 1 835,06 eurot).

39. Kohus ei ole tuvastanud, et garantiiaja tagatise suurust oleks hilisemalt muudetud.

Kompromissettepanekuna on hageja menetluse käigus nõustunud, et hageja nõudest peetakse

kinni garantiiaja tagatis summas 1 840,7 eurot. Selle ettepanekuga kostja ei nõustunud. Samas

ei ole hageja tuginenud sellele, et garantiiaja tagatise suurus oleks 1 835,06 eurot ja seega

lähtub kohus summast 1 840,7 eurot. (TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes

tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses

erinevalt mõlemast poolest. (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5,

§ 401 lg 1, § 436 lg 4 ja ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-153-10, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 18).

40. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus hageja järelejäänud nõude osaliselt, summas

362,45 euro (2 203,15- 1 840,7) ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja viivisenõue

41. Hageja on esitanud viivisenõude alates 10.05.2018 arvestusega, et arve nr 180091 tasumise

tähtpäev möödus 09.05.2018.

42. Kostja on vastu vaielnud sellele, et arve tasumise tähtpäev saabus 09.05.2018, kostja on

väitnud, et arve maksmise tähtaeg oli kokku lepitud 30 päeva (kostja 10.05.2019

menetlusdokument p 23) ja seda ka alles pärast tööde vastu võtmist peatellija poolt (kohus on

tuvastanud, et kostja võttis hageja teostatud töö vastu 26.06.2018 ehk siis, kui peatellija oli tööd

omakorda kostjalt vastu võtnud, vt ka otsus p 38).

43. Seega sai arve maksmise tähtaeg saabuda 27.07.2018. Kuna kostja on olnud oma rahalise

kohustuse täitmisega viivituses, siis on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist.

Hageja ei ole nõudnud viivist suuremas määras, kui seadus seda võimaldab.

44. Kostja on küll esitanud viivise vähendamise taotluse VÕS § 162 lg 1 alusel, kuid ei ole

esitanud ühtegi asjaolu, mis on eelduseks, et kohus saaks hinnata, kas leppetrahvi

vähendamiseks on alust või mitte. VÕS § 162 lg 1 järgi saab kohus otsustada leppetrahvi

vähendamise üle, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust,

teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kostja pole esile toonud, miks on seadusejärgses määras viivise nõudmine ebamõistlikult suur,

milline on poolte majanduslik seisund jne.

Kohtu ette toodud (toomata) asjaolude alusel puudub kohtul alus viivise vähendamiseks eriti

arvestades, et hageja nõuab viivist seadusejärgses määras ja et kostja on juba hagile vastates

möönnud, et hagejal on õigus nõutud summale ning vaatamata sellele ei olnud kostja võlga

tasunud.

45. Kohus mõistab kostjalt välja viivise summast 9 151,93 eurot (s.o arve tasumata osa

10 992,63 – garantiiaja tagatis 1 840,7 eurot) alates 28.07.2018 – 14.10.2019, mil kostja tasus

8 789,48 eurot. Perioodis on viivitatud päevi 444 ning perioodi jooksul on VÕS § 113 lg 1

sätestatud viivisemäär 8% aastas ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivis 890,62 eurot.

46. Alates 15.10.2019 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS sätestatud

määras summast 362,45 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

47. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

48. Menetluskulude jaotuse osas juhindub kohus järgmistest normidest ja asjaoludest:

a) TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu

on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesoleval

juhul rahuldab kohus hageja põhinõude ulatuses, milles hageja on kompromissina

kohtumenetluse kestel kostjale pakkunud, kuid kostja ei nõustunud kompromissiga.

b) TsMS § 168 lg 5 kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist

tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus

põhinõudest 8 789,48 euro ulatuses seetõttu, et pärast hagi esitamist (hagi esitati

04.02.2019) tasus kostja 14.10.2019 põhinõudest (10 992,63 eurot) osa, s.o 8 789,48

eurot.

c) TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

49. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

50. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

51. Tsiviilasja materjalide (t lk 12) alusel on hageja menetluskuluks riigilõiv 700 eurot ja 1 320

eurot kulu lepingulise esindaja tasule (t lk 95 pöördel). Lepingulise esindaja tasu on 12 tunni

eest hinnaga 110 eurot tund (km-ta).

Hagejat esindas lepinguline esindaja, st lepingulise esindaja tasu on TsMS § 175 lg 1 alusel

põhimõtteliselt hüvitatav.

52. Hageja esindaja tasumäär on 110 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Eesti õigusteenuse turu

keskmine hinnatase on kajastatud muuhulgas ka Riigikohtu varasemas praktikas: nt on

Riigikohus pidanud mõistlikuks käibemaksuta esindajatasuks ka 153 eurot (vt Riigikohtu

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Osundatud Riigikohtu lahendist on möödunud üle 5

aasta ja seega tuleb hageja esindaja tasumäära 110 eurot käibemaksuta, lugeda mõistlikuks ja

Eesti õigusteenuse turu keskmist hinnataset arvestades pigem soodsaks.

53. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta ja seega arvestab kohus

hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa käibemaksuta.

54. Hageja menetluskulude nimekiri esindaja tasu osas on kooskõlas tsiviilasja käiguga,

arvestab esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust. Seega hageja lepingulise esindaja kulu

on õigustatud taotletud 12 tunni ulatuses.

55. Kohus

ei

nõustu

kostja

kriitikaga,

et

tunnihinna

arvestuseks

valitud

ühik

(kümnendsüsteemis) on ebatavaline ja kui ta ka seda oleks, siis ei väära see menetlusosalise

õigust lepingulise esindaja tasu hüvitamiseks.

56. Riigilõivu osas märgib kohus, et hagist osalise loobumise tõttu on hagejal TsMS § 150 lg 2

p 2 alusel õigus nõuda poole riigilõivu tagastamist loobutud summa suurust arvestades (riigilõiv

summalt 8 789,48 eurot oleks 500 eurot vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1). Osas, mille

ulatuses on hagejal võimalus riigilõivu tagasi taotleda, ei ole kostjalt hüvitise nõudmine

põhjendatud.

Kuna riigilõiv on TsMS § 138 ja § 139 alusel põhjendatud menetluskulu, siis tuleb see kostjalt

selles ulatuses, milles hagejal puudub selle tagasisaamise õigus, ehk 450 euro ulatuses välja

mõista.

57. Seega määrab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu suurus on 1 770 eurot ja

mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

58. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

59. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik