1-20-1770/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-1770

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

15. aprillil 2020.a Tallinna kohtumajas

Kriminaalasja number

1-20-1770 (19231702970)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Sekretär

Triin Pilberg

Abiprokurör

Alice Simm

Kriminaalasi

Peeter Riiv süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses;

Süüdistatav

Peeter Riiv, isikukood: 39610131513, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, töökoht: xxx,

ehitaja, elukoht:

xxx, varasemalt kriminaal

- ja

väärteokorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas isik

KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud alates

22.12.2019.a kell 20:10 kuni 23.12.2019.a kell 17:25,

tõkendit kohaldatud ei ole;

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 ja

9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311;

§ 313; KarS §-dest 68 lg 1; § 74 lg 1, 3; § 75 lg 1 p.p 1-6;

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Peeter Riiv KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Peeter Riivi karistusaja hulka tema poolt

eelvangistuses viibitud aeg 22.12.2019 kuni 23.12.2019.a s.o 2 (kaks) päeva

vangistust, seega ärakandmata karistuseks Peeter Riivil on 5 (viis) kuud ja

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et Peeter Riivile mõistetud ärakandmata

karistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tuleb

jätta täielikult tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele tingimusel,

et Peeter Riiv ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel

toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

4. Kohustada Peeter Riivi käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6

sätestatud kontrollnõudeid:

 elama alalises elukohas aadressil: xxx;

 ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Määrata

Peeter

Riiv

katseajaks

Tallinna

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

juhataja

määratud

kriminaalhooldaja

järelevalve alla.

6. Peeter Riiv katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o

15.04.2020.a.

7. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Peeter

Riivilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:

 sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.-

(kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot;

 kaitsjatasu temale kohtueelses menetluses osutatud õigusabiteenuse eest

kogusummas 97,20.- (üheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend senti)

eurot;

8. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb Peeter Riivil tasuda

ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 81,10.- (kaheksakümmend üks eurot ja

kümme senti) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates kuni

kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse üle,

kas kohtuotsuse kuulutamisel või edastatakse kohtuotsuse jõustumisel

Peeter Riivile e-posti teel aadressile: xxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses

tähtaegselt

tasutud,

suunatakse

nõuded

täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad

kulud.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav

ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või

tema

kaitsja

võivad

esitada

apellatsiooni

süüdistatavale

kohtuotsuse

koopia

kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu

Peeter Riiv on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema

juhtis tahtlikult 22.12.2019 kella 17.00 ajal Harjumaal, Turba alevikus, Pargi tänaval, Tööstuse

tänava suunas, mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis

(alkoholijoove 1,16 mg/l, laiendmääramatusega 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,06 mg/l) ning

rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg

1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Peeter Riiv toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

04. märtsil 2020.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alice Simm, süüdistatav

Peeter Riiv ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas

alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et prokurör nõuab kohtus Peeter Riivi süüdi tunnistamist

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja viimase karistamist märgitud

kuriteo toime panemise eest 6 kuu pikkuse vangistusega. Juhindudes KarS § 68 lg 1

arvestatakse Peeter Riivi karistusaja hulka viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg ja nimelt

22.12.2019.a kuni 23.12.2019.a s.o 2 päeva vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks taotletakse Peeter Riivile mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Samuti taotletakse

KarS § 74 lg 1, 3 sätete kohaldamist s.t jätta Peeter Riivile mõistetud karistus täielikult tingimisi

kohaldamata, kui Peeter Riiv ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu

ning järgib temale katseajal KarS § -dest 75 lg 1 p.p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi

ja nimelt kohustada Peeter Riivi: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks

Eesti

territooriumi

piires

kauemaks

kui

päevaks,

saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme

kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot, menetluskuluna kaitsjatasu temale kohtueelsel

uurimisel õigusabiteenuse osutamise eest kogusummas 97,20.- eurot. Juhindudes KrMS § 180

lg 3 kokku on lepitud selles, et Peeter Riiv tasub menetluskulud 12 kuu jooksul ositi igakuiste

maksetena ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Peeter Riiv on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses

esitatud

kuriteo

kvalifikatsiooniga,

kriminaalmenetluse

kulude

hüvitamisega

ning

menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja

määras.

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas videoistungi vahendusel 15.04.2020.a toimunud

kohtuistungil süüdistatav Peeter Riiv märkis, et kohtusse kokkuleppe kinnitamise juurde ta

kaitsjat kutsuda ei soovi, nõustudes sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe

sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alice Simm jäi

sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused

sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri avamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ja veendunud,

et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on

sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on

süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid

järgides.

Kohus leiab, et Peeter Riiv tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades karistuse

mõistmisel KarS § - dest 68 lg 1; § 74 lg 1 ja lg 3; § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatut. Süüdistatavalt

kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.-

eurot ning menetluskuluna kaitsjatasud temale osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas

97,20.- eurot– riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Peeter Riivil

menetluskulusid tasuda ositi igakuiste maksetena s.o 81,10.- eurot 12 kuu jooksul kuni

kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/