2-20-1973/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1973

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. M. vastu

võlgnevuse tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

17 111,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Tartu mnt 83) lepinguline esindaja Carlo

Kask (e-post carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht:

XXX; e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K. M.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja ja kostja vahel

11.03.2018 sõlmitud kompromisslepingust / võlatunnistusest nr 24321532 tulenev

võlgnevus summas kokku 15 165,72 eurot (millest 8726,10€ põhivõlgnevus; 4418,66€

kompromissiga kinnitatud põhivõlgnevuse viivis; 2020,96€ viivis põhivõlgnevuselt

perioodi eest 16.01.2019 kuni 05.02.2020 määraga 0,06% päevas).

3. Kohus jätab rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. M. vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes summas 35,00 eurot.

4. Välja mõista K. M.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 8726,10 €) alates hagi esitamisest, so alates

06.02.2020 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 13.04.2020 k.a summas 356,02 eurot.

5. Välja mõista K. M.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 14.04.2020 viivis

protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 8726,10€) määras 0,06%

päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

6. Jätta menetluskulud 99,80% ulatuses K. M. kanda ja 0,20% ulatuses Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital.

7. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suuruseks 796 eurot, millest 794,37 eurot mõista K. M.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-20-1973

2 (5)

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on K. M. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS §

lg

2).

Kautsjon

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

(SWIFT:

EEUHEE2X)

SEB

Pank

AS-is

või

a/a

EE062200221059223099

(SWIFT:

HABAEE2X)

SWEDBANK

AS-is

või

a/a

EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks:

kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-20-1973

3 (5)

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.02.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K. M. vastu

kompromissisumma 15 200,72 euro (põhinõue 8726,10€ ja enne 11.03.2018 sissenõutavaks

muutunud viivised 4418,66€, viivised põhinõudelt 8726,10€ alates 16.01.2019 kuni 05.02.2020

summas 2020,96€ ja sissenõudekulu 35,00€), veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni

põhinõude 8726,10 euro jäägi täieliku tasumiseni määraga 0,06% päevas nõudes. Samuti palub

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 700 eurot, õigusabikulu 420 eurot ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital ja kostja K. M.

11.03.2018 kompromisslepingu / võlatunnistuse nr 24321532, millega hageja võimaldas kostjal

tasuda tekkinud kohustus osamaksetega. Kostja tasus osamakse viimati 16.11.2018 ning

rohkem tasumisi ei ole toimunud. Hageja ja kostja on kokku leppinud viivise määras 0,06 %

päevas viivituses olevas kompromissisummalt. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude

hüvitamist kokku 35,00 eurot kolme tasulise meeldetuletuse eest. 21.02.2020 hageja kohtu

nõudel täpsustas, et hageja luges kostjaga sõlmitud lepingu üles öelduks 15.01.2019. Hageja on

volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ

sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale

teadaolevale kostja aadressile. Teenuse eest on teenuse osutaja esitanud hagejale arve 36,00

eurot suuruses ulatuses, sest teenuse maksumuseks on 12 eurot iga külastuse eest. Seega on

hageja kandnud otseseid kulutusi võlateatiste kostjale edastamiselt. Hagimenetluses on hageja

esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 113² lg 2 p 3 lähtuvalt ning võttes arvesse

meeldetuletuskirjadele seaduses sätestatud määradest tulenevalt 35,00 euro ulatuses.

3. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.02.2020 määrusega. Kohus kohustas

kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult allkirja

vastu kätte 25.03.2020. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 08.04.2020 kell

24:00. Kostja vastust hagile esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6. Hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue 11.03.2018

hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromisslepingust / võlatunnistusest nr 24321532. Kostja ei

ole täitnud sõlmitud kokkuleppest tulenevat rahalist kohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg

2, § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 § 113 lg 1 ja

TsMS § 367 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist

kompromissisummas 13 144,76 eurot, põhinõude (so 8726,10 eurot) täitmisega viivitamise eest

Tsiviilasi nr 2-20-1973

4 (5)

nii sissenõutavaks muutunud viivist (so hagi esitamise seisuga 2020,96 eurot) kui ka viivist,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

7. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni

välja kindla summana, so 356,02 eurot (8726,10€ x 0,06% / 365kp x 68kp perioodi eest

06.02.2020 – 13.04.2020 k.a).

8. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks summas 35,00 eurot.

Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõude aluseks hageja märkinud VÕS § 1132

lg 2. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitamiseks on eeldus, et

poole vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lõppenud lepinguga on sissenõudmiskuludes

kokku lepitud. Nimetatud säte ei anna iseenesest alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirangud leppetrahvi – või kahju hüvitamise

nõudele. Hageja ei ole hoolimata kohtunõudest välja toonud, kas ja millise lepingupunkti alusel

on kostjaga kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamine VÕS § 1132 lg 2 mõistes. Hageja ei

ole esitanud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise

nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Tegu ei ole pelgalt seadustatud hinnakirjaga.

Kuna hagiavalduses puuduvad viited, et hageja ja kostja oleksid sissenõudmiskuludes kokku

leppinud, mis on VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitamise eelduseks, jätab kohus

rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 35,00 eurot.

9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

10. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

05.02.2020 arve nr 246846 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu K. M. vastu

kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5h, 150 eurot ja hagiavalduse

koostamine ja esitamine 2,0h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub

eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud

(s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja näidatud ajakulu 3,5 tundi kokku summas 420 eurot (koos

käibemaksuga) ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga. Hagile

on lisatud kompromissleping/võlatunnistus tekstiga 1,5 lehel ja 3 võlanõuet, millistes on

muutuv võlasumma suurus. Kohtule jääb täies ulatuses arusaamatuks hageja vajadus

komplekteerida ja analüüsida nimetatud dokumente 1,5 tundi. Asjas puudub keeruline õiguslik

vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu

selles asjas 1 tund. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis

on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-

13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures

Tsiviilasi nr 2-20-1973

5 (5)

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg

10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 96 eurot (1h x 80€ + 20% käibemaks).

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,8% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

890,22 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik