2-19-15896/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-15896

Tsiviilasi

xx xx hagi yy yy vastu mittevaralise kahju nõudes

Tsiviilasja hind

3 780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja xx xx (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja yy yy (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista yy yy xx xx kasuks 200 eurot.

3. Välja mõista yy yy xx xx kasuks põhinõudelt (200 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras alates 11.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja xx xx ja 70% ulatuses kostja yy yy

kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja avalikus Facebooki grupis „Ei Eesti Laste

Seksualiseerimisele“ hageja kohta tehtud postitusele kommentaari „Kohutav jōletis! Kas ta on

süüdimatu ja peast soe või kuidas muidu on selline tegevus vōimalik?“. Hageja leiab, et

seeläbi on kostja avaldanud tema kohta nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka au teotavaid

hinnanguid, mistõttu taotleb hageja kahju välja mõistmist kostjalt. Hageja hinnangul on

väljendus „süüdimatu“ faktiväide ning „peast soe“ ja „kohutav jõletis“ ebakohased

hinnangud. Hageja väitel tuleb kostja süü hindamisel arvestada asjaolu, et ka paljud teised

inimesed on hageja kohta halvasti öelnud ja seeläbi panustas hageja teiste isikute poolt

halvasti ütlemisse. Hagejal tekkisid terviseprobleemid ja hingeline valu, ta pidi muutma oma

elukorraldust ja pidevalt selgitama inimestele, et ta pole peast soe. Laimulaviinide pärast sai

kahjustada hageja maine, hagejale ei ole esitatud ühtegi tööpakkumist ning tema sissetuleku

teenimise võimalused on halvenenud. Kostja ei võtnud kommentaari maha ega palunud

Facebookil seda eemaldada. Lisaks hageja kannatustele peaks kahjusumma määramisel

arvestama ka vajadust heidutada teisi laimajaid. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks vähemalt

5 000 eurot.

2. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel ning mõista kostjalt hageja kasuks viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud

mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni

seadusjärgses määras.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel pole ta ühtegi faktiväidet hageja kohta avaldanud

ning ta pole isegi maininud hagejat. Kostja esitas oma kommentaari küsimusena, mitte

väitena. Kostja kustutas kommentaari pärast hagi kättesaamist. Samas leiab kostja, et tema

arvamuse avaldamine ei olnud õigusvastane ja on kaitstud sõnavabadusega. See, et hageja

tegevus vastab õigusnormidele, ei tähenda, et ühiskond peab arvama selle suhtes positiivselt.

Kostja väljendas oma arvamust, mille kohaselt ei pea ta hageja käitumist moraalseks. Au

teotamise kaudu ei saa ära keelata negatiivse arvamuse väljendamist.

4. Kõik hageja poolt nimetatud negatiivsed tagajärjed tulenevad asjaolust, et ühiskond ei

kiida moraalselt heaks hageja tegevust, mitte asjaolust, et kostja avaldas kriitilise

kommentaari. Kostja pidas ka oluliseks, et kommentaar oli kirjutatud grupis, kuhu olid

koondunud sarnaste vaadetega isikud, ehk lugejate hulgas ei saanud kommentaar mõjutada

kellegi kuvandit hagejast.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. TsMS § 438 lg 1 alusel hindab kohus asja lahendamisel tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

7. Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hageja nõue

võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 1. VÕS §

1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on

õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine,

mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid

hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju

hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju.

Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete või

ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse

tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud

hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise

eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti

(VÕS § 1050 lg 1).

8. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid

(RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud

mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine

on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS §

1046 ja § 1047).

9. Kohus tuvastab, et kostja avaldas Facebooki grupis „Ei Eesti Laste Seksualiseerimisele“

kommentaari „Kohutav jōletis! Kas ta on süüdimatu ja peast soe või kuidas muidu on selline

tegevus vōimalik?“ (tl 7). Kostja nimetatut ka ei vaidlusta.

10. Facebooki grupis avaldatud postitus saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses,

kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile

Facebooki kasutajale ligipääsetavaks, st avalikuks.

11. Au teotamise juhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide

on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab

küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited

kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo

3-2-1-5-07, p 27). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt

selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17).

Ebasündsat väljendust on kohus täpsustanud järgnevalt. Ebakohane on väärtushinnang, mille

vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne

(RKTKo 3-2-1-152-09, p 15). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11).

12. Kui kohus leiab erinevalt hagejast, et kostja on avaldanud väärtushinnangu, mitte

faktiväite, peab kohus nõude õigesti kvalifitseerima.1 Kohus selgitas pooltele hageja nõuete

õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (vt 27.02.2020 määrus tl

54-55).

13. Kohus jääb enda 27.02.2020 määruses väljendatud hagejate nõuete kvalifikatsiooni

juurde (tl 54-55). Eristada tuleb kolme erinevat hinnangut „Kohutav jõletis!“, „peast soe“ ja

„süüdimatu“. Kohus on seisukohal, et kuigi „süüdimatus“ on õiguslik kategooria, mida on

võimalik kohtumenetluses tuvastada, siis arvestades väljendi avaldamise konteksti, kus

väljendit ei kasutatud seoses mingi konkreetse õigusvastase teoga ning kommentaari lugejate

sihtgrupiks olid õigusteadmiseta isikud, tuleb väljendit „süüdimatu“ käesoleval juhul käsitada

hinnanguna mitte faktiväitena. Kohus nõustub hageja arusaamaga, et väljendid „peast soe“ ja

„kohutav jõletis“ on hinnangud.

14. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kõnealused väärtushinnangud teotavad hageja au.

Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust,

tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui

sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või

negatiivne tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk

227). Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal

oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib

olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist.

1 T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted. 6.7.6(2).

15. Kohus on seisukohal, et väljend „Kohutav jõletis!“ on halvustav ja negatiivse seosega

hinnang. Kohus on seisukohal, et mõistliku inimese arusaama järgi kostja poolt nimetatud

väljend „Kohutav jõletis!“ käib otseselt hageja kohta. Kohtule esitatud postituse

kuvatõmmisest nähtuvalt on nimetatud kommentaar kirjutatud otse hagejat kuvava postituse

alla. Hageja on tõendanud, et emotsioonidetektori kohaselt tekitab „Kohutav jõletis “

kasutamine negatiivset emotsiooni (tl 10). Seletav sõnaraamat näitab sõna „kohutav “

tähenduseks hirmuäratav, hirmus, kole, jube (vt http://eki.ee/dict/ekss/ .cgi?Q=kohutav).

Sõna

„jõletis“

tähenduseks

annab

sõnaraamat

jõle

olend

(vt

http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=j%C3%B5letis&F=M). Kohus on seisukohal, et kostjal ei

olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealune väljendus on negatiivne

ja halvustab ning on sellest tulenevalt hageja au teotav. Samuti on sõna „süüdimatu“

halvustav ning negatiivne. Sõna „süüdimatu“ tähendus on süüdimatusseisundis olev,

vastutusvõimetu

(http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=s%C3%BC%C3%BCdimatu&F=M).

Hageja on tõendanud, et emotsioonidetektori kohaselt tekitab sõna „süüdimatu “ kasutamine

negatiivset emotsiooni (tl 10). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja tekitas hagejast

avalikkuse silmis ebaõige kuvandi. Hageja on tõendanud, et pöördus lasteaia poole päringuga

näidistunni pidamiseks vajalike lastevanemate ja lasteaia nõusoleku saamiseks. Lasteaia

vastuse kohaselt andsid kõik lastevanemad ja lasteaed nõusoleku näidistunnis osalemiseks (tl

9).

16. Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees

halvustada. Kõnealused väljendused „Kohutav jõletis!“ ja „süüdimatu“ on mõnitavad ning

alavääristavad hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotavad. Kostja ei ole selgitanud ega

tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et hinnang on faktiliselt põhjendatud ja

väljenduselt kohane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kohta väljendi „Kohutav

jõletis!“ ja sõna „süüdimatu“ kasutamine ei ole õigustatud. Seega on tegemist ebakohaste

väärtushinnangutega ning kostja tuleb lugeda ebakohaste väärtushinnangute avaldajaks.

17. Kohus on seisukohal, et väljend „peast soe“ on negatiivse tähendusega ja hagejat solvav,

kuid tegemist ei ole hageja au teotava väljendiga. Seega ei ole tegemist ebakohase

väärtushinnanguga.

18. Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1

järgi, mille kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime

või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine

on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui

rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute

või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastsuse tuvastamisel arvestab kohus

seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.

19. Käesolevas asjas on kostja kommentaar, mis sisaldab hageja kohta ebakohaseid

väärtushinnanguid, kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Seega tuleb

kohtul hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangute avaldamine

oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Sõnavabadusse

sekkumine peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik (Euroopa Inimõiguste

Konventsiooni artikkel 10 lg-s 2 sätestatud piirangute eeldused). Euroopa Inimõiguste

Konventsiooni artikkel 1 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb

vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude

sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Lg 2 kohaselt kuna nende vabaduste kasutamisega

kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste,

piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides,

korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni

või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise

autoriteedi erapooletuse säilitamiseks.

20. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris ebakohaste väärtushinnangute

avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune väljend

„Kohutav jõletis!“ ja sõna „süüdimatu“ puudutavad otseselt hagejat. Vaidlusaluste

kommentaaride eesmärk on hageja solvamine ja alavääristamine, mistõttu ei kuulu

kommentaaris sisalduv väljend ja sõnakasutus artikkel 10 lg 1 kaitsealasse. Kohtu hinnangul

ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi õigustatud. Kohus on seisukohal, et teisi isiku

halvustamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangu andmine

oli põhjendatud või õiguspärane. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd

välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud.

21. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste

rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral

otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab

mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte

sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul

mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18).

Vastavalt läheks seaduse sõnastusega ja kohtupraktikaga vastuollu kostja tõlgendus, mille

hüvitamine, ning üksnes juhul kui kohus tuvastab õigusvastase kahju koosseisus kahju

tekkimise, siis saaks kohus hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju suurust.

Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja

ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS §

134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise

kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada

kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja

varalist seisundit.

22. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni

alusel. Kohtu hinnangul on hageja pakutud 5000 eurot kostja rikkumist arvestades

ebaproportsionaalselt suur. Kohus möönab, et ebakohased väärtushinnangud avaldati

sotsiaalmeedias ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Tegemist on äärmiselt inetu ja

halvustava sõnakasutusega ning jättis lugejale hagejast ebaõige ja väga inetu mulje. Kohus

märgib, et eriarvamust ja hageja seisukohtadega mittenõustumist on võimalik avaldada ka

solvamata ning viisakalt. Kohus peab kahju suuruse määramisel oluliseks asjaoluks, et

nimetatud ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei saanud kohtu hinnangul tekitada

hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste

rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus leiab,

et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 200 eurot. Kohus

arvestab asjaoluga, et võttis pärast hagiavalduse kättesaamist kommentaari maha. Samuti

kostja kahetseb, et kirjutas kommentaari emotsionaalse häirituse pinnalt. Kohus on

veendunud, et 200 euro hüvitise väljamõistmine mõjutab kostjat hoiduma edasisest halvustava

sisuga kommentaaride kirjutamisest ning kostja mõtleb edaspidi enne kommentaaride

kirjutamist mida oleks kohane kirjutada. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

200 eurot.

23. Järgmisena käsitleb kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS §

94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise

aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise

väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt

rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

24. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (200 eurot) VÕS § 113

sätestatud määras alates 11.10.2019, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni.

MENETLUSKULUD

25. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas

hagi ligikaudselt 70% ulatuses (kolmest hinnangust kahe osas), peab kohus TsMS § 163 lg-st

1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 30 ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja

kanda.

26. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.