1-05-26/91 · Tallinna Ringkonnakohus

1-05-26

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märtsil 2010.a., Tallinnas

Kriminaalasja number

1- 05-26

Kohtukoosseis

eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Tõlk

-

Kriminaalasi

S.E ja S.L süüdistustes KarS §

148-1 lg.2 ja lg. 10 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 10.novembri 2009.a. otsus

Apellatsiooni esitajad

ringkonnaprokurör Astrid Asi; kaitsjad Ivo Raudjärv ja

vandeadvokaat Kaspar Lind

Prokurör

Piret Paukštys

Süüdistatavad

S.E,

ik. XXX, eluk. XXXXX XX XX-X XXXXXXX,

varem kohtulikult karistamata, vahi all viibis 11.- 13. aprillini

2002.a., tõkendit kohaldatud ei ole

S.L,

ik. XXX, eluk. XXXXX XX X-XX XXXXXXX, vahi

all viibis 11.- 13. aprillini 2002.a., tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsjad

vandeadvokaat Kaspar Lind ja Ivo Raudjärv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 10. novembri 2009.a. otsus:

1) jätta S.E ja S.L süüdistusest välja 2001.a. märtsi kuu kohta AS-i

Adonis Balic Timber Group ( edaspidi AS ABTG ) parandatud käibemaksu - ning tulu - ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamine OÜ- lt Tolesar ( Uue Laupa

kinnistul ) metsa ülestöötamise komplektseenuse ostmisel sisendkäibemaksu ja ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksete kohta ning neilt tulumaksu tasumata jätmine.

2) S.E-lt ja S.L-ilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja

Tolliameti tsiviilhagi alusel 18 554 706 kr. ja 58 sendi suuruse tulumaksu ning 6 648 907 kr. ja 80

sendi suuruse intressi väljamõistmise osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

1) mõista õigeks S.E ja S.L süüdistuses 2001.a. märtsi kuu kohta AS-i

ABTG parandatud käibemaksu- ning tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksuhaldurile

valeandmete esitamises OÜ-lt Tolesar Uue Laupa kinnistul metsa ülestöötamise komplekteenuse

ostmisel sisendkäibemaksu ja ettevõtlusega mittesotud väljamaksete kohta ning neilt tulumaksu

tasumata jätmises.

2) Maksu - ja Tolliameti tsiviilhagi, 19 610 669 kr. suuruse tulmaksu ja 7 007 893 kr. suuruse

intressi väljamõistmiseks, jätta rahuldamata.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata, kaitsjate apellatsioon osaliselt rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 22. märtsil 2010.a., kuid selle peale võib

esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada.

Asjaolud ja menetluse käik.

Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 10. novembri 2009.a. otsusega

S.E ja S.L mõisteti KrK § 148-1 lg.2 ja lg.10 järgi õigeks AS-i

Adonis Baltic Group poolt 16. veebruaril 2001.a., 22. märtsil 2001.a. ja 27. aprillil 2001.a.

maksuhaldurile esitatud 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuude käibedeklaratsioonides

valeandmete esitamise süüdistuses.

Saama kohtuotsusega S.E ja S.L tunnistati KrK § 148-1 lg.2 ja

lg. 10 järgi süüdi AS-i Adonis Baltic Timber Group ( edaspidi AS ABTG ) poolt 25.juunil

2002, 7.oktoobril 2002.a. maksuhaldurile esitatud 2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuude

parandatud käibedeklaratsioonides ning 20. ja 25. juunil 2002.a. esitatud 2001.a. jaanuari,

veebruari , märtsi kuude kohta esitatud parandatud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides

valeandmete esitamises.

S.E ja R.-L. S.L kumbagi karistati 2 a. pikkuse vangistusega, mis KarS § 73 lg.1

alusel jäeti tingimisi kohaldamata 3 a. pikkuse katseajaga.

S.E-lt ja R-L. S.L-ilt solidaarselt mõisteti välja Eesti Vabariigi kasuks deklareerimata

tulumaksu 18 554 706 kr. ja 58 senti ning intresse 6 648 907 kr. ja 80 senti.

Õigusabikulude katteks mõisteti Eesti Vabariigilt välja S.E kasuks 200 000 kr. ja R.-L.

S.L kasuks 200 000 kr.

S.E ja R.-L. S.L tunnistati süüdi selles, et nad, olles käibemaksukohustuslaseks

registreeritud AS-i ABTG juhatuse liikmetena Äriseadustiku § 306 lg.1 p.4 alusel vastutavad

äriühingu juhtimise, esindamise, raamatupidamise korraldamise ja selle õigsuse eest ning

Maksuseaduse § 12 lg.1 alusel vastutavad äriühingu tegevuse arvestuse, dokumentide

säilimise, maksuhaldurile maksudeklaratsioonide esitamise eest ning Maksuseaduse § 10 p.

1, 2, 3, 4 järgi vastutavad ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise,

tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibemaksudeklaratsioonide esitamise ja

käibemaksu tasumise eest, tahtlikult ja vahendlikult esitasid maksuhaldusile parandatud

maksudeklaratsioonides valeandmeid, eesmärgiga saada riigilt tagasi näiliselt enammakstud

käibemaksu.

25.juunil 2002.a. esitati AS-i ABTG poolt maksuhaldurile 2001.a. jaanuari kuu kohta

parandatud käibemaksudeklaratsiooni, mille 6. real näidati soetamisel tasumisele kuuluva

käibemaksu suuruseks 4 822 730 kr., mida on lubatud maha arvata ning sama deklaratsiooni

10. real näidati enammakstud käibemaksuna 3 260 841 kr. suurune summa, mis sisaldas

fiktiivsete metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse arvete põhjal

deklareeritud enammakstud käibemaksu, mille tagasitaotlemiseks polnud AS-l ABTG õigust.

25. juunil 2002.a. esitati AS-i ABTG poolt maksuhaldurile 2001.a.märtsi kuu kohta

parandatud käibemaksudeklaratsioon, mille 6. real näidati soetamisel tasumisele kuuluva

käibemaksuna 7 324 459 kr. ja 10. real oli näidatud enammakstud käibemaksuna 5 397 848

kr. suurune summa, mis sisaldas fiktiivsete metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja

transporditeenuse osutamise arvete põhjal arvutatud enammakstud käibemaksu summat,

mille tagasitaotlemiseks polnud AS-l ABTG õigust.

7. oktoobril 2002.a. esitati AS-i ABTG poolt maksuhaldurile 2001.a. veebruari kuu kohta

parandatud käibemaksudeklaratsioon, mille 6. real oli näidatud soetamisele tasumisele

kuuluva käibemaksuna 4 444 845 kr. suurune summa ja 10. real oli enammakstud

käibemaksuna 3 305 672 kr. suurune summa, mis sisaldas fiktiivsete metsa ülestöötamise

kompleksteenuse ja transporditeenuse arvete põhjal deklareeritud enammakstud käibemaksu,

mille tagasitaotlemiseks polnud AS-l ABTG õigust.

Maakohtu hinnangul moodustas AS-i ABTG poolt näiliste tehingute kohta koostatud

fiktiivsete dokumentide alusel arvutatud ja 2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuude kohta

maksuhaldurile deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastussumma, mille tagastamist

AS-le ABTG süüdistatavad alusetult taotlesid, kokku 6 103 185 kr. ja 90 senti.

AS-i ABTG poolt kõigis parandatud käibemaksudeklaratsioonides ebaõigesti deklareeritud

käibemaksutagastused olid maksuhalduri otsustega peatatud ning süüdlaste tahtest sõltumata

jäi kahjulik tagajärg saabumata.

Maakohus kvalifitseeris selle I. Madre ja R.-L. S.L teo kuriteokatsena toimepanemise ajal

kehtinud KrK § 15 lg. 2 ja § 148 -1 lg. 2 ja 10 järgi.

Samuti esitasid S.E ja R.- L. S.L tahtlikult ja vahendlikult maksuhaldurile

valeandmeid AS-i ABTG tulu - ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides, jättes kajastamata

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja neilt tasumisele kuuluva tulumaksu, mida tulnuks

arvutada AS-le ABTG näiliselt raieõiguse võõrandamise, metsa ülestöötamise

kompleksteenuse ja transporditeenuse osutamise eest esitatud fiktiivsete arvete põhjal, kuna

arvetel märgitud äriühingud tegelikult AS-le ABTG raieõiguse võõrandamise, metsa

ülestöötamise kompleksteenust ega transporditeenust ei osutanud.

20.juunil 2001.a. AS-i ABTG poolt maksuhaldurile esitatud 2001.a. jaanuari kuu tulu-ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonis jäeti näitamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena 10 891

579 kr. ja 20 sendi suurune summa ning sellelt väljamakselt tulumaksuna tasumisele kuuluv

3 826 771 kr. suurune summa.

25.juunil 2001.a. AS - i ABTG poolt maksuhaldurile esitatud 2001.a. veebruari kuu tulu-ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonis jäeti näitamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena 17 722

589 kr. ja 31 sendi suurune summa ning sellelt väljamakselt tulumaksuna tasumisele kuuluva

6 226 855 kr. ja 70 sendi suurune summa.

25. juunil 2002.a. AS-i ABTG poolt maksuhaldurile esitatud 2001.a. märtsi kuu tulu-ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonis jäeti näitamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena 24 195

381 kr. ja 20 sendi suurune summa ning sellelt väljamakselt tulumaksuna tasumisele kuuluva

8 501 079 kr. ja 88 sendi suurune summa.

Tulumaksuseaduse § 51 lg.1; § 54 lg. 2 ja lg.4 nõudeid rikkudes jätsid S.E ja R.-L.

S.L, ajavahemikul jaanuarist kuni märtsini 2001.a. AS-i ABTG ettevõtlusega mitteseotud

52 809 549 kr. suuruselt kulult arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu kokku

18 554 706 kr. ja 58 sendi suuruses summas.

Maakohus kvalifitseeris selle S.E ja R.-L. S.L süüteo toimepanemise ajal kehtinud

KrK § 148-1 lg.2 ja 10 järgi.

I. Madrele ja L.-R. S.L-ile oli esitatud süüdistus veel selles, et nende korraldamisel ja

juhtimisel koostati ajavahemikul jaanuarist kuni märtsini 2001.a. AS-i ABTG

raamatupidamises tegelikule majandustegevusele mittevastavaid ( fiktiivseid ) dokumente:

arveid, lepinguid, kinnistamisotsuseid, metsateatiseid äriühingutelt Anticipo Group OÜ,

Arhimero OÜ, Armeidos OÜ, Franscorp OÜ, Jesterbi OÜ, Saaremer OÜ, Deposiit OÜ,

Selirand OÜ, Skywalker OÜ, Daloc OÜ, Edgerton Puidugrupp OÜ, Seder Group AS,

Seiperkond OÜ, Teneprof OÜ, Tolesar OÜ raieõiguse omandamise ja metsa ülestöötamise

kompleksteenuse ning transporditeenuse saamise kohta käibemaksukohuslastena

registreeritud äriühingutelt.

Samuti süüdistati S.E ja R.-L. S.L selles, et nad 16. veebruaril, 22. märtsil ja 27.

aprillil 2001.a. esitasid tahtlikult ja vahendlikult maksuhaldurile valeandmeid AS-i ABTG

2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuu käibemaksudeklaratsioonides, mis olid koostatud

nende juhtimisel ja korraldamisel valmistatud ebaõigete dokumentide alusel.

Harju Maakohtu 10. novembri 2009.a. otsusega mõisteti S.E ja R.- L. S.L

eelnimetatud süüdistuse osas õigeks.

Maakohtu hinnangul pole tõendatud S.E ja R.-L. S.L-ile esitatud süüdistus osas,

mille järgi AS-i ABTG poolt metsamaterjali saamiseks sooritatud tehingud AS-iga ABTG ja

OÜ-ga Entesar Transport ( Hinnosaare kinnistu Lääne- Virumaal, Väike - Maarja vald) , OÜ-

ga Tolesar ( Ületee kinnistu, Harjumaa Kuusalu vald; Uudismaa kinnistu Lääne -Virumaal,

Vinni vald; Tammemetsa kinnistu Lääne-Virumaa, Tamsalu vald) , OÜ-ga Teneprof (

Kurestiku-Joa kinnistu Lääne- Virumaa, Rägavere vald ), OÜ-ga Egerton Puidugrupp ja OÜ-

ga Lesteka ( Kiesa. Reinu, Siili, Tislari, Vana-Altru kinnistud ) Franscorp OÜ-ga( puidu

immutamine ) olid näilised ning metsamaterjali ja teenuse saamist kajastavad dokumendid

fiktiivsed.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

Prokuröri apellatsioonis vaidlustatakse kohtuotsust osas, milles maakohtu hinnangul polnud

tõendatud süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L süü tegelikkusele mittevastavate

dokumentide koostamise ning ABTG raamatupidamisele esitamise juhtimises ja

korraldamises ning maksuhaldurile valeandmete esitamises käibemaksudeklaratsioonides

4 349 522 kr. ulatuses ning tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides 1 055 962 kr. ja 42 sendi

ulatuses Entesar Transport OÜ-ga, Tolesar OÜ-ga, Lesteka OÜ-ga, Franscorp OÜ-ga,

Teneprof OÜ-ga, Egerton Puidugrupp, Franscorp OÜ-ga sooritatud tehingute kohta.

Samuti ei nõustu prokurör süüdistatavate S.E ja R.- L. S.L õigeks mõistmisega

16.veebruaril, 22. märtsil ja 27. aprillil 2001.a. maksuhaldurile ebaõigete andmete

deklareerimises 2001.a. jaanuari , veebruari ja märtsi kuude kohta esitatud

käibemaksudeklaratsioonides.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga AS-i ABTG poolt teistelt äriühingutelt metsa

ülestöötamise kompleketeenuse ja transpordi teenuste saamise kohta järgnevalt loetletud

kinnistustelt metsamaterjali hankimiseks:

Hinnosaare kinnistul OÜ Entesar Transport ja OÜ Franscorp poolt põhjusel, et Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2005.a. otsuse kohaselt olid tehingud Aare

Loorin ja OÜ Franscorp vahel fiktiivsed ning OÜ Franscorp ja OÜ Entesar Transport olid

varifirma, kellel majandustegevus puudus. Seega kumbki äriühing ei saanud AS-le ABTG

arvetel näidatud kaupa müüa ega teenust osutada.

Uudismaa ja Tamme kinnistustel OÜ Tolesar poolt põhjusel, et mõlemal kinnistul

metsalangetamise kohta pole Keskkonnateenistusele nõutavaid dokumente esitatud. Paljude

AS-i ABTG raamatupidamises näidatud kinnistute puhul pole metsa ülestöötamise kohta

dokumente Keskkonnateenistusele esitatud või on need oluliselt erinevad. Apellandi

hinnangul on Uudismaa ja Tamme kinnistuid puudutavad dokumendid võltsitud, sest

vähemalt ühel arvel näidatud teenust ei olnud võimalik osutada - Uudismaa kinnistul ei olnud

männimetsa. OÜ Tolesar puhul on tõendatud, et AS-i ABTG poolt Paju ja Uue Laupa

kinnistute raieõiguse ja teenuse soetamist tõendavad dokumendi on võltsitud.

Dokumentide põhjal on OÜ Tolesar ja AS ABTG sooritanud ebamõistikke tehinguid, kus

OÜ-lt Tolesar metsatöötlemise ja transporditeenust ostnud AS ABTG on osa raiutud ja lattu

veetud metsamaterjalist osa paberipuuna OÜ-le Tolesar tagasi müünud. Otstarbekam olnuks

OÜ-l Tolesar metsamaterjal langil selekteerida, mitte edasi - tagasi transportida ja veokulusid

kanda.

Kohtuotsuses pole võetud seisukohta, kas OÜ Tolesar oli varifirma või reaalselt tegutsev

äriühing. OÜ Tolesar pole sotsiaal- ja tulumaksu deklareerinud ega tasunud ning

majandusaasta aruandeid esitanud.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2005.a. otsuses avaldatud seisukohta,

et tegemist on varifirmaga, pole kummutatud.

Kurestiku - Joa kinnistul OÜ Teneprof poolt põhjusel, et metsalangetamise kohta pole

Keskkonnateenistusele metsateadist esitatud. AS-is ABTG olev metsateadis on võltsitud.

Kurestiku - Joa kinnistul on toimunud ebaseaduslik metsaraie. Vaatamata juhatuse liikme A.

V. ( V. ) ütlustele äriühingu reaalse majandustegevuse kohta, näitavad muud tõendid , et

äriühing oli varifirma, mis ei asunud äriregistris näidatud aadressil, ei esitanud

majandusaruandeid, kontole laekunud summad võeti välja sularahas. Apellandi hinnangul on

tunnistaja A. V. ütlused ebausaldusväärsed, kuna ta kirjeldas täpselt tehinguid AS-iga ABTG,

kuid muud äritegevust meenutada ei suutnud. 2001.a. juulis OÜ-u Teneprof juhatuse liikmeks

vormistatud A. V. ütluste kohaselt ei tunne ta äriühingu majandustegevust.

OÜ Lesteka ja tema alltöövõtjate - AS Sumros Grupp, OÜ Edgerton Puidugrupp, Karmonde

Kaubandus OÜ, Rallston OÜ, OÜ Archimero, №via Trade OÜ, Monika OP AS, Seiperkond

OÜ - poolt põhjusel, et puuduvad dokumendid, millest nähtuks, kes konkreetsel kinnistul AS-

i ABTG poolt omandatud raieõiguse alusel metsa ülestöötamise või transporditeenust osutas.

Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt osutas OÜ Lesteka transporditeenust, kuid alltöövõtjate

esitatud arvetel on näidatud metsa ülestöötamise kompleksteenus kui transpordi teenus.

Vastuolulised on tunnistaja ütlused kinnistute saamise, metsatöötehnika olemasolu ja tehtud

tööde kontrollimise kohta.

Alltöövõtjad on arveid esitanud 24,78 milj. krooni eest ja OÜ Lesteka on AS-le ABTG

esitanud arveid 24, 908 milj. kr. eest. Apellandi hinnangul näitab nende summade väike

erinevus seda, et OÜ Lesteka üksnes vahendas metsa ülestöötamise kompleksteenust ja

transporditeenust ega osutanud ise transporditeenust.

OÜ Edgerton Puidugrupp poolt väidetavalt Kiesa - Reinu, Siili, Tislari, Tuisu, Vana-Altru

kinnistutele raieõiguse soetamise ja AS-le ABTG võõrandamise puhul pole tõenäoline, et OÜ

Lesteka juhuslikult osutus AS ABTG tellimuse täitjaks kinnistutel, mille raieõigus oli AS-le

ABTG võõrandatud.

Asjaolu, et Keskkonnateenistuses ei ole metsateatist Siili kinnistu raietööde kohta, tõendab

AS-i ABTG käes olnud metsateatise võltsitust. Kinnistu omaniku ja V. J. sõnul võõrandati

raieõigus 170 000 kr. eest, kuid AS-i ABTG dokumentide järgi maksti vaid 7800 kr.

Tislari kinnistu puhul erinevad Keskkonnateenistuses ja AS-s ABTG olnud metsateatised

kuupäevade ja raie mahtude osas.

Tunnistaja U. M. ütluste kohaselt korraldas tema oma äriühingu Wuild-Dick kaudu raitud

metsa äravedu Tislari kinnistult. Seega OÜ Edgerton Puidugrupp seda teenust osutanud ei ole.

AS ABTG ostis kokku valmis palki, mitte raieõigust ja metsa ülestöötamise teenust.

Tuisu kinnistu puhul on jäänud tähelepanuta, et võltsitud olid nii Aavo Uusi ja OÜ Edgerton

Puidugrupi vaheline raieõiguse võõrandamise leping kui metsateatis.

Vana- Altru kinnistu puhul pole arvestatud, et Keskkonnateenistuse andmetel raiuti kinnistul

2000.a. metsa 136 tm. 2001.a. raiet ei toimunud ja OÜ Edgerton Puidugrupp ei saanud

sellel kinnistul 495 tm. metsa ülestöötamise kompleksteenust osutada.

Apellandi väitel pole usutav, et OÜ Edgerton Puidugrupp juhuslikult sõlmib lepinguid

võltsitud dokumentide alusel või ekslikult esitab arveid teenuste kohta, mida pole osutatud.

OÜ Egerton Puidugrupp varifirmaks olemise staatust kinnitavad tehingute fiktiivsus, käibe

puudumine ja juhatuse liikme variisikuks olemine. T. T. ütlused äriühingu tundmatutele

isikutele rendile andmise kohta on ebausutavad. Kinnistutega seotud tehingutes on OÜ-u

Edgerton Puidugrupp esindajaks T. T.. Samas on kohus jätnud tähelepanuta

eksperdiarvamuse, mille kohaselt võib allkirja kirjutajaks olla muu isik. Mitmel juhul on

tuvastatud ka tehingu teise poole allkirja võltsitus.

Apellandi hinnangul pole T. T. ütlused rentniku olemasolu kohta usutavad, sest esinevad kõik

varifirmale omased tunnused: äriühing pole kättesaadav äriregistris näidatud aadressil,

juhatuse liikmed pole kursis ettevõtte äritegevusega, arveldusarvetele kantud summad

võetakse välja sularahas ja majandustegevusega kaasnevaid ülekandeid ei tehta.

Süüdistus ei pea tõendama igat kinnistut puudutavate tehingute või arvete asjaolusid, vaid

oluline on tõendada, et OÜ Lesteka poolt esitatud arvetel näidatud teenuseid tegelikult ei

osutatud ning et OÜ-u Lesteka ja AS-i ABTG juhtkonnad oli sellest asjaolust teadlikud.

Samuti puudus vajadus tõendada, kes igal üksikul juhul tegelikult metsa langetas ja puidu

lattu transportis. Oluline on, et seda ei teinud arvetel näidatud äriühingud.

Seiperkond OÜ puhul kattub äriühingu allahankija OÜ-u Alenaris arvetel näidatud teenuste

maksumus Seiperkond OÜ poolt AS-le ABTG esitatud arvetel näidatud summadega. OÜ

Alenarise arvete asumisele AS-i ABTG dokumentide hulgas ning Seiperkond OÜ ja Alenarise

tehingute kohta arvestuse pidamisel AS-s ABTG pole muud mõistlikku põhjendust kui tahe

näidata OÜ-t Alenaris teenust osutanud allhankijana. Tegelikult OÜ-l Alenaris

majandustegevus puudus.

Seiperkond OÜ varifirma staatust kinnitavad asjaolu, et tema pangakontole on üldse tehtud

kaks makset - AS-lt ABTG ja Lesteka OÜ- lt, mis kanti edasi AS-ga ABTG seotud isikute

kontrolli all olnud äriühingu AS-i PJR Metsahaldus kontole.

Seiperkond OÜ juhatuse liikme V. P. ütlused pole usaldusväärsed, sest talle ei meenunud

äriühingu tegevusvaldkonda ega sooritatud tehinguid, kuid ta teadis isikute nimesid kellega

majandustegevuse raames suhtles.

Samuti pole juhuslik, et AS-i ABTG tellimuse täitmiseks pakkus Lesteka OÜ allhanget

Seiperkond OÜ-le, kes oli mitmete kinnistute raieõiguse võõrandanud AS-le ABTG.

OÜ Arhimero poolt Peebu kinnistu raieõiguse AS-le ABTG võõrandamise ja OÜ-le Lesteka

allhanke korras metsa ülestöötamise puhul on apellandi hinnangul tegemist fiktiivsete

tehingutega, sest pole tõenäoline ega usutav, et AS-i ABTG tellimuse täitmiseks pakub OÜ

Lesteka allahanke korras töö OÜ-le Arhimero, kes võõrandas Peebu kinnistu raieõiguse AS-le

ABTG.

Asjaolude analüüsi põhjal saab järeldada, et OÜ Arhimero müüs AS-le ABTG valmis palki,

mida aga püütakse näidata raieõiguse müümise ja metsa ülestöötamise kompleksteenuse

osutamisena. OÜ-u Arhimero esindajate Ü. L. ja J. B. ütluste kohaselt ei mäleta nad tehinguid

AS-ga ABTG ega OÜ-ga Lesteka . Tehinguid kajastavad dokumendid on tavapärased. Kuigi

OÜ-l Arhimero oli vajalik tehnika, võõrandati vahel raieõigus, sest ise kõike teha ei jõutud.

Samas on ebaloogiline ja ebamõistlik, et tehinguosaliste poolt ülevaadatud langilt raiutud ja

AS-le ABTG müüdud 200 tm-st puidust osteti 141 tm. metsamaterjali paberipuuna tagasi.

Veider on asjaolu, et OÜ Arhimero võõrandas raieõiguse otse AS-le ABTG, kuid metsa

ületöötamise kompleksteenust osteti OÜ Lesteka vahendusel. Arusaamatu oli vajadus paljude

lepingute sõlmimiseks kui OÜ Arhimero reaalselt metsa langetas ja AS-i ABTG lattu

transportis.

AS ABTG on raieõiguse võõrandamise lepingu OÜ-ga Arhimero kui ka metsa ülestöötamise

kompleksteenuse lepingu OÜ-ga Lesteka sõlminud 19.veebruaril 2001.a.

Tehingute fiktiivsust tõendab tõik, et mõlemad lepingud leiti AS-i ABTG arvutist, kus need

ilmselt koostati.

OÜ Karmonde Kaubandus ja OÜ №via Trade puhul oli tegemist varifirmadega, kes tegelikult

arvetel näidatud teenuseid ei osutanud. Varifirmale iseloomulikult on äriühingud tasunud

kõikide äritegevusega kaasnevate kulutuste eest sularahas ning arveldusarvele laekunud

summad sularahana välja võetud. Nende rahasummade edasine kulg on teadmata.

Eksperdiarvamuse kohaselt pole OÜ №via Trade arvetel olevad allkirjad kirjutatud juhatuse

liikme R. V. poolt ning neist dokumentidest ei nähtu, kus ja millal arvetel näidatud teenuseid

osutati.

Apellandi hinnangul polnud AS-i ABTG ja OÜ Lesteka partneritel OÜ-l Karmonde

Kaubandus ja OÜ-l №via Trade reaalset majandustegevust.

OÜ Rallston ise tegelikkuses OÜ-le Lesteka ja viimase kaudu AS-le ABTG teenust ei

osutanud, vaid väidetavalt vahendas OÜ-lt Sandernet tellitud teenust. OÜ-t Rallston ja OÜ-t

Sandernet juhtis S. S.. OÜ Sandernet juhatuse liikme I. H. näol oli tegemist variisikuga. OÜ

Rallston poolt esitanud 2001.a. märtsi kuu käibedeklaratsioonil on juhatuse liikme S. S.

allkiri võltsitud ning see esitati Maksu - ja Tolliametile 11. mail 2001.a., s.o. ajal kui

kontrolliti AS-i ABTG tehinguid.

I. H. ütluste kohaselt polnud OÜ-l Sandernet endal metsa ülestöötamise võimekust ja selleks

tööks vajalik tehnika renditi.

OÜ Sandernet pangakontole saabunud raha kanti üle OÜ Steedal ja OÜ Clarendon kontodele

ning võeti sularahas välja. OÜ-l Lesteka, alltöövõtjatel OÜ-l Rallston ja OÜ-l Sandernet ega

OÜ-l Steedal ja OÜ-l Clarendon polnud tegelikku võimekust arvetel näidatud metsa

ülestöötamise teenuse osutamiseks. Seega ei saa OÜ-u Rallston poolt OÜ-le Lesteka esitatud

arved kajastada tegelikku metsa ületöötamise ja transporditeenuse osutamist ning on

fiktiivsed.

AS-i Monika OP juhi O. P. ütlused alltöövõtu korras osutatud teenuse eest OÜ-le Lesteka

esitatud arvete äriühingu raamatupidamises kui maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonis

kajastamise kohta pole usaldusväärsed, sest AS-i Monika OP 2001.a. märtsi kuu

käibedeklaratsioonis väidetud arved ei kajastu. Suuremahuliste tehingute

maksudeklaratsioonis kajastamata jätmine tõendab üheselt, et neid teenuseid deklareeritaval

perioodil ei osutatud. Süüdistatava S.E arvutist leitud dokument näitab, et ükskõik

milliseid arveid on AS Monika 2001.a. märtsi kuu kohta AS-ile ABTG esitanud, on neid

süüdistatava S.E korraldusel hiljem muudetud.

Tähelepanuväärne on see, et väidetavalt saadud teenuse eest esitatud arveid pole muutnud

OÜ Lesteka, vaid seda tehti AS-is ABTG. Usutav pole toitlusteenusega tegeleva äriühingu

poolt metsa ülestöötamise kompleksteenuses ja transpordi teenuse osutamine. Apellant on

veendunud, et algselt olid AS-le ABTG arved esitatud teadmata perioodil ning teadmata

teenuste või kaupade eest ning mingil põhjusel asendati need hiljem teiste arvetega, näitamaks

AS-i Monika OP poolt metsa ülestöötamise teenuse osutamist OÜ-le Lesteka.

AS-i Sumros Grupp ja OÜ Lesteka vaheliste tehingute puhul pole apellandi hinnangul AS-i

Sumros Gruppi reaalse majandustegevuse kõrval välistatud ka fiktiivsete arvete

vormistamine.

Vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et Põlvamaal, Valgjärve vallas asunud Söödi

kinnistul AS-i Sumros Grupp poolt metsa ülestöötamise ja transporditeenuse kohta AS-le

ABTG esitatud arved olid fiktiivsed. Võttes arvesse, et OÜ Lesteka teiste allhankijate puhul

esineb teenuse kohta fiktiivsete arvete koostamise kahtlus, on põhjendatud kahtlus, et ka AS-i

Sumros Grupp nimelt OÜ-le Lesteka esitatud arve tõde ei kajasta.

Kokkuvõttes pole ükski OÜ Lesteka allhankijatest tegelikult arvetel märgitud teenuseid

osutanud. Sõlmiti lepinguid ja koostati arveid ilma tegeliku majandustegevuseta. Seega ei ole

ka AS ABTG metsa ületöötamise kompleksteenust ja transporditeenust OÜ-lt Lesteka

soetanud ning tegemist oli näiliste tehingutega.

AS-i ABTG initsiatiivil OÜ Lesteka nimel dokumentide koostamist näitab OÜ-t Lesteka ja

tema kliente käsitlevate dokumentide äravõtmine AS-i ABTG arvutitest. AS ABTG on

korraldanud enda kliendi ( OÜ Lesteka ) ja kolmandate isikute arvete koostamist, pidanud

nende üle arvestust ja kontrollinud arvete tasumist.

Süüdistatava R.-L. S.L töölaualt leitud trükis pealkirjaga „Konsultatsioon 6. 3. 2002“

näitab, et AS-i ABTG juhtkond organiseeris revisjoni ja käibemaksu tagastamise peatamisega

seoses vajaminevate dokumentide fabritseerimist.

Järgnevalt apellant esitab väljavõtteid eelnimetatud trükisest pealkirjaga „ Konsultatsioon 6 3

2002 „ ning asub seisukohale, et tõendatud on OÜ Lesteka nimel vormistatud arvete

näilikkus ja süüdistatavate poolt maksuhaldurile AS-i ABTG 2001.a. jaanuari, veebruari,

märtsi kuu käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmete esitamine 10 452 708 kr. suuruses

summas ning tahtlikult valeandmete esitamine samade kuude tulu-ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides kokku 19 610 669 kr. suuruses summas.

Apellandi väitel on kohus prokuröri osundatud asjaolusid ükshaaval hinnates jõudnud

ebaõigele järeldusele, et tõendatud pole süüdistatavate I. Madre ja R.-L. S.L otsene tahtlus

esitada 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuu kohta esitatud esmastes

käibedeklaratsioonides ebaõigeid andmeid. Samas kinnitavad kohtumenetluses uuritud

tõendid kogumis, et süüdistatavatel oli juba enne 2001.a. mai kuud tahtlus valeandmete

esitamise teel käibemaksu tagastusnõuet suurendada..

Selleks et maksupettust toime panna, ei pidanud süüdistatavad varifirmade esindajatega

suhtlema. Samas on tõendatud, et süüdistatavad suhtlesid metsamaterjali tegelike tarnijatega-

V. K., T. R., J. K., R. O. - kellega teostatud tehingud varjati varifirmade nimele vormistatud

fiktiivsete dokumentidega. Süüdistatavad on suhelnud OÜ Lesteka esindajatega, kelle nimel

samuti vormistati fiktiivseid dokumente.

Apellandi hinnangul saab R. O., A. L., S. K. ütluste põhjal järeldada, et ajal, kui pakkumine

turul ületas nõudmise, sai AS ABTG maksta teistest metsamaterjali kokkuostjatest kõrgemat

hinda seetõttu, et palgi ostu- müügi tehingud, millele käibemaksu lisada ei saanud, vormistati

varifirmade nimel raieõiguse müügi ja metsa ülestöötamise kompleksteenusena. Nende

teenuste saamise eest esitatud arvetele lisati käibemaks, mida kavatseti riigilt tagasi küsida.

AS-i ABTG juhtkond soovis turueelise saavutada maksupettuse abil ja seeläbi suuremat tulu

teenida. Seda tõendavad süüdistatava S.E poolt 2001.a. veebruaris süüdistatavale R.- L.

S.L-ile ning sama aasta veebruaris ja märtsis J. R. hinnakujunduse kohta saadetud e-kirjad.

Usutav ei ole, et äriühingu juhid annavad ostujuhile hinnakujunduse alal piiramatu

tegevusvabaduse. Kui see ka nii oli, pidi J. R. metsamaterjali lõpliku kokkuostuhinna

süüdistatavatega kooskõlastama.

J. R. toetab versiooni, mille kohaselt tuli idee palgi ostu-müügitehingu asemel rakendada

raieõiguse võõrandamise või metsa ülestöötamise ja transporditeenuste ostmise tehingud

süüdistatavatelt S.E-lt ja R.-L. S.L-ilt.

Võimalik, et algidee pärines mõnelt tarnijalt, kuid mõte rakendada seda kõigi tarnijate osas sai

pärineda AS-i ABTG juhtkonnalt. Vastupidist saaks väita siis, kui võltsitud oleks vaid väike

osa AS ABTG tehingute kohta käivatest dokumentidest.

Kohtumenetluses uuritud tõendid viitavad sellele, et lisaks võltsitud dokumentides näidatud

kaupade ja teenuste müüjatele ja kauba päritolule on vale ka tehingu sisu. Peale

käibemaksuseaduse muudatust, muudeti palgi soetamise viisi ainult dokumentides. Seda

kinnitab fakt, et AS-i ABTG dokumentide seas ei olnud veoselehti lattu saabunud puidu kohta

ja olemas olnud veoselehed olid võltsitud.

Süüdistaja on korduvalt rõhutanud, et maksupettuse eesmärgiks oli turul konkurentsieelise

saavutamine kõrgema kokkuostuhinna pakkumise teel. Süüdistatavate kasu oleks tulnud

äriühingu üldise kasumi arvelt ja varifirmade arvele makstud raha ei pidanudki süüdistatavate

kätte jõudma, vaid sellest maksti kõrgemat kokkuostuhinda valmis palgi tegelikele tarnijatele.

Teenuse osutamise arvetele oli võimalik lisada käibemaksu ja sellel viisil suurendada AS-i

ABTG sisendkäibemaksu, mida hiljem riigilt tagasi küsida.

Kasumi saamisest olid eelkõige huvitatud süüdistatavatest äriühingu omanikud ja juhtkond,

mitte lepingulised töötajad.

AS-ile ABTG näiliselt raieõiguse võõrandanud ja metsa ületöötamise kompleksteenust või

transporditeenust osutanud varifirmade esindajatena käisid AS-i ABTG kontoris dokumente

vormistamas isikud, kellel polnud ettekujutust esindatavatest firmadest ega sooritatud

tehingutest. Allkirjastatavad dokumendid olid AS-i ABTG kontoris ettevalmistatud või täideti

need AS-i ABTG töötajate juhtnööride järgi. Ladude juhatajate K. T. ja J. L. ütluste kohaselt

oli AS-i ABTG töötajatel paremini teada lattu tulnud palgi kogus ja selle kohta vajaminevate

fiktiivsete dokumentide hulk.

Variisikuteks olnud tunnistajate ütluste järgi suhtlesid nad AS-is ABTG enam J. R. ja S. K.ga.

Süüdistatavad ise variisikutega kokku puutuda ei tahtnud, sest see loonuks hulga süüstavaid

tõendeid ning ilmselt käinud neile ka ülejõu.

Süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L kuriteole kaasaaitamise või dokumentide võltsimise

kahtlustuses on J. R.., J. T. ja R. O. suhtes kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel

lõpetatud.

Eluliselt pole usutav, et J. R..l oli AS-i ABTG miljonitesse ulatuva käibega hangete alal

piiramatu ning kontrollimatu otsustus - ja tegevusvabadus.

Tunnistaja A. D. ütluste kohaselt jälgis ta J. R. tegevust, mis tundus talle ebakorrektne ning

ta rääkis sellest süüdistatavale S.E-le. Sellele ei järgnenud J. R. tegevuse kontrolli ega

töösuhte lõpetamist usalduse kaotamise motiivil, vaid üleviimine teisele tööle.

Ainus seletus J. R. tööle jätmisele on see, et AS-i ABTG juhtkond teadis algusest peale

milliseid tehingud J. R. tegelikult teeb.

Süüdistatava S.E kui teiste AS-i ABTG töötajate ütluste kohaselt ei käinud enamikel

lankidel ükski AS-i ABTG töötaja. Kontrolli puudumist kinnitab ka see, et paljudel

kinnistutel, millele raieõigus või metsa ülestöötamise teenus soetati, metsa ei kasvanud või oli

see varem maharaiutud või oli väidetava raieteenuse ostmise järel mets jätkuvalt langil

kasvamas.

Arvestades pedantsust, millega muidu AS-s ABTG dokumente vormistati, kinnitab asjade

selline käik äriühingu juhtkonna teadlikkust, et raieõiguse või metsa ülestöötamise

kompleksteenuse ja transporditeenuse tegelikku soetamist ei toimu, vaid jätkus valmis palgi

ostmine.

Vastasel juhul oleks mõistlik juht palganud nii palju töötajaid kui oleks vaja soetatava kauba

olemasolu kontrollimiseks enne tehingu sooritamist.

Süüdistatavate ja AS-i ABTG töötajate töölaudadelt ja arvutitest leitud dokumentides ja

erinevates tabelites näidatud varifirmadega seostatud isikud on ilmselt tegelikud puidu

tarnijad, kellel varifirmadega mingit side ei olnud. Seega süüdistatavad teadsid, et tegemist

on firmadega, keda ei esinda seaduslikud esindajad, vaid kolmandad isikud. Süüdistatava R.-

L. S.L märkmiku sissekannetest nähtuvalt on ta ise nende isikutega tihedalt suhelnud.

Süüdistatav R.-L. S.L on oma arvutis loonud mitmeid AS-iga ABTG sõlmitud lepinguid

ja neid ka alla kirjutanud, mis tõendab tema kokkupuudet hanketegevusega ja kummutab AS-i

ABTG töötajate ütlused selles, et äriühingu juhatuse liikmed igapäevaste üksikküsimustega

kokku ei puutunud.

Piirivalveameti andmed selle kohta, et süüdistatav R.-L. S.L viibis 2001.a. algul Lätis vaid

5 korral ja pikima kestvusega 1 päev, lükkavad ümber süüdistatava R.-L. S.L ja AS-i

ABTG töötajate ütlused, nagu tegelenuks süüdistatav R.-L. S.L valdavalt Lätis asuva

tütarfirmaga.

Süüdistatava S.E poolt 2001.a. veebruaris ja märtsis e-mailidega saadetud

kalkulatsioonid ostetava metsamaterjali hinnakujunduse kohta tõendavad, et metsamaterjali

kokkuostuhinna väljatöötamine oli tema ülesanne. Süüdistataval S.E oli ülevaade kogu

äriühingu majanduslikust olukorrast ja ta teadis, milliste vahendite arvel konkurentidest

kõrgemat metsamaterjali kokkuostuhinda pakkuda.

Saades 2001.a. aprilli algul teavet jaanuari ja veebruari kuu kohta deklareeritud andmete

õigsuse kohta tekkinud kahtlusest, pidanuks süüdistatavad S.E ja R.-L. S.L

näitama üles suuremat hoolsuskohustust märtsi kuu deklaratsioonis esitatavate andmete

kontrollimisel.

15. -19. aprillini 2001.a. on AS-i ABTG arvutites loodud hulgaliselt süüdistustes kajastatud

tehingutega seonduvaid dokumente, mis tõendab, et enne 27. aprillil 2001.a. märtsi kuu kohta

käibedeklaratsiooni esitamist oli süüdistatavatele teada raamatupidamises fiktiivsete

dokumentide olemasolu või rahalisi liikumisi kajastavate dokumentide defitsiit. Kuidas muidu

seletada suures koguses dokumentide fabritseerimist 2001.aprilli kuu keskel.

Asjaolu, et süüdistatavatele S.E-le ja R.-L. S.L-ile pole süüdistuses ette heidetud

valeandmete esitamist 21. mail 2001.a. esitatud käibedeklaratsioonis, ei välista see nimetatud

dokumendi tõenduslikku tähendust. Kuna tegemist on jätkuva kuriteoga, tõendab see

dokument ühtse eesmärgi olemasolu kaudu etteheidetava kuriteo toimepanemist.

Apellant nõustub, et süüdistatava S.E arvutis olnud paljud dokumendid võivad olla

mitte loodud süüdistatava enda poolt või tema teadmisel. Samas pole kahtlust, et arvuti n.n.“

töölaual“ salvestatud dokumendid - korraldus AS Monika OP arve muutmiseks ja

asendamiseks ning „memorandumi“ täitmiseks antud juhis - kinnitavad, et süüdistatav S.E

oli teadlik valeandmete kajastamisest deklaratsioonides.

Muude dokumentide puhul tuleks hinnata, kes äriühingus tegutsenud isikutest oli pädev

andma vastavaid korraldusi või sõlmima tehinguid või kelle huvides oli koostada arvutites

leitud dokumente.

Tavapraktika seisukohalt on absurdne olukord, et äriühing võimaldab kontoris asuvatele

arvutitele juurdepääsu kõigile töötajatele, klientidele või muudele kõrvalistele isikutele.

Äriühingutel on olemas ärisaladused ning dokumendid võivad sisaldada delikaatseid

isikuandmeid.

Apellandi veendumuse kohaselt on tõendatud süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L poolt

teadvalt valeandmete esitamine AS-i ABTG 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuude

käibedeklaratsioonides, eesmärgiga suurendada alusetut käibemaksu tagastusnõuet.

Süüdistatavad omasid põhjalikku ülevaadet äriühingus toimuvast ja tegelesid ettevõtte

igapäevase juhtimisega. Olles juba 2001.a. algusest teadlikud, et raamatupidamise

dokumentides kajastatuid tehinguid reaalselt pole toiminud, ei takistanud nad fiktiivsete

tehingute arvesse võtmist 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuu maksudeklaratsioonide

koostamisel.

Maksupettusest kasusaajateks oli äriühing, selle omanikud ja juhtkond- süüdistatavad S.E

ja R.-L. S.L. Ühegi teise isiku huvi maksupettuse toimepanemiseks ei nähtu.

Apellatsiooni rahuldamisega suureneb süüdistatavate süü, mistõttu tuleb mõista rangem

karistus ja rahuldada tsiviilhagi kogu ulatuses.

Seetõttu taotletakse Harju Maakohtu 10. novembri 2009.a., otsuse õigeksmõistvas osas

tühistamist ja uue süüdimõistva kohtuotsuse tegemist.

Mõista süüdi S.E ja S.L KrK § 148 –1 lg.2 ja 10 järgi AS ABTG

2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuude käibemaksudeklaratsioonides maksuhaldurile

teadvalt valeandmete esitamise katses, eesmärgiga alusetult suurendada käibemaksu

tagastusnõuet kokku 10 452 707 kr. suuruses summas.

Maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamises AS ABTG 2001.a. jaanuari, veebruari,

märtsi kuude tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil,

mille tulemusena jäi maksudena laekumata 19 610 669 kr. suurune summa.

Mõista süüdistatavatele karistuseks 2 a. ja 6 kuu pikkune vangistus, millest 6 kuud kuulub

koheselt ärakandmisele ning ülejäänud osas jäetakse vangistus täitmisele pööramata juhul,

kui nad ei pane 5 a. jooksul toime uut süütegu.

Vastavalt KarS § 49 ( KrK § 27 ) kohaldada lisakaristusena keeld töötada 3 aastat juhtivatel

ning raamatupidamist korraldavatel ametikohtadel.

Rahuldada Eesti Vabariigi poolt Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud tsiviilhagi täies ulatuses,

s.o. ettevõtlusega mitteseotud kuludelt deklareerimata ja tasumata tulumaksu summas

19 610 669 kr. ning intresse 7 007 893 kr.

Kaitsjate apellatsiooni kohaselt on maakohus tõendeid vääralt hinnanud ja rikkunud

menetlusnorme. Kaitsjate esitatud tõendid on jäetud tähelepanuta ning nendega

mittearvestamist pole kohus põhjendanud.

Asjas pole vaidlust, et tehingute sisuks olnud raieõiguse soetamise, metsa ülestöötamise

kompleksteenuse ja transporditeenuse lõppprodukti ( metsamaterjali ) sai AS ABTG kätte ja

metsamaterjal jõudis AS-i ABTG ladudesse.

Viimases sõnas osundas I. Maidre, et hankijatega sõlmitud lepingute järgi võidi kasutada

asendusraielanke. Seega polnud oluline, millisel konkreetsel langil hankija metsaraiet tegi,

vaid see, et AS ABTG sai metsamaterjali kätte, mis aga metsa raiumata poleks saanud

tekkida.

Kohtuotsuses ei põhjendata, miks loetakse raieteenuste arved fiktiivseks olukorras, kui ühel

langil raiet ei tehtud või tehti väiksemas mahus, kuid tehingu tegelik maht täideti

metsalangetamisega teisel kinnistul.

I. Maidre selgituse kohaselt moodustab AS-i ABTG teenuste mahust 50% ( s.h., ka

väljamaksetes ja käibemaksust ) metsamaterjali transportimise teenus. Palkide AS-i ABTG

sadamalattu ja sealt laevale saamiseks oli transporditeenus igal juhul vajalik, sõltumata sellest

millisel kinnistul metsa langetati, kas metsa raiuti metsateatise alusel seaduslikult või

varastati, kas kompleksteenuse arve sisaldas transporditeenust. Seega ei saa metsateatiste,

raieõiguse võõrandamise lepingute ja raiemahtude õigsuse kahtluse alla seadmisega

iseenesest lugeda fiktiivseks arveid transporditeenuse osas. Arvete fiktiivsust

transporditeenuse osas pole tõendatud ja kohtuotsuses asjakohased põhjendused puuduvad.

Palgi tegelik olemasolu kinnitab metsa raiumise fakti ja palgi sadamasse jõudmine

transportimise fakti. Enamus palgi hankijaid kinnitasid ka kohtus, et metsamaterjali

ülestöötamise ja transportimise eest esitatud arved ei ole fiktiivsed.

Olukorras, kus arvetel näidatud metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja veoteenuse produkt

saadi reaalselt kätte, ei olnud maksuhalduri üldsõnalised ja ebatäpsed signaalid hankijate poolt

esitatud arvetega seotud kahtlustuse osas süüdistatavatele piisavalt informatiivsed, et

valikuliselt lugeda mingid arved täielikult või osaliselt fiktiivseks ja teha parandusi

maksudeklaratsioonides.

Mõistes S.E ja R.-L. S.L süüdi deklaratsioonide parandamata jätmises, pole kohus

põhjendanud, mille alusel pidanuks süüdistatavad lugema arved transporditeenuse osas

fiktiivseteks.

Metsateatis, selle olemasolu või puudumine ja allkirja võltsitus ei tõenda raieteenuse eest

esitatud arve fiktiivsust. AS ABTG ei olnud metsateadise esitajaks ega nõudnud seadus selle

AS-le ABTG esitamist ja kontrollimist. Samuti pole selge, kuidas metsateatisega seotud

probleemid takistasid kinnistul metsa raiumist või tõendavad raieteenuse arve fiktiivsust.

Kohus on kolmandate isikute vahel sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepingute võltsituks või

fiktiivsuseks tunnistamise puhul teinud vastupidiseid järeldusi AS-i ABTG ja tema hankija

vahel sõlmitud metsa ülestöötamise ja transpordi lepingu või arve fiktiivsuse kohta.

Näiteks Aare Loori ja OÜ Franscorpi vahelise raieõiguse võõrandamise fiktiivsuse põhjal pole

kohus järeldanud, et fiktiivne on AS-i ABTG ja OÜ Entesar Transport vaheline metsa

ülestöötamise leping.

Vello kinnistu puhul on kohus asunud seisukohale, et kuna V. K. OÜ-le Franscorp kasvavat

metsa ei võõrandanud, ei toimunud OÜ Entesar Transpordi poolt metsa ülestöötamist ja AS

ABTG pole kinnistul raieõigust omandanud ega metsa ülestöötamise teenust saanud.

Kui kohus ei põhjenda, miks sarnastel tingimustel sooritatud tehinguid ühel juhul loetakse

fiktiivseteks ja teisel juhul mitte, siis süüdistatavatel puudus identsete tehingute puhul nii

põhjus kui informatsioon osade arvete fiktiivseks tunnistamiseks ja maksudeklaratsioonide

parandamiseks.

Kohus on tähelepanuta jätnud mitmete hankijate esindajate – tunnistajate R. O., J. R.., R. S., J.

T., P. K. – ütlused, milles nad kinnitasid, et dokumente võltsiti, tehti üleraiet ja raiuti seal, kus

polnud luba ( asendusraieõigust kasutades ), millest süüdistatavad S.E ja R.-L- S.L

polnud teadlikud. Uuritud tõendid kinnitavad tehingute reaalset toimumist, s.t. AS-i ABTG

tellimusel tegelikult metsa raiuti ja transporditi ning teenuse eest esitatud arved polnud

fiktiivsed.

Deklaratsioonide parandamine pole vaadeldav valeandmete esitamisena.

AS-i ABTG poolt 2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuu kohta esitatud käibemaksu

parandusdeklaratsioonides on tehtud „ kosmeetilisi“ parandusi, millega vähendati

sisendkäibemaksu summasid: jaanuari kuu deklaratsioonis 5751 kr. võrra, veebruari kuu

deklaratsioonis 4197 kr. võrra ja märtsi kuu deklaratsiooni 18025 kr. võrra.

Süüdistuses pole märgitud, et käibemaksudeklaratsioonide parandused oleksid seotud

süüdistatavatele etteheidetud tehingutest tulenevate käibemaksusummadega. Vastupidine

peaks olema prokuröri poolt tõendatud.

Käibemaksu parandusdeklaratsioonide käsitlemine valeandmete esitamisena pole õige, sest

siis tuleks valeandmete esitamisena käsitleda arvutusvea tõttu parandusdeklaratsiooni

esitamist.

Apellantide hinnangul tähendab süüdimõistmine parandusdeklaratsioonide esitamises,

sisuliselt süüdimõistmist deklaratsioonide parandamata jätmises. Sellise süüdistuse esitamine

pole aga võimalik vastava kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2001.a. jaanuari, veebruari, märtsi kuude kohta esitati parandatud käibemaksudeklaratsioonid

pärast seda, kui süüdistatavad S.E ja R.-L. S.L olid 11. aprillil 2002.a.

maksukuriteos kahtlustatavatena kinni peetud.

Põhiseaduse § 22 lg. 3 sätestatud põhimõttega on vastuolus kohtuotsuses sisalduv etteheide,

mille järgi pidanuks kahtlustatavad AS-i ABTG raamatupidamisest kõrvaldama fiktiivsed

dokumendid ja mitte nõudma parandatud käibemaksudeklaratsioonide alusel enammakstud

käibemaksu tagasi. Kahtlustatavana võib isik hoiduda igasugusest tegevusest, mis puudutab

tema tegude tuvastamist või nende tagajärgede kõrvaldamist.

Kuni 30. juunini 2002.a. kehtinud maksukorralduse seaduses maksudeklaratsioonide

parandamise regulatsioon puudus. 1. juulist 2002.a. kehtestatud maksukorralduse seaduse §

89 lg.1 sätestab, et kui maksukohuslane enne maksusumma määramise aegumist avastab, et

deklaratsioonis esinevate vigade või andmete puudulikkuse tõttu on deklareeritud

maksusumma väiksem tasumisele kuuluvast summast, teavitab ta viivitamatult maksuhaldurit

kirjalikult. Tegemist on maksukohuslase kaasaaitamiskohustusega, millega ei saa sisustada

KrK § 148-1 lg.2 või KarS § 386 lg.1 või KarS § 389-1 lg.1 sätestatud kuriteokoosseise.

Kuni 30.juunini 2002.a. ja ka hiljem kehtinud KrK § 148 -1 lg.2 ; KarS § 386 lg.1 ja KarS §

389-1 lg.1 dispositsioonides ei sätestatud karistust paranduste mittetegemise eest.

Maksusüüteona võib olla karistatavad nii tegevus kui tegevusetus. Tegevusetusdeliktiga on

tegemist siis, kui isik jätab mingid andmed esitamata, kuid karistatav ei ole paranduste hilisem

tegemine või tegemata jätmine.

Maakohus on süüdistusaktist väljudes mõistnud S.E ja R.-L. S.L süüdi

tegevusetuses, s.o. käibemaksu parandusdeklaratsioonides vajalike paranduste tegemata

jätmises, pärast seda, kui nad said fiktiivsetel dokumentidel põhinevatest valeandmetest

teada.

Süüdistusakti järgi aga süüdistatakse kohtualuseid aktiivses tegevuses- fiktiivsete

dokumentide koostamise juhtimises ja korraldamises ning maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamises, suurema summa enammakstud käibemaksu riigilt tagasisaamise

eesmärgil ( KarS § 389-2 koosseis ).

Käibemaksudeklaratsioonides tehtud parandustega ei esitatud tagastamistaotlusi, sest samal

ajal käisid kohtuvaidlused enammakstud summa tagastamise peatamise otsuse üle.

Deklaratsioonide parandused tehakse reeglina raamatupidajate initsiatiivil, ilma äriühingu

juhtide sekkumiseta, sageli ka teadmiseta. Käesoleval juhul on täielikult uurimata, miks

parandusdeklaratsioonid tehti ja kas nende esitamiseks mingisuguseid korraldusi anti.

Parandusdeklaratsioonide esitamises süüdimõistmisega on tekkinud ebaselgus kuriteo

toimepanemise aja osas, mis on kuriteo aegumise seisukohalt oluline asjaolu. Kui

parandusdeklaratsioonides esitatud valeandmed ei puuduta süüdistuses märgitud tehingutelt

arvutatud sisendkäibemaksu summat, siis on isikud süüdi mõistetud deklaratsioonide

parandamata jätmises hetkest, kui nad said fiktiivsetest tehingutest teada. Seega puudub

selgus kuriteo toimepanemise ajas.

Arusaamatu ja kogutud tõenditega vastuolus on kohtu seisukoht, nagu pidanuks süüdistatavad

maksuhalduri informatsiooni põhjal järeldama, et tegemist oli valeandmetega.

Ühegi käibemaksu tagastamise peatamise otsuse alusel ei saanud süüdistatavad võtta

seisukohta mingi konkreetse dokumendi võltsituse kohta. Maksutagastuse peatamise otsus on

ajutine meede tegelike asjaolude väljaselgitamiseks ega sisalda maksuhalduri lõpplikku

hinnangut.

Oluline on , et enammakstud käibemaksu tagastamise otsustest suurem osa tühistati

maksuhalduri või kohtute poolt. Lühikese ajavahemiku jooksul 3. ja 30. mail 2001.a.

maksuhalduri enda poolt käibemaksu tagastamisotsuste tühistamine ei saanud

süüdistatavatele luua selgust dokumentide võltsituse osas, vaid segadust süvendada.

30 ja 31. mail 2001.a. tehti uued käibemaksu enammakse tagastamise peatamise otsused,

millede puhul ei olnud vaidlust tehingute üle, vaid maksukorralduse seaduse § 10 lg.4 p.3

tõlgendamise üle.

21. juunil 2001.a. tehtud käibemaksu enammakse tagastamise peatamise otsuse tühistamise

kohta 7. augusti 2001.a.tehtud otsuse järgi polnud selge, milliste firmade osas on TJIMA-l

tekkinud kahtlus.

Kui maksuhaldur ise tunnistas ebaselgust, ei olnud äriühingu juhtidena süüdistatavatel mingit

võimalust teha põhjendatud järeldusi dokumentide võltsituse kohta ja vastu võtta äriühingule

selget kahjulikku otsust, mis suurendanuks äriühingu maksukoormust.

Riigikohtu 9. aprilli 2003.a. otsuses nr. 3-3-1-19-03 on selgitatud, et maksusumma

tagastamise peatamiseks ei piisa ebamäärasest kahtlusest. Maksuametil peab olema andmeid,

mis viitavad sellise kuriteo tunnustele, kus ebaõigete tagastamistaotluste esitamise abil

nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist kasu saamiseks. Maksuamet pole vaidlustatud

otsuses ( 7.augusti 2001.a. tagastamise peatamise otsus) ega kohtumenetluses selliseid

andmeid esitanud.

Asjaolust, et AS-i ABTG lepingupartnerite tegevus pole õiguspärane, ei tulene iseenesest, et

kaebaja on alusetult nõudnud enammakstud maksusumma tagastamist.

Selgus maksuhalduri enda seisukohtade osas saabus alles 2004.a. maksuotsustega nr.12-5/3 ja

12-5/48 , millega AS ABTG ei nõustunud ja vaidlustas need kohtus. Tallinna Ringkonnakohtu

29. aprilli 2005.a. otsus kinnitas AS ABT juhtidele, et maksuhalduri kõik seisukohad pole

õiged.

Käesolevas asjas otsuse teinud kohus nõustus ringkonnakohtu otsusega ja leidis, et tehingud,

mida maksuhaldur luges fiktiivseteks, olid tegelikult toimunud ja sisendkäibemaksu oli

ebaõigesti deklareeritud 4 349 522 kr.võrra vähem süüdistuses märgitud 10 452 7089 kr.

suurusest summast.

Seega pidanuks süüdistatavad käibemaksudeklaratsioone parandama 4 349 522 kr. ulatuses,

kuid pole selge, mille alusel süüdistatavad pidanuks 2001 .a. või 2002.a. sellise otsuse tegema.

Süüdistatavatel ei olnud võimalik lähtuda maksuhalduri kahtlustustest, sest suures osas olid

need põhjendamatud. Nad ei teadnud samuti, kuidas kohus otsustab. Maksuhalduri väärate

seisukohtade alusel maksudeklaratsioone parandama asudes oleks nad äriühingule kahju

tekitanud.

Nõustuda eri saa kohtu seisukohaga , nagu oleks süüdistatavad 30. aprillil 2001.a.

maksuhalduri poolt tehtud käibemaksu tagastamise peatamise otsusest saanud teada paljude

lepingute ja arvete fiktiivsusest.

Maksudeklaratsiooni parandamiseks on vajalikud konkreetsed arvnäitajad, kuid

süüdistatavatel polnud maksuhalduri otsuse põhjal mingit selgust, millised arved või tehingud

on fiktiivsed. Kõigi maksuhalduri poolt nimetatud äriühingutega seotud dokumentide

eemaldamine raamatupidamisest olnuks vale, sest ka käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse

järgi pole kõigi tehingute ja arvete fiktiivsus tõendatud.

Kohus on vääralt tuvastanud kohtualuste tegudes kuriteokoosseisu subjektiivse tunnuse.

KrK § 148-1 lg.2; KarS §-de 389-1 ja § 389-2 koosseisude subjektiivseks tunnuseks on

tahtlus, mis aga ei saa tekkida tagantjärele siis, kui isikud on kuriteos kahtlustatavad. Seetõttu

pidanuks süüdistatavatel olema selge arusaam tehingute ja arvete fiktiivsusest juba 2001.a.

jaanuari, veebruari ja märtsi kuu käibemaksudeklaratsioonide esitamisel. Kohus aga on

leidnud, et pole usaldusväärselt tõendatud, et S.E ja R.-L. S.L olid 2001.a. jaanuaris,

veebruaris ja märtsi teadlikud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise dokumentide

võltsitusest, varifirmade kasutamisest ja metsamaterjali hankimisega seonduvate tehingute ja

arvete fiktiivsusest. Süüdistus tugines eeldusele, et süüdistatavad korraldasid ja juhtisid

fiktiivsete dokumentide koostamist ja AS-i ABTG raamatupidamisele üle andmist, s.t.

tegutsesid algusest peale kavatsetusega, teadsid ja soovisid tagajärje saabumist.

Kui kohus leidis, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selles, et süüdistatavad juba 2001.a.

jaanuaris, veebruaris ja märtsis olid tehingute näilisusest ja dokumentide võltsitusest või

fiktiivsusest teadlikud, tulnuks nad esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kohus on süüdistatavate tahtluse ebaõigesti sidunud maksuhaldurilt teabe saamisega tehingute

kohta pärast nende sooritamist. Maksuhalduri signaal, mis alati pole tõene, ei pea esile

kutsuma teadlikkust juba toimunud tehingu fiktiivsuse kohta. Tunnistaja S. K. ütlustega on

tõendatud, et maksuhaldurilt küsiti nõu, kas maksuhalduri abistamiseks tuleks jätta hankijatele

arved tasumata. Maksuhaldurit esindav ametnik abi ei vajanud ja soovitas äriühingul arved

tasuda.

Kohus on asunud seisukohale, et süüdistatavad said tehingute ja teenuste kohta käivate

dokumentide võltsitusest aru siis, kui 30. aprillil 2001.a.saabus maksuhalduri 24. aprilli

2001.a. otsus jaanuari kuu deklaratsiooni järgi käibemaksu tagasimakse peatamise kohta.

Käibemaksu tagasimaksmise peatamise otsus iseenesest ei kõnele dokumentide võltsitusest.

Maksumenetlus, selle toimingud või haldusakt ei tähenda, et isikutel tekib arusaam mingite

dokumentide ebaõigsusest. Samuti ei teki sellest parandusdeklaratsioonide esitamise

kohustus.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et riigi maksunõude AS-i ABTG vastu tuvastas Maksu- ja

Tolliamet 2001.a. jaanuari ja veebruari kuude osas 9. veebruari 2002.a. maksuotsusega nr.12-

5/3 ning märtsi kuu osas 8. aprillil 2004.a. Nimetatud haldusaktid jõustusid Tallinna

Ringkonnakohtu 29. aprilli 2004.a. otsusega, mis jõustus 31.augustil 2005.a. ja millega

maksuhalduri 9.veebruari 2004.a. otsus osaliselt tühistati.

Tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide esitamise osas on hulk tõendeid jäetud vahetult

uurimata, tõendeid on vääralt hinnatud ning kõiki olulisi asjaolusid ei ole välja selgitatud.

Kohtuotsuse põhiosast nähtub, et 2001.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuu tulu- ja

sotsiaalmaksu deklaratsioonid esitati 20. ja 25. juunil 2001.a. Tulumaksuseaduse § 54 lg.2

järgi tulnuks deklaratsioonid esitada järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks ning kuna AS-i

ABTG töötavate inimeste töötasu väljamaksed tuli teha igakuuliselt, siis polnud ilmselt tegu

maksuhaldurile esmakordselt esitatud deklaratsioonidega.

Seda kinnitab asjaolu, et 30.aprillil 2001.a. tegi maksuhaldur eelpoolmärgitud enammakstud (

käibemaksu ) maksusumma tagastamise peatamise otsusele lisaks enammakstud

maksusumma tagastamise otsuse nr.TLN1531/104083. Selle otsuse punkt 2 järgi arvestatakse

enammakstud käibemaks 20487 kr. ulatuses kinnipeetud tulumaksu katteks ja 30622 kr.

ulatuses sotsiaalmaksu katteks. Nende kannete tegemise kuupäevaks on 12. märts 2001.a.,

mis oli 2001.a. veebruari kuu kohta tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitamise

tähtpäevaks. Neid summasid oli võimalik arvutada ainult 2001.a. veebruari kuu jooksul

töötajatele tehtud väljamaksete põhjal ning maksuhaldurile said nad teatavaks deklaratsiooni

esitamisega 2001.a. märtsi kuul.

2001.a. märtsi kuus tehtud väljamaksetelt tulu - ja sotsiaalmaksu kinnipidamine ja õigeaegne

tasumine 10. aprilliks 2001.a. nähtub AS-i ABTG pangakonto väljavõttest.

Seega sai 20. juunil ja 25. juunil 2001.a. esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid olla

ainult parandusdeklaratsioonid.

Tulu-ja sotsiaalmaksu parandusdeklaratsioonidega aga valeandmeid esitada ei saanud ja

puudub selgus kuriteo toimepanemise aja osas. Sarnaselt käibemaksu deklareerimisega ei

olnud süüdistatavatel võimalik asuda seisukohale, et tegemist on valeandmete esitamisega.

Taoliste väljamaksete ettevõtlusega mitteseotud kuludena mittedeklareerimise etteheitmiseks

pidanuks see kohustus olema süüdistatavatele selge. Mitte ühestki maksuhalduri poolt AS-le

ABTG saadetud dokumendist seda ei teadvustata ning sellised vaidlused jõudsid

Riigikohtus lahenduseni alles 2003.a.

Tulumaksu küsimus tõusetus alles 2003.a., kui maksuhaldur 29.januari 2001.a. kontrollaktis

nr.12-3/114 küsis AS-i ABTG arvamust tulumaksuga maksustamise kohta.

Kogu kohtueelse menetluse jooksul pole pööratud tähelepanu tulu-ja sotsiaalmaksu

deklaratsioonide esitamise ajale. Kohtuotsuse pole samuti märgitud tulu-ja sotsiaalmaksu

deklaratsioonide esitamise aega ega viidatud nende deklaratsioonide või väljatrükkide

asukohale toimikumaterjalide hulgas. Kohtuistungil 20. ja 25. juunil 2001.a. esitatud tulu-ja

sotsiaalmaksudeklaratsioone ei uuritud, mis on KrMS § 15 lg.1 rikkumiseks, kuna kohtuotsus

tugineb tõenditel, mida kohtulikul arutamisel vahetult ei uuritud.

Kohtuotsus on käibemaksu ja tulumaksusummade vähenemise osas vastuoluline.

Kohtuotsuse järgi on ebaõigesti deklareeritud käibemaksu summaks 6 103 186 kr., mis on

süüdistuses esitatud summast 4 349 522 kr. võrra väiksem, samas on kohus ebaõigesti

deklareeritud tulumaksu summat vähendanud 18 554 707 kr.-le, mis on vaid 1 055 962 kr.

võrra väiksem süüdistuse järgsest 19 610 669 kr. suurusest summast. Apellandi hinnangul ei

saa sellised proportsioonid olla õiged, sest kohtuotsuses näidatud käibemaksu summa

vähendamisel 4 349 522 kr. võrra pidanuks tulumaksu summa vähenema 10 018 268 kr.

võrra.

Selline tulumaksu vähenemiste suur erinevus eeldaks, et AS-l ABTG oli tasumata arveid

25 502 108 kr. ulatuses, mis aga pole reaalne, sest majandusaasta aruande järgi oli AS ABTG

31.detsembri 2001.a. seisuga hankijatele võlgu vaid 12 900 355 kr., mille hulka võisid

kuuluda ja tõenäoliselt kuulusid võlgnevused tehingute järgi, mis sooritati pärast 2001.a.

märtsi kuud. Seega 2001.a. juunis ( tulu-ja sotsiaalmaksu deklareerimise ajal ) AS-i ABTG

võlgnevus väiksem ning tulumaksu arvutus kohtuotsuses ei saa olla õige.

Tsiviilhagiga seoses on kohus ebaõigesti käsitlenud 39 576 692 kr. suurust AS ABTG

bilansimahtu äriühingu varana, varade mahuna.

Bilansimaht on kas aktiva või passiva summa, mis ei anna ülevaadet äriühingu varade mahus

ja väärtusest. Äriühingu varalist seisu iseloomustab netovara, mis saadakse, lahutades bilansi

aktiva üldsummast passivas näidatud kohustuste üldsumma. Netovara näitab, kui suur on

äriühingu varade hulk ilma kohustusteta, mida kohus aga AS-i ABTG puhul tuvastanud ei

ole.

AS ABTG 2001.a. majandusaruande järgi oli äriühingu omakapitali suuruseks 8 870 209 kr.,

mis oli oluliselt väiksem rahuldatud tsiviilhagi summast. Võttes arvesse, et bilansi aktiva

poolel sisaldus 10 246 719 kr. suurune käibemaksu tagastus, siis on selge, et omakapital oli

negatiivne ning maksukohustus ei saanud selle tekkimise ajal olla sissenõutav.

Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-60-07 on asutud seisukohale, et kui äriühing ei olnud

maksukohustuse tekkimise ajal majanduslikult suuteline seda täitma, siis ei saa rääkida

juhatuse liikme deklareerimiskohustusega tekitatud kahjust, kuna see riigi maksulaekumist ei

mõjuta.

Seega on AS-si ABTG vastu maksuhalduri poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamine välistatud.

Kahjuks saab lugeda intressisummat, mis on arvestatud maksukohustuse tekkimisest kuni

ajani, mil riik saab maksuvõla olemasolust teada.

Kohus on maksuhalduri poolt maksuvõla tekkimise teada saamise hetkeks lugenud AS-le

ABTG maksuotsuste tegemise aja - 9. veebruari ja 8 .aprilli 2004.a.. See seisukoht on

vastuolus kohtu järeldusega selles, et süüdistatavatele pidi valeandmete esitamine teada

olema, kui saadi informatsiooni maksuhaldurilt ja juba parandusdeklaratsioonide esitamisel,

see aga tähendab, et süüdistatavatele oli maksuvõlg teada varem kui maksuhaldurile.

Apellandid taotleva Harju Maakohtu otsuse tühistamist:

S.E ja R.-L. S.L KrK § 148-1 lg.2 ja 10 järgi süütunnistamise ning neile mõistetud

karistuste osas;

S.E-lt ja R.-L. S.L-ilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks 18 554 706 kr. ja 58 sendi

deklareerimata tulumaksu ning 6 648 907 kr. ja 80 sendi intressi väljamõistmise osas;

S.E-lt ja R.-L. S.L-ilt kummaltki 10 875 kr. sundraha ning S.E-lt 14 602 kr. ja

50 sendi kaitsjatasu ja R.- L. S.L-ilt 12 000 kr. kaitsjatasu väljamõistmise osas;

Eesti Vabariigilt S.E ja R.-L. S.L kummagi kasuks 200 000 kr. ulatuses

õigusabitasu välja mõistmata jätmise osas;

uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista S.E ja R.-L. S.L esitatud süüdistuses

õigeks ning mõista Eesti Vabariigilt välja nende kasuks kõik õigusabikulud.

Kaitsjate kirjalikus vastuväites prokuröri apellatsioonile leitakse, et erinevalt kritiseeritavast

maakohtu otsusest, puuduvad prokuröri apellatsioonis viited konkreetsetele tõenditele, millel

prokuröri apellatsiooni väited tuginevad.

Hinnosaare kinnistuga , OÜ-ga Entesar Transport ja OÜ-ga Franscorp seonduvalt on ebaõige

apellandi väide, nagu oleks kohus leidnud ( otsuse lk.52-53 ), et tegemist oli varifirmadega.

Kohus on otsuses vaid kirjeldanud maksuhalduri arvamust nendes firmades variisikute

kasutamise kohta. Kohus pole teinud järeldust, et OÜ Entesar Transport ja OÜ Franscop olid

varifirmad ja reaalselt ei tegutsenud.

Kohtutoimikus on konkreetsed tõendid - äriühingutele esitatud arved, esindajate A. K., E. T.

ja raamatupidajate M. M., M. L. kohtus antud ütlused - arvete õigsuse ja reaalse äritegevuse

kohta. Kohtus avaldatud asitõendid ( kaust nr.4 järgneb lehekülgede loetelu ).

Maksuhalduri ja Ringkonnakohtu otsuse varasemad seisukohad, kus kohus tunnistajaid üle

ei kuulatud, ei saa kaaluda üles kohtus vahetult uuritud ja omavahel kooskõlas olevaid

tõendeid. Nende tõendite pinnalt kohus käesolevas asjas ei saanudki järeldada, et tegemist oli

varifirmadega.

Prokurör on tunnistanud, et puit AS-i ABTG saabus, puudub vaidlus ka selles, et väidetavalt

mitte tegutsenud äriühingutelt ostetud teenuste viljad tegelikult kätte saadi.

Prokuröri apellatsioonis tehakse põhjendamatuid oletusi, nagu toimunuks AS-i ABTG ja OÜ

Tolesar tehingute puhul palgikoguste mõttetu edasi - tagasi vedu. Tegelikult veeti puitu alati

ja igal juhul ühes suunas - metsast sadamaladudesse. Selliselt liikus ka paberipuu mida AS-s

ABTG ise ei vajanud ja sadamalaost laevadesse viisid selle puidu juba teised eksportijad.

Asjaoludele mittevastav on prokuröri arutelu, mille kohaselt on ebatõenäoline, et AS-i

ABTG juhtkond oleks pidanud palkama täiendavad töötajad metsa ülevaatamiseks enne

raieõiguse või metsa ülestöötamise teenuse ostmist.

Metsa ülevaatajateks olid J. K. ja J. N., kes ka kohtus ütlusi andsid. Apellatsioonis on

prokurör J. N. olemasolu unustanud. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et AS ABTG ei

tasunud hankijatele arveid enne kui metsamaterjal oli kätte saadud ja sadamaladudes

ülemõõdetud. Sama selgitasid AS-i ABTG büroojuhataja S. K. kui ülekuulatud hankijate

esindajad.

Kaitsjate hinnangul põhineb prokuröri apellatsioon oletustel, ekslikel arutluskäikudel ja

järeldustel, mida kohus otsuses teinud ei ole ning seetõttu ei anna apellatsioon alust Harju

Maakohtu otsuse muutmiseks osas, millega S.E ja R.-L. S.L õigeks mõisteti.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku

materjalidega, leiab, et maakohus on kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt kindlaks

tehtud faktiliste asjaolude põhjal õigesti järeldanud, et süüdistatavate S.E ja R.-L.

S.L poolt alates 2001.a. veebruarist kuni 25.juunini 2002.a. ( inc. ) toimepandud teod oli

nende toimepanemise ajal karistatavad KrK § 15 lg.2 ja § 148-1 lg-te 2 ja 10 järgi

maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmete esitamise katsena, kui see toimus tahtlikult ja

selle tulemusena võis maksudena laekumata jääda 1 miljon krooni või enam.

Ringkonnakohtu seisukohalt ei lange KrK § 15 lg.2 ja § 148-1 lg-te 2 ja 10 toimealasse 7.

oktoobril 2002.a. parandatud käibemaksudeklaratsioonis valeandmete esitamine 2001.a.

veebruari kuu kohta, kuna 1.septembrist 2002.a. kuni 14. märtsini 2007.a. oli

maksudeklaratsioonis tahtlik valeandmete esitamine, mille tagajärjel jäi maksudena laekumata

500 000 krooni või enam, karistatav KarS § 386 lg.1 järgi, mis hiljem kehtivuse kaotas.

15. märtsist 2007.a. on maksupettus, mis seisneb maksuhaldurile käibemaksudeklaratsioonis

valeandmete esitamises eesmärgiga tekitada või suurendada tagastusnõuet, karistatav KarS §

389 -2 järgi ja maksuhaldurile valeandmete esitamine maksude maksmisest

kõrvalehoidumiseks suures ulatuses karistatav KarS § 389-1 järgi.

Seega on süüdistatavatele S.E-le ja R.- L. S.L-ile süüks arvatud teod ka kehtiva

õiguse järgi jätkuvalt karistatavad.

Maakohtu otsuse põhiosas ( lk. 83- 84 ) on süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L poolt

maksuhaldurile parandatud käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamine õigesti

hinnatud kuriteokatsena, sest Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ( edaspidi TJIM )

otsuste tõttu - AS-i ABTG poolt enammakstud käibemaksu tagastuste peatamise kohta - jäi

süüteokoosseisu kohane kahjulik tagajärg saabumata.

KrK § 148-1 lg.2 ja 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu subjektiivse tunnuse

moodustas tahtlus, mille puhul isik saab aru oma tegevuse tähendusest, näeb ette saabuvat

tagajärje ja soovib seda või teadlikult möönab selle saabumist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et usaldusväärselt pole tõendatud

süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L tahtlus maksuhaldurile 2001.a. 16.veebruaril, 22.

märtsil ja 27. aprillil AS ABTG käibemaksu deklaratsioonides valeandmeid esitada.

Ringkonnakohtu selline veendumus põhineb asjaolul, et 2001.a. jaanuari

maksustamiseperioodi osas AS-i ABTG tagastusnõude täitmine peatati esmalt TJIM 24.

aprilli 2001.a. otsusega nr. 294, mis tühistati maksuhalduri 3. mai 2001.a. otsusega nr. 315 ja

mis omakorda maksuhalduri poolt tühistati 30. mai 2001.a. otsusega nr.439. Tagastusnõude

täitmise peatamise kohta tegi maksuhaldur 30. mail 2001.a. veel uue otsuse nr. 440 ( II kd., tl.

11-12, 13-61 ).

AS ABTG 2001.a. veebruari ja märtsi kuude maksustamisperioodide tagastusnõuete

peatamiste kohta langetas TJIM 31. mail 2001.a. otsuse nr.446 ja 7. augustil 2001.a. otsuse

nr.689 ning 9. mail 2003.a. otsuse nr. 1521.

Lõplik õigusselgus 2001.a. jaanuari ja veebruari kuude maksustamisperioodidel AS-i ABTG

käibemaksu tagastamisnõuete peatamise kohta TJIM tehtud otsuste nr.440, 446 osas saabus

Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2004.a. otsusega, mis jõustus Riigikohtu määruse nr.7-

1-3-50-04 tegemisega 7. aprillil 2004.a.

TJIM otsuse nr. 689 AS ABTG poolt 2001.a. märtsi kuul deklareeritud käibemaksu tagastuse

peatamise kohta, tühistas Tallinna Halduskohus 28. novembri 2001.a. otsusega ja see

kohtulahend jõustus Riigikohtu 9. aprilli 2004.a. otsusega nr. 3-3-1-19- 03.

TJIM otsus nr. 1521 AS ABTG 2001.a. märtsi kuu tagastusnõude peatamise kohta jäeti

muutmata Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2003.a. otsusega.

Ringkonnakohtu hinnangul saab eelpoolmärgitud asjaolude pinnalt tõsikindlalt järeldada vaid

seda, et AS-i ABTG juhtidest süüdistatavad S.E ja R.-L. S.L said alles 2001.a. mai

kuus TJIM poolt tehtud käibemaksu tagastusnõuete peatamise otsustest aru maksuhaldurile

esitatud deklaratsioonides esitatud andmete kahtluse alla seadmisest. Õigusselgus

maksuhalduri otsuste ja neis kirjeldatud tehingute kohta antud hinnangute osas saabus aastaid

hiljem - aastatel 2003 ja 2004.a. tehtud kohtulahenditega - ning selle teadmisega ei saa

tagantjärele sisustada süüdistatavate teadmist ja arusaamist äriühingu raamatupidamise

tehinguid kajastavate dokumentide ebaõigsusest ja käibemaksudeklaratsioonides

maksuhaldurile ebaõigete andmete esitamises 2001.a. veebruari, märtsi ja aprilli kuudel.

Vastupidisele järeldusele ei vii ka maakohtu otsuses ( lk.65-71 ) esitatud ja analüüsitud muud

tõendid või prokuröri apellatsioonis loetletud faktilistele asjaoludele antud hinnangud.

Prokuröri apellatsioonis osundatud süüdistatava S.E poolt elektronposti teel äriühingu

töötajatega peetud kirjavahetus hinnakujunduse küsimuses iseenesest ei tõenda, et 2001.a.

jaanuari, veebruari, märtsi kuude käibemaksudeklaratsioonide maksuhaldurile esmaesitamise

ajal oli süüdistatavatele tõsikindlalt teada sisendkäibemaksu tagastuse aluseks olevate

andmete ebaõige deklareerimine. Äritegevuses on kaupade või teenuste sisseostu ja

müügihinna küsimused ettevõtte tulemuslikkuse seisukohalt tähtsad ning äriühingu juhi

tähelepanu ja koostöö ettevõtte töötajatega neis küsimustes pole ebatavaline.

Asja arutamisel on maakohus õigesti tõlgendanud kõrvaldamata kahtluse süüdistatavate

kasuks. Samuti pole prokuröri ja kaitsjate apellatsioonide alusel kriminaalasja arutamisel

selgunud olulisi faktilisi asjaolusid, mis oleks jäänud maakohtu tähelepanuta.

Tegelikele asjaoludele ei vasta kaitsjate apellatsiooni väited selles, et käibemaksu tagastuse

peatamise kohta tehtud maksuhalduri ( TJIM ) otsuste vähese informatiivsuse tõttu polnud

süüdistatavatel võimalik aru saada maksuhalduri kahtlustusest AS-i ABTG poolt valeandmete

deklareerimisest.

TJIM otsused käibemaksu tagastuste peatamiste kohta sisaldavad loetelusid tehingutest,

nende hinnast ja osapooltest, faktiliste asjaolude kirjeldusi, mille tõttu maksuhalduril on

kahtlus tehingute tegeliku sisu, neid kajastavate dokumentide ja deklareeritud andmete

õigsuse osas. Käibemaksu tagastuse peatamise otsustes viidatakse maksuhalduri poolt AS-s

ABTG eelnevalt läbiviidud revisjonidele äriühingu raamatupidamise kontrollimiseks.

Esimene kontrollakt nr. 31-13/124 2001.a. jaanuari kuu maksustamisperioodil AS-i ABTG

poolt deklareeritud andmete võimaliku ebaõigsuse kohta koostati 28. märtsil 2001.a. AS-i

ABTG raamatupidamises kajastatud majandustegevuse tegelikkusele vastavuse suhtes

tekkinud kahtluste tõttu ( revideerimisel kontrollitud dokumentides näidatud kinnitustel

tegeliku metsaraie mittetoimumise faktide ilmnemine ) algatati TJIM poolt uus revisjon,

millest 18. aprillil 2001.a. AS-le ABTG kirjalikult teatati ettekirjutusega nr. 31-07/10323. 23.

mail 2001.a. teavitas TJIM AS-le ABTG ettekirjutusega nr. 31-07 / 13334 revisjoni

läbiviimsest 2001.a. märtsi kuu kohta deklareeritud käibemaksu õiguse osas tekkinud

kahtluse tõttu.

Ringkonnakohus on veendunud, et äriühingu juhtidena süüdistatavad S.E ja R.- L.

S.L teadsid revisjonide läbiviimisest ja neile oli arusaadav millised tehingud ja nendega

seotud dokumentatsioonis kajastatud andmete ning deklareeritud andmete õigsuse oli

maksuhaldur kahtluse alla seadnud.

Süüdistatavate ja nende kaitsjate poolt osundatud tunnistaja M. R. ütlustest, kes TJIM

töötajana osales 2001.a. märtsi kuus AS-is ABTG läbiviidud revisjonis, nähtub, et revisjon

viidi läbi äriühingu raamatupidamise poolt esitatud dokumentide alusel ja nende järgi olid

AS-i ABTG maksud korras. Tunnistaja M. R. ütlus aga ei tõenda, et revidendile esitatud

raamatupidamisdokumentides kajastatud tehingud AS-i ABTG tegelikus majandustegevuses

aset leidsid. Hilisem revisjon ( revisjoniakt 30.detsembrist 2003.a. nr.4.2.- 03/2180 III kd. tl.

204-359) on teinud kindlaks majandustegevuse kohta raamatupidamise aluseks võetud

dokumentide fiktiivsuse ja maksukohustuse ebaõige kajastamise.

Ringkonnakohus nõustub kaitsjate apellatsiooniga selles, et kohtueelsel menetlusel ja

kohtuliku arutamise käigus pole kindlaks tehtud AS ABTG poolt sisseostetud ja eksporditud

puidu teistsugust kogust, kui kajastati maksustamisperioodil sooritatud tehingute kohta

esitatud dokumentides ja nende maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides. Seetõttu pole

võimalik ümber lükata kaitsjate apellatsiooni väidet, mille kohaselt langetati metsa ja

transporditi puitu AS ABTG ladudesse sellises koguses, nagu need kajastusid metsamaterjali

hankedokumentide põhjal, ehk nagu väljendatakse apellatsioonis – metsamaterjali

hanketehingute produkt palgina saadi kätte.

Ringkonnakohtu hinnangul on see kaitsjate väide iseenesest loogilises kooskõlas

kohtumenetluses tõendatud asjaoluga, et tarnitud metsamaterjal mõõdeti üle AS ABTG laos

ning selle puidukoguse järgi koostati metsamaterjali hanke kohta dokumentatsioon ja arved,

mille järgi müüjale tasuti.

Maakohtu otsuses on konkreetsete kinnistute ja väidetavalt metsa ülestöötamise

kompleksteenust osutanud äriühingute kaupa analüüsitud AS-iga ABTG sooritatud tehingute

seonduvaid faktilisi asjaolusid, mille põhjal maakohus luges tõendatuks, et metsa

ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse soetamise lepingutes ja arvetes

osundatud äriühingud ei olnud AS ABTG tegelikud tehingupartnerid, vaid varifirmad, kellel

sageli polnud metsa ülestöötamise või transporditeenuse osutamise reaalset võimekust.

Paljud AS-le ABTG metsa müünud isikud ei olnud ettevõtjad ning nendega sooritatud

tehingute vormistamine varifirmade nimel metsa ülestöötamise kompleksteenusena

võimaldas soetatud metsamaterjali hinnale lisada käibemaksu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle järeldusega ja ei pea siinjuures vajalikuks selle

järelduse aluseks olnud kirjalike ja isikuliste tõendite analüüsi kordamist.

Kohtumenetluse pooled möönavad, et AS-iga ABTG soetatud raieõiguse, metsa ülestöötamise

kompleksteenuse lepingute järgi võidi tegelikult langetada kasvavat metsa muudel n.n.

asenduslankidel ja teistsuguses mahus kui kajastati AS-i ABTG raamatupidamisele esitatud

dokumentides. See asjaolu kinnitab ringkonnakohtu veendumust, et mitte kõik AS-i ABTG

raamatupidamisele vorminõuete kohaselt esitatud dokumendid ei kajastanud neil näidatud

tehingu tegelikku sisu , teenuse soetamise tegelikku kohta ja mahtu, teenuse vahetut osutajat.

Kaitsjate apellatsiooni väide puidu AS-i ABTG ladudesse transportimise kohta koostatud

kõigi lepingute ja arvete vaieldamatu õiguses kohta pole tõene. Olukorras, kus puudub vaidlus

selles, et AS-i ABTG tellimusel võidi kasvavat metsa raiuda asenduslankidel ja mahtudes,

mis võis mitte kattuda konkreetsel kinnistule ostetud raieõiguse või metsa ülestöötamise

kompleksteenuse lepinguga, on ilmne, et ka transporditeenuse leping või arve ei saanud

vastata metsa väljaveo kohale ja mahule.

Seonduvalt kaitsjate apellatsiooni väidetega metsamaterjali transporditeenuse osas on

ringkonnakohus seisukohal, et metsamaterjali AS-i ABTG ladudesse ei transportinud metsa

ületöötamise kompleksteenust osutanud äriühingud, vaid nende varjus tegutsenud muud

isikud, kelleni jõudis varifirmade kontodele kantud raha koos käibemaksuga. Kuna asjas

puuduvad teenust tegelikult osutanud isikute raamatupidamisdokumendid, mis tõendaksid

käibemaksukohuslust või nende poolt käibemaksu tasumist, siis pole AS-il ABTG alust

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Metsa ülestöötamise kompleksteenus, nagu ka valmis

palgi ostu-müügitehing võib sisaldada kokkulepet ostjale tema laos metsamaterjali

üleandmise kohta. Seda järeldust toetab kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolu, et

varifirmadeks osutunud äriühingutel metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja puidu soetamise

kohta on fiktiivsed dokumendid koostatud AS-is ABTG kasutatud arvutites ja äriühingu

töötajate poolt tagantjärele - vastavalt lattu saabunud palgikogusele ja sortimendile.

Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige kaitsjate apellatsiooni väide, nagu oleks maakohus

sarnastel tingimustel metsamaterjali tarnimisega AS-le ABTG sooritatud tehinguid ühel juhul

lugenud fiktiivseteks ja teisel juhul mitte.

Maakohtu otsuse põhiosa kohaselt on Hinnosaare, Ületee, Uudismaa, Tammemetsa,

Kurestiku-Joa kinnistutel tegelik metsalangetamine ja äravedu aset leidnud ja kuna

puuduvad tõendid, mis välistaksid neil kinnistustel AS-i ABTG tarneks metsa ülestöötamise

OÜ Teneprof, Entesar Transport OÜ, Tolesar OÜ poolt, siis luges maakohus tehingud

dokumenteeritu kohaselt asetleidnuks. Sama põhjendusega luges maakohus õigeks OÜ

Lesteka ja tema allhankijate - AS Sumros Grupp, OÜ Edgerton Puidugrupp, Karmode

Kaubandus OÜ, Rallston OÜ, OÜ Archimero, №via Trade OÜ, Monika OP AS, Seiperkond

OÜ - poolt Kiesa- Reinu, Siili, Tislari, Tuisu, Vana - Altru kinnistustel metsa ülestöötamise

kompleksteenuse osutamise AS-le ABTG. Lisaks tuvastas maakohus , et OÜ Lesteka

mitmed allhankijad olid 2001.a. maksustamisperioodil maksuhaldurile esitatud

deklaratsioonides tehingute käivet kajastanud.

Ebaõige on süüdistatavate ja kaitsjate väide, nagu oleks maakohus kohtus uuritud tõendite

kogumis hindamisel jätnud tähelepanuta tunnistaja R. O. ütlused. Maakohtu vaidlustatud

otsuses lehekülje nr. 69 alt eelviimases lõigus on käsitletud tunnistaja R. O. ütlusi

tõenduseseme seisukohalt olulise asjaolu kindlakstegemises. Kohtuotsuses kohtu põhjenduste

esitamine ei eelda kohtuistungi protokolli kantud tunnistaja ütluste tsiteerimist.

Seonduvalt OÜ-tega Miilkivi ja Jesterbi on maakohus tunnistajate R. P., J. T., R. M. ( M.)

kattuvate ütluste põhjal õigesti järeldanud, et OÜ Miilkivi ja OÜ Jesterbi olid varifirmad,

millede varjus tunnistaja R. O. korraldas AS-le ABTG tarnitava puidu kohta raieõiguse

loovutamise, metsa ülestöötamise kompleketeenuse kohaste fiktiivsete dokumentide

koostamist, maksuametile deklaratsioonide esitamist, arveldusi ja sularaha väljavõtmist.

Tunnistaja R. O. ütlustest nähtub samuti, et OÜ Miilkivi ega OÜ Jesterbi ei sooritanud

vahetult ühtegi metsa ülestöötamise kompleksteenusena hinnatavat praktilist tegevust.

Äriühingute kogu tegevuse sisuks oli kõrgema hinna AS-le ABTG metsamaterjali hankimist

kajastavate dokumentide loomine ja käitlemine. Tunnistaja R. O. ütluste põhjal pole võimalik

kindlaks teha metsa ülestöötamise kompleksteenust vahetult ostutanud isikut( -id).

Ringkonnakohus nõustub süüdistatava S.E poolt kohtuvaidluses esitatud seisukohaga,

et OÜ Tolesar esindaja A. S. suhtes tehtud Lääne Viru Maakohtu 20. septembri 2005.a.

jõustunud kohtuotsus nr. 1- 402 tõendab, et AS-s ABTG soetas tegelikult 2001.a. märtsis

OÜ-lt Tolesar raieõiguse ja metsa ülestöötamise kompleksteenuse Uue Laupa kinnistul. Selle

kohtuotsuse põhiosa asjaolude kohaselt on OÜ-u Tolesar esindaja A. S., ilma metsateatiseta

ja olemata kinnistu omanik, teostanud 2001.a. märtsi kuul Uue Laupa kinnistul metsa

ülestöötamist AS-le ABTG kogumahus 1749 tm.

Seetõttu tuleb S.E-le ja R.- L. S.L-ile esitatud süüdistuses välja arvata maksuhaldurile

2001.a. märtsi kuu maksustamiseperioodi kohta esitatud käibemaksu parandusdeklaratsioonis

valeandmete esitamine OÜ-lt Tolesar metsa ülestöötamise kompleksteenuse soetamise kohta

arvete nr.-d 39, 42, 43, 45, 50 järgi, kogusummas 587 409 kr. 90 senti., s.h. käibemaksu

108 699 kr. ja 30 sendi suuruses summas. Samuti tuleb 2001.a. märtsi kuul seoses Uue

Laupa kinnistutel metsa ülestöötamisega OÜ-le Tolesar arvete nr. 39, 42, 43 ja 45 järgi tehtud

518 811 kr. ja 20 sendi suurune väljamakse lugeda seotuks AS ABTG majandustegevusega,

mida tulumaksuga ei maksustata.

Ringkonnakohtu seisukohalt ei piisa maksustatavalt käibelt sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks metsa ülestöötamise ja transporditeenuse soetamise kohta ainuüksi

vorminõudele vastavate lepingute ja arvete esitamisest ning teenuse osutaja registreeritusest

käibemaksukohuslasena, vaid kaup või teenus peavad olema dokumentides näidatud viisil ka

tegelikult saadud.

Riigikohus on otsuses nr. 3-4-1-6-02 selgitanud, et kui ostja arvab käibemaksu maha

tehingult, mida pole toimunud, siis sisendkäibemaksu mahaarvamine käibemaksuseaduse (

edaspidi KMS ) § 18 lg.1 või § 18 lg. 6 kohaselt on välistatud, sest kaupa või teenust pole

soetatud või puudub nõuetekohane arve. Maksukorralduse seaduse ( edaspidi MKS ) § 83 lg.4

järgi ei võeta maksustamisel teeseldud tehingut arvesse ja kui teeseldud tehing tehakse teise

tehingu varjamiseks, kohaldatakse varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

Raieõiguse, metsa ülestöötamise kompleksteenuse, s.h. transporditeenuse , soetamisel

kehtisid aastatel 2000 - 2002 sisendkäibemaksu mahaarvamise tavalised reeglid.

KMS § 18 lg. 3-1 kehtestatud erikord oli kasulik puidu kokkuostjale, töötlejale ja eksportijale,

kelleks oli AS ABTG ning kes ei pidanud puidu müüjale käibemaksu tasuma ega

maksuhaldurilt selle tagastust nõudma. Seega käibemaksuga mitte maksustatud puidu ostu-

müügi tehingute varjamine näiliste tehingutega metsa ületöötamise kompleksteenuse (

transporditeenuse ) soetamise kohta andis AS-le ABTG võimaluse maksta puidu müüjale

käibemaksu võrra kõrgemat kokkuostuhinda. Näilise tehingu varjus ostja poolt müüjale

tasutud käibemaks tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda müüja majanduslikuks kasuks,

mitte AS ABTG poolt arvestatud ja maksuhaldurile deklareeritud sisendkäibemaksuks, mille

tagastamist AS ABTG valeandmeid deklareerides ootas.

Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuses esitatud seisukohaga, et metsa

ülestöötamise kompleksteenuste näiliste tehingute taga palgi ostu-müügi tegelike tehingute

varjamise eesmärgiks oli riigi eelarvest tagasimakstava sisendkäibemaksu arvel AS-i ABTG

poolt turukonkurentidest kõrgema ostuhinna pakkumine, käibe kasvatamine ja äriühingu

kasumi suurendamine. AS ABTG tehingute majanduslikku edukust puidu siseriiklikul

kokkuostul ja ekspordil kinnitas süüdistatav S.E ringkonnakohtus - AS ABTG

tehingud hõlmasid 10% kogu turust ja perioodi kasum ulatus 2 milj. kroonini.

Maksuarvestuses peab kuludokumendi põhjal olema võimalik kindlaks teha majandustehingu

tegelikku toimumist deklareeritud poolte vahel, samuti selle tehingu sisu ja äriühingu poolt

tehingu järgi tehtud kulutuste seost tema majandustegevusega.

Tehingute teeseldus ja nende kohta koostatud dokumentide fiktiivsus välistab heauskse

eksituse maksuhaldurile andmete esitamisel AS ABTG käibemaksudeklaratsioonides.

Käesolevas asjas heidetakse süüdistatavatele ette mitte raamatupidamisele esitatud ja

maksuhaldurile deklaratsioonides esitatud ebaõigete andmete arvutamise aluseks olnud

dokumentide vorminõuetele mittevastavust, vaid asjaolu, et mitte kõigilt

raamatupidamisdokumentides näidatud isikutelt ja mahus metsa ülestöötamise

kompleksteenust ei ole soetatud ning käibemaksu sisaldanud väljamaksed on tehtud seoses

teeseldud tehingutega fiktiivsete kuludokumentide alusel.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate apellatsiooni väidetega, nagu ei täidaks maksuhaldurile

20. ja 25. juunil 2002.a. AS ABTG käibemaksu parandusdeklaratsioonides valeandmete

esitamine KrK § 148-1 või KarS § 386 või § 389-1 sätestatud kuriteokoosseisu või nagu

süüdistataks S.E ja R. - L. S.L deklaratsioonides paranduste tegemata jätmises,

ehk tegevusetuses.

Apellantidest kaitsjad märgivad õigesti, et süüdistatavate poolt pärast maksuhalduri otsuseid

käibemaksutagastuste peatamise kohta AS-i ABTG nimel maksuhaldurile esitatud

parandusdeklaratsioonid erinesid esmastest vaid „kosmeetiliste paranduste võrra“.

Parandusdeklaratsioonide puhul olid tegemist täiemahuliste, vormikohaste

deklaratsioonidega, mille koostamise aluseks olid maksuhalduri poolt juba varem kahtluse

alla seatud raieõiguse, metsa ülestöötamise kompleksteenuse soetamise tehingud ja neid

kajastavad võltsitud raamatupidamisdokumendid.

Apellantide tähelepanek esmastes ja parandusdeklaratsioonides näidatud sisendkäibemaksu

summade vähese erinevuse kohta tõendab ringkonnakohtu hinnangul seda, et maksuhalduri

poolt käibemaksu tagasimakse peatamise otsustes väljendatud ebaõigete andmete esitamise

kahtlustusi eirates süüdistatavad tahtlikult jätkasid AS ABTG majandustegevuse kohta

maksuhaldurile ebaõigete andmete deklareerimist, saavutamaks riigieelarveliste vahendite

toel kõrgema kokkuostuhinna maksmisega tekkinud täiendavate kulutuste korvamise.

Kohtualustele on süüdistuse järgi sõnaselgelt ette heidetud maksuhaldurile

käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamist, mitte AS ABTG majandustegevuse

kohta õigete andmete deklareerimata jätmist või valeandmete kõrvaldamata jätmist.

Seejuures täheldavad kaitsjad apellatsioonis õigesti , et kuni 30.juunini 2002.a. puudus

maksukorralduse seaduses regulatsioon maksukohuslase poolt deklaratsioonides esinevate

vigade kõrvaldamiseks. Õige on ka kaitsjate apellatsiooni väide selles, et erinevalt

maksumenetlusest ei lasu kriminaalmenetluses kahtlustatavaks tunnistatud isikul

kaasaaitamiskohustust tõenduseseme asjaolude tuvastamiseks. Seetõttu pole ringkonnakohtul

kahtlust, et süüdistatavad vahendlikult esitasid maksuhaldurile parandusdeklaratsioonides

valeandmed omal vabal tahtel, ilma kohustuseta.

AS ABTG majandustegevuses tegelikult asetleidnud metsamaterjali ostu-müügi tehingute

õigel dokumenteerimisel ja raamatupidamisdokumentides kajastamise korral ei oleks saanud

nendele tehingute maksustamisele kehtestatud erikorra tõttu sisendkäibemaksu tekkida, seda

maksuhaldurile deklareerida ega käibemaksu tagastamist taotleda.

Ringkonnakohus nõustub kaitsjate apellatsiooni väitega, et kuriteo toimepanemise aja

tuvastamisel on tähtsus KarS § 81 ( KrK § 53 ) sätestatud süüteo aegumise küsimuse üle

otsustamisel, kuid ei nõustu väitega süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemise

aja ebaselguse kohta.

Käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel on tõendatud, et süüdistatavate S.E ja

R.-L. S.L poolt esitati teadlikult ja vahendlikult maksuhaldurile AS-i ABTG käibemaksu

parandatud deklaratsioonis ning tulu-ja sotsiaalmaksu parandusdeklaratsioonis valeandmeid

20. ja 25.juunil 2002.a., mis kvalifitseeriti KrK § 148 -1 lg.2 ja 10 järgi karistatava teona.

Kohtuliku arutamise käigus S.E ja R.-L. S.L süü 2001.a. 16. veebruaril, 22. märtsil,

27. aprillil maksuhaldurile AS-i ABTG käibemaksudeklaratsioonis valeandmete tahtlikus ja

vahendlikus esitamises tõendamist ei leidnud.

Seetõttu on ka ainetu kaitsjate apellatsiooni väide, nagu olnuks süüdistatavatele valeandmete

esitamine arusaadav enne, kui maksuhaldur tegi otsused käibemaksu tagasimaksete peatamise

kohta.

Tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide maksuhaldurile esmase esitamise aega või nendes

valeandmete esitamise fakti pole kohtueelse menetluse ega kohtuliku arutamise käigus

kindlaks tehtud ega ka süüdistusaktis kirjeldatud.

KrMS § 268 lg.1 kohaselt väljuvad need asjaolud, mida süüdistusaktis ei ole käsitletud,

kohtuliku arutamise piirest.

20. ja 25. juunil 2002.a. maksuhaldurile käibe-, tulu -ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides

valeandmete esitamine on jätkuvaks süüteoks, mille puhul arvutatakse aegumise tähtaega

viimase teo toimepanemisest ning mille kulg katkeb KarS § 81 lg.-s 5 loetletud asjaoludel.

MKS § 83 lg.-s 4 sätestatu järgi näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse, vaid

maksustamisel kohaldatakse varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

Kuna AS ABTG varjas raieõiguse ja metsa ülestöötamise kompleksteenuse sisseostmise

näilise tehinguga ladudesse toimetatud valmis palgi ostu – müügitehinguid, siis kohaldus

neile tehingutele KMS § 18 lg.3 -1 järgne maksustamise erikord, mille tõttu metsamaterjali

ostjana AS ABTG ei pidanud müüjale käibemaksu tasuma ega riigi eelarvest tagasimakstavat

sisekäibemaksu maksuhaldurile deklareerima.

Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise

näidatud poolte vahel ning peab kajastama asja või teenuse õiget hinda. Mittenõuetekohase

dokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist siis, kui sularaha väljamakse või

pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole selge, mille eest ja kellele maksti. Käesolevas

asjas ei olnud maksuhalduri ettekirjutuste aluseks mitte kuludokumentide puudused, vaid

asjaolu, et väljamaksed olid tehtud seoses selliste väidetavate tehingutega, mille toimumine

dokumendis näidatud teenuse müüjaga ei leidnud kinnitust, sest tegemist polnud reaalselt

tegutsevate äriühingutega. Seetõttu on maksuhaldur sellised väljamaksed õigesti käsitlenud

TuMS § 51 lg.2 p. 3 mõttes ettevõtlusega mitteseotud kuluna.

OÜ Miilkivi, OÜ Deposiit puhul on leidnud tõendamist, et tegemist oli varifirmadega, kes

AS-le ABTG raamatupidamisdokumentides näidatud teenust tegelikult ei osutanud, seetõttu

ei saanud neile äriühingutele ettemaksudena tehtud väljamaksed olla seotud AS-i ABTG

majandustegevusega - tulevikus osutatava teenusega.

Kaitsjate apellatsiooni väidetega seonduvalt tsiviilhagi väljamõistmisega peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida, et raamatupidamise seaduse ( edaspidi RPS) § 3 p.1

kohaselt on raamatupidamiskohuslase varaks rahaliselt hinnatav asi või õigus, mitte

omakapital, ehk netovara nagu märgivad kaitsjad. RPS § 3 p. 3 ja Äriseadustiku § 171 lg.2

p.1 järgi näitab raamatupidamiskohuslase omakapitali suurust varade ja kohustuste ( bilansi

aktiva ja passiva kohustute üldsumma ) vahe.

31.detsembril 2001.a. koostatud AS-i ABTG majandusaasta aruande järgi oli AS-il AB TG

aruandeperioodi lõpuks käibevarasid 33 575 197 kr., s.h. tagasinõudeid enammakstud

käibemaksuna 10 302 819 kr. ( käesoleva kohtuotsusega on tunnistatud põhjendatuks

sisendkäibemaksuna tagastatava summa suuruseks 4 458 221 kr.40 senti ), põhivarasid

6 001 495 kr. ning seega varasid kokku 39 576 692 kr. ( põhjendatuks loetud tagasinõude

suuruse puhul olnuks varade väärtus 27 703 599 kr.).

Sama perioodi lõpuks oli AS-il ABTG kohustusi kokku 30 706 483 kr. suuruses summas ning

seega AS-i ABTG kohustustega katmata vara suuruseks, ehk omakapitali suuruseks oli

8 870 209 kr.

Olukorras, kus AS-i ABTG käibevara hulka oli arvestatud enammakstud käibemaksu

tagasinõue enam kui 10 milj. kr. ja mille ebaõiges deklareerimises S.E ja R.-L.

S.L süüdistusakti järgi süüdistatakse, nõustub ringkonnakohus kaitsjate apellatsiooni

väitega, et AS ABTG ei olnud maksukohustuse tekkimise ajal suuteline maksunõuet täitma,

kuna äriühingu vara käibemaksu tagasinõudeta ( 29 273 873 kr.) olnuks väiksem kui

kohustused kokku ( 30 706 486 kr ).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 31. detsembri 2001.a. seisuga koostatud bilansi põhjal

võimalik teha vaieldamatuid järeldusi AS-i ABTG majandusliku seisundi kohta

maksukohustise tekkimise perioodil. Esimese astme kohtus ega ringkonnakohtus pole

kohtumenetluse pooled esitanud tõendeid selle kohta, et AS-i ABTG majandusliku seisundi

järgi 2001.a. esimesel poolaastal oli äriühing võimeline maksunõuet täitma.

Riigikohtu otsustes nr.-d 3-1-1-60-07 ja 3-1-1-11-07 selgitatakse, et MKS § 41 lg.1 ja § 168

ei sätesta eraõigusliku kahju hüvitamise alust, vaid näevad ette maksukuriteo toimepannud

isiku avalik - õigusliku solidaarvastutuse maksukuriteo tagajärjel tekkinud võõra maksuvõla

eest. Tegemist on ühe MKS § 31 lg. 1 p-s 4 nimetatud maksunõude tekkimise alusega.

Kolmandalt isikult võõra maksuvõla sissenõudmise ja kahju hüvitamise põhimõttelist

erinevust on kinnitanud Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr. 3- 3-1- 41- 05.

Kuna MKS § 41 ja § 168 reguleerivad maksuõiguslikku suhet, ei saa nende sätete alusel

esitatav nõue olla tsiviilhagi esemeks kriminaalmenetluses.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr. 3-2-1-25- 06 kohaselt tuleb maksunõue esitada

maksumenetluses. Seega on maksukuriteo toimepanija vastu võimalik esitada nõue MKS § 41

lg.1 ja § 168 alusel üksnes maksumenetluses vastuotsuse tegemisega, mitte hagi esitamisega

tsiviil - või kriminaalasjas.

MKS § -de 41 ja 168 jõustusid 1. juulil 2002.a. Varem kehtinud maksukorralduse seaduse

redaktsioon ei sätestatud õigust nõuda äriühingu juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõlga.

( vt. Riigikohtu otsus nr.3- 3-1- 41- 05 ). Kuna MKS § 41 ja § 168 on koormava iseloomuga

materiaalõigusnormid, ei ole neid võimalik tagasiulatuvalt kohaldada. Seetõttu vastutavad

MKS § 41 alusel üksnes isikud, kes on maksualase kuriteo toime pannud 1. septembril

2002.a. või hiljem. MKS § 168 on kohaldatava nende isikute suhtes, kes panid KrK § 148 -1

järgi kvalifitseeritud kuriteo toime maksukorralduse seaduse ja karistusseadustiku jõustumise

vahele jäänud perioodil, s.o. ajavahemikul 1.juulist kuni 31. augustini 2002.a.

Ringkonnakohtu seisukohalt ei ole MKS § 41 ja § 168 sätted süüdistatavate S.E ja R.-

L. S.L suhtes kohaldatavad 20. ja 25. juunil 2001.a. maksuhaldurile parandatud tulu -ja

sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu AS-i ABTG poolt tasumata

jäänud tulumaksu summa väljamõistmiseks.

Enne 1. juuli 2002.a. kehtinud TsK § 448 lg.1 tõlgenduse kohaselt oli kahju hüvitamise

eesmärgiks isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorral, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Seetõttu tuleb

äriühingu juhatuse liikme poolt enne 1.juulit 2002.a. maksudeklaratsiooni esitamata jätmise

või neis valeandmete esitamisega riigile tekitatud kahju selgitamisel võrrelda riigi varalist

olukorda andmete varjamise või valeandmete deklareerimise järel olukorraga, kui riik oleks

maksunõudest saanud teada tõesest maksudeklaratsioonist.

Äriühingu juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud maksuvõlg

iseenesest ei ole riigile tekitatud kahjuks, kuna deklareerimiskohustuse rikkumine riigi

maksunõude suurust ei mõjuta. Kui maksunõue koos intressidega õnnestub äriühingult sisse

nõuda, pole riigile kahju tekkinud. Samas kui maksunõue aegub, äriühingu maksuvõime

väheneb, on riik halvemas olukorras kui maksude õigel deklareerimisel. Seega on juhatuse

liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumine põhjuslikus seoses riigile tekkinud kahjuga.

Kuid on võimalik, et äriühing ei olnud juba maksukohustuse tekkimise ajal majanduslikult

suuteline maksukohustust täitma, s.t. et algusest peale polnud maksunõue sisse nõutav.

Sellisel juhul ei saa rääkida juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega riigile kahju

põhjustamisest, kuna deklareerimiskohustuse täitmine või mittetäitmine maksulaekumise

suurust riigi eelarvesse ei mõjuta.

Olemuselt on tegemist riigi saamata jäänud tuluga, mille suuruse kahjuna kindlakstegemiseks

tuleb hinnata võlgniku majanduslikku ja varalist olukorda. Mõistetavalt ei saa

deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu nõuda äriühingu juhatuse liikmetelt kahjuna

maksuintresse maksuvõla osalt, mida majandusliku olukorra tõttu ei olnud võimalik sisse

nõuda maksukohustuse tekkimise ajal. Selliselt maksusummalt poleks riik intresse teeninud

ka siis, kui deklareerimiskohustust oleks õigesti järgitud.

Äriühingu juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega ( süüdistus KrK § 148-1 lg.-

te 2 ja 10 järgi ) tekitatud kahju küsimus tõusetus seoses Maksu-ja Tolliameti poolt esitatud

tsiviilhagiga.

Karistusõigusliku hinnangut süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L poolt toimepandud

teole see ei mõjuta, sest KrK § 148-1 ei sätesta süüteo koosseisulise tunnusena riigile kahju

tekitamist, vaid tuvastada tuleb vääralt deklareeritud või deklareerimata jäänud maksusumma

suurus.

Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasja arutamisel maa - ja ringkonnakohtus

tõendatud, et süüdistatavad S.E ja R.-L. S.L rikkusid neil AS ABTG juhatuse

liikmetena asetunud deklareerimiskohustust kui esitasid maksuhaldurile valeandmeid 2001.a.

jaanuari, veebruari ja märtsi kuude osas sisendkäibemaksu kohta kokku 5 994 486 kr. ja 60

sendi suuruses summas ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete kohta, jättes tasumata

tulumaksu kokku 18 372 419 kr. suuruses summas ( millelt Maksu - ja Tolliameti tsiviilhagi

alusel arvutatav maksuviivise intress moodustanuks 6 578 253 kr. ja 70 senti ).

Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et kohtuliku arutamise käigus on tõendatud

süüdistatavate S.E ja R.-L. S.L poolt KrK § 148-1 lg.2 ja 10 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemine. Nõustudes selles osas esimese astme kohtu otsuse põhiosa

asjaoludega, ei pea ringkonnakohus nende kordamist vajalikuks.

Samas on ringkonnakohus veendunud, et maakohtu otsus tuleb eelpoolkäsitletud asjaoludel

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada süüdistatavatelt S.E-lt ja R.-L.

S.L-ilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks ( Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagi alusel )

deklareerimata tulumaksu 18 554 706 kr. ja 58 sendi suuruses summas ning intressi

6 648 907 kr. ja 80 sendi suuruses summas väljamõistmise osas.

Maksu-ja Tolliameti tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul on prokuröri apellatsioonis sisuliselt korratud kõiki riikliku

süüdistaja poolt maakohtus kohtuvaidlustes esitatud väiteid ega ole esitatud olulisi faktilisi

asjaolusid, mis maakohtu poolt oleks jäänud tõendite kogumis hindamata. Prokuröri

mittenõustumine maakohtu poolt kohtus kontrollitud tõendite kogumile antud hinnanguga

pole iseenesest asjaolu, mis seaks kahtluse alla kohtu järelduste õigsuse ja tingiks

kohtuotsuse tühistamise. KrMS §-s 60 ja 61 sätestatud põhimõtete kohaselt tugineb kohus

kriminaalasja lahendamisel asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendeid kogumis ja oma

siseveendumuse kohaselt hinnates tõendatuks. Kohtumenetluse poole arvamus või hinnang

pole kohtule siduvaks.

S.E ja R.-L. S.L süüdistusasja ringkonnakohtus arutamise käigus on Lääne - Viru

Maakohtu 20. septembri 2005.a. jõustunud kohtuotsusega tõendatud OÜ-i Tolesar ja AS-i

ABTG vaheline tegelik tehing raieõiguse ja metsa ülestöötamise kompleksteenuse

soetamiseks. Seetõttu pole ringkonnakohtul kahtlust, et S.E-le ja R.-L. S.L-ile esitatud

ja prokuröri apellatsioonis toetatud süüdistus selle tehingu kohta maksuhaldurile valeandmete

esitamises ei vasta tegelikele asjaoludele. Süüdistuse osalise tõendamatuse ilmnemine

apellatsioonimenetluses toob kaasa süüdistuse mahu vähenemise ja maakohtu süüdimõistva

otsuse osalise tühistamise. Seetõttu pole ringkonnakohtul mingit põhjendust ja seaduslikku

alust prokuröri apellatsiooni rahuldamiseks, milles taotleti süüdistatavatele S.E-le ja R.-

L. S.L-ile maakohtu poolt KrK § 148 -1 lg.2 ja 10 järgi mõistetud karistuste raskendamist.

Karistuste mõistmisel on maakohus võtnud arvesse S.E ja R.-L. S.L süü suurust,

nende karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kindlaks pole tehtud. Põhjendatud

on tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist, samuti lisakaristusena juhtivatel ja

raamatupidamist korraldavatel ametikohtadel töötamise keelu mittekohaldamist.

Ringkonnakohtus pole selgunud olulisi asjaolusid, mis seaks kahtluse alla maakohtu

põhjendused karistuste mõistmise osas ning seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsusega

mõistetud karistused muutmata.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 p. 4; § 338 p. 1; § 340 lg. 2 p. 2, ringkonnakohus

tühistab osaliselt Harju Maakohtu 10. novembri 2009.a. otsuse S.E ja R.-L. S.L

süüditunnistamises OÜ-lt Tolesar Uue Laupa kinnistul metsa ülestöötamise kompleksteenuse

soetamise kohta AS-i ABTG poolt maksuhaldurile esitatud käibemaksu ning tulu-ja

sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamises ning S.E-lt ja R.-L. S.L-ilt

solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks deklareerimata tulumaksu 18 554 706 kr. ja 58 sendi ning

intressi 6 648 907 kr. ja 80 sendi väljamõistmise osas ning teeb selle osas uue otsuse.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata, kaitsjate apellatsioon osaliselt rahuldada.

I. AMANN

I. KESKÜLA

M. PREIMER