2-20-2049/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Ilona Põld

Määruse tegemise aeg ja koht

02.04.2020, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2049

Tsiviilasi

H. V. avaldus A. S. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja: H. V. (isikukood xxx, e-post: xxx);

Võlgnik: A. S. (isikukood xxx, surnud xxx);

Ajutine

pankrotihaldur:

Andres

Tootsman

(e-post:

andres.tootsman@haldur.just.ee).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada A. S. (isikukood xxx, surnud xxx) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres Tootsman’le ajutise halduri tasuks 540

eurot.

3. Ajutise halduri tasu summas 80 eurot hüvitada riigi vahenditest ning kanda

Kodukontor OÜ arveldusarvele nr xxx. Ülejäänud osa ajutise halduri tasust 460 eurot

mõista välja võlgnikult võlgniku SEB kontol oleva raha arvelt.

4. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

5. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile.

6. Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebe kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

06.02.2020. a esitas H. V. Harju Maakohtule avalduse A. S. pärandvara pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus võttis 26.02.2020 pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

halduriks Andres Tootsmani

Ajutine haldur esitas 10.03.2020 aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete

täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud

võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku maksejõuetus on püsiva

iseloomuga, sest võlgnikul vara puudub, aga teadaolevaid kohustusi on summas 2 474,13 eurot.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes –pärandaja surm. Ajutine

haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Vara tagasinõudmise ja

tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaoleva info põhjal puuduvad.

11.03.2020 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Avaldaja jäi esitatud

avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui

võlausaldajad

tasuvad

kohtu

deposiiti

pankrotimenetluse

raugemise

vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot.

Kohus määras 11.03.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 27.03.2020 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 2 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine haldur selgitas välja võlgniku vara. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit

kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul

vara puudub, aga teadaolevaid kohustusi on summas 2 474,13 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks

on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes – pärandaja surm.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2

tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul

ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3

kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi

vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS

§ 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude deposiidina selleks

ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

Kohus määras 11.03.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 27.03.2020 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 2 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 6 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot (arvestusega 1 h on 90

eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud

tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb. Ajutine haldur on palunud ajutise halduri tasust 460 eurot välja mõista võlgniku SEB

kontol oleva raha arvelt ja 80 eurot tasutakse riigieelarve vahendist PankrS 23 lg 4 alusel.

Eeltoodust tulenevalt tuleb ajutise halduri tasu summas 460 eurot välja mõista võlgniku SEB

kontol oleva raha arvelt. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid ajutise halduri tasu katmiseks.

Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 80 eurot välja riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4

alusel. Hüvitatav summa tuleb kanda Kodukontor OÜ arveldusarvele nr xxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik