2-20-2090/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Ilona Põld

Määruse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2090

Tsiviilasi

Lecaan OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

11.03.2020

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik:

Lecaan

OÜ

(registrikood

14473742)

Avaldaja/võlgniku esindaja: vandeadvokaat Kaidar

Sultson (e-post menetlus@magnussonslaw.ee);

Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (e-post:

martin@cavere.ee).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Lecaan OÜ (registrikood 14473742) pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur likvideerib Lecaan OÜ (registrikood 14473742) kahe kuu

jooksul

menetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Martin Krup alates Lecaan OÜ (registrikood

14473742) äriregistrist kustutamisest.

4. Määrata Lecaan OÜ (registrikood 14473742) dokumentide hoidjaks endine

juhatuse liige E. A. A. (isikukood xxx).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp tasu suuruseks 1512 eurot (sh

käibemaks) ning vajalikud kulud summas 60,75 eurot (sealhulgas käibemaks).

6. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupp’le ajutise halduri tasust 397

eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), lisandub käibemaks 79,40 eurot,

riigi vahenditest ning tasuda hüvitatav summas Saneerimismenetluse OÜ

arveldusarvele nr EExxx Swedbank AS-s.

7. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

8. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

9. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

10. Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist

(PankrS § 5 lg 3). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise

määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi

taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava

ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse

(TsMS § 191 lg 1).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

07.02.2020 esitas Lecaan OÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 25.02.2020

kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

halduriks Martin Krupi.

Ajutine haldur esitas 10.03.2020 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2

nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste

kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et

olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks.

Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul vara puudub. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur

tuvastanud vähemalt 390 750,32 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik

rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõetus tingitud

Soome kaubanduskoja arbitaažikohtu otsusest. Soome Kaubanduskoja arbitraažikohtu

29.11.2019. a otsusega jäeti rahuldamata võlgniku hagi M. OY ja M. T. S. vastu ning

võlgnikult mõisteti M. OY ja M. T. S. kasuks välja menetluskulud 105 800 eurot koos

viivisintressiga vastavalt Soome Vabariigi intressiseaduse artikkel 4 §-le 1. Lisaks mõisteti

võlgnikult solidaarselt M. OY ja M. T. S.´ilt Soome Kaubanduskoja kasuks välja haldustasu

13 860 eurot koos viivisintressiga vastavalt Soome Vabariigi intressiseaduse artikkel 4 §-le 1

ja R. A. Ltd. kasuks vahekohtuniku tasu 37 200 eurot koos viivisintressiga vastavalt Soome

Vabariigi intressiseaduse artikkel 4 §-le 1 ning vahekohtuniku kulud 3 943,20 eurot koos

viivisintressiga vastavalt Soome Vabariigi intressiseaduse artikkel 4 §-le 1.

11.03.2020 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Võlgnik jäi esitatud

avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui

võlausaldajad

tasuvad

kohtu

deposiiti

pankrotimenetluse

raugemise

vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot.

Kohus määras 11.03.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 27.03.2020 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul vara puudub. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 390 750,32

euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg

2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus määras 11.03.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 27.03.2020 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu

lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide

hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme E. A. A..

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse

füüsilisest

isikust

ettevõtjana

ning

ta

on

käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 14 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 260 eurot (14 tundi, tunnitasuga

90,00 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 252,00 eurot. Kohus leiab, et

arvestades ajutise haldurit töö mahtu on ajutise halduri tasu põhjendatud. Kohus leiab, et

halduri kulutused 60,75 eurot on põhjendatud ja vajalikud.

Haldur on taotlenud tasust 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS

§ 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina

selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt

määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus

ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub

käibemaks) välja riigi vahenditest. Ajutise halduri taotlusel tasuda hüvitatav summas

Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr EExxx Swedbank AS-s.

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu

registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on

tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja

7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne

registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1

kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti

välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik