2-19-20150/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2020. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20150

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E S vastu sideteenuste

osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

159,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806,

asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ,

e-post carlo.kask@plusplus.ee

Kostja

E

S,

isikukood

XXXXXXXXXXX,

rahvastikuregistrijärgne elukoht XXXXXX XX XXX-XX,

XXXXX XXXXXXXX linn; e-post XXXXXXXX; tegelik elu-

ja viibimiskoht teadmata

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E S vastu.

2. Välja mõista kostjalt E S (isikukood XXXXXXXXXXX) hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital kasuks Elisa Eesti AS ja E S vahel 12.02.2015. a sõlmitud liitumislepingu nr 3693891

alusel (s.o teenuse eest perioodil 01.03-30.06.2016, kliendinumber 8369814) alusel (nõue on

01.02.2018. a loovutatud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital):

2.1. põhivõlgnevus summas 62,31 (kuuskümmend kaks eurot 31 senti) eurot;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 19.04.2016-16.12.2019. a (k.a) summas

17,63 (seitseteist eurot 63 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses

ettenähtud määras.

2.3. viivis põhivõlgnevuselt (16.12.2019. a seisuga 62,31 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 19.12.2019. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus, sh arvestades punktis 2.2. väljamõistetud viivist;

2.4. võla sissenõudmiskulud summas 25 (kakskümmend viis) eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja E S vastu

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 38,55 eurot ja jooksva viivise nõudes

tasumata põhinõudelt alates 19.12.2019. a kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada kostjale E S TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte

kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6. Saata otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevale e-posti aadressile.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 73,13% ulatuses kostja E S kanda ja 26,87% ulatuses hageja

Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

2. Välja mõista kostjalt E S hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud

menetluskulud summas 109,70 (ükssada üheksa eurot 70 senti) eurot, s.o riigilõiv ja hageja

lepingulise esindaja põhjendatud kulu 73,13% ulatuses.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal E S tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

1. Hageja nõue

18.12.2019. a esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja E S vastu, milles esitatud nõuet hageja

muutis 07.02.2020. a. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista sideteenuste osutamise

lepingust tuleneva võlgnevuse 62,31 eurot, viivise 56,18 eurot, võla sissenõudmiskulu summas

25 eurot ja alates 19.12.2019. a viivise nõudes tasumata põhinõudelt kuni võlgnevuse

tasumiseni 0,07% päevas. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja E S vahel 12.02.2015. a sõlmitud

liitumisleping nr 3693891 telefoninumbri XXXXXXXX teenindamiseks, mille alusel väljastati

kostjale arved nr 2015047186, 2015237147, 2015492552 ja 2015742208 kliendinumbriga

8369814.

Sõlmitud

lepingu

alusel

kohustus

teenuse

osutaja

pakkuma

kostjale

mobiilisidealaseid teenuseid ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma. Elisa

Eesti AS on nõude loovutanud hagejale 01.02.2018. a. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420

eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kostja vastuväited

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 17.02.2020. a määrusega ning määras kostjale kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, s.o 14 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest.

Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale hagimaterjale isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetada, kuna kostja ei ela kohtule teadaolevates

kostja elu- või viibimiskohtades ning kostja ei vasta kohtule teadaolevatelt telefoninumbritelt

ega e-posti aadressilt. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse

võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.02.2020. a. Menetlusdokumendid loeti

kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded

ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva.

Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 26.03.2020. a. Kostja ei ole kohtule esitanud

kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

TsMS § 407 lg 1 alusel.

3. Kohtuotsuse põhjendused

3.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.

3.2.

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi

ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3-2-1-21-17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei

või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata

hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3.3.

Hageja on kostja vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 56,18

eurot, arvestades viivist järgmiselt: tasumata põhinõudelt 13,81 eurot 0,07% päevas alates

19.04.2016. a kuni 16.12.2019. a summas 12,92 €; tasumata põhinõudelt 15 eurot 0,07% päevas

alates 19.05.2016. a kuni 16.12.2019. a summas 13,72 €; tasumata põhinõudelt 15 eurot 0,07%

päevas alates 19.06.2017. a kuni 16.12.2019. a summas 13,40 €; tasumata põhinõudelt 18,50

eurot 0,07% päevas alates 19.07.2017. a kuni 16.12.2019. a summas 16,14 € ning jooksva

viivise väljamõistmise nõudes tasumata põhivõlgnevuselt (62,31 eurolt) alates 19.12.2019. a

kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,07% päevas. Hagiavalduse kohaselt on lepingu

üldtingimuste p 7.10 alusel viivise määr 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

3.4.

Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Elisa Eesti AS ja kostja vahel

sõlmitud liitumislepingutele ja liitumislepingute lisaks olevatele osamaksetega vara

müügilepingutele. Liitumislepingute kohaselt on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks

määratud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustega. Nimetatud üldtingimuste p 7.10.

sätestab, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa poolt viivist arvele märgitud

maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud

päeva eest. Kohtu hinnangul on kõnealuste üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS

§ 35 tähenduses.

3.5.

Kohus leiab, et Elisa Eesti AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või

kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks

sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul

eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

3.6.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise

„mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks

kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure

viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse

ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta

Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

3.7.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,07% päevas e 25,55% aastas)

lepinguline viivisemäär, mis ületab üle kolme korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS

§ 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud

määras viivist.

Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

3.8.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet alljärgnevalt: kostja poolt

tasumata põhivõlgnevuselt summas 13,81 eurot viivis seadusjärgses määras, s.o 8% aastas

alates 19.04.2016. a kuni 16.12.2019. a (k.a) summas 4,06 eurot; kostja poolt tasumata

põhivõlgnevuselt summas 15 eurot viivis seadusjärgses määras, s.o 8% aastas alates

19.05.2016. a kuni 16.12.2019. a (k.a) summas 4,31 eurot; kostja poolt tasumata

põhivõlgnevuselt summas 15 eurot viivis seadusjärgses määras, s.o 8% aastas alates

19.06.2016. a kuni 16.12.2019. a (k.a) summas 4,20 eurot; kostja poolt tasumata

põhivõlgnevuselt summas 18,50 eurot viivis seadusjärgses määras, s.o 8% aastas alates

19.07.2016. a kuni 16.12.2019. a (k.a) summas 5,06 eurot ning jooksva viivise nõudes alates

19.12.2019. a tasumata põhivõlgnevuselt (16.12.2019. a seisuga 62,31 eurot) võlaõigusseaduse

§

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni,

kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja

hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue, sh

arvestades juba väljamõistetud viivist summas 17,63 eurot (4,06 + 4,31 + 4,20 + 5,06).

3.9.

Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

38,55 eurot (56,18-17,63) ja jooksva viivise nõude alates hagiavalduse esitamisest tasumata

põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,07% päevas.

3.10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes

summas 62,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 17,63 eurot, jooksva

viivise nõudes alates 19.12.2019. a tasumata põhivõlgnevuselt (19.12.2019. a seisuga 62,31

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades juba

väljamõistetud viivist summas 17,63 eurot ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 25

eurot.

3.11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

4.1.

Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise

nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata

jätmist.

4.2.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 420 eurot.

Hageja esitatud arve kohaselt on hageja õigusabikulude koosseis järgnev: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs 1,5 tund, tasu 150 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine 2

tundi, tasu 200 eurot. Kokku 3,5 tundi, summa 350 euro, millele lisandub käibemaks 70 eurot.

Kokku 420 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa õigusabilt

tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada

4.3.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot ei ole põhjendatud.

Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus

selgitab, et Riikohtu tsiviilkolleegium on 06.05.2015. a lahendis asjas nr 3-2-1-4-15 märkinud

järgmist (p-s 14): „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus

rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses

taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis

ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul

hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse

mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise

menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise

nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei

tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja

põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja

keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja

hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.“

4.4.

Käesolevas asjas on kohus määranud tsiviilasja hinnaks 159,41 eurot. Kohus leiab, et

käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on sideteenuse

liitumisleping ja sellest tulenevad arved), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole

esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud. Seega ei ole käesolevas tsiviilasjas, hinnaga 159,41

eurot, põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu enam kui 75 euro ulatuses.

4.5.

Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 75 eurot ja

hageja lepingulise esindaja kulu summas 75 eurot, kokku 150 eurot.

4.6.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(143,49 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 104,94 eurot, s.o põhinõude summas 62,31

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 17,63 eurot ja võla sissenõudmise kulud

summas 25 eurot) 73,13% ulatuses kostja ja 26,87% ulatuses hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

109,70 eurot (150 eurot * 73,13%).

4.7.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik