2-18-16763/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16763

Tsiviilasi

bnt

Advokaadibüroo

OÜ

avaldus

pangakonto

Euroopa arestimismääruse tegemiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 7. veebruari 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

bnt Advokaadibüroo OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

bnt

Advokaadibüroo

OÜ

(registrikood

11276509), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus

Sorga

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-16763

muutmata.

2. Jätta bnt Advokaadibüroo OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud bnt Advokaadibüroo OÜ

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. bnt Advokaadibüroo OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 5. veebruaril 2020 Harju

Maakohtule avalduse pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemiseks ja pangakontode

kohta teabe hankimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014

(arestimismäärus) alusel.

Avalduse kohaselt on avaldajal Harju Maakohtu 18. märtsil 2019 tehtud Euroopa maksekäsk.

Euroopa maksekäsu järgi peab invent-solutions Verwaltungs GmbH (võlgnik) avaldajale

tasuma 1173,90 eurot, millest põhinõue on 1124,55 eurot ja kõrvalnõuded 49,35 eurot. Euroopa

maksekäsk on jõustunud ja täidetav. Avaldaja taotleb Euroopa maksekäsust tuleneva nõude

tagamiseks arestimismääruse alusel võlgniku pangakontode arestimist Saksamaal. Võlgnik ei

ole soovinud kohtuotsust täita ja on viivitanud sellega üle ühe aasta. Muid võimalusi

kohtuotsuse täitmiseks ei ole. Võlgnik võib asuda vara peitma. Lisaks taotleb avaldaja, et kohus

hangiks võlgniku pangakontode andmed.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus jättis 7. veebruari 2020. a määrusega avalduse pangakontode Euroopa

arestimismääruse tegemiseks ja pangakontode kohta teabe hankimiseks rahuldamata.

Menetluskulud jäid avaldaja kanda.

2 (4)

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole arestimismääruse tegemise eeldused

arestimismääruse art 7 p 1 järgi täidetud, mistõttu ei olnud põhjendatud art 14 alusel

pangakontode kohta teavet hankida.

Avaldaja ei ole välja toonud, põhistanud ega veennud kohut selles, et tema nõue vajab kiiresti

kohtulikku kaitset ning arestimismääruse tegemata jätmise korral võib olemasoleva

kohtulahendi (Euroopa maksekäsk) täitmine olla võimatu. Pangakontode arestimine peab

hõlbustama kohtuotsuse täitmist olukorras, kus esineb oht, et võlgnik võib kalduda kõrvale

kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest või otsuse täitmine muutub võlgniku käitumise tõttu

raskendatuks (vt preambula p 14). Praegusel juhul ei ole avaldaja väitnud ega tõendanud, et ta

on pöördunud Saksamaa kohtutäituri poole kohtulahendi täitmiseks. Ebaselgeks jääb, miks

avaldaja ei ole proovinud täita kohtulahendit Saksamaal kohtutäituri abil. Ainuüksi avaldaja

väidet, et võlgnik ei ole kohtulahendit vabatahtlikult ühe aasta jooksul täitnud, ei saa pidada

piisavaks tõendiks, et põhjendada arestimismääruse tegemist. Samuti ei ole avaldaja põhistanud

ega tõendanud reaalset ohtu, et ajaks, mil avaldaja saab lasta kohtulahendi täitmisele pöörata,

on võlgnik oma vara nt kaotanud, peitnud või hävitanud või on vara võõrandanud, kas selle

tegelikust väärtusest odavamalt või ebatavalises ulatuses või ebatavalise tegevuse kaudu.

Avaldaja väide, et võlgnik võib asuda vara peitma on tõendamata. Pole põhjendatud võlgniku

pangakontode arestimine üksnes oletuste põhjal. Avaldaja ei ole taotluses põhistanud, et

võlgnik oleks käitunud pahatahtlikult, püüdnud varasemalt vara peita või keeldunud avaldajaga

läbirääkimisi pidamast. Avaldaja ei ole avalduses esile toonud ega tõendanud, et võlgniku

rahaline olukord on halb või halvenemas. Ka avaldaja nõude suurus 1286,05 eurot ei anna alust

eeldada, et nõude täitmine võiks suure tõenäosusega olla raskendatud. Võlgniku jaoks oleks

ülemäära koormav pangakontode arestimise määruse tegemine olukorras, kus avaldaja ei ole

tõendanud, et ta on üritanud kohtulahendit Saksamaal täita, kuid täitemenetlus ei ole andnud

tulemusi võlgniku käitumise tõttu.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega avaldus rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus ekslikult avalduse rahuldamata põhjusel, et avaldaja

ei ole pöördunud kohtulahendi täitmiseks Saksamaa kohtutäituri poole. Maakohus jättis hagita

menetluses asjaolud välja selgitamata ega määranud vajadusel avaldajale tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega.

Avaldaja pöördus Saksamaal kohtutäituri poole ja nõuet ei ole õnnestunud kohtutäituri kaudu

täita. Seda tõendavad kohtutäiturile esitatud täitmisavaldus ja kohtutäituri vastus. Avaldajale ei

ole teada võlgniku pangakonto number. Avaldaja esindaja vandeadvokaat Harschneck kinnitas,

et Saksamaal kehtiva korra järgi on võlgniku pangakonto arestimiseks vajalik teada pangakonto

numbrit. Selle puudumisel on vaja esindaja poolt alustada täiendav menetlus, mis toob kaasa

kulusid, kuid nõude puhul suurusega ca 1200 eurot ei tasu see ära. Samas võimaldab

arestimismäärus võlgniku pangakonto arestimist ilma, et võlausaldaja teaks võlgniku

pangakonto numbrit. Avalduse rahuldamine ei ole vastuolus selle mõttega ega keelatud.

Arestimismääruse mõtteks on hõlbustada kohtulahendite täitmist piiriüleselt.

Kuivõrd nõue on väike, siis ei ole põhjendatud eeldada avaldajalt suurema uurimistöö

läbiviimist võlgniku varalise seisu kindlakstegemiseks, sest selle kulud on eeldatavasti

suuremad kui avaldaja nõue. Samas on avaldaja nõue täitmata ja esineb reaalne oht, et ilma

avalduses taotletud meetmeteta oleks võlgniku vastu esitatud nõude täitmine takistatud või

oluliselt keerukam. Kohus peaks lähtuma sellest, et kohtulahend peab saama täidetud või

vähemalt tuleks selle saavutamiseks teha kõik mis võimalik, sh antud juhul avaldus rahuldada.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

5.1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti jätnud avalduse rahuldamata ja keeldunud

arestimismääruse tegemisest.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arestimismääruse taotluses toodud põhjendused

ei anna arestimismääruse art 7 p 1 järgi alust arestimismääruse tegemiseks. Siinjuures on

maakohus õigesti sätte tõlgendamisel arvestanud preambula p-ga 14, mis selgitab

arestimismääruse tegemise tingimusi. Selles on mh selgitatud, et võlausaldajal tuleb veenda

kohut, et tema nõue vajab kiiresti kohtulikku kaitset ning et ilma arestimismääruseta võib

kohtulahendi täitmine olla takistatud või oluliselt keerukam, kuna eksisteerib reaalne oht, et

ajaks, mil võlausaldaja saab lasta olemasoleva kohtuotsuse täitmisele pöörata, on võlgnik oma

vara kaotanud, peitnud või hävitanud või on vara võõrandanud kas selle tegelikust väärtusest

odavamalt või ebatavalises ulatuses või ebatavalise tegevuse kaudu.

Maakohtule ei saa ette heita menetlusõiguse normide rikkumist. Maakohus sai lähtuda

konkreetsetest asjaoludest, mis olid avaldaja poolt arestimismääruse taotluse p-s 10 esitatud.

Mh on nimetatud punkti juures ka selgitav tekst, et võlausaldajal tuleb välja tuua olulised

asjaolud, mis kinnitavad, et nõue vajab kiiresti kohtulikku kaitset. Maakohus hindas avaldaja

põhjendusi ja leidis, et need ei anna alust arestimismääruse tegemiseks (vt p 10, dtl 54). Sellises

olukorras ei pidanud maakohus ise asjaolusid välja selgitama ega andma avaldajale tähtaega

täiendavate põhjenduste esitamiseks.

5.2. Avaldaja on määruskaebuses esitanud täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 662 lg 3

järgi on see lubatud.

Kolleegiumi hinnangul ei anna ka uued asjaolud ega tõendid alust arestimismääruse

tegemiseks. Ka nendest ei tulene, et arestimismääruse vormis kaitsemeetmete võtmiseks on

pakiline vajadus. Avaldaja on pöördunud kohtulahendi sundtäitmiseks Saksamaa kohtutäituri

poole. Nõude sissenõudmisega ei alustatud, sest selleks, et teha järelepärimine

krediidiasutustesse andmete saamiseks (sh võlgniku pangakonto kohta), tuleb esitada vara

kohta tehtav päring (tõlge saksa keelest, dtl 66). Avaldaja on selgitanud, et kuna selline täiendav

menetlus toob kaasa kulusid, mis nõude puhul suurusega ca 1200 eurot ei tasu ära, siis ta

kasutab alternatiivina arestimismäärust, sest see ei eelda võlgniku pangakonto numbri teadmist.

Asjaolu, et avaldaja soovib väiksemate kuludega hankida teavet võlgniku pangakonto kohta, ei

anna alust arestimismääruse tegemiseks. Arestimismääruse eesmärgiks on see, et hoida ära

võlausaldaja nõude hilisema täitmise ohustamine raha ülekandmise või väljavõtmise teel

(arestimismääruse art 1 lg 1). Selle eesmärgiks ei ole tasuta pangakonto kohta teabe hankimine,

et siis liikmesriigis viia läbi võlausaldaja jaoks väiksemate kuludega täitemenetlust.

5.3. Praeguses olukorras ei vaja avaldaja nõue kiiresti kohtulikku kaitset. Avaldaja on ise

esitatud tõenditega tõendanud, et puuduvad takistused olemasoleva kohtulahendi Saksamaal

sundtäitmiseks ning kohtulahendi edasine täitmine sõltub üksnes avaldajast (dtl-d 76-83, tõlge

saksa keelest, dtl-d 66-75).

6. TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja

kanda.

7. Tulenevalt arestimismääruse art 46 lg-st 1 reguleerib kõiki menetlusküsimusi, mida

määruses eraldi ei käsitleta, selle liikmesriigi õigus, kus menetlus läbi viiakse.

Arestimismääruse art 1 lg 2 järgi saab võlausaldaja kasutada arestimismäärust siseriikliku

õiguse kohaste arestimismeetmete alternatiivina. Arestimismääruse art 21 reguleerib

arestimismääruse tegemisest keeldumise vaidlustamist, andes võlausaldajale õiguse esitada

kaebuse maakohtu kaudu ringkonnakohtule. Kuna arestimismäärus rohkem vaidlustamist ei

4 (4)

reguleeri, siis tuleb kohaldamisele TsMS § 390 lg 1 koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1, mille

kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler