2-16-7455/90 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2020.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-16-7455

Tsiviilasi

Sazerac Brands LLC hagi OÜ Bar vastu Euroopa

Liidu kaubamärkide omaniku ainuõiguse rikkumise

lõpetamiseks, domeeninime sazerac.ee üleandmiseks

ja kahju hüvitamiseks ja OÜ Bar vastuhagi Sazerac

Brands, LLC vastu Euroopa Liidu kaubamärkide

osaliseks tühistamiseks

Tsiviilasja hind

Hagi hind 8750 eurot/vastuhagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastukostja: Sazerac Brands, LLC (asukoht 10400

Linn Station Road third floor Louisville, Kentucky, 40223

Ameerika Ühendriigid);

Hageja/vastukostja lepinguline esindaja: patendivolinik

Ingrid Matsina (e-post ingrid@aaa.ee);

Kostja/vastuhageja: OÜ Bar (registrikood 12796263,

asukoht Väike-Karja tn 8 10140 Tallinn);

Kostja/vastuhageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Anneli Aab (e-post anneli.aab@leadell.com).

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

26. veebruar 2020 toimunud kohtuistungil

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada

kostjat

OÜ

Bar

lõpetama

hageja

Sazerac

Brands,

LLC

kaubamärgiomaniku ainuõigust Euroopa Liidu kaubamärkidele SAZERAC (nr

009848656) ja SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688) rikkuv tegevus tähiste

SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähis SAZERAC BAAR & KÖÖK

kasutamisel baari- ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste pakkumisel ja

reklaamimisel, sh kohustada kostjat eemaldama sõna sazerac sisaldavad tähised

Tallinnas Väike-Karja 8 asuva ärihoone fassaadilt ja interjöörist, teenuse osutamise

käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja reklaammaterjalilt ning kontodelt

Facebook’is, Instagramis, TripAdvisoris ning kohustada kostjat hoiduma tulevikus

sõna sazerac kasutamisest baari- ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste

tähistamiseks.

3. Keelata kostjal OÜ Bar domeeninime sazerac.ee kasutamine ja kohustada kostjat

OÜ Bar esitama .ee domeeninimede registrit pidavale asutusele Eesti Interneti

Sihtasutus tahteavaldus domeenist sazerac.ee loobumiseks Sazerac Brands, LLC

kasuks. Asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta põhihagiga seonduvad menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% osas

kostja kanda ja vastuhagiga seonduvad menetluskulud jätta 100% ulatuses

hageja/vastukostja kanda.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Sazerac Brands, LLC (hageja) esitas 11. mail 2016 Harju Maakohtule OÜ Bar (kostja)

vastu hagi, milles palus kohustada kostjat lõpetama hageja kui Euroopa Liidu

kaubamärkide omaniku ainuõiguste rikkumine, kohustada kostjat tegema tahteavalduse

domeenist loobumiseks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsete

õigusabikulude hüvitise 1750 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale järgmised

Euroopa Liidu (EL) kaubamärgid: SAZERAC registreerimisnumbriga 009848656

(kaubamärk I), klassides 35, 41 ja 43; SAZERAC registreerimisnumbriga 008777146

(kaubamärk II), klassides 33, 41 ja 43; SAZERAC RYE + kuju registreerimisnumbriga

005422688 (kaubamärk III), klassis 33.

2. Kostja esitas 28. detsembril 2016 vastuhagi, milles palus tühistada kaubamärgi I klassides

nr 41 ja 43 ning kaubamärgi II klassides 41 ja 43. 1. augustil 2017 esitatud

menetlusdokumendis palus kostja tühistada hagejale kuuluva kaubamärgi I klassides 41

ja 43 ning kaubamärgi II klassides 33, 41 ja 43, st lisas klassis 33 kaubamärgi II

tühistamise nõude ja palus sellega tühistada kaubamärgi II kõigis registreeritud klassides.

3. Harju Maakohus rahuldas 4. septembri 2017. a õigeksvõtul põhineva osaotsusega

osaliselt vastuhagi ja tühistas hagejale kuuluvad kaubamärgid I ja II klassides nr 41 ja 43.

4. Harju Maakohtu rahuldas 11. oktoobri 2017 otsusega hagi osaliselt ja vastuhagi täielikult.

Harju Maakohus tühistas 11. oktoobri 2017 kohtuotsusega kaubamärgi II klassis 33 ning

keelas kostjal kaubamärki I klassis 35 ja kaubamärki III klassis 33 rikkuva tegevuse

tähiste SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähis SAZERAC Baar & Köök

kasutamise baari ning toitlustus- ja meelelahutusteenuste pakkumisel ning reklaamimisel,

samuti domeeni sazerac.ee kasutamise ja kohustas kostjat tegema tahteavalduse

domeenist loobumiseks hageja kasuks. Hagi menetlemise kuludest jättis kohus 80%

kostja kanda ja vastuhagi kulud täielikult hageja kanda.

5. Kostja esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi

täielikult rahuldamata, või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas vastuhagi ja jättis vastuhagi menetlemise

kulud hageja kanda.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2018 otsusega otsustas kohus tühistada Harju

Maakohtu 11. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-7455 osas, millega maakohus

rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud, ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks, hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise osas jätta maakohtu

otsus muutmata, rahuldada OÜ Bar apellatsioonkaebus, jätta Sazerac Brands, LLC

vastuapellatsioonkaebus rahuldamata, jätta kogu kohtuasja menetluskulude jaotus

vastavalt asja lahendamise tulemusele maakohtu otsustada.

7. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleb maakohtul kostja vastuväite alusel asja

uuel läbivaatamisel selgitada, kas esineb alus hageja kaubamärgi I klassis 35 ja

kaubamärgi III klassis 33 tühistamiseks EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg 1 alusel,

sh kas hageja on kaubamärki kasutanud või kui ei ole, siis kas kasutamata jätmine oli

põhjendatud. Selleks tuleb hagejale anda võimalus tõendada nimetatud asjaolusid. Kui

hageja ei tõenda kaubamärkide kasutamist ja kasutamata jätmine ei ole põhjendatud, ei

ole alust hagi rahuldada, sest sellisel juhul ei saa lähtuda kaubamärkide I ja III puhul

sellest, et need kehtivad EL kaubamärgi määruse artikkel 126 lg 1 järgi ja tagavad

kaubamärgiomanikule artiklis 9 sätestatud kaitse.

Hageja nõue ja põhjendused

8. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus oleva hageja nõude kohaselt hagejale kuulub EL

kaubamärk SAZERAC (009848656, klass 35) ja SAZERAC RYE+ kuju (005422688,

klass 33). Kostjale kuulub aadressil Väike - Karja 8,Tallinn baar (edaspidi baar), mis on

tähistatud tähisega SAZERAC Baar ja Köök. Samuti on kostja avanud Facebooki,

Instagrami ja TripAdvisori kontod, milles on kasutatud tähist SAZERAC nii sõnalisena

kui kujundatuna. Lisaks on kostja registreerinud oma nimele Eesti domeeni sazerac.ee,

millel puudub hagi esitamise seisuga sisu. Kostjal puudub hageja kaubamärgiga kaitstud

tähise SAZERAC kasutamiseks hageja luba. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat

lõpetama hageja EL kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuvat tegevust, sh tähiste

SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähise SAZERAC Baar ja Köök kasutamise

lõpetamist baari-, toitlustus- ja meelelahutusteenuste pakkumisel ja reklaamimisel, sõna

sazerac sisaldavate tähiste eemaldamist Tallinnas Väike-Karja 8 asuva ärihoone

fassaadilt ja interjöörist, teenuse osutamise käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja

reklaammaterjalilt ning kontodelt Facebookis, Instagramis, TripAdvisoris ning tulevikus

hoidumist sõna sazerac kasutamisest baari- ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste

tähistamiseks; keelata kostjal domeeninime sazerac.ee kasutamine ja kohustada kostjat

esitama .ee domeeninimede registrit pidavale asutusele Eesti Interneti Sihtasutus

tahteavaldus domeenist sazerac.ee loobumiseks hageja kasuks ning asendada kostja

tahteavaldus kohtuotsusega.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kuigi

pole vaidlust, et hageja EL-i kaubamärgid ja kostja kasutatav tähis on sarnased, ei ole

hageja tõendanud, et EL-i kaubamärkidega registreeritud kaubad ja teenused on identsed

või samaliigilised kostja poolt pakutavate kaupadega või osutatavate teenustega ning et

esineb tõenäosus tähiste äravahetamise osas, st tähise assotsieerumine EL kaubamärgiga.

Kostja väidab, et tema poolt pakutav kaup (kokteilid) ning teenus (baar, sh meelelahutus

baaris) ei ole samaliigilised hageja poolt pakutava kaubaga, milleks on USA äriühingu

Sazerac Company Inc poolt toodetav spetsiifiline rukkiviski. Samal ajal hageja ei tooda

ega turusta muid alkohoolseid jooke ega osuta muid meelelahutusalaseid teenuseid ega

kasuta muul viisil oma äritegevuses vaidlusalust tähist. Kostja märgib, et kaubamärgi

kaitsmine on põhjendatud üksnes selle tegeliku kasutamise korral ning hageja ja kostja

tähiste segiajamise tõenäosus on olematu, kuivõrd hageja ei kasuta registreeritud

kaubamärke ei Euroopas ega kitsamalt ka Eestis. Seega ei riku kostja mingil moel hageja

kaubamärgiomaniku õigusi.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus

esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel

on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

12. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Hageja on USA-s Kentucky osariigis registreeritud äriühing (I kd tl 14-16, 145),

kellele kuuluvad järgmised EL kaubamärgid: SAZERAC (registrinumber 009848656,

registreerimise kuupäev 01.09.2011, klassid (Nizza klassifikatsioon) kaitstud klassid

35 (edaspidi kaubamärk I) ja SAZERAC RYE + kuju (edaspidi kaubamärk III)

(registrinumber 005422688, registreerimise kuupäev 17.09.2007, kaitstud klassis 33

(I kd tl 17-18, 21-22). Hageja omandas nimetatud EL kaubamärgid 2015.a. lepingu

alusel USA äriühingult Sazerac Company Inc (I kd tl 101-106);

-

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) tegi hageja avalduse alusel

28.04.2016 Euroopa Liidu kaubamärkide registrisse kanded, millega sai

registrijärgseks kaubamärgiomanikuks hageja (I kd tl 127-130);

-

Kostja on Eesti äriühing, mille tegevusaladeks on restoranid ja liikuvad

toitlustuskohad ning muu toitlustamine (I kd tl 26) ning kostjal on avatud baar

Tallinna vanalinnas aadressil Väike-Karja 8 nimega SAZERAC BAAR & KÖÖK (I

kd tl 23-25), milles kostja on pakkunud kuni hageja poolt hagi esitamiseni tähisega

Sazerac tähistatult kokteile, nn Sazerac Menu (II kd tl 104); seega pakub kostja

teenustest baari-, meelelahutus-, toitlus - ja restoraniteenuseid ning kaupadest

kokteile);

-

Kostja on avanud internetis järgmised kontod: Facebooki konto aadressil

https://www.facebook.com/bar.sazerac (I kd tl 27-73); Instagrami konto nimega

bar_sazerac aadressil https://www.instagram.com/bar_sazerac/ (I kd tl 74-92);

TripAdvisori

konto

aadressil

http://www.tripadvisor.com/Restaurant_Review-

g274958-d8366492-ReviewsSazerac-Tallinn_Harju_County.html#REVIEWS (I kd

tl 93-97);

-

Kostja nimele on 14.07.2016 registreeritud interneti domeeninimi sazerac.ee (I kd tl

98100);

-

11.09.2015 pöördus USA äriühing Sazerac Company Inc kostja poole teavitades oma

õigustest kaubamärkidele SAZERAC, nõudega, et kostja tunnustaks tema

kaubamärgiõigusi ja lõpetaks nende rikkumise (I kd tl 107-109);

-

Sazerac Company Inc ja kostja vahel toimus 23.09.2015-24.11.2015 kirjavahetus,

mille käigus Sazerac Company Inc. nõustus lepingu alusel andma kostjale

kaubamärgi

SAZERAC

kasutamise

lõpetamiseks

üleminekuperioodi

kuni

30.04.2016, tehes kostjale ettepaneku allkirjastada vastav leping, kuid kostja sellele

ei reageerinud (I kd tl 110-124, 146-151).

13. Hageja

palub

kohustada

kostjat

lõpetama

hageja

Sazerac

Brands,

LLC

kaubamärgiomaniku ainuõigust Euroopa Liidu kaubamärkidele SAZERAC (nr

009848656, klass 35) ja SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688, klass 33) rikkuv tegevus

tähiste SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähis SAZERAC BAAR & KÖÖK

kasutamisel baari- ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste pakkumisel ja reklaamimisel, sh

kohustada kostjat eemaldama sõna sazerac sisaldavad tähised Tallinnas Väike-Karja 8

asuva ärihoone fassaadilt ja interjöörist, teenuse osutamise käigus kasutatavalt

dokumentatsioonilt ja reklaammaterjalilt ning kontodelt Facebook’is, Instagramis,

TripAdvisoris ning kohustada kostjat hoiduma tulevikus sõna sazerac kasutamisest baari-

ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste tähistamiseks. Hageja palub samuti keelata kostjal

domeeninime sazerac.ee kasutamine ja kohustada kostjat esitama .ee domeeninimede

registrit pidavale asutusele Eesti Interneti Sihtasutus tahteavaldus domeenist sazerac.ee

loobumiseks Sazerac Brands, LLC kasuks. Asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.

14. Kuna pooltevaheline vaidlus puudutab nõudeid EL kaubamärgiomaniku ainuõiguse

rikkumise lõpetamiseks, siis käesolev asi on lahendatav EL kaubamärgimääruse

(edaspidi määrus) alusel, milleks tuleb lugeda EL Nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009

26.02.2009 EL kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon, EMPs kohaldatav tekst,

avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT) L78, 24.03.2009), mis on muudetud Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2015/2424 16.12.2015 (avaldatud 24.12.2015

ELT L341/21) ning tühistatud ja asendatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega

(EL) 2017/1001 14.06.2017 (avaldatud 16.06.2017 ELT L 154/1, kohaldatav alates

01.10.2017) (edaspidi EL kaubamärgi määrus). Nimetatud määruse artikli 17 lg 1

kohaselt (endine art 14 lg 1) reguleerivad ELi kaubamärgi mõju ainult käesoleva määruse

sätted. Muudel juhtudel reguleerib ELi kaubamärgi rikkumist siseriiklik õigus, mis

käsitleb riigisisese kaubamärgi rikkumist, X peatüki sätete kohaselt. Artikkel 129 lg 1 –

3 (endine art 101) kohaselt ELi kaubamärgi kohtud kohaldavad käesoleva määruse

sätteid. Käesoleva määrusega reguleerimata kaubamärgi küsimustes kohaldab asjaomane

ELi kaubamärgi kohus kohaldatava siseriikliku õiguse sätteid. Kui käesolevas määruses

ei ole sätestatud teisiti, kohaldab ELi kaubamärgi kohus samu menetlusnorme, mida

kohaldataks kohtu asukohaliikmesriigi riigisisese kaubamärgiga seonduva sama liiki hagi

puhul.

15. Määruse art 9 lg 1 kohaselt annab ELi kaubamärgi registreerimine kaubamärgiomanikule

selle suhtes ainuõiguse. Lg 2 kohaselt ilma, et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis

on

omandatud

enne

ELi

kaubamärgi

taotluse

esitamise

kuupäeva

või

prioriteedikuupäeva, on sama ELi kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki

kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või

teenustega seoses mis tahes tähist, kui: a) tähis on identne ELi kaubamärgiga ja seda

kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille suhtes ELi

kaubamärk on registreeritud; b) tähis on identne või sarnane ELi kaubamärgiga ning seda

kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade

või teenustega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine

üldsuse poolt on tõenäoline; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist

seostatakse kaubamärgiga; c) tähis on identne või sarnane ELi kaubamärgiga, sõltumata

sellest, kas seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed, sarnased või

ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille suhtes kõnealune ELi kaubamärk on

registreeritud, juhul kui ELi kaubamärk on liidus üldtuntud ja juhul kui kõnealuse tähise

põhjuseta kasutamine tähendaks ELi kaubamärgi eristusvõime või omandatud maine

ebaausat ärakasutamist või kahjustamist. Lõikest 3 tulenevalt võib eelkõige keelata

järgmised toimingud: a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile; b) tähisega

kaupade pakkumine, turulelaskmine või ladustamine nimetatud otstarbel või tähisega

teenuste pakkumine või nendele osutamine; c) tähisega kaupade importimine ja

eksportimine; d) tähise kasutamine kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või

kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime osana; e) tähise kasutamine äridokumentidel

või reklaamis; f) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus

direktiiviga 2006/114/EÜ.

16. Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu eeskätt määruse artiklile 9 lg 2 punktile „b“,

leides, et kostja poolt kasutatav tähis SAZERAC on identne või sarnane hagejale

kuuluvate kaubamärkidega SAZERAC reg nr 009848656 klass 35 ja SAZERAC RYE +

kuju reg nr 005422688 klass 33 ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis

on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes ELi kaubamärk on

registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline; segiajamise tõenäosus

hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga. Hageja leiab, et lisaks sellele,

et hageja kaubamärgid SAZERAC ja SAZERAC RYE + kuju ja kostja poolt kasutatav

tähis SAZERAC Baar ja Köök on identsed (nende sõnaline osa SAZERAC on identne),

on ka kostja teenused ja kaubad (baari, meelelahutus-, toitlus - ja restoraniteenused ning

kokteilid) sarnased hageja kaubamärkide klasside 33 ja 35 kohaselt registreeritud

kaupade ja teenustega. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et kaubamärgivaidluse puhul

tuleb kaupade ja teenuste sarnasuse/ samaliigilisuse hindamisel võrrelda kaupu

kaupadega ning teenuseid teenustega ning kas pakutavad teenused/kaubad on Nizza

klassifikatsiooni kohaselt samas klassis või mitte. Hageja leiab, et kui EL

kaubamärgiomaniku õiguse rikkumisega on tegemist juhul, kaubamärkide ja kaupade ja

teenuste sarnasuse tulemusena võib keskmine tarbija tõenäoliselt arvata, et hageja ja

kostja kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult

seotud ettevõtjatelt. Samas keskmine tarbija ei ole ega pea olema kursis kaubamärkide

registreerimisel

kasutatavate

klassifikatsioonidega

ning

ei

tee

ostuotsuseid

klassifikatsiooni klasside numbritest lähtuvalt. Samuti ei oma kaupade ja teenuste liigitus

Nizza klassifikatsiooni järgi tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel.

17. Kostja leiab, et kuigi hageja kaubamärgid on kostja tähisega sarnased, ei ole kostja poolt

osutatav teenus (meelelahutusasutus, baariteenus) ega kaup (kokteilid) sarnane ega

samaliigiline nende teenustega, mille tähistamiseks kaubamärgid on registreeritud.

Kostja osundab, et hageja kaubamärk SAZERAC RYE + kuju (reg.nr 005422688) on

registreeritud klassis 33, s.o viski ja maitsestatud likööride, viskipõhiste likööride, veini,

piirituse ja likööri tähistamiseks. Samas kostja ei tooda ega turusta viskit ega maitsestatud

likööre, viskipõhiseid likööre, veine, piirituse ega ka muid likööre. Kostja poolt peetav

baar/meelelahutusasutus iseenesest pole asendatav kitsalt viskiga ega maitsestatud

likööride ja veinidega. Üksnes asjaolu, et baaris pakutakse ka alkohoolseid kokteile, ei

tee teenustest samaliigilisi teenuseid. Restoran/baari tähistust „Sazerac“ ei ole võimalik

üle kanda baaris pakutavate söökide/ jookide tähistusele. Kostja arvates on tema tähise ja

hageja kaubamärkide segiajamise tõenäosus olematu, kuivõrd hageja ei kasuta

registreeritud kaubamärke Euroopas ega kitsamalt ka Eestis. Kostjale teadaolevalt

kasutab hageja kaubamärki SAZERAC RYE + kuju ainult ja üksnes kitsalt rukkiviski

tähistamiseks, mida ei toodeta ega levitata Eestis. Samuti ei tooda ega turusta hageja ega

ka Sazerac Company Inc muid alkohoolseid jooke, sh kokteile, ei osuta muid

meelelahutusalaseid teenuseid ega kasuta muul viisil vaidlusalust tähist oma

äritegevuses. Seega ei ole tegelikkuses vaidlusalused kaubamärgid suunatud üleüldse

Eesti tarbijaskonnale laiemalt. Kuivõrd Sazerac kaubamärgina ei oma Eestis piisaval

määral tuntust, ei saa kostja poolt tähise SAZERAC köök ja baar kasutamine

meelelahutusasutuse tähisena tekitada tarbijates mistahes segiajamise tõenäosust. Seega

ei esine hageja suhtes ELi kaubamärgimääruse art 9 lg 2 p-s b) sätestatud ainuõiguse

rikkumist.

18. Kohus märgib, et ELi kaubamärgimääruse art 9 lg 2 p-l b põhineva nõude esitamisel peab

hageja tõendama kumulatiivselt, et (i) ELi kaubamärk ja kostja kasutatav tähis on identne

või sarnane; (ii) ELi kaubamärgiga tähistatud kaubad ja teenused on identsed või sarnased

(st samaliigilised) kostja poolt pakutavate kaupade ja osutatavate teenustega ning (iii)

esineb tõenäosus nende tähiste äravahetamise osas, sh tähise assotsieerumine ELi

kaubamärgiga.

19. Kohus märgib, et kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisega määruse artikli 9 lõike 2

punkti b tähenduses on tegemist juhul, kui kaubamärkide ja kaupade ja teenuste sarnasuse

võrdlemise tulemusena on tõenäoline, et keskmine tarbija võib arvata, et asjakohased

kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud

ettevõtjatelt (vt ka EKo 22.06.2000, C-425/98 Marca Mode CV versus Adidas AG ja

Adidas Benelux BV p 34). Samuti tuleb aluseks võtta Euroopa Kohtu praktikat, mille

kohaselt kuna keskmisel tarbijal puudub reaalses turusituatsioonis reeglina võimalus

kaubamärke vahetult võrrelda ning ta peab usaldama talle neist meelde jäänud

ebatäiuslikku mälupilti ja kaubamärkide sarnasuse hindamiseks, siis tuleb kindlaks

määrata nende visuaalne, foneetiline ja kontseptuaalne sarnasus, hinnates vajadusel

nende erinevate elementide tähtsust, arvestades asjakohaseid kaupu ja teenuseid ning

nende turustamise asjaolusid (vt EKo 22.06.1999, C-342-97, Lloyd Schuhfabrik Meyer

& Co. GmbH versus Klijsen Handel BV, p-26 ja 27). Kaubamärkide sarnasuse analüüs

põhineb tõsiasjal, et keskmine tarbija tajub kaubamärki tervikuna, analüüsimata selle

üksikuid detaile ja kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel lähtutakse

abstraktse keskmise tarbija kontseptsioonist, mitte tegelike tarbijate käitumisest (vt EKo

11.11.1997, C-251/95 SABEL BV versus Puma AG, Rudolf Dassler Sport p 23).

Kaupade ja teenuste väiksema sarnasuse võib üle kaaluda kaubamärkide suurem sarnasus

ja vastupidi ning kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki

nendevahelist seost iseloomustavaid tegureid, sh olemust, otstarvet ja kasutusviisi, seda

kas nad konkureerivad üksteisega või täiendavad üksteist (vt EKo 29.09.1998, C-39/97

Canon

Kabushiki

Kaisha

versus

MetroGoldwyn-Mayer

Inc.,

varem

Pathe

Communications Corporation p 17 ja 23). Samuti tuleb lähtuda sellest, et kaupade ja

teenuste samaliigilisuse määratlemisel ei oma kaupade ja teenuste klassifikatsioon

tähendust. Nii ei oma ka kaubamärgiseaduse (KaMS) § 12 lg 4 kohaselt kaupade ja

teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi kaupade ja teenuste samaliigilisuse

määratlemisel tähendust. Samuti ei peeta Singapuri lepingu ratifitseerimise seaduse (RT

II 2009,13,35) § 9 lg 2 punktide „a” ja „b” kohaselt kaupu ja teenuseid üksteisega

sarnaseks põhjusel, et ameti registreeringus või trükises on nad esitatud Nizza

klassifikatsiooni samas klassis või üksteisest erinevaks põhjusel, et ameti registreeringus

või trükises on nad esitatud Nizza klassifikatsiooni eri klassides.

20. Seega tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta

tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab

põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja

domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või

teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna

ega analüüsi selle erinevaid detaile (Euroopa Kohtu 11. novembri 1997 otsus kohtuasjas

C 251/95, SABEL vs. Puma, ECLI:EU:C:1997:528, p 23, ja 22. juuni 1999 otsus

kohtuasjas

C

342/97,

Lloyd

Schuhfabrik

Meyer

vs.

Klijsen

Handel,

ECLI:EU:C:1999:323, p 25, aga ka nt Üldkohtu 25. septembri 2015 otsus kohtuasjas T

684/13, Copernicus-Trademarks vs. Bolloré, ECLI:EU:T:2015:699, p 42, ja selles

viidatud Euroopa Kohtu 12. juuni 2007 otsus kohtuasjas C 334/05 P, Shaker, ECLI:

EU:C:2007:333, p d 34–36). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv

äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97,

p 17; C-251/95, p 18, 19).

21. Kohus leiab, et kostja kasutatavad sõnalised tähised on hageja sõnamärgiga SAZERAC

(nr 009848656) nii visuaalselt, foneetiliselt kui kontseptuaalselt identsed. Kostja

kasutatav kujundatud tähis SAZERAC Baar ja Köök on hageja sõnamärgiga SAZERAC

(nr 009848656) visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt sarnane sõna SAZERAC

tõttu, samuti ei muuda kujunduselemendid ning sõnade BAAR & KÖÖK kui

eristusvõimetu elemendi lisamine kaubamärke keskmise tarbija jaoks erinevaks. Samuti

on kostja kasutatav kujundatud tähis SAZERAC BAAR& KÖÖK hageja kombineeritud

kaubamärgiga SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688) kujunduslikult väga sarnane.

Mõlemal juhul sõna SAZERAC asetus diagonaalne, kasutatud on väga sarnast kirjastiili,

täht S on ülejäänud tähtedest suurem ja sarnaste kujunduselementidega, ülejäänud

sõnaosa on kirjutatud umbes 1/3 võrra väiksemate trükitähtedega ja selle kohal on kriipsu

meenutav kujunduselement.

22. Arvestades eeltoodud leiab kohus, et esineb tõenäosus hageja kaubamärkide ja kostja

tähise segiajamiseks tarbijate poolt. Kuna hageja kaubamärgid ja kostja poolt kasutatav

tähis on sarnased ja esineb tõenäosus nende segiajamiseks tarbijate poolt, siis tuleb

järgnevalt vaadelda, milline on hageja kaubamärkide ja kostja tähisega tähistavate

kaupade ja teenuste sarnasus. Kaupade ja teenuste segiajamise tõenäosuse hindamine

eeldab eelkõige kaubamärkide ja kaupade ja teenuste omavahelist sarnasust. Mida

sarnasemad on võrreldavad kaubad ja teenused, seda erinevamad peavad olema neid

eristavad kaubamärgi ja vastupidi.

23. Kostja kasutab tähist SAZERAC baariteenuste ja meelelahutusteenuste tähistamisel.

Hageja kaubamärk SAZERAC (009848656) on registreeritud klassis 35: toitude ja

alkoholijookide ürituste turundus ja müügiedendus; müügiedenduslike turundusteenuste

pakkumine ettevõtetele, restoranide, baaride ja võõrustusteenuste valdkonnas;

destilleeritud piiritusjookide, joogiklaaside, kokteiltarvikute sidus jaemüük. Hageja

kaubamärk SAZERAC RYE+ kuju (005422688) on registreeritud klassis 33: viski ja

maitsestatud liköörid; viskipõhised liköörid; vein, piiritus ja liköör. Analüüsides poolte

seisukohti ja hinnates kohtule esitatud tõendeid asub kohus seisukohale, et kostja poolt

pakutav teenus (meelelahutus, baar) ja kaup (alkoholikokteilid) on sarnased hageja

kaubamärkide SAZERAC (009848656) klassis 35 ja SAZERAC RYE+ kuju

(005422688) klassis 33 registreeritud teenuste ja kaubaga. Kohus nõustub hagejaga, et

hageja kaubamärgi SAZERAC RYE+ kuju (reg nr 005422688) klass 33 kohaselt

pakutavad alkohoolsed joogid (viski, liköör, piiritus, vein) on sarnased kostja poolt

pakutava baariteenusega ja kaubaga (kokteilid), sest tegemist on sisuliselt sama tüüpi

kaubaga (alkohoolsed joogid) ja teenusega (alkohoolsete jookide pakkumine

tarbimiseks), millel on sama tarbijaskond (täiskasvanud oma vaba aega sisustavad ja/või

meelelahutust otsivad isikud) ja sama tarbimismeetod (joomine), samuti on tegemist

üksteist täiendava kauba ja teenusega (baaris võidakse pakkuda nii alkohoolseid jooke

(viski, liköör, vein jne) kui ka nendest ja muudest jookidest valmistatud kokteile),

mistõttu kogumis võib keskmine tarbija järeldada, et alkoholi tootja ja turustaja (hageja)

ning baar (kostja) on omavahel seotud. Samuti konkureerivad alkoholi tootmine ja

turustamine ning baariteenus teataval määral ka omavahel, kuna tarbija võib omandada

kaubamärgiga tähistatud alkoholi tarbimiseks nii selle ostmisega kauplusest või

kasutades baariteenust. Lisaks on kostja pakkunud oma baaris kuni hageja poolt hagi

esitamiseni ka hageja kaubamärgiga tähistatud kokteile (Sazerac Menu II kd tl 104),

samuti on kostja seaduslik esindaja kinnitanud Sazerac kokteilide pakkumist baaris

kohtueelses kirjavahetuses Sazerac Company Inc esindajatega (I kd tl 112-147).

24. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja baaris alkohoolsete kokteilide pakkumine

on samaliigiline ka hageja kaubamärgi SAZERAC (nr 009848656) klassis 35 märgitud

teenusega - destilleeritud piiritusjookide jaemüügiteenustega, sest kaup (alkohol ja

kokteilid) ja lõpptarbijad (täiskasvanud elanikkond) on samad ning tegemist on üksteist

täiendava kauba ja teenusega, mil piiritusjooke müüakse samas kohas, kus neid

tarbitakse. Samuti võib nõustuda hagejaga, et kostja poolt pakutavad baariteenused on

samaliigilised alkoholijookide ürituste turundusega ja müügiedendusega ning

müügiedenduslike turundusteenuste pakkumisega ettevõtetele restoranide, baaride ja

võõrustusteenuste valdkonnas, sest tegemist on üksteist täiendavate teenustega, mis on

suunatud samale sihtgrupile.

25. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja kasutatav tähis on identne hageja

sõnamärgiga SAZERAC (nr 009848656) ja kostja kasutatav kujundatud tähis SAZERAC

Baar ja Köök on hageja sõnamärgiga SAZERAC (nr 009848656) sarnane sõna

SAZERAC tõttu. Samuti on kostja kasutatav kujundatud tähis SAZERAC BAAR&

KÖÖK sarnane hageja kombineeritud kaubamärgiga SAZERAC RYE + kuju (nr

005422688). Samuti on sarnased kostja poolt pakutavad teenused hageja kaupade ja

teenustega, mille suhtes hageja kaubamärgid on registreeritud. Kohus leiab, et käesoleval

juhul hageja kaubamärkide ja kostja poolt kasutavata tähisuse sarnasuse ja hageja

kaupade ja kostja poolt pakutavate teenuste sarnasuse tõttu võib keskmine tarbija arvata,

et kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahal majandusulikult seotud

ettevõtjatelt. Kohus leiab, et keskmine tarbija, märgates identset sõna SAZERAC ning

väga sarnast kujundust nii alkohoolsetel jookidel kui baaril, arvab tõenäoliselt baar ja

alkoholitootja on omavahel seotud, et tegemist on alkoholitootja esindusbaariga, tema

jooke pakkuva baariga, ja et alkoholitootja on seotud baaris pakkuvate teenuste

kvaliteediga.

26. Kostja väitel hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja kaubamärke ei ole Euroopa Liidus

ega Eestis kasutatud. Kostjale teadaolevalt kasutab ainult Ameerika Ühendriikide

äriühing Sazerac Company Inc (kaubamärgi endine omanik) kaubamärki tema toodetava

rukkiviski tähistamiseks ja seda ei toodeta ega turustata Euroopa liidus ega Eestis.

27. EL kaubamärgi määruse preambuli p 24 järgi ei ole EL kaubamärkide kaitsmine

põhjendatud, kui kaubamärke tegelikult ei kasutata. Kui omanik ei ole ELi kaubamärki

viie aasta jooksul pärast registreerimist liidus tegelikult kasutusele võtnud kaupade või

teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on katkematu

viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse EL kaubamärgi määruse

artikkel 18 lg 1 järgi ELi kaubamärgi suhtes määrusega ette nähtud sanktsioone, v. a

juhul, kui kasutamata jätmine on põhjendatud. Mh saab sellisel juhul tunnistada

kaubamärgi rikkumise suhtes algatatud menetluses määruse artikli 128 järgi esitatud

vastuhagi põhjal EL kaubamärgi määruse artikkel 58 lg 1 p a järgi tühistatuks. Lisaks

sellele saab aga kostja esitada ka rikkumise suhtes algatatud menetluses vastuväite, et

kaubamärki ei ole ettenähtud viieaastase tähtaja jooksul kasutatud.

28. Üldjuhul peab kohus, kes lahendab kaubamärgi rikkumise nõuet EL kaubamärgi määruse

artikkel 9 lg 2 alusel, lähtuma määruse artikkel 127 lg 1 järgi eeldusest, et registreeritud

kaubamärk kehtib, kui kostja ei vaidlusta selle kehtivust tühistamise või kehtetuks

tunnistamise vastuhagiga. Sellest tulenevalt ei pea ega saa kohus üldjuhul ilma vastava

vastuhagita rikkumise suhtes algatatud menetluses kaubamärgi kasutamist omal algatusel

kontrollida. Siiski peab kohus määruse artikkel 126 lg 3 järgi võtma ka muul viisil kui

vastuhagina esitatud taotluse ELi kaubamärgi tühistamise kohta vastu, kui kostja väidab,

et EL kaubamärgi võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumismenetluse

hagi esitamise ajal. Selline muul viisil esitatud taotlus on käsitatav kaubamärgi

tühistamise vastuväitena, mis takistab hagi rahuldamist. Õigusalases kirjanduses on

leitud, et viidatud sätte järgi on kostjal võimalik esitada rikkumise suhtes alustatud

kohtumenetluses kas vastuhagi või üksnes tühistamise vastuväide ning viimase

põhjendatuse korral tuleb kohtul jätta hagi rahuldamata. See, kas esitada vastuhagi või

piirduda vastuväite esitamisega, sõltub kostja menetluslikest, sh rahalistest kaalutlustest.

Siiski tuleb arvestada, et tühistamise vastuväite saab esitada üksnes juhul, kui kaubamärki

ei ole EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg 1 tähenduses kasutatud ning põhjendatud

vastuväite korral jätab kohus küll rikkumise hagi rahuldamata, kuid ei tühista kaubamärki

(Beck Online Kommentar. Unionsmarkenverordnung. Büscher/Kochendörfer. 8. Ed.

2018. Müller, Art. 18, Rn 224; Art 127, Rn 15, 20–22, 26).

29. Seda, et kaubamärgi kasutamisel on õiguslik tähendus mh rikkumise kõrvaldamise hagi

lahendamisel, on möönnud ka Euroopa Kohus 21. detsembri 2016. a otsuses nr C-654/15.

Kuigi Euroopa Kohus lahendas selles asjas otseselt küsimust sellest, kas kasutamisel võib

olla tähendus kaubamärgi registreerimisele järgneva viie aasta jooksul, märkis kohus

otsuse p-s 28 ka seda, et kaubamärgi registreerimisele järgneva viie aasta möödudes võib

kaubamärgiomaniku ainuõiguse ulatust mõjutada see, kui rikkumise suhtes algatatud

menetluses esitatud vastuhagi põhjal või sisulise vastuväite aluse tuvastatakse, et omanik

ei ole selleks hetkeks asunud oma kaubamärki kasutama kas osa või kõigi selle

registreeringuga hõlmatud kaupade ja teenuste jaoks. Seega on ka Euroopa Kohus

möönnud seda, et kostja saab esitada lisaks vastuhagile ka kaubamärgi kasutamata

jätmise vastuväite rikkumise kõrvaldamise hagi raames.

30. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kaubamärk I registreeriti mh klassis 35 1. septembril

2011 ja kaubamärk III klassis 33 17. septembril 2007. Seega on mõlema kaubamärgi

puhul möödunud EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg-s 1 nimetatud viieaastane

tähtaeg, mistõttu võivad olla täidetud kaubamärkide tühistamise eeldused, kui neid ei

kasutata.

31. Seega tuleb kohtul käesoleva vaidluste lahendamiseks alljärgnevalt välja selgitada, kas

hageja on kaubamärki kasutanud või kui ei ole, siis kas kasutamata jätmine oli

põhjendatud.

32. Kaubamärgiomanikul on kohustus tõendada kaubamärgi tegelikku kasutamist. Kostja on

seisukohal, et arvestades kaubamärkide I ja III registreerimise aega, peab hageja

tõendama kaubamärgi I kasutamist klassis 35 nimetatud teenuste tähistamisel vähemalt

perioodil 01.09.2011-30.08.2016 ning kaubamärgi III kasutamist klassis 33 nimetatud

kaupade tähistamisel vähemalt perioodil 17.09.2007-16.09.2012. Kohus kostja

käsitlusega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kaubamärgiomanikul on kohustus tõenda

kaubamärgi kasutamist relevantse perioodi, st nõude esitamisele eelneva viieaastase

ajavahemiku jooksul.

33. Kohus selgitab, et põhimõte, et kasutamist tuleb tõendada nõude esitamisele eelneva

viieaastase ajavahemiku koha tuleneb nii EL kaubamärgimääruse artikli 18 lõikest 1 kui

ka artikli 58 lõike 1 punktist a. EL kaubamärgimääruse artikli 18 lõige 1 ei viita pidevale

kaubamärgi kasutamise kohustusele, vaid räägib katkematust viieaastasest vahemikust.

EL kaubamärgimääruse artikli 58 lõike 1 punkti a kohaselt tühistatakse

kaubamärgiomaniku õigused rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui

kaubamärki ei ole liidus viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste

puhul, mille jaoks see on registreeritud, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke

põhjendusi; keegi ei või siiski taotleda EL kaubamärgiomaniku õiguste tühistamist, kui

kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viieaastase ajavahemiku lõpus ja taotluse

või vastuhagi esitamise vahelisel ajal. Seega on vastuhagi alusel kasutamise kohustuse

hindamisel relevantne periood viis aastat enne vastuhagi esitamist. Kui selle aja jooksul

on kaubamärgi kasutamine tõendatud, siis on kaubamärgi kasutamise kohustus täidetud.

Oluline ei ole seejuures, kas mingil varasemal perioodil on esinenud mingeid muid

viieaastaseid mittekasutamise perioodi.

34. Kostja esitas väite, mis on tõlgendatava EL kaubamärgimääruse artikli 127 lg 3 alusel

rikkumisemenetluses esitatud vastuväitena, et hageja EL kaubamärgi võib tühistada

tegeliku kasutamise puudumise tõttu, esimest korda 19.08.2016 esitatud kostja vastuse.

Sellest tulenevalt ajaperiood, mille suhtes hageja peab tõendama kaubamärgi kasutamise,

on kostja vastuväitele eelnev 5-aastane periood. Seega käesoleval juhul on relevantne

viieaastane periood, mille suhtes hageja pidi oma kaubamärgi kasutust tõendama,

19.08.2011-18.08.2016.

35. Euroopa Kohus on sõnastanud, mitmeid olulisi põhimõtteid, mis kohalduvad kaubamärgi

kasutamise hindamisel. Nimelt kaubamärgi kasutamise hindamisel tuleb arvesse võtta

kõiki kaubamärgi ärilise kasutamisega seotud fakte ja asjaolusid, eriti seda, kas see

kasutus on suunatud turuosa loomiseks või säilitamiseks, samuti kaupade või teenuste

iseloomu, turu iseloomu ja kasutuse mahtu ja sagedust. Kasutamine ei pea olema

koguseliselt silmapaistev ja sellele ei saa seada abstraktset kvantitatiivset piiri määravat

de minimis kriteeriumi. Kaubamärki tuleb kasutada nii, et ta aitaks luua või säilitada seda

kandvatele kaupadele või teenustele turgu, seega peab kasutamine toimuma juba turul

olevate või turule toodavate kaupade suhtes, sealhulgas ka reklaamikampaania vormis.

Kui registreeritud on mitu üksteisest vaid ebaoluliste elementide poolest erinevat

kaubamärki, piisab neist ühe kasutamisest, et kasutamise kohustus loetaks täidetuks kõigi

suhtes (EKo 11.03.2003, C-40/01 Ansul, p 38-39, EKo 11.03.2003, C-40/01 Ansul, p 39,

EKo 27.01.2004, C-259/02 La Mer Technology, p 25, EKo 11.03.2003, C-40/01 Ansul,

p 37, EKo 25.10.2012, C-553/11 Rintisch, p 24). Seega kuna kohus on eelnevalt asunud

seisukohale, et esineb kostja poolt kasutatava tähise äravahetamise tõenäosus mõlema

hageja kaubamärgi kõikide kaupade ja teenuste suhtes, siis tuleb hagejal tõendada vaid

ühe kaubamärgi kasutust vähemalt ühe nimetatud kaubamärgi registreeringus nimetatud

kauba või teenuse suhtes.

36. Hageja

kaubamärgid

on

Euroopa

Liidu

kaubamärgid

ning

tulenevalt

EL

Kaubamärgimääruse artikli 18 sõnastusest „liidus tegelikult kasutusse võtnud“ ja

Euroopa Liidu kaubamärgi ühtsuse põhimõttest peab kaubamärgiomanik tõendama

kaubamärgi kasutust Euroopa Liidu territooriumil, mitte üksikutes riikides eraldi.

37. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist hagejale

kuuluva kaubamärgi SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688) kasutamine kassi 33 kauba

viski tähistamisel Euroopa Liidus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

38. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt aastatel 2011–2016 tarnis Sazerac rukkiviskid

Belgiasse, Taani, Tšehhi Vabariiki, Soome, Prantsusmaale, Saksamaale, Hollandisse,

Norrasse, Poola, Hispaaniasse, Rootsi ja Suurbritanniasse (III kd lk 72-101). Hageja on

selgitanud, et arvete väljastajad on Hi-Spirits Ltd, kes on hageja kaubamärkidega

tähistatud toodete edasimüüja Euroopas, ning Sazerac Company, Inc. (hageja

emaettevõtja). Kaubamärgiga tähistatud toode Sazerac rukkiviski on olnud müügil

Amazoni veebikaubamaja Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia ja Prantsusmaa veebilehtedel.

Amazon veebilehtede väljavõtetest nähtuvalt toimus Saksamaa Amazoni veebilehel

https://www.amazon.de, esmamüük 20.11.2012 (III kd lk 118-120 pöördel),

Suurbritannia Amazoni veebilehel https://www.amazon.co.uk, esmamüük 30.09.2010

(III kd lk 121-125 pöördel), Itaalia Amazoni veebilehel https://www.amazon.it,

esmamüük 31.10.2014 (III kd lk 126-129 pöördel), Prantsusmaa Amazoni veebilehel

https://www.amazon.fr, esmamüük 31.10.2014 (III kd lk 128-129 pöördel). Kohtule

esitatud tõenditest nähtuvalt Euroopa Liidus paiknevad edasimüüjad on kaubamärgiga

tähistatud toodet Sazerac rukkiviskit reklaaminud, avaldades müügipakkumisi:

Suurbritannia kaubamaja Fortnum & Mason pakkumine (arhiveeritud internetiarhiivis

WayBack Machine (https://archive.org/web) (III kd lk 130-131 pöördel), Suurbritannia

edasimüüja Ministry of Drinks pakkumine (arhiveeritud internetiarhiivis WayBack

Machine (https://archive.org/web) 14.04.2016) (III kd lk 132-133 pöördel), Suurbritannia

edasimüüja Master of Malt pakkumine, kus on ära toodud klientide arvustused (III kd lk

134-137).

39. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kaubamärgiga tähistatud toode Sazeraci rukkiviski

on saanud konkurssidel üle 60 auhinna, seejuures aastatel 2011-2016 üle 40 auhinna.

Näiteks võitis Sazerac kuldmedali rahvusvahelisel veini ja kangete alkohoolsete jookide

võistlusel (International Wine & Spirit Competition), mis peeti 2011. ja 2015. aastal

Londonis ning hõbemedali ja hinnangu „Suurepärane“ samal võistlusel 2012., 2013. ja

2016. aastal. Kaubamärgiga tähistatud toode Sazeraci rukkiviski nimetati 2012. ja 2013.

aastal Suurbritannias toimuval maailma viskivõistlusel (World Whiskies Awards)

parimaks Ameerika rukkiviskiks 7-aastaste ja nooremate viskide kategoorias ning 2014.

aastal võitis Sazeraci rukkiviski samal võistlusel pronksmedali (III kd lk 60-71). Lisaks

sellele on kaubamärgiga tähistatud tootest Sazerac rukkiviskist avaldatud Suurbritannia,

Saksamaa ja Prantsusmaa meedias erinevad artiklid ( III kd lk 102-117 pöördel).

40. Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud

kaubamärgi SAZERAC RYE + kuju (005422688) klassis 33 kasutamist Euroopa Liidus

perioodil 19.08.2011-18.08.2016.

41. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue vaidlusaluste kaubamärkide

SAZERAC

(009848656)

ja

SAZERAC

RYE

+

kuju

(005422688)

osas

kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks on põhjendatud ja kohus

rahuldab vastavate nõuete osas hagi.

42. Hageja on palunud keelata kostjal domeeninime sazerac.ee kasutamine ja kohustada

kostjat esitama ee. domeeninimede registrit pidavale asutusele Eesti Interneti Sihtasutus

tahteavaldus domeenist sazerac.ee loobumiseks hageja kasuks.

43. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud

tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lõike 1 esimese lausega, kui võlgnikku

on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud

kohtuotsus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-06 selgitanud (p 49-50), et domeeninimi ei

ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid,

kuna viidates domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi nt Interneti kasutajaid

külastama just seda veebilehekülge. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt

kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab

kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Selliselt on domeeninimel ka

varaline väärtus ning see võib olla põhimõtteliselt intellektuaalse omandi objektiks,

millest tuleneb registreeritud kaubamärgi omanikule õiguskaitse kaubamärgiga sarnase

tähise kasutamise vastu domeeninimes. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

nõue keelata kostjal hageja kaubamärki sisaldava domeeninime kasutamist ja samuti on

põhjendatud hageja nõue see üle anda hagejale.

Menetluskulude jaotus

44. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

45. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna

kohus on eelnevalt rahuldanud kostja vastuhagi ja selles osa on Harju Maakohtu

11.10.2017 otsus jõustunud, siis jäävad vastuhagiga seotud menetluskulud täies ulatuses

hageja kanda. Harju Maakohtu 11.10.2017 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt. Hageja

ei vaidlustanud otsust selles osas, milles kohus jättis Harju Maakohtu 11.10.2017

otsusega hagi rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel kohus rahuldab hageja menetlusse

jäänud nõude täies ulatuses.

46. Selguse huvides kohus määrab uuesti nii hagi kui vastuhagi menetluskulude jaotuse.

Kuna kohus rahuldab põhihagi osaliselt, jaotab kohus põhihagiga seotud menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st jätab 80% menetluskuludest kostja kanda (7000

/ 3500+3500 +1750) x 100) ja 20% menetluskuludest hageja kanda. Kuna kohus rahuldas

vastuhagi täielikult, siis tuleb vastuhagiga seotud menetluskulud jätta täies ulatuses

hageja kanda

47. Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik