2-19-20418/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2020. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20418

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C S vastu sideteenuste

osutamise

lepingutest

ja

osamaksetega

vara

müügilepingutest tuleneva võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2412,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806,

asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel, PlusPlus Legal

OÜ, e-post marjana.sestel@plusplus.ee

Kostja

C

S,

isikukood

XXXXXXXXXXX,

rahvastikuregistrijärgne

elukoht

kohaliku

omavalitsuse

täpsusega

XXXXXXXXXXXXX

XXXX,

XXXXX

XXXXXXX;

võimalik

viibimiskoht

XXXX

X,

XXXXXXXXX; e-post XXX

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C Svastu.

2. Välja mõista kostjalt C Shageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja C

Svahel: 05.08.2016. a sõlmitud liitumislepingu nr 5283041; 13.09.2016. a sõlmitud liitumislepingu

nr 5358231 ja liitumislepingu lisaks oleva osamaksetega vara müügilepingu nr 5358232;

24.09.2016. a sõlmitud liitumislepingu nr 5379346 ja liitumislepingu lisaks oleva osamaksetega

vara müügilepingu nr 5379353 ja 30.08.2016. a sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr

5322959 (liitumislepingu nr 5283041 lisa) alusel (s.o teenuse eest perioodil 01.10-31.12.2016,

kliendinumber 8344435) alusel (nõue on 01.02.2018. a loovutatud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital):

2.1. põhivõlgnevus summas 1188,78 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot 78

senti) eurot;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 19.11.2016-16.12.2019. a (k.a) summas

278,76 (kakssada seitsekümmend kaheksa eurot 76 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse §

113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määras.

2.3. viivis põhivõlgnevuselt (16.12.2019. a seisuga 1188,78 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 17.12.2019. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus, sh arvestades punktis 2.2. väljamõistetud viivist;

2.4. võla sissenõudmiskulud summas 5 (viis) eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja C Svastu

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 611,56 eurot, jooksva viivise nõudes

tasumata põhinõudelt alates 17.12.2019. a kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas ja

sissenõudmiskulude nõudes summas 25 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Edastada otsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Jätta käesoleva tsiviilasja menetluskuludest kostja C Skanda 139,64 (ükssada

kolmkümmend üheksa eurot 64 senti) eurot, s.o 69,82% hageja tasutud osalisest riigilõivust

summas 200 eurot.

2. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud

riigilõiv summas 250 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot, millest täies

ulatuses jääb hageja kanda riigilõiv summas 110,36 eurot ja esindaja kulud 420 eurot.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

1. Hageja nõue

20.12.2019. a esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja C Svastu, milles esitatud nõuet hageja

muutis 12.02.2020. a (esitatud hagiavalduse terviktekst muudetud kujul). Hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista sideteenuste osutamise lepingutest ja osamaksetega vara

müügilepingutest tuleneva võlgnevuse 1188,78 eurot, viivise 890,32 eurot, võla

sissenõudmiskulu summas 30 eurot ja alates 17.12.2019. a viivise nõudes tasumata põhinõudelt

kuni võlgnevuse tasumiseni 0,07% päevas. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja C Svahel:

05.08.2016. a

sõlmitud

liitumisleping

nr

5283041

telefoninumbri

XXXXXXXX

teenindamiseks; 13.09.2016. a sõlmitud liitumisleping nr 5358231 telefoninumbri

XXXXXXXX teenindamiseks; 24.09.2016. a sõlmitud liitumisleping nr 5379346

telefoninumbri XXXXXXXX teenindamiseks; 13.09.2016. a sõlmitud osamaksetega vara

müügileping nr 5358232 (liitumislepingu nr 5358231 lisa) Huawei B315 ruuteri järelmaksuga

ostmiseks; 24.09.2016. a sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 5379353 (liitumisleping

nr 5379346 lisa) telefoni Apple iPhone 6S järelmaksuga ostmiseks ja 30.08.2016. a sõlmitud

osamaksetega vara müügileping nr 5322959 (liitumislepingu nr 5283041 lisa) telefoni Samsung

Galaxy J3 järelmaksuga ostmiseks. Nimetatud lepingute alusel väljastati kostjale; 01.11.2016.

a arve nr 2016932306 summas 115,26 €, tasumise tähtaeg 18.11.2016; 01.12.2016. a arve nr

2017138532 summas 86,08 €, tasumise tähtaeg 18.12.2016; 01.01.2017. a arve nr 2017394219

summas 1011,38 €, tasumise tähtaeg 18.01.2017. Sõlmitud lepingute alusel kohustus teenuse

osutaja pakkuma kostjale mobiilisidealaseid teenuseid ja kostja kohustus osutatud teenuste ja

kaupade eest õigeaegselt tasuma. Elisa Eesti AS on nõude loovutanud hagejale 01.02.2018. a.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 250 eurot

ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja

kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kostja vastuväited

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 17.02.2020. a määrusega ning määras kostjale kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, s.o 14 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest.

Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud isiklikult

allkirja vastu üleandmise 21.02.2020. a /tlk 70/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg

oli 06.03.2020. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega

loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.

3. Kohtuotsuse põhjendused

3.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.

3.2.

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi

ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3-2-1-21-17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei

või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata

hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3.3.

Hageja on kostja vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 890,32

eurot, arvestades viivist järgmiselt: tasumata põhinõudelt 113,49 eurot 0,07% päevas alates

19.11.2016. a kuni 16.12.2019. a summas 89,21 €; tasumata põhinõudelt 79,96 eurot 0,07%

päevas alates 19.12.2016. a kuni 16.12.2019. a summas 61,18 €; tasumata põhinõudelt 995,33

eurot 0,07% päevas alates 19.01.2017. a kuni 16.12.2019. a summas 739,93 € ning jooksva

viivise väljamõistmise nõudes tasumata põhivõlgnevuselt (1188,78 eurolt) alates 17.12.2019. a

kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,07% päevas. Hagiavalduse kohaselt on lepingu

üldtingimuste p 7.10 alusel viivise määr 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest /tlk 53/.

3.4.

Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Elisa Eesti AS ja kostja vahel

sõlmitud liitumislepingutele ja liitumislepingute lisaks olevatele osamaksetega vara

müügilepingutele. Liitumislepingute kohaselt on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks

määratud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustega. Nimetatud üldtingimuste p 7.10.

sätestab, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa poolt viivist arvele märgitud

maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud

päeva eest. Kohtu hinnangul on kõnealuste üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS

§ 35 tähenduses.

3.5.

Kohus leiab, et Elisa Eesti AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või

kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks

sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul

eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

3.6.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise

„mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks

kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure

viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse

ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta

Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

3.7.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,07% päevas e 25,55% aastas)

lepinguline viivisemäär, mis ületab üle kolme korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS

§ 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud

määras viivist.

Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

3.8.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet alljärgnevalt: kostja poolt

tasumata põhivõlgnevuselt summas 113,49 eurot viivis seadusjärgses määras, s.o 8% aastas

alates 19.11.2016. a kuni 16.12.2019. a (k.a) summas 27,93 eurot; kostja poolt tasumata

põhivõlgnevuselt summas 79,96 eurot viivis seadusjärgses määras, s.o 8% aastas alates

19.12.2016. a kuni 16.12.2019. a (k.a) summas 19,15 eurot; kostja poolt tasumata

põhivõlgnevuselt summas 995,33 eurot viivis seadusjärgses määras, s.o 8% aastas alates

19.01.2017. a kuni 16.12.2019. a (k.a) summas 231,68 eurot ning jooksva viivise nõudes alates

17.12.2019. a tasumata põhivõlgnevuselt (16.12.2019. a seisuga 1188,78 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni,

kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja

hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue, sh

arvestades juba väljamõistetud viivist summas 278,76 eurot (27,93 + 19,15 + 231,68)

3.9.

Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

611,56 eurot (890,32-278,76) ja jooksva viivise nõude alates hagiavalduse esitamisest tasumata

põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,07% päevas.

3.10. Lisaks ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks hageja esitatud sissenõudmiskulude

nõuet summas 30 eurot.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on Aktsiaselts PlusPlus Capital esitanud 28.08.2019. a

kostja C. S vastu samadest lepingutest (Elisa Eesti AS ja kostja vahel 05.08.2016. a sõlmitud

liitumislepingust nr 5283041; 13.09.2016. a sõlmitud liitumislepingust nr 5358231 ja

24.09.2016. a sõlmitud liitumislepingust nr 5379346, kliendinumber 8344435) tuleneva nõude,

mis hõlmas kostja võlgnevust eelneval perioodil, s.o 1. september kuni 30. september 2016. a

osutatud teenusete eest (tsiviilasi nr 2-19-12981). Hageja on kõnealuses tsiviilasjas esitanud ka

võla sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.

Tsiviilasjas nr 2-19-12981 28.10.2019. a tehtud tagaseljaotsusest nähtuvalt on kostjalt hageja

kasuks välja mõistetud ka võla sissenõudmise kulu summas 25. Kohus leiab, et kuivõrd hageja

on esitanud ühest ja samast lepingust tulenevad nõuded erinevates tsiviilasjades (erineb vaid

teenuse osutamise periood) ning nõue on mõlemas tsiviilasjas hagejale loovutatud 01.02.2018.

a, siis ei olnud mingil viisil põhjendatud ega vajalik hagejal saata kostjale võla sissenõudmise

kirju erinevate arvete osas erineval ajal. Seega jätab kohus rahuldamata võla

sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot, kuna selles ulatuses on tsiviilasjas 2-19-12981

hageja

sissenõudmiskulude

nõue

juba

rahuldatud.

Kohus

rahuldab

hageja

võla

sissenõudmiskulude nõude summas 5 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel (30-25).

3.11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes

summas 1188,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 278,76 eurot, jooksva

viivise nõudes alates 17.12.2019. a tasumata põhivõlgnevuselt (16.12.2019. a seisuga 1188,78

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades juba

väljamõistetud viivist summas 278,76 eurot ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 5

eurot.

3.12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja menetluskulude väljamõistmise nõude kostjalt,

mistõttu põhjendab kohus menetluskulude välja mõistmata jätmist.

4.1.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud (s.o lepingulise esindaja

kulu) summas 420 eurot ja riigilõivu summas 250 eurot.

4.2.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta hageja lepingulise esindaja täies ulatuses

hageja enda kanda ning hageja tasutud riigilõivust (250 eurot) tuleb jätta hageja enda kanda 50

eurot, kuna hageja kulude väljamõistmine kostjalt, kelle kahjuks valdavas osas otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

4.3.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on Aktsiaselts PlusPlus Capital esitanud

28.08.2019. a kostja C Svastu samadest lepingutest (Elisa Eesti AS ja kostja vahel

05.08.2016. a sõlmitud liitumislepingust nr 5283041; 13.09.2016. a sõlmitud liitumislepingust

nr 5358231 ja 24.09.2016. a sõlmitud liitumislepingust nr 5379346, kliendinumber 8344435)

tuleneva nõude, mis hõlmas eelneval perioodil, s.o 1. september kuni 30. september 2016

teenuseid (tsiviilasi nr 2-19-12981). Kõnealuses tsiviilasjas oli tsiviilasja hind 143,53 eurot ning

käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 2412,83 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma

õigusi menetlustes kasutanud heauskselt (TsMS § 200 lg 1), esitades samadest lepingutest

tuleneva nõude erinevates tsiviilasjades, millest tulenevalt on oluliselt suurendatud kostjale

pandavat menetluskulude mahtu. Arvestades asjaoluga, et kui hageja oleks nõuded esitanud

ühes tsiviilasjas, oleks eeldatavalt tsiviilasja hinnaks olnud 2556,38 eurot (2412,83 + 143,53),

millelt tulnuks tasuda riigilõiv summas 275 eurot. Seega peab kohus käesolevas tsiviilasjas

hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõivu summas 200 eurot (275 eurost lahutatud

tsiviilasjas nr 2-19-12981 hageja poolt tasutud riigilõiv 75 eurot).

4.4.

Hageja lepingulise esindaja tasu summas 420 eurot jätab kohus täies ulatuses hageja

enda kanda, kuna hageja on põhjendamatult esitanud nõuded, mis tulenesid samadest

lepingutest ja olid sissenõutavad, erinevates tsiviilasjades erineval ajal. Hagejal oli võimalik ka

käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue esitada ühe korraga, s.o ühe hagina esimesena esitatud

tsiviilasjas. Seetõttu ei ole põhjendatud käesolevas tsiviilasjas teistkordne lepingulise esindaja

kulude panemine kostja kanda olukorras, kus hageja ei ole menetlusõigusi heauskselt

kasutanud.

4.5.

Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv summas 200 eurot.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus käesoleva tsiviilasja põhjendatud menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest (2109,10 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 1472,54 eurot, s.o

põhinõude summas 1188,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 278,76 eurot

ja võla sissenõudmise kulu 5 eurot) 69,82% ulatuses kostja ja 30,18% ulatuses hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

139,64 eurot (200 eurot * 69,82%).

4.6.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik