3-20-335/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-335

Määruse kuupäev

26.03.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Mark Dorožkovi riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – Mark Dorožkov

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Mark

Dorožkovi

riigi

õigusabi

taotlus

rahuldamata.

2. Jätta Mark Dorožkovi taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Mark Dorožkovi taotlus tema 03.03.2020

avaldusest koopia saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Taotlejale edastatakse ka

Tartu Halduskohtu

17.03.2020 kohtunõuded Tallinna

Vanglale ja Viru Vanglale (kokku kahel leheküljel), Tallinna

Vangla 17.03.2020 vastus kohtunõudele (ühel leheküljel)

ning Viru Vangla 19.03.2020 vastus kohtunõudele (ühel

leheküljel).

ASJAOLUD

1. Mark Dorožkov (taotleja) esitas 18.02.2020 Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse

vormil koostatud avalduse.

Avalduse kohaselt puudub taotlejal sissetulek riigilõivu maksmiseks ning talle on vajalik kaitsja

avalduste ja taotluste koostamiseks ja esitamiseks maakohtule, ringkonnakohtule, Riigikohtule

ja Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK). Taotleja soovib esitada advokaadi abil kahjunõuded

mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Vangla, Tallinna arestimaja, Harku Vangla ja Viru

Vangla vastu. Taotluses on viidatud EIK 19.12.2013 lahendile asjas Tunis vs Eesti (avaldus

nr 429/12) ning märgitud, et vanglad hävitavad tõendeid, rikuvad püsivalt seadusi, vangla

kodukorda ja eeskirju, ega vasta kahjunõuetele ühe kuu jooksul.

3-20-335

2. Tartu Halduskohus jättis 25.02.2020 määrusega avalduse käiguta ning andis taotlejale

tähtaja riigi õigusabi taotluse täiendamiseks vastavalt määruses toodud selgitustele seitse päeva

alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas määruses, et taotlusest ei ole arusaadav,

milliseid toiminguid soovib taotleja esindaja kaudu teha; kas taotleja soovib esitada kahju

hüvitamise taotlused Tallinna Vanglale, Tallinna arestimajale, Harku Vanglale ja Viru Vanglale

või soovib ta pöörduda kohtu poole; ning millega taotlejale kahju tekitati. Taotlejal tuli kohtule

täiendavalt kirjeldada vaidluse asjaolusid ja menetluse senist käiku. Kohus edastas taotlejale

koos määrusega riigi õigusabi taotluse näidisvormi, et taotlejal oleks lihtsam taotluses esinevad

puudused kõrvaldada.

3. M. Dorožkov esitas 03.03.2020 kohtule täidetud riigi õigusabi taotluse blanketi ja avalduse

taotluse täiendamiseks.

Taotluse kohaselt vajab taotleja õigusabi õigusvastaselt tekitatud mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustatud tagama

kinnipeetavale 4 m2 suuruse isikliku ruumi, kuid Eestis on lubatud 3 m2, mis on taotleja

hinnangul selle nõude omavoliline rikkumine. Seda on oma lahendites kinnitanud ka EIK.

Taotlejat koheldi ebainimlikult ja alandavalt kõigis neljas kinnipidamisasutuses, kus ta oli viis

korda infarkti või insuldi eelses seisundis teadvuse kaotamisega. Meditsiiniosakond ignoreeris

seda. Taotleja soovib kaitsja abil korrigeerida kahju suurust seoses tervise kahjustamisega ja

muude seaduserikkumistega. Taotleja soovib esitada mittevaralise kahju hüvitamise taotlused

Tallinna arestimaja vastu 7000 euro, Tallinna Vangla vastu 30 000 euro, Harku ja Murru Vangla

vastu 20 000 euro ning Viru Vangla vastu 800 000 euro nõudes. Vanglaametnikud on käitunud

omavoliliselt ja rikkunud seadust. Üksnes kohtul on õigus ja võimalus neid korrale kutsuda.

Taotleja väitel ei ole tal juriidilisi oskusi ning ta vajab kaitsja abi, et esitada erinevaid avaldusi

ja kaebusi maakohtule, ringkonnakohtule, Riigikohtule ja EIK-le. Kaitsja abil saab taotleja

täpsemalt vormistada nõudeid vanglate vastu, kuna taotleja palveid ja nõudeid ignoreeritakse

ning tema avaldustele, taotlustele ja kaebustele ei vastata. Taotleja esitas kaebused ka

Justiitsministeeriumile, kuid need saadeti tagasi vanglasse. Taotlejat rünnati üle 20 korra, kuid

vangla ignoreeris seda. Ka vanglaametnikud röövisid taotlejat pika aja jooksul ning

kuritarvitasid oma ametialaseid õigusi. Ründamisi keegi ei fikseerinud ning videod on

kustutatud. Vangla on taotlejale võlgu üle viie portsjoni piima, kaks portsjonit putru, õunu ja

seitse tükki leiba. Salatid ja leib on visatud prügikasti, üle jäänud tee ja piima on valvurid aga

ise ära joonud. Taotleja kukkus talvel kaks korda jää peal, aga video kustutati ära, et ei oleks

vaja maksta talle hüvitist 816 eurot (2x408 eurot), millele lisandub moraalse kahju hüvitis.

Vanglate käitumist iseloomustab püsiv valetamine, mõnitamine, solvamine, alandamine,

piinamine, füüsilise ja moraalse vägivalla kasutamine, röövimine, vargus vanglaametnike poolt

jne. Meditsiiniosakonna süül on saanud kahjustada taotleja tervis. Taotleja vanglasse panemisel

on rikutud üle 192 paragrahvi. Vanglad ei täida oma eesmärke. Taotleja ootas prille 9 kuud,

tema ravimine on kestnud üle 3,5 aasta ning ta ootab niiti ja nõela 1,5 kuud ja ravikuuri üle

6 kuu. Kambrite valgustus on halb, joogivesi on must ning koridoris on müra, aga ust sulgeda

ei saa.

Taotleja palub saata talle tema 03.03.2020 avalduse koopia.

4. Tartu Halduskohus palus 17.03.2020 kohtunõuetes Tallinna ja Viru Vanglal teatada, kas

taotleja on pöördunud vanglate poole kahju hüvitamise nõudega riigi õigusabi taotluses

nimetatud asjaoludel.

5. Tallinna Vangla teatas 17.03.2020 vastuses kohtunõudele, et vangiregistri andmete

kohaselt viibis taotleja Tallinna Vanglas perioodil 12.02.2014–14.05.2015 ning Harku ja Murru

Vanglas perioodil 14.05.2015–23.02.2016. Taotleja esitas 16.12.2019 Tallinna Vanglale ühe

kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ajavahemikul 12.02.2014−14.05.2015

Tallinna Vanglas ning 14.05.2015−23.02.2016 Harku ja Murru Vanglas inimväärikust

3-20-335

alandavates tingimustes hoidmisega (ruumipuudus kambrites, mis tõi kaasa puuduliku

hapnikuga varustamise, ning kambrite antisanitaarne olukord). Tallinna Vangla jättis

17.01.2020 vastusega nr 5-37/19/164-2 taotleja kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja

ennistamata ning tagastas 16.12.2019 kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/17/164-1

läbivaatamatult. Tallinna Vangla 17.01.2020 vastuse nr 5-37/19/164-2 sai M. Dorožkov kätte

21.01.2020.

6. Viru Vangla selgitas 19.03.2020 vastuses kohtunõudele, et taotleja ei ole riigi õigusabi

taotluses kirjeldatud asjaoludel vanglale kahjunõudeid esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tuleb halduskohtul menetlusosalise avaldusi tõlgendada ja lähtuda

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

8. Taotleja on palunud kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest ning määrata talle riigi

õigusabi korras esindaja. Taotleja on küll kirjeldanud asjaolusid, millega seoses soovib ta

esindaja abiga oma õigusi kaitsta, kuid ei ole kohtu hinnangul esitanud kohtule kaebust

(HKMS § 37). Vastavalt HKMS § 39 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast

riigilõivust vabastamiseks esitatud menetlusabi taotlus esitada kohtule koos kaebusega. Riigi

õigusabi taotluse esitamine on aga riigilõivuvaba. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus

võimalikuks lahendada taotleja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks, mistõttu jääb see läbi vaatamata.

9. Taotleja on 03.03.2020 koostatud riigi õigusabi taotluses märkinud, et soovib talle kümmet

erinevat liiki riigi õigusabi määramist (taotluse p 2), sh tema esindamiseks tsiviilasja

menetluses, täitemenetluses ja EIK-sse pöördumiseks. Arvestades taotleja kirjeldatud

probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi määramist soovib (Tallinna arestimaja,

Tallinna Vangla, Harku ja Murru Vangla ja Viru Vangla on rikkunud tema õigusi ning ta soovib

talle tekitatud kahju hüvitamist), tõlgendab kohus taotlust selliselt, et taotleja soovib kaitsta oma

õigusi haldusmenetluses ja seejärel halduskohtumenetluses. Kuigi taotleja on oma avaldustes

teinud üksikuid etteheiteid ka talle vanglas osutatud meditsiiniteenustele, millega seonduvad

vaidlused on tõusetunud eraõiguslikust suhtest, ei pea kohus vajalikuks edastada riigi õigusabi

taotlust selles osas lahendamiseks maakohtule (RÕS § 10 lg-d 2 ja 7). Kohus selgitab, et kui

taotleja soovib talle vangla meditsiiniosakonna poolt tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud

kahju hüvitamist, on tal õigus taotleda sellise hagiavalduse esitamiseks riigi õigusabi määramist

maakohtult (RÕS § 10 lg 2). Samuti ei nähtu taotleja probleemi kirjeldusest, et taotleja sooviks

oleks pöörduda käesoleval ajal kaebusega EIK poole. Vastavalt Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg-le 1 ei oleks selline kaebus ka lubatav, kuna isik

saab pöörduda kaebusega EIK poole vaid pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendumist.

10. Eelnevast tulenevalt tõlgendab kohus taotlust selliselt, et taotleja on palunud määrata talle

riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6) ning

halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 10 lg-te 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse

lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.

11. Kohus mõistab taotlejat selliselt, et ta soovib esindaja abiga saada hüvitatud talle Põhja

prefektuuri arestimaja, Tallinna Vangla, Harku ja Murru Vangla ning Viru Vangla poolt

põhjustatud kahju seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega (isiklikku ruumi kambris oli

vähem kui 4 m2, valgustus oli halb, joogivesi must) ning muude vangla poolt toime pandud

seaduserikkumisega (taotlejalt varastamine, libedal jääl kukkumisega seonduv jm). Kohtule

esitatud vangiregistri väljavõttest nähtuvalt paiknes taotleja Põhja prefektuuri arestimajas

ajavahemikul 18.12.2013–12.02.2014, Tallinna Vanglas ajavahemikul 12.02.2014–14.05.2015

3-20-335

ning Harku ja Murru Vanglas ajavahemikul 14.05.2015–23.02.2016. Alates 23.02.2016

paikneb taotleja Viru Vanglas.

12. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. M. Dorožkovi taotluse esitamisele eelneva nelja

kuu (18.10.2019–17.02.2020) vanglasisese isikukonto väljavõttele tuginedes peab kohus

tõenäoliseks, et tal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks

ei piisa aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka RÕS §-s 7

sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste mitte esinemist.

13. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

14. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju

hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle

põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta

jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Samuti sätestab

HKMS § 46 lg 4, et hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul

arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust

või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab.

15. Arvestades RVastS § 17 lg-s 3 ja HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaega ning asjaolu, et

taotleja viibis Põhja prefektuuri arestimajas perioodil 18.12.2013–12.02.2014, ei oleks taotleja

kaebus Põhja prefektuurilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks tähtaegne. Kuigi taotleja ei ole

täpsemalt selgitanud, millise tegevusega arestimaja talle 7000 eurole hinnatavat mittevaralist

kahju tekitas, saab kohus eeldada, et taotleja pidi juba arestimajas viibides aru saama talle

tekkinud kahjust ja sellest, kes talle selle kahju on tekitanud. Kuna kaebust ei saa pidada

tähtaegseks ning kohtule esitatud avaldusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid taotlejal

takistanud kaebuse tähtaegset esitamist, saab pidada taotleja võimalust selles osas oma õiguste

kaitseks ilmselt väheseks (RÕS § 7 lg 1 p 5).

16. Tallinna Vangla poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et taotleja on pöördunud

16.12.2019 Tallinna Vangla poole taotlusega talle Tallinna Vangla ja Harku ja Murru Vangla

poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Vangla on leidnud 17.01.2020 otsuses, et

kahjunõue on esitatud tähtaega ületades, ning jätnud sama otsusega kahjunõude esitamise

tähtaja ennistamata ja tagastanud taotleja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Taotleja ei

ole ka riigi õigusabi taotluses viidanud mõjuvatele põhjustele, mis oleksid takistanud tal

Tallinna Vanglale kahjunõude varasemat esitamist. Seetõttu puudub kohtul käesoleva

menetluse materjalide põhjal alus kahelda Tallinna Vangla 17.01.2020 otsuse õiguspärasuses.

Enne vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtu poole pöördumist tuleb kinnipeetaval läbida

kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8, HKMS § 47 lg 1). Kuna

taotleja ei ole praegusel juhul käitunud kohustuslikus kohtueelses menetluses nõuetekohaselt

(on esitanud kahjunõude vanglale tähtaega ületades ega ole esitanud mõjuvaid põhjuseid tähtaja

möödalaskmiseks), ei saaks lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks ning kaebus

tuleks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada (vt ka Riigikohtu 29.04.2014 määrus

nr 3-3-1-78-13, p 18). Seega saab taotleja võimalusi ka eeltoodud osas oma õiguste kaitseks

ilmselt väheseks (RÕS § 7 lg 1 p 5).

17. Viru Vangla vastusest kohtunõudele selgub, et taotleja ei ole esitanud Viru Vanglale

kahjunõuet riigi õigusabi taotluses nimetatud asjaoludel. Seega, kui taotleja leiab, et Viru

Vangla tegevus ja/või kinnipidamistingimused on põhjustanud talle kahju, tuleks tal nendel

asjaoludel kohtusse pöördumiseks läbida esmalt VangS § 11 lg 8 kohaselt nõutav kohustuslik

kohtueelne menetlus ja esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kahjunõudes tuleb välja tuua

3-20-335

see, millise konkreetse toiminguga taotleja arvates talle kahju tekitati ning rahalise nõude puhul

hüvitise suurus. Kui vangla tagastab kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt, rahuldab selle

osaliselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, on taotlejal õigus esitada

kaebus halduskohtule.

18. Kohus leiab, et taotleja on ise võimeline pöörduma kohtueelses menetluses kahjunõudega

vangla poole ja kaitsma hiljem võimalikus kohtumenetluses enda õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

19. Taotleja on suutnud kohtule esitatud avaldustes tuua välja asjaolud, millega seoses ta kahju

hüvitamist soovib. Kohtul puudub alus arvata, et ta ei suudaks neid asjaolusid kirjeldada

kohtueelses menetluses vanglale. Haldusorganile esitatava taotluse võib koostada vabas vormis

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1) ning piisab, kui taotleja väljendab selles enda soove

konkreetselt ja lühidalt. Kui pöördumises esineb puudusi, saab haldusorgan paluda isikul need

puudused kõrvaldada. Lisaks kehtib nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses

uurimispõhimõte (HMS § 6, HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Sellest tulenevalt ei ole nendes menetlustes

esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Ka pärast kohustusliku kohtueelse

menetlust läbimist halduskohtule esitatavas kaebuses piisab üksnes selge nõude esitamisest (nt

haldusorganilt kahjuhüvitise väljamõistmise taotlemisest) ning asjaolude arusaadavast

kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel omal initsiatiivil välja asjaolud ja kogub

tõendeid ning suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab, sh selgitab välja kohaldamisele

kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika, alati kohus.

20. Lisaks eeltoodule tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks osas, milles taotleja palub määrata

talle esindaja arestimaja ja vanglate põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, jätta

rahuldamata põhjusel, et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtule ei ole

teada, et praeguses asjas selline avalik huvi esineks.

21. Eeltoodud põhjendustel ei ole taotlejale riigi õigusabi andmise eeldused täidetud

(RÕS § 7 lg 1 p-d 1, 5 ja 6) ning taotlus jääb rahuldamata.

22. Taotleja palub edastada talle koopia tema 03.03.2020 kohtule esitatud avaldusest.

HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju,

kuid HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada.

Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust

saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui tal puudub selleks vajadus või see vajadus on

sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks.

23. Taotleja ei ole selgitanud, miks on koopia saamine tema õiguste kaitseks vajalik.

Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule

esitatud menetlusdokumendist (vt Riigikohtu 27.10.2016 otsuse nr 3-3-1-59-16 p 13).

Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on enamasti enne dokumendi kohtule

esitamist võimalik teha sellest ärakiri (sh käsikirjaline ärakiri). Seega puudub ka käesoleval

juhul taotlejal kohtule teadaolevalt vajadus tema enda koostatud avaldusest koopia saamiseks

ning taotlus ärakirja saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/