2-19-16042/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-19-16042

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2020, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-19-16042 Tsiviilasi Maksuja Tolliameti hagi OÜ Acsad Iklanbereny ja Perinor OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Maksuja Tolliamet (registrikood: 70000349; asukoht: Lõõtsa 8a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 15176 Harju maakond) esindaja Katri-Helena Siirak (katrihelena.siirak@emta.ee); Kostja I: OÜ Acsad Iklanbereny (registrikood: 12452693; asukoht: Rävala pst 8-241C, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10143 Harju maakond; e-post: transatlantic.international@contractor.net); Kostja II: Perinor OÜ (registrikood: 10851756; asukoht: Näituse 31, Tartu linn, Tartu linn, 50409 Tartu maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar (cardo.soosaar@attela.ee) Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine, kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Maksuja Tolliameti hagi OÜ Acsad Iklanbereny vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes.

2. Kinnitada Maksuja Tolliameti ja Perinor OÜ vahel 24.03.2020 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

2.1. 23.03.2020 seisuga on OÜ-l Acsad Iklanbereny tasumata maksukohustusi kokku summas

17 368,65 eurot, sh põhivõlg 12 172,11 eurot ja intressid 5196,54 eurot.

2.2. Kompromissi sõlmimisega tsiviilasjas nr 2-19-16042 võtab Perinor OÜ endale kohustuse tasuda 12 172,11 eurot eurot p-s 2.1 nimetatud kohustusest kolme (3) pangapäeva jooksul alates käesoleva kompromissi allkirjastamisest. Perinor OÜ kohustub nimetatud summa tasuma ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arvelduskontodest (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300, LHV Pank EE957700771001523585) kasutades viitenumbrit 26189497 ning märkides selgituseks „tsiviilasi nr 2-19-16042“.

2-19-16042

2.3. Perinor OÜ avaldab soovi ja Maksuja Tolliamet annab nõusoleku kinnistusregistri registriosa nr 12342450 III jakku Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) kasuks kantud käsutamise keelumärke kustutamiseks.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-16042 menetlus Maksuja Tolliameti hagi Perinor OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes.

4. Tühistada 16.10.2019.a hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (vara käsutamise keelumärge) ja kustutada Perinor OÜ omandis olevale kinnisasjale (registriosa nr 12342450, asukohaga Jõgeva maakond, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) seatud vara käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) kasuks.

5. Edastada käesolev määrus p-is 4 märgitud kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta OÜ Acsad Iklanbereny kulud Maksuja Tolliameti kanda.

2. Jätta OÜ Acsad Iklanbereny menetluskulud summaliselt kindlaks määramata. Kohus selgitab, et kulude summalise kindlaksmääramise taotlust pooled enam esitada ei saa.

3. Jätta Maksuja Tolliameti ja Perinor OÜ menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Resolutsiooni punkti 1 ja menetluskulude jaotuse punktide 1 ja 2 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Muus osas saab määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik Hageja esitas Harju Maakohtule 15.10.2019 hagi kostjate vastu tehingut kehtetuks tunnistamise nõudes ja hagi tagamise taotluse. 16.10.2019.a määrustega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõuna seadis kohus kostjale II kuuluvale kinnistule kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärke hageja kasuks. 16.01.2020.a määrusega edastas Harju Maakohus alluvuse alusel tsiviilasja menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. 24.03.2020 edastas hageja kohtule hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromissi. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Koos kompromissiga esitas hageja avalduse hagi tagasi võtmiseks kostja I osas ning palus kostja I suhtes menetlus lõpetada.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hageja nõue kostja I vastu tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

2-19-16042 Hageja on hagi kostja I suhtes tagasi võtnud kirjalikult. Kohtu hinnangul on hagi tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb hageja esitatud hagi kostja I suhtes jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

2. Kohus leiab, et hageja ja kostja II kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab kostja II suhtes nõude menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja elatise nõude osas menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled palusid kompromissimäärusega hagi tagamise korras kantud vara käsutamise keelumärke kustutamist ja saata määrus kande tegemiseks kinnistusosakonnale. Sisuliselt on pooled esitanud taotluse tühistada hagi tagamise abinõu (vara käsutamise keelumärge). TsMS § 386 lg 4 alusel on see võimalik, seega tühistab kohus käesoleva määrusega hagi tagamise abinõu. TsMS § 387 lg 2 alusel edastab kohus määruse kinnistusraamatus keelumärke tühistamise kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevale.

TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

2-19-16042 Hageja ei ole kostja I suhtes hagi tagasi võtnud põhjusel, et kostja I oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja sai kostja I maksuvõlgnevuse tasumise osas kokkuleppele kostjaga

II. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 168 lg-tes 3-5 märgitud muid aluseid. Seega tuleb TsMS §

168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja I käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu ei määra kohus kostja I menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja II leppisid kokku, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad hageja ja kostja II endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik