2-19-20132/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20132

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I Ki vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

746,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83, Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Carlo

Kask

(e-post

carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: I K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

menetlus

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

hagis

I

Ki

vastu

sissenõudmiskulude 25 euro tasumise nõudes.

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

3. Välja mõista I Kilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks liitumislepingust

kliendinumbriga xxxx tulenev põhivõlgnevus 345,52 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 90,18 eurot, kokku 435,70 eurot.

4. Välja mõista A K Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevuselt (345,52

eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

19.12.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank

või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 kohtule hagi I Ki vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja nõuab põhivõlgnevuse 345,52 euro, seisuga 16.12.2019

sissenõutavaks muutunud viiviste 287,51 euro, jooksvate viiviste ja sissenõudmiskulude 25

euro tasumist. Viiviste arvestamisel on aluseks võetud lepinguline määr 0,07% päevas. Lisaks

nõuab hageja menetluskulude tasumist summas 545 eurot (riigilõiv 125 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 420 eurot).

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud. Kostja

pole ettenähtud tähtaja jooksul hagile vastust esitanud.

Eeltoodust tulenevalt teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot. VÕS 1132 lg 2 p 1 alusel saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist

sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalselt 30 euro ulatuses. VÕS 1132 lg 2 ei anna

võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust

tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 1

sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta.

TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu

lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või

jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis

välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Hageja on esitanud käesolevas asjas sissenõudmiskulude 25 eurot hüvitamise nõude

liitumislepingu nr xxxx alusel. Hageja avaldas lepingu lõppemise ajaks 24.09.2016. Kostjale on

saadetud kolm võlateatist saatmise aegadega 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018. Kohus loeb

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Harju Maakohtu 14.06.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-4707 on kostjalt hageja kasuks

välja mõistetud liitumislepingust kliendinumbriga xxxx tulenev põhivõlgnevus 144,32 eurot,

võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 100,12 eurot. Harju

Maakohtu 14.06.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-4707 jõustus 27.08.2019.

Kohus leiab, et hageja on kostja vastu esitanud käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-

4707 sissenõudmiskulude tasumise nõude, mis tuleneb samast alusest – meeldetuletuskirjade

saatmine

kostjale

kliendilepingust

xxxx

tulenevate

nõuete

sissenõudmiseks

pärast

kliendilepingu lõppemist. Seetõttu esineb TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestatud alus menetluse

osaliseks lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus menetluse hageja sissenõudekulude

25 euro tasumise nõudes kostja vastu.

Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on

õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab

kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud

(Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat

(kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr"

tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates

eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär

kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata

tarbijat ebamõistlikult.

Hagiavaldusele lisatud E AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.10 kohaselt on

viivise määraks 0,07% päevas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist

tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija, kuivõrd teenuse osutajaks on kutse- või

majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus mobiilsidealaste teenuste

osutamine. Kostja on füüsiline isik, kes ei tegutsenud oma kutse- või majandustegevuses.

Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05). Hagis märgitud päevane

viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem

kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe

kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või

tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei

muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkulepitud viivisemäära

kuni 24%-ni.

Kohus on seisukohal, et viivisemäär 0,07% päevas võlgnetavalt summalt on eeltoodust

tulenevalt tühine, sest ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kuivõrd E AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punkt 7.10 on eeltoodust tulenevalt tühine

kokkulepitud viivise määra osas, siis kohaldab kohus lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja Riigikohtu

lahendist nr 3-2-1-25-16, seadusjärgset viivise määra.

Viivist on arvestatud hagiavalduse kohaselt järgmiselt

 Viivise arvestuse algus 19.08.2016, viivise arvestuse lõpp 16.12.2019, võlgnevus 52,67

eurot, viivise määr päevas 0,07% viivis 44,80 eurot;

 Viivise arvestuse algus 19.09.2016, viivise arvestuse lõpp 16.12.2019, võlgnevus

292,85 eurot, viivise määr päevas 0,07% viivis 242,71 eurot.

Vastaval perioodil kehtis järgmine seadusjärgne viivise määr: 8% aastas.

Seadusjärgset viivise määra arvestades kujuneb seadusjärgseks sissenõutavaks muutunud

viivise summaks 90,18 eurot.

Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded võlgnevuse väljamõistmiseks.

Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene

teisiti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus lõpetas menetluse osaliselt sissenõudmiskulude osas. Nõuete osas, milles kohus

menetlust jätkas, rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab TsMS § 163 lg 2 ja 168 lg

2 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud

nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik