Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-20-3173/9 AI generated

2-20-3173/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-20-3173/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

J P hagi V P vastu abielu lahutu-se nõudes Kohtuistung 23.03.2020 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J P (ik xxx; elukoht: xxx) Kostja: V P (ik xxx; e-post: xxx; telefon: xxx) Lahutada J P ja V P vahel 14.03.2006 Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu.

Legislator headnote

AI generated

2-20-3173/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Keywords

AI generated
notification of address change abusive claim by landlord expiry of lease breach of cooperation duty action for abatement of nuisance liability for costs
AI generated
2-23-6408/8
A. R. (hageja) esitas 28. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi V. R. a (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. Hageja soovib abielu lahutamist, kuivõrd abielulist kooselu enam ei ole ning seda taastada ei ole võimalik. Suhted on aastate jooksul üha halvenenud ja kostja on perest ka varem eraldi elanud. Koosoldud ajad on olnud tüliderohked ja konfliktsed, poolte vahel puudub teineteisemõistmine ja usaldus. Poolte abielulised suhted lõppesid alates 21. detsembrist 2022. 27 detsembril 2022 kolis kostja välja hagejale kuuluvast eluasemest. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid perekonnaseisuametis abielu lahutamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Hageja leppimisaega ei soovi.
2-07-13130/4
Hagist nähtub, et abielu on registreeritud xx.xxxxxxxx xxxx.a.
2-06-8756/4
11.04.2006.a. esitas … hagi … vastu abielu lahutamise nõudes. … ja … on abielus alates 28.08.1987.a. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks. Hageja palub abielu lahutada, kuna kostja ei ole nõus lahutama abielu Perekonnaseisuametis.
2-21-7922/12
K. P. esitas 18.05.2021. a kohtule hagiavalduse K. P. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 15.02.2020. a. Alates märtsist 2021. aastal on aga poolte kooselu lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Hageja palub abielu lahutamisel taastada tema endine perekonnanimi K. .
2-16-6156/19
XXXXesitas 18. aprillil 2016 Harju Maakohtule hagi Manivald Haljase vastu abielulahutuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 18. mail 2016 ja määras kuulata pooled abielu lahutuse nõudes ära. Kohus kuulas hageja ja kostja ära 22. juunil 2016 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hageja ja kostja on abiellunud 6. jaanuaril 2016. Abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis, abielutõendi number XXXX. Hageja kinnitusel on poolte abielusuhted lõppenud pöördumatult peatselt pärast abiellumist. Hageja leiab, et abiellumine kostjaga oli eksitus, viga, mida saab parandada ainult lahutuse kaudu. Ta ei soovi kostjaga abielus olla ega ka leppida. Kumbki pool elab eraldi. Poolte vahel abielusidet tegelikkuses polegi eksisteerinud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et on hagi rahuldamisega nõus, võtab nõude õigeks ning soovib abielu lahutada. Ta kinnitas, et pooled elavad eraldi, kooselu pole olnud ja abiellumisest ei arenenud poolte sisulist abielusidet. Hageja ja kostja avaldasid kohtus ärakuulamisel, et kumbki ei soovi leppida või abielusuhet jätkata. Seega on abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S ÕIGEKSVÕTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2020, Narva Tsiviilasja number 2-20-3173 Tsiviilasi

J P hagi V P vastu abielu lahutu-se nõudes Kohtuistung 23.03.2020 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J P (ik xxx; elukoht: xxx) Kostja: V P (ik xxx; e-post: xxx; telefon: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada J P ja V P vahel 14.03.2006 Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J P esitas hagi V P vastu abielu lahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on abielu sõlmitud

2-20-3173

14.03.2006, mida tõendab abielutunnistus nr xxx. Abielu oli sõlmitud Ida-Viru Maavalitsuses. Poolte abielusuhted lõppesid 2013. Sellest ajast alates elavad pooled eraldi, neil ei ole abikaasade vahelisi suhteid. Kostja on registreeritud hagejaga samal aadressil ja elab aeg-ajalt sellele aadressil koos hagejaga, kuid abielulisi suhteid poolte vahel ei ole. Hageja palub lahutada V Pga 14.03.2006 sõlmitud abielu, jätta hagejale perekonnanimi P ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. 23.03.2020. a kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Kohus kuulas kostja 20.03.2020 ära telefoni teel. Kostja oli nõus abielu lahutamisega ja võttis hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde, kostja võttis hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Vastavalt PKS § 66 lg-le 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik