2-18-1403/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Kaija Kaijanen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-1403

Tsiviilasi

XX avaldus Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu

26. oktoobri 2017.

a

üldkoosoleku

otsuste

vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. juuni 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

Erkki Evart

Puudutatud isik Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu

(endise nimega Tallinn, Pirita linnaosa, Nurmiku tee 16

korteriühistu, registrikood 80161941), esindaja Reelika

Tuisk

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 3. juuni 2019. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jätta XX kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XX (avaldaja) esitas 26. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Nurmiku tee 16

korteriühistu (puudutatud isik, KÜ) 26. oktoobri 2017. a üldkoosoleku otsuste (edaspidi

üldkoosoleku otsus) tühistamiseks. Maakohus jättis avalduse 31. jaanuari 2018 määrusega

käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas puuduste

kõrvaldamise dokumendi 12. märtsil 2018, milles taotleb 26. oktoobri 2017. a KÜ Nurmiku tee

2 (9)

16 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241

lg 1), alternatiivselt 26. oktoobri 2017 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste p-de 2, 3, 4, 5, 6, 9

kehtetuks tunnistamist (MTÜS § 24 lg 1 esimene lause).

Avalduse kohaselt elab avaldaja aadressil Nurmiku tee 16/1-5, Pirita linnaosa, Tallinn, Harju

maakond. Avaldaja on puudutatud isiku liige. KÜ haldusjuht YY (haldusjuht) saatis

11. oktoobril 2017 KÜ liikmetele e-kirja, milles informeeris, et KÜ üldkoosolek toimub

26. oktoobril 2017 kell 18.00 Kose Vaba Aja Keskuses aadressil Rahvakooli tee 3, Tallinn.

Haldusjuht edastas koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega üldkoosoleku päevakorra.

Puudutatud isik rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna üldkoosoleku kutsus kokku

haldusjuht, mitte KÜ juhatus. KÜ põhikirja p 5.2 ja MTÜS § 21 lg 1 järgi kutsub KÜ

üldkoosoleku kokku KÜ juhatus või KÜ liikmed.

Haldusjuht kutsus üldkoosoleku kokku KÜ juhatuse 20. septembri 2017 koosoleku protokolli

alusel. Juhatuse koosoleku protokoll on puudustega. Avaldajal puudub veendumus, et KÜ

juhatuse koosolek üldse 20. septembril 2017 toimus, sest koosoleku protokollile on lisamata

juhatuse koosoleku kokkukutsumise teade, päevakord, puudub koosoleku juhataja ja

protokollija valimine, puudub osalejate allkirjaleht, mh ei osalenud koosolekul kõik KÜ

juhatuse liikmed. Lisaks lõppesid KÜ juhatuse volitused 16. detsembril 2016 ning enne

26. oktoobri 2017 üldkoosolekut ei toimunud ühtegi KÜ üldkoosolekut. KÜ oleks pidanud

vahepealsel ajal kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku uue KÜ juhatuse valimiseks.

Juhatuse koosoleku protokolli p-s 5 ei ole kirjas, et on vastu võetud otsus, et KÜ haldajal on

õigus kokku kutsuda üldkoosolek.

Avaldaja palub kohtul kontrollida, kas üldkoosoleku kokkukutsumisel on kinni peetud põhikirja

p 5.3 tähtaegadest ja kas tähtaegade arvestamine on kooskõlas TsÜS § 134–137 põhimõtetega.

26. oktoobri 2017 üldkoosolekul osales 22-st korteriomanikust 11 liiget ja nendest omakorda 5

volituse alusel, seega võis üldkoosolek olla otsustusvõimeline. Seega tuleks tuvastada, kas

üldkoosolek oli üldse otsustusvõimeline. Protokollis oli kirjas, et osales 17 korteriomanikku.

Seega võidi rikkuda hääletamise tulemusi (tl 53 pöördel).

Avaldaja lepinguline esindaja saatis KÜ liikmetele 26. oktoobril 2017 e-kirja, milles teavitas

KÜ liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumistest.

Kui kohus tuvastab, et koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, siis vaidlustab avaldaja

järgmised KÜ üldkoosolekul vastu võetud otsused:

-

avaldaja palub tunnistada kehtetuks 2016. aasta majandusaasta kinnitamine

(üldkoosoleku otsuse p 2). KÜ ei edastanud enne üldkoosoleku toimumist revideerija

poolt kontrollitud ja kinnitatud 2016. aasta majandusaasta aruannet KÜ liikmetele

tutvumiseks. Majandusaasta aruandes kajastatud raamatupidamisandmed on osaliselt

valed. Puudub kehtiv üldkoosoleku otsus revidendi valimise kohta ja revidendi poolt

koostatud kokkuvõte adekvaatsus. Avaldaja ei hääletanud päevakorra p 2 osas, kuna ta

jõudis üldkoosolekule kolmanda päevakorrapunkti hääletamise ajaks. Samas on

avaldaja enne üldkoosolekut esitanud oma vastuväited, mille tõttu on tal õigus

üldkoosoleku otsuse p-i 2 vaidlustada;

-

avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 3 tühisus (KÜ korteriomanike

kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel). KÜ ei juhtinud ühistu liikmete

tähelepanu asjaolule, et ühistu liikmed peaksid tutvuma enne üldkoosolekut KÜ

juhatuse koosoleku 20. septembri 2017 otsustega. Korteriomanike kohustuste jaotus

majandamiskulude osas on vastuolus põhikirja p-ga 6. Puudutatud isik tegi otsuseid,

mille tegemiseks oleks tulnud muuta ühistu põhikirja. Vastav teave oleks pidanud

sisalduma juba üldkoosoleku päevakorras. Avaldaja hääletas päevakorra p 3 vastu ning

esitas üldkoosolekul oma vastuväited. Samuti esitas avaldaja enne üldkoosolekut KÜ

liikmetele oma vastuväited. Puudutatud isik ei protokollinud avaldaja vastuväidet.

3 (9)

Puudutatud isiku vastuväite protokollimata jätmist saaks tõendada üldkoosoleku

helisalvestusega;

-

avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 4 tühisus (juhatuse ja revidendi

valimine järgnevaks perioodiks). Põhikirja kohaselt koosneb korteriühistu juhatus

neljast liikmest. Kui ühistu soovis jätkata 3-liikmelise juhatusega, tulnuks muuta ühistu

põhikirja. Lisaks on KÜ majandamiskulusid kõigil eelnevatel aastatel jaotatud valedel

alustel. Revident ei ole sellele tähelepanu pööranud. Revident on kõik vastavad otsused

heaks kiitnud, kuigi esines selge vastuolu nii ühistu põhikirja kui ka seaduses sätestatud

põhimõtetega;

-

avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 6 kehtetus, alternatiivselt tühisus

(õigusabikulude suurendamine KÜ hagis võlglase vastu). KÜ ei selgitanud oma

liikmetele seisu õigusabikulude osas ega menetluse nr 2-16-100113 õigusabikulude

nõude suurust. Lisaks ei teavitanud KÜ enne üldkoosoleku toimumist liikmeid

tsiviilasja nr 2-17-115 menetlusest ning kasutas ilma KÜ liikmeid teavitamata

remondifondi rahasid õigusabikulude väljamakseks. Raha võtmise osas puudub ka

vastav üldkoosoleku otsus;

-

avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 9 kehtetus (planeeritud kulude ja

2018. aasta majanduskava üle otsustamine). Puudutatud isik ei ole kõigil eelnevatel

aastatel esitanud majanduskava. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 2 sätestab, et

korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne

majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta

aruande ja bilansiga.

Avaldaja palub menetluskulud jätta KÜ kanda, kuid kuna tegemist ei ole hagimenetlusega, siis

tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KÜ vaidleb avaldusele vastu, leides, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. KÜ ei ole rikkunud

üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Haldusjuht ei saatnud KÜ liikmetele üldkoosoleku kutset

enda initsiatiivil, vaid üldkoosoleku kokku kutsumise otsustas juhatus.

Halduri

11. oktoobri 2017. a kirjale on lisatud juhatuse 20. septembri 2017. a koosoleku protokoll, mille

p 5 kohaselt otsustas juhatus ühehäälselt pidada üldkoosoleku 26. oktoobril 2017 kell 18.00.

Üldkoosoleku kutse paigaldati 11. oktoobril 2017 maja infostendile.

KÜ juhatuse koosoleku protokoll ei ole puudustega. Avaldaja ei ole tuginenud ühelegi seaduse

või põhikirja sättele, mis kohustaks KÜ juhatust kindlal viisil juhatuse koosolekut kokku

kutsuma, seda protokollima või mis kohustaks juhatuse koosoleku protokollile lisama

konkreetseid lisasid.

Mh on põhikirja p 5.3. kooskõlas seadusega. Üldkoosoleku protokollis on selgelt märgitud, et

üldkoosolekul oli alguses 16 liiget ning avaldaja jõudis üldkoosolekule kolmanda päevakorra

punkti arutuse ajaks. Seega hääletas päevakorra p-de 1 ja 2 osas 16 liiget ning alates p-st 3 17

liiget.

Haldusjuht saatis 28. veebruari 2017 e-kirjaga KÜ liikmetele majandusaasta aruande. Seega on

ühistu liikmed 2016. majandusaasta aruande kätte saanud ja 26. oktoobri 2017 üldkoosolekul

2016. majandusaasta aruanne ühehäälselt ka kinnitati.

Avalduse p-st 2.1.3 võib järeldada, et avaldaja on tutvunud juhatuse protokolliga. Üldkoosoleku

kutsel on märgitud päevakorra p 3 juurde selgelt: „KÜ Nurmiku tee 16 korteriomanike

kohustuste jaotus majanduskulude kandmisel, kinnitamine.“ Ühistu majandamiskulude jaotus

on kooskõlas põhikirjaga. Põhikirja p 6 kohaselt võib üldkoosolek otsustada, kuidas ühistu

liikmed majandamise kulusid kannavad. Avaldaja väidab, et puudutatud isik ei protokollinud

avaldaja vastuväidet. Üldkoosoleku protokolli kohaselt on üks liige andnud vastuhääle ning

protokollija ei pidanud vajalikuks välja tuua vastu hääletaja isikut või korteri omandi numbrit.

4 (9)

Üldkoosolekul otsustati, et juhatus jätkab kolmeliikmelisena, kuna neljanda juhatuse liikme

sidemed ühistuga katkesid. Otsus võeti vastu 16 poolt ja 1 vastuhäälega. Seega on uus juhatus

järgnevaks perioodiks õiguspäraselt valitud. Üldkoosolekul valiti revidendiks 16 poolt- ja 1

vastuhäälega VV. Avaldaja tõendamata väited revideerija isiku vastu tuleb jätta tähelepanuta.

Õigusabikulude suurendamise otsus on vastu võetud õiguspäraselt, st 15 poolt, 1 vastu ja 1

erapooletu hääl. Avaldajal oli võimalus kõneleda üldkoosolekul ja esitada oma seisukohti.

Avaldaja paljasõnalised väited tuleb jätta tähelepanuta.

Üldkoosoleku päevakorra p 9 kohaselt tuli üldkoosolekul otsustada planeeritud kulude ja

2018. aasta majanduskava üle. Haldur selgitas üldkoosolekul 2018. aastal kehtima hakkavat

korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS) ja reservkapitali kohustuslikkust. Üldkoosolekul

otsustati 16 poolthäälega reservkapitali suuruse üle, milleks on 1 800 eurot. Üldkoosolek ei

otsustanud 2018. a majanduskava üle.

Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõista

avaldajalt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud suuruses.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 3. juuni 2019. a määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus TsMS § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda ja otsustas menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrata pärast kohtumääruse jõustumist mõistliku aja jooksul.

Maakohus ei tuvastanud 26. oktoobri 2017. a üldkoosoleku otsuse tühisust kokkukutsumise

korra rikkumise tõttu. MTÜS § 20 lg 1, 5 ja 6 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus,

teatades sellest vähemalt 7 päeva ette ja märkides kutsele toimumise aja, koha ja päevakorra.

Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda seaduse või põhikirjaga ettenähtud korras (MTÜS § 20 lg 2).

Põhikirja p 5.5 kohaselt teatab juhatus nii korralise kui ka erakorralise koosoleku toimumisest

ühistu liikmetele teadetetahvlil ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kutse on ühistu liikmetele

edastatud põhikirja p 5.5 sätestatud korras ühistu teadete tahvlile panemisega ja 7-päevast

etteteatamise tähtaega järgides.

Seadus ega KÜ põhikiri ei sätesta, mil viisil peab KÜ juhatus koosolekuid pidama või

protokollima. KÜ juhatus on piisaval määral oma otsuseid fikseerinud tuvastamaks, et KÜ

üldkoosoleku kokkukutsumise otsuse on vastu võtnud KÜ juhatus. Sama nähtub ka kutse

tekstist ja halduri 11. oktoobri 2017 e-kirja tekstist. Õiguslikku tähendust ei oma üldkoosoleku

kokkukutsumise korralduslikud toimingud. Seega ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel korda

rikutud. Avaldaja osales üldkoosolekul ja sai sellel oma õigusi teostada.

Avaldaja ei ole selgitanud, mis tähendus on asjaolul, et KÜ juhatuse volitused lõppesid

16. detsembril 2016. Juhatuse koosseisu puudused ei mõjuta 27. oktoobri 2017 üldkoosoleku

otsuste kehtivust. Põhikirja p 5.6 kohaselt valib üldkoosolek neljaliikmelise juhatuse

kaheaastase volituste tähtajaga. Maakohtule ei esitatud tõendeid, millal UU, EE, TT ja SS KÜ

juhatuse liikmeteks valiti. Lisaks puuduvad tõendeid selle kohta, kas juhatuse liikmete volituste

tähtaegu on pikendatud, kas nad on sellega nõustunud jne.

Põhikirja p 5.4 järgi oli üldkoosolek otsustuvõimeline. Ühistul on 22 liiget. Üldkoosolekul

osales 17 liiget ehk üle poole korteriomanditega määratud häältest. Avaldaja osales

üldkoosolekul alates päevakorra p 3 arutelust.

Järgmisena analüüsis maakohus avaldaja alternatiivset taotlust üldkoosoleku otsuste p-de 2, 3,

4, 5, 6 ja 9 tühisuse või kehtetuse kohta. Avaldaja ei ole tuginenud asjaoludele, mis MTÜS

§ 241 lg 1 kohaselt saaksid olla otsuse p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 tühisuse aluseks. Seega on avaldaja

nõuded suunatud üldkoosoleku otsuse p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 kehtetuks tunnistamisele nende

vastuolu tõttu seadusega (MTÜS § 24 lg 1).

5 (9)

Avaldajal puudub alus nõuda üldkoosoleku otsuse p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 kehtetuks tunnistamist,

sest ta hääletas otsuste vastu, kuid ei lasknud ühegi otsuse puhul oma vastuväidet protokollida

(MTÜS § 24 lg 3 teine lause). MTÜS § 21 lg 6 kohaselt kantakse üldkoosoleku protokolli

üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu.

Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Selliselt vormistatud eriarvamust ei ole avaldaja

üldkoosoleku otsustele esitanud. Lisaks ei saa vastuväiteks pidada enne üldkoosoleku

toimumist avaldaja poolt ühistu liikmetele 26. oktoobril 2017 saadetud seisukohti ja

ettepanekuid, sest need ei käsitle konkreetsete otsuste vastuvõtmist, vaid kujutavad endast

avaldaja etteheiteid ühistu liikmetele ja ühistu juhtimisele ja erinevaid ettepanekuid sellega

seoses.

Kuigi maakohus leidis, et avaldajal puudub üldkoosoleku otsuste p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9

vaidlustamise õigus (MTÜS § 24 lg 3), pidas kohus vajalikuks nende otsuste kohta märkida

järgmist. Avaldaja osales kõigi vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel, v.a otsuse p 2 vastuvõtmisel.

Üldkoosoleku otsuse p 2 ei ole seadusega vastuolus ega kehtetu. KÜ haldur saatis

28. veebruaril 2017 ühistu liikmetele e-kirja ettepanekuga valida KÜ 2016. aasta

majandusaasta auditeerimiseks revident. Haldur lisas kirjale 2016. aasta majandusaasta aruande

ühistu liikmetele tutvumiseks. 2016. aasta majandusaasta aruanne ei ole sisuliselt vale, sest

üldkoosoleku otsuse kohaselt on 2016. aasta majandusaasta aruanne revideeritud. Lisaks ei

saanud 2017. aastal 2016. aasta majandusaasta revideerimisel arvestada lõpetamata

kohtuasjadega (tsiviilasi nr 2-16-100113 ja nr 2-17-115) ning nendes tsiviilasjades välja

mõistetud summadega, sest mõlemad lahendid jõustusid alles 2018. aasta suvel. Lisaks ei olnud

seadusega vastuolus üldkoosoleku otsuse p 3, mis jaotas majandamiskulud ühistu liikmete

vahel teistsuguse põhimõtte järgi kui on sätestatud KÜS § 151 lg-s 1. Põhikirja p 6 kohaselt võis

üldkoosolek otsustada teistsuguse majandamiskulude jaotamise korra. Maakohus selgitas

otsuse p 5 kohta, et juhatuse koosseisu puudused ei mõjuta üldkoosoleku otsuste kehtivust. TT

ja SS avaldused KÜ juhatusest tagasi astumiseks on asjakohatud, sest need on esitatud pärast

üldkoosoleku toimumist. KÜ üldkoosoleku otsuse p 5 vastuvõtmise osas ei ole keegi osalenud

ühistu liikmetest, sh avaldaja vastu hääletanud. Maakohus selgitas üldkoosoleku otsuse p 6

osas, et MTÜS § 22 lg 4 kohaselt ei saanud avaldaja temaga peetava õigusvaidluse otsustamise

üle hääletada. Lisaks saab lugeda õigusabikulusid, mis tekivad korteriühistu ja tema liikmete

vahelises kohtuvaidluses KÜS § 151 lg 1 mõttes korteriühistu majandamiskuludeks.

Reservkapitali moodustamisel (üldkoosoleku otsus p 9) lähtuti 1. jaanuaril 2018 kehtima

hakkava KrtS §-st 48 ning see on seadusega kooskõlas. Muid otsuseid p 9 raames vastu ei

võetud.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning rahuldada

kohtule esitatud avaldus. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Esiteks taotleb avaldaja MTÜS § 24 lg 11 alusel üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist, sest

rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kutsus kokku haldur, mitte KÜ juhatus.

Kehtinud seadus ega KÜ põhikiri ei näe ette, et üldkoosoleku kutsub kokku haldur või mõni

muu kolmas isik. Üldkoosoleku saab kokku kutsuda vaid juhatus (põhikirja p-d 5.3.–5.5.).

Puudutatud isik esitas tõendina foto, et vastav üldkoosoleku teade on avaldatud Nurmiku tee 16

maja stendil. Foto järgi on tuvastatav foto tegemise aeg (11. oktoober 2017), kuid puudub

võimalus tuvastada, kus see foto on tehtud. Lisaks puuduvad fotol kujutatud koosoleku

kokkukutsumise teatel allkirjad. Avaldaja hinnangul on teate paigaldanud maja haldur, mitte

juhatus. Puudub info, et keegi juhatuse liikmetest oleks selle sinna paigaldanud.

Isegi kui halduri e-kirjale oli lisatud manusena KÜ juhatuse 20. septembri 2017 koosoleku

protokoll,

on

rikutud

üldkoosoleku

kokkukutsumise

korda

sellega,

et

juhatuse

20. septembri 2017 koosoleku protokoll on puudustega. Juhatuse otsuse protokollile kehtivad

6 (9)

MTÜS § 21 lg-s 6 sätestatud nõuded. Protokolli lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri

koos osalejate allkirjadega. Juhatuse koosoleku protokolli on allkirjastanud vaid üks juhatuse

liige TT (YY ei ole KÜ juhatuse liige ega KÜ liige). Protokollist nähtuvalt osalesid sellel

koosolekul ka juhatuse liikmed SS, UU (kes oli sel hetkel esitanud KÜ juhatuse liikme kohalt

tagasi astumise avalduse, mille kohta puuduvad tõendid ja miks antud küsimus ei ole kirja

pandud juhatuse koosolekul), kuid nende juhatuse liikmete allkirju esitatud ei ole. Kuna

puudutatud isik ei ole esitanud üldkoosolekust osavõtnute nimekirja koos osalejate allkirjadega,

siis ei ole üldse juhatuse koosolekut toimunud, vaid protokoll on vormistatud tagantjärgi

haldusjuhi poolt.

Maakohus leidis ebaõigesti, et juhatuse koosseisu puudused ei mõjutanud üldkoosoleku otsuste

kehtivust. Maakohus jättis tähelepanuta, et KÜ juhatuse liikmete volitused olid kehtetud, kui

KÜ juhatus vastava üldkoosoleku kokku kutsus. KÜ juhatuse volitused lõppesid

16. detsembril 2016. Seega oli puudutatud isiku kohustus tõendada, et juhatus oli

õigusvõimeline. Kuna ei ole tõendatud, et üldkoosoleku kutsus kokku juhatus, siis on kõik

otsused, mis võeti vastu üldkoosolekul, tühised.

Avaldaja selgitas, et juhatuse liikmetel UU-l, EE-l, TT-l ja SS-l ei olnud volitusi KÜ juhatuse

liikme tegevusteks alates 26. juulist 2011. KÜ juhatuse liikmete valimine toimus 26. juuli 2011

ning 16. detsembri 2014 üldkoosolekul. 16. detsembri 2014 üldkoosolekul ei olnud kvoorum

koos, sest koosolekul osalesid kaheksa KÜ liiget (protokollis puuduvad korteriomandi nr 2, 7,

17 ja 22 volikirjad). Lisaks ei olnud 26. juuli 2011 üldkoosolekul kvoorum koos, sest

koosolekul osalesid kümme KÜ liiget (protokollis puuduvad volikirjad korteriomanditel nr 2,

9 ja 17).

Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kuna avaldaja ei ole lasknud protokollida oma

vastuväiteid üldkoosolekul vastuvõetud otsustele, siis kaotas ta õiguse vaidlustada konkreetseid

üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. Avaldaja esitas iga vaidlustatud punkti osas vastuväite,

kuid üldkoosolekut läbi viinud majahaldur ei pidanud vajalikuks avaldaja vastuväiteid

protokollida. Sellega rikkus puudutatud isik MTÜS § 21 lg 6 sätestatud nõuet kanda protokolli

üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Mh

esitas avaldaja vahetult enne üldkoosoleku toimumist oma vastuväited kõigile ühistu liikmetele

saadetud kirjas. Avaldajale teadaolevalt üldkoosolek lindistati. Avaldaja palub puudutatud

isikul esitada üldkoosoleku helifail kohtule, et saaks kindlaks teha, kas avaldaja esitas

vastuväiteid üldkoosoleku otsuste osas ja kas hääletamise tulemused vastavad protokollis välja

toodule. Avaldaja jääb kõigi oma 12. märtsil 2018 ja 12. aprillil 2018 kohtule esitatud

vastuväidete juurde seoses üldkoosoleku p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 kehtetuks tunnistamisega.

KÜ liikmetele pidi 2016. a majandusaasta aruanne olema esitatud KÜ juhatuse poolt

allkirjastatuna ja koos revidendi otsusega, mida ei tehtud. Raamatupidamise seaduse § 25 lg 3

kohaselt vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust

ettevõtja allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast

selle heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva.

Samas ei ole KÜ juhatus korraldanud KÜ üldkoosolekut ja esitanud KÜ 2016.

a majandamiskava, mille tulemusel on 2016. a KÜ majandusaasta aruanne kehtetu ja tegemist

on KÜ juhatuse omavolilise tegevusega, kaasa arvatud KÜ ebaproportsionaalse

majandamiskulude jaotamisega, mida on avaldaja enda varasemas seisukohas kohtule

selgitanud.

Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Samas kehtib hagita menetluses põhimõte, et

kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, kuid see ei välista võimalust, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Puudutatud isik palub jätta määruskaebus rahuldamata.

7 (9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Kuivõrd üldkoosolek, mille otsuseid vaidlustatakse, toimus 27. oktoobri 2017, on maakohus

selle kehtivust õigesti hinnanud üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS-i sätete alusel.

Ringkonnakohus käsitleb esmalt avaldaja väiteid seoses KÜ üldkoosoleku otsuse tühisusega.

MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku

protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel

rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

Avaldaja leiab, et üldkoosoleku otsuse tühisuse toob kaasa asjaolu, et üldkoosolekut ei

kutsunud kokku juhatus. Sisuliselt leiab avaldaja, et üldkoosoleku otsus on tühine üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.

Iseenesest on õige avaldaja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumise ajaks oli KÜ juhatuse

ametiaeg lõppenud. Nimelt MTÜS § 28 lg 11 kohaselt valiti juhatuse liikmed tähtajaliselt. KÜ

põhikirja p 5.6 kohaselt on juhatuse liikmete ametiaja pikkus kaks aastat. Kohtule esitatud 16.

detsembri 2014. a KÜ üldkoosoleku protokolli kohaselt valiti sellel koosolekul KÜ juhatuse

liikmed. Hilisemat üldkoosoleku otsust, millega juhatuse liikmed oleks valitud või nende

ametiaega oleks pikendatud enne vaidlusalust 27. oktoobri 2017. a üldkoosolekut, kohtule

esitatud ei ole. Seega lõppes juhatuse liikmete ametiaeg 16. detsembril 2016. Seda kinnitab ka

äriregistris sisaldunud märkus ametiaja lõpu kohta, millel on iseenesest küll üksnes

informatiivne tähendus, kuid see näitab, et äriregistrile ei olnud esitatud otsust juhatuse liikmete

valimise või nende ametiaja pikendamise kohta pärast 16. detsembri 2014. a üldkoosoleku

otsust. Kuivõrd 16. detsembri 2014. a üldkoosoleku otsusega valitud juhatuse ametiaeg oli

vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise ajaks nagunii möödunud, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks analüüsida avaldaja väiteid 16. detsembri 2014. a üldkoosoleku otsuse kehtivuse

kohta.

Ringkonnakohus nõustub aga maakohtuga, et juhatuse liikmete ametiaja möödumine ei

mõjuta vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste kehtivust. Iseenesest sai küll MTÜS § 20 lg 1 alusel

üldkoosoleku kokku kutsuda eelkõige KÜ juhatus. Samas ei ole olukorras, kus kõigi juhatuse

liikmete ametiaeg on möödunud, endiste juhatuse liikmete poolt üldkoosoleku kokkukutsumine

oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. MTÜS § 20 lg 1 eesmärgiks ei ole see,

et juhatuse liikmete ametiaja möödumine tooks kaasa võimatuse üldkoosolek kokku kutsuda.

Vastupidi, sellises olukorras on eriti vaja üldkoosolek kokku kutsuda, et valida juhatus ja tagada

korteriühistu jätkuv toimimine. On mõistlik, et sellises olukorras kutsub üldkoosoleku kokku

endine juhatus, kelle ametiaeg on viimasena möödunud.

Ringkonnakohus leiab, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole ka see, et

juhatuse liikmete asemel saatis üldkoosoleku kutse e-kirjaga välja ning postitas teadetetahvlile

maja haldusjuht. KÜ haldusjuht saatis 11. oktoobril 2017 KÜ liikmetele e-kirja, milles

informeeris, et KÜ üldkoosolek toimub 26. oktoobril 2017. Haldusjuht lähtus KÜ liikmetele

teate edastamisel (endise) juhatuse 20. septembri 2017 koosoleku protokollilisest otsusest ega

otsustanud üldkoosolekut kokku kutsuda omal initsiatiivil. Haldusjuht selgitas viidatud e-kirjas,

et üldkoosoleku kutse on koostatud KÜ juhatuse 20. septembri 2017 protokollilise otsuse

kohaselt (tl 7). KÜ liikmetele saadetud e-kirjale oli manusena lisatud juhatuse koosoleku

protokoll (tl 72-74), mille p 5 kohaselt otsustas juhatus pidada üldkoosoleku 26. oktoobril 2017

kell 18.00. Üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluline, et otsuse selleks võtaksid vastu selleks

õigustatud isikud. See, kes füüsiliselt saadab välja kutsed või kinnitab need teadetetahvlile, ei

ole oluline. Seega kutsus üldkoosoleku kokku (endine) juhatus, mitte haldusjuht.

8 (9)

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja käsitus, nagu peaks juhatuse koosolek vastama

üldkoosolekule sätestatud nõuetele, ei ole põhjendatud. MTÜS § 29, mis reguleerib juhatuse

otsuse tegemist, selliseid nõudeid ette ei näe.

Järgmisena käsitleb ringkonnakohus avaldaja taotlust üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei saa MTÜS § 24 lg 3 teise lause

kohaselt nõuda üldkoosoleku otsuste nr 3, 4, 5, 6, 9 kehtetuks tunnistamist, kuna avaldaja ei

lasknud protokollida oma vastuväiteid neile otsustele. Poolte seisukohtadest ja üldkoosoleku

protokollist nähtub, et avaldaja saabus üldkoosolekule kolmanda otsuse tegemise ajaks. Seega

alates sellest ajast osales ta üldkoosolekul. Selleks, et avaldajal oleks õigus nõuda nende otsuste

kehtetuks tunnistamist, pidanuks ta laskma üldkoosolekul protokollida enda vastuväited

vastuvõetud otsustele.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et seadusest tulenevalt tuli tema üldkoosolekul

esitatud vastuväited kanda üldkoosoleku protokolli. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt kantakse

protokolli üldkoosoleku otsusega eriarvamusele jäänud liikme eriarvamuse sisu üksnes tema

nõudel. Ka MTÜS § 24 lg 3 kohaselt on nõutav, et ühingu liige laseks kanda oma vastuväite

protokolli. Seega ei kanta protokolli kõiki üldkoosolekul esitatud vastuväiteid, vaid selleks, et

vastuväide protokolli kantaks, peab liige seda nõudma. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et

avaldaja oleks otsustele vastuväiteid esitanud ja need protokollida lasknud. Seda, et avaldaja

oleks nõudnud oma vastuväidete protokollimist, ei ole ta ka ise maakohtule esitatud avalduses

ega ka määruskaebuses väitnud. Avaldaja on üksnes väitnud, et ta esitas üldkoosolekul

vastuväiteid ja palus protokollida selle, et ta hääletas vastu (nt avaldaja 12. märtsi 2019. a

menetlusdokument). Nagu eespool märgitud, siis MTÜS § 24 lg 3 kohaselt on üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise eelduseks asjaolu, et üldkoosolekul osalenud

KÜ liige laseks kanda protokolli enda vastuväite. Lisaks peab ta eriarvamusele alla kirjutama.

Ainuüksi otsuse eelnõu vastu hääletamine või vastuväidete esitamine neid protokolli kandmata

ei anna alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt ka Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14). Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga ka selles, et tema enne

üldkoosoleku toimumist saadetud e-kirja saaks käsitada vastuväitena otsustele. Seadusest

tuleneb selgelt, et vastuväited tuleb esitada üldkoosolekul ja need tuleb lasta protokollida.

Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd avaldaja jõudis üldkoosolekule alles kolmanda otsuse

vastuvõtmise ajaks, siis ei saa teda lugeda eelnenud otsuste tegemisel osalenuks. Seetõttu on

avaldajal iseenesest MTÜS § 24 lg 3 alusel õigus nõuda üldkoosoleku otsuse 2 kehtetuks

tunnistamist. Selle otsusega kinnitati KÜ 2016. a majandusaasta aruanne. MTÜS § 24 lg 1

kohaselt saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku

otsuse.

Avaldaja on esmalt väitnud seda, et talle ei esitatud majandusaasta aruannet enne

üldkoosolekut tutvumiseks. Maakohus tuvastas, et Kinnisvaraekspert Haldus OÜ haldusjuht

YY saatis 28. veebruaril 2017 ühistu liikmetele (s.h avaldajale) e-kirja, millele oli lisatud

majandusaasta aruanne. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Nimetatud e-kiri on

kohtule esitatud puudutatud isiku vastuse lisana 4 ning sellest nähtub selgelt, et KÜ liikmetele

saadeti majandusaasta aruanne. Avaldaja väited selle kohta, et KÜ liikmetele saadetud

majandusaasta aruanne oli revidendi poolt kinnitamata, ei ole asjakohased, kuivõrd

majandusaasta aruande kinnitas MTÜS § 36 lg 3 kohaselt KÜ üldkoosolek.

Samas on avaldaja vastuoluliselt väitnud, et majandusaasta aruannet kontrollinud revidenti ei

olnud üldkoosolek valinud. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas tõi see tema arvates kaasa

majandusaasta aruande kinnitamise vastuolu seaduse või KÜ põhikirjaga. MTÜS § 36 lg 2

kohaselt peab majandusaasta aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni

arvamuse üksnes juhul, kui KÜ-l on audiitor või revisjonikomisjon. Kui eeldada avaldaja väite

9 (9)

õigsust, et KÜ üldkoosolek ei olnud revidenti valinud, siis ei olnud ka seadusest tulenevat

kohustust revidendi aruannet majandusaasta aruandele lisada.

Avaldaja on tuginenud ka sellele, et majandusaasta aruanne oli koostatud valedest alustest

lähtuvalt, mis on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-16-100113. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et viidatud tsiviilasjas tehtud otsus jõustus 13. juunil 2018, mistõttu 2016. a majandusaasta

aruande koostamisel ja kinnitamisel ei olnud võimalik sellest lähtuda. Ringkonnakohus ei

nõustu ka määruskaebuses toodud avaldaja käsitusega, nagu mõjutaks 2016. a majanduskava

kinnitamine või kinnitamata jätmine kuidagi 2016. a majandusaasta aruande kehtivust. Seadus

ei seo majandusaasta aruande kinnitamist majanduskava vastuvõtmisega.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et ei esine MTÜS § 24 lg-s 3 sätestatud

aluseid KÜ üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ka menetluskulude

jaotamisel. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse

alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei

tulene teisiti. TsMS § 613 lg 1 p 4 kohaselt menetletakse korteriühistu üldkoosoleku otsuse

vaidlustamist üksnes avalduse alusel. Kuna avaldus jäi rahuldamata, jättis maakohus

menetluskulud õigesti avaldaja kanda.

Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.

Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt

eemal olevat kohtukoosseisu liiget Ande Tänavat Kaija Kaijanen.

TsMS § 696 lg 3 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Kaija Kaijanen