2-19-111721/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-111721

Tsiviilasi

Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ hagi

Adair OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 7. veebruari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Adair OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ

(registrikood 14233883), seaduslik esindaja LP

Kostja Adair OÜ (registrikood 14177512), seaduslik

esindaja LT

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Harju Maakohtu 7. veebruari 2020. a otsuse peale esitatud Adair OÜ

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Adair OÜ kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ (hageja) esitas 24. aprillil 2019 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Adair OÜ-lt (kostja) 836,92 euro saamiseks.

Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas 28. mai 2019. a

määrusega hagejat hagi esitama.

2 (5)

2. Hageja esitas 18. juunil 2019 maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks

välja põhivõla 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 20,35 eurot ja seadusjärgse viivise

alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled advokatuuriseaduse (AdvS) kohaselt suulise

kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks. Kostja palus 3. jaanuaril 2019 hagejal analüüsida

kostja ja tema üürileandja vahelist üürivaidlust. Hageja analüüsis kostja edastatud dokumente,

andis kostjale suulist konsultatsiooni ja koostas kostjale dokumendi (kirja üürileandja

omanikule). Kokku osutas hageja kostjale õigusabi ca 8,5 tundi. Hageja teatas 7. jaanuari 2019

e-kirjas kostjale, et hageja tunnihind on 150 eurot ning edastas kostjale töö kokkuvõtte ja

ettepaneku tasumiseks. Kostja viidatud e-kirjale vastuväiteid ei esitanud, mistõttu hageja esitas

2. veebruaril 2019 kostjale käibemaksuga arve nr 023-01-19 summas 720 eurot. Kostja arvet ei

tasunud ega reageerinud hageja 12. märtsi 2019 sellekohasele meeldetuletusele.

Hageja osutab õigusteenust kutsetegevusena ega ole lubanud kostjale tasuta teenuse osutamist.

Hageja vähendas kohtuväliselt kostja poolt teenuse eest maksmisele kuuluvat summat 1075

eurolt 600 euroni, millele lisandub käibemaks. Hageja nõutud tasu on mõistlik. Arvestades

hageja töötundide arvu on hageja tunnihind 70,60 eurot ca kaks korda turuhinnast odavam.

Hageja

on

vastavalt

advokatuuriseadusele

ja

käsunduslepingule

oma

kohustused

nõuetekohaselt täitnud.

Kostja vastus

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja

vastuse

kohaselt

pöördus

ta

üürivaidlusega

seoses

Advokaadibüroo

PricewaterhouseCoopers Legal OÜ (PwC) poole, kes ei saanud huvide konflikti tõttu teda

esindada. Kostjale soovitati hageja juures töötavat advokaat LP (advokaat). PwC edastas kostja

dokumendid 3. jaanuaril 2019 hagejale.

Kostja ei sõlminud hagejaga teenuse osutamiseks kliendilepingut ega aktsepteerinud hageja

hinnakirja. Hageja ei teavitanud kostjat teenuse osutamise tingimustest ega hinnast. Samuti ei

teavitanud advokaat, et PwC edastatud materjalidega tutvumine toimub tunnitasu põhimõttel.

Kostja sai advokaadi 7. jaanuari 2019. a e-kirjast esmakordselt teada tunnitasu suuruse ja

ülevaate väidetavalt osutatud õigusteenusele kulunud ajast ning hinnapakkumise üürileandja

omanikule (välisriigi äriühingule) kirja koostamisele. Kostja teavitas telefoni teel koheselt

hagejat sellest, et ei aktsepteeri esitatud tasu nõuet, kuna see ei vasta kokkuleppele ega kostja

huvidele. Hageja tunnistas, et pooled ei olnud sellises tasus kokku leppinud ja esitas

1. veebruaril 2019 kostjale uue hinnapakkumise. Enne kui kostja hagejale vastata jõudis, saatis

hageja 2. veebruaril 2019 arve.

Kostja üürileandja omanikule kirja koostamist ei soovinud, kuid sellele vaatamata edastas

hageja kostjale 10. jaanuaril 2019 kirja projekti. Kuna kostja huvi oli algatada üürileandja vastu

kohtuvaidlus, ei olnud hageja koostatud kiri kostjale vajalik. Samuti ei olnud vajalik

hagimaterjalidega tutvumine, sest advokaat teatas kostjale 1. veebruaril 2019, et ei saa teda

kohtus esindada.

Esimese astme kohtu otsus

4. Harju Maakohus rahuldas 7. veebruari 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 57,26 eurot ja põhinõudelt

alates kohtuotsuse tegemisest kuni selle täitmiseni seadusjärgse viivise. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 175

eurot.

Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

3 (5)

 kostja pöördus 3. jaanuaril 2019 hageja poole õigusabi saamiseks seoses üürivaidlusega;

 hageja analüüsis kostja dokumente ja koostas inglise keelse kirja üürileandja omanikule;

 hageja esitas 2. veebruaril 2019 kostjale käibemaksuga arve osutatud teenuse eest

summas 720 eurot ja maksetähtajaga 9. veebruar 2019;

 kostja on arve kätte saanud ega ole arvele kirjalikke vastuväiteid enne maksekäsu

kiirmenetlust esitanud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled on sõlminud kliendilepingu AdvS § 55 lg 3 mõttes

(maakohtu otsuses ekslikult viidatud §-le 5), millised olid selle lepingu tingimused ja kas hageja

on täitnud kostja käsundi nõuetekohaselt.

Maakohus leidis, et hageja seletuse, e-kirjade ja telefonikõnede eristusega on tõendatud suulise

käsunduslepingu sõlmimine ja selle täitmine (VÕS § 619). Vaidlust ei ole, et kostja

dokumendid seoses üürivaidlusega edastati teisest advokaadibüroost hagejale 3. jaanuaril 2019

ja et pooled arutasid telefoni teel edasisi toiminguid. Hageja seletuse järgi soovis kostja, et

hageja analüüsiks kostja kui üürniku õiguslikku olukorda ja koostaks kirja kostja üürileandja

omanikule JS-le. Hageja 7. jaanuari 2019. a e-kirjaga on tõendatud, et hageja teavitas kostjat

kohalduvast tunnitasust, tehtud töö mahust ja üürileandja omanikule kirja koostamise tasust.

10. jaanuaril 2019 edastas hageja kostjale üürileandja omanikule koostatud kirja projekti.

Kostja möönis kohtuistungil, et ta soovis selle kirja koostamist ja et isiku nime, kellele kiri

koostada, sai advokaat tema käest.

Maakohtu hinnangul ei tõendanud kostja, et soovis hagejalt koheselt hagi koostamist. Kostja ei

ole hageja 7. jaanuari 2019. a e-kirjale vastanud ega teavitanud, et tema tahe ei olnud

materjalide analüüs ega kirja projekti koostamine, vaid käsundi sisu oli üksnes hagi koostamine.

Samuti ei ole kostja hagejat teavitanud, et on väidetavalt selle teenuse saanud teiselt

advokaadibüroolt. Kostja sellekohased suulised vastuväited hagejale on tõendamata (TsMS §

230 lg 1).

Maakohtu arvates ei olnud kostjal põhjust eeldada, et hageja osutab kutsetegevuse raames

õigusteenust tasuta (VÕS § 627 lg-d 1 ja 2, AdvS § 40 lg 1). Mh pidi kostja arvestama, et

advokaat peab õigusteenuse osutamiseks tema käsutusse antud dokumendid läbi töötama ja

andma neile õigusliku hinnangu. Advokaat ei saa lähtuda teise advokaadibüroo analüüsist.

Samas leidis maakohus, et tasus kokkuleppimine ei ole tõendamist leidnud. Maakohus lähtus

VÕS § 627 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kostjal tasuda hagejale osutatud käsundi täitmise eest

mõistlik tasu. Tasu maksmisest keeldumiseks alust ei ole (VÕS § 111 lg-d 1 ja 3). Hageja tasu

on mõistlik ja põhjendatud, kuna üldiselt teadaolevalt jääb tunnitasu 70,60 (lisandub

käibemaks) oluliselt alla vandeadvokaatide tunnitasule, mis on Tallinnas keskmiselt 150–200

eurot. Hagejal kulus käsundi täitmiseks 8,5 tundi. Asjaolu, et kostja hiljem soovis ka hagi

koostamist ja hagejal seda koostada võimalik ei olnud, ei saa olla aluseks hageja tehtud töö eest

tasumata jätmiseks. Samuti ei saa tasu maksmisest keeldumise aluseks olla asjaolu, et hageja

tehtud töö ei andnud kostjale nn lisaväärtust. Advokaat ei saa tagada kliendile kindla tulemuse

saavutamist. Kostja sai hageja arve kätte ja vaidlustas selle alles maksekäsu kiirmenetluses.

Põhinõudelt kuulus väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja uue dokumentaalse tõendi

(LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i ja Adair OÜ vahel 24. jaanuaril 2019 sõlmitud

kliendilepingu).

Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus valesti, et poolte vahel sõlmiti

käsundusleping kostja üürivaidlusega seonduvate materjalide läbitöötamiseks ja üürileandja

omanikule kirja koostamiseks. Kostja ei ole andud hagejale käsundit materjalide

4 (5)

läbitöötamiseks. Pooled ei leppinud kokku teenuse tingimustes. Kostja üürivaidlusega seoses

edastati materjalid hagejale 3. jaanuaril 2019 teisest advokaadibüroost. Hageja teavitas kostjat

tunnitasust, tehtud töö mahust ja üürileandjale kirja koostamise tasust 7. jaanuaril 2019. Seega

enne teavitamist oli hageja väidetavalt kulutanud materjalide läbitöötamisele aega 4,5 tundi.

Seejuures oli hagejale edastatud teisest advokaadibüroost materjalid, et viimane hindaks, kas ta

on valmis kostjat selles vaidluses esindama. Mitte ükski tõend ei kinnita kostja poolt üürileandja

omanikule kirja koostamiseks nõusoleku andmist. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kostja

möönis kohtuistungil, et soovis viidatud kirja koostamist.

Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited, et hageja keeldus põhjendamatult teenuse

osutamisest. Üürileandja tõstis kostja 2018. a detsembris omavoliliselt üüripinnalt välja. Seega

oli kostjal vaja eelkõige nõustamist ja esindust suhetes üürileandjaga. Üürileandja omanikule

kirja koostamine oli n-ö kõrvalteema. Hageja teavitas kostjat alles 18. jaanuaril 2019 (s.o peale

materjalide läbitöötamist ja kirja projekti koostamist), et ta läheb puhkusele ning ta ei saa

seetõttu kostjat edaspidi enam esindada. Istungil selgitas hageja, et keeldus edasisest

nõustamisest, kuna tema töögraafik ei võimaldanud seda. Advokaat ei tohi võtta ülesannet

vastu, kui tema töökoormus seda ei võimalda. Seega rikkus hageja kutse-eetikat (advokatuuri

eetikakoodeks § 12 lg 4). Kostjale ei ole hageja töö andnud mingit lisaväärtust, kuna hageja ei

olnud valmis kostjat vaidluses üürileandjaga esindama. Kostja pidi selleks sõlmima lepingu

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-iga. Kostja keeldus õigustatult arve tasumisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus

leiab,

et

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1

keelduda

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb

kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 720 eurot, millele lisandus hagi esitamise aja

seisuga sissenõutavaks muutunud ja sellele järgneva aasta eest arvestatav viivis TsMS § 133

tähenduses kokku 77,95 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot ega põhinõue koos

viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Kohtupraktikas on leitud, et eeltoodust hoolimata peab

ringkonnakohus võtma apellatsioonkaebuse menetlusse, kui menetlusosaline vaidlustab

apellatsioonkaebuses ka menetluskulude jaotust ja täidetud on TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud

eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (vt Riigikohtu

10. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p-d 17 ja 18).

Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korra ja tähtaja, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 2¹

tähenduses. Maakohtu kindlaksmääratud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistetud

menetluskulude summa ei ületa 200 eurot.

9. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda

maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Kostja sisuliselt kordab oma varasemas

menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust

küljest. Maakohus on kostja õiguslikku tähtsust omavaid väiteid otsuses piisava põhjalikkusega

käsitlenud. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et poolte vahel sõlmiti käsundusleping

5 (5)

õigusteenuse osutamiseks, mille sisuks oli nõustamine ja kirja koostamine. Mh hindas

maakohus kostja väidet, et kostja soovis koheselt hagi koostamist, ning leidis, et selline kostja

väide on tõendamata. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja väide, et hageja keeldus

põhjendamatult teenuse osutamisest. Maakohus tegi kostja kohtuistungil antud selgitusest

koosmõjus asjas esitatud tõenditega põhjendatult järelduse, et hageja täitis käsundist tulenevad

kohustused nõuetekohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei saanud eeldada,

et hageja osutab talle advokaadi kutsetegevusena õigusteenust tasuta (AdvS § 40 lg 1, VÕS §

627 lg-d 1 ja 2). Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks.

Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei

ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või

menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi.

11. Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna kostja esitas

apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada. TsMS § 638 lg

10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Vahur-Peeter Liin, Vallo Kariler