1-09-9761/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-9761

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19 märts Jõgeva 2010 a kohtumaja (istung 15.03.2010.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-9761 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Katrin Lindpere Taotlus

H.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu H.Z

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood ; xxx RESOLUTSIOON

Jätta H.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

H.Z on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.10.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-9761

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ja kar on KarS § 64 lg 1 istuseks alusel mõistetud 8 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu .12.2001 .a otsusega mõistetud karistuse

2 (3)

ärakandmata osa, mis on

26 päeva vangistust vangistust, võrra ning

1 aasta 2 kuud

liitkaristuseks mõisteti

23 päeva

1 aasta 10 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 17.06.2009.a ja lõpeb Võimalus koos 10.05.2011 . .a

elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval

03.02.2010 esitas 16.12 .a. H.Z .2009.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 05.02.2010.a edastas Tartu

Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 15.03.2010 seisuga on .a H.Z-i kandmata karistusaeg 1 aasta 1 u 25 p vangistust. ku äeva

H.Z on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral:

1) 13.12.2001.a Tartu Maakohtu poolt K

Kr § 139 lg 2 p 2, 3, § 140 lg 1, § 2101 lg 2 p 1 ja § 2102 lg 2 p 1, 3 järgi 5 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta H.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna on varem antud H.Z-ile korduvalt võimalusi kanda karistusi vabaduses. Talle on mõistetud tingimisi karistus 2001. a.

Nimetatud karistus on pööratud täitmisele, kuna isik ei tulnud toime kohustuste täitmisega. Katseajal on ta sooritanud uusi kuritegusid, millest võib teha järeldusi, et varem tema suhtes kasuta on korduvalt karistatud tud meetmed ei ole täitnud oma eesmärki. H.Z narkootikumide tarvitamise eest. Katseajal on tal olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega. Positiivne on see, et H.Z on karistuse kandmise ajal osalenud programmides, kuid teda on karistatud vanglas distsiplinaarkorras. H.Z ise arvas, et teda võiks enne tähtaega vabastada. Ta on osalenud erinevates programmides ning on saanud vangistuse ajal järele mõelda tehtu üle. Ta saab aru, millised on tema probleemid ning soovib nendega tegeleda ka vabaduses. Tal on ettekujutus tingimustest, mis kaasnevad vabastamisel ja ta on valmis neid täitma.

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus

1 p 1 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ing isik nõustub

n KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. on temale H.Z mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.

H.Z on varem kriminaalkorras karistatud, ta oli vabastatud tingimisi karistuse kandmisest, kuid ei täitnud kehtestatud nõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Vaatamata sellel pidas kohus võimalikuks vabastada ta tingimisi enne tähtaega, kuid ka siis ei suutnud H.Z täita käitumiskontrolli, mistõttu taaskord pööras kohus vangistuse kandmata osa suhtumist talle pandud kohustuste täitmisse täitmisele. H.Z-i iseloomustab kohtu arvates ka see, et peale selle, kui karistus oli pööratud täitmisele ja määratud aeg, millal ta peab ilmuma vanglasse, süüdimõistetu seda ei teinud, vaid tema suhtes

3 (3)

tuli kohaldada sundtoomist. Vahepealsel perioodil jõudis ta toime panna veel ka täiendava kuriteo, mille eest talle mõisteti uus karistus.

On küll positiivne, et vangistuse ajal on H.Z väidetavalt tegelenud eneseanalüüsiga ja osalenud väga mitmetes programmides ning loodetavasti on nendest abi H.Z-i kohandumisel õiguskuuleka eluga. Samas ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et vangistuse ajal on ta jätkuvalt rikkunud kehtestud reegleid ja hetkel omab ta ühe kustumata distsiplinaarkaristuse. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et käesolevalt puudub alus H.Z-i vangistusest vabastamiseks enne tähtaega.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, § 432.

Kohtunik