2-18-17224/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

16.03.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-17224

Kohtuasi

XX (X) hagi FanFan OÜ ja YY vastu

omandiõiguse tunnustamiseks ja 50 000 euro

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

26.11.2019

määrus

hagi

läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja I FanFan OÜ (registrikood 12917146)

Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaadi

abi Henrik Kirsimäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.11.2019 määrus ja saata asi Harju Maakohtule tagasi

menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Määruse peale ei saa Riigikohtule kaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas Harju Maakohtule 14.11.2018 FanFan OÜ (kostja I) ja YY (kostja II)

vastu hagi, milles palus tunnustada, et Tallinnas Linnamäe tee 57 asuv lillekiosk kuulub

hagejale, keelata kostjatel selles ebaseaduslik tegevus ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja

50 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Hageja ja kostja II elasid koos perekonnana ja ühise majapidamisega (abieluvälises kooselus)

2014. aasta novembrist kuni 06.01.2018. Kooselu jooksul ehitasid hageja ja kostja II Tallinnas

Linnamäe tee 57 asuva lillekioski, et selle majandamisest ühiselt tulu saada. Praegu kasutab

kostjaga II sõlmitud üürilepingu alusel lillekioskit kostja I, mille juhatuse liige ja ainuosanik on

kostja II. Pärast kooselu lõppemist jäi lillekiosk kostjate valdusesse ning kostja II teatas

hagejale, et ta ei hüvita hagejale lillekioski ehitamisega seotud kulusid. Hageja kandis

lillekioski ehitamisega seoses kulusid vähemalt 103 000 euro ulatuses. Lisaks ei ole hageja

pärast 2017. aastat lillekioski majandamisest üüri- ega müügitulu saanud. Lillekioski

kasutamisega seonduv dokumentatsioon on kostja I valduses.

2. Maakohus jättis 20.11.2018 hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel

käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, n.o hagi eseme ja aluseks olevate

asjaolude täpsustamiseks, sh selgitamiseks, millise kostjate ebaseadusliku tegevuse keelamist

hageja taotleb, kas hageja soovib võla väljamõistmist kostjatelt solidaarselt või kindlate

osadena, kuidas tekkis hagejal omandiõigus lillekioskile, kostjate vastu esitatud rahalise nõude

kujunemist, ühes viidetega asjakohastele tõenditele.

3. Hageja esitas 28.11.2018 täpsustatud nõuete ja selgitustega menetlusdokumendi, milles

avaldas, et lillekiosk on hageja oma, kuna ta tellis selle ehituse ja kandis sellega seotud kulud.

Hageja palus tunnustada enda omandiõigust lillekioskile, keelata kostjatel lillekioski

kasutamine ja mõista neilt solidaarselt hageja kasuks välja 50 000 eurot, s.o pool lillekioski

ehitamise kuludest. Oma väidete tõendamiseks viitas hageja hagiavalduse lisadele.

4. Maakohus keeldus 03.12.2018 TsMS § § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagi

menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Hageja esitas maakohtu

määrusele kaebuse.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ja tühistas 02.05.2019 maakohtu

määruse ning saatis asja tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul oli hagi menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik. Hageja

täpsustas hagi ja kui maakohtu arvates arvates ei täpsustanud hageja hagieset (kõiki nõudeid)

ja hagi aluseks olevaid asjaolusid piisavalt, saanuks maakohus määrata hagejale TsMS § 3401

lg 1 alusel uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ühes kohtupoolsete selgitustega, või

korraldada hageja nõuete väljaselgitamiseks eelistungi. Vormipuuduse tõttu ei olnud maakohtul

alust hagi menetlusse võtmisest keelduda.

6. Pärast hagi korduvat käiguta jätmist 23.05.2019 ja hageja esitatud dokumendi kättesaamist

võttis maakohus 27.06.2019 hageja nõude kioski omandiõiguse tunnustamiseks ja võlgnevuse

väljamõistmiseks menetlusse. Samal kuupäeval keeldus maakohus hageja ebaseadusliku

tegevuse keelamise nõude menetlusse võtmisest.

7. Kostjad esitasid 25.07.2019 vastuse hagile, milles palusid kohut kohustada hagejat esitama

hagi nõuetele vastav hagiavalduse terviktekst: kostjatel ei olnud võimalik omandiõiguse

nõudele sisulisi vastuväiteid esitada, kuna hageja ei toonud välja neid hagi aluseid, millest

nähtuks tema õigus lillekioski omandile, rahaline nõue ei olnud tõendatud ja arusaamatuks jäi,

kuidas kujunes hagis toodud rahaline nõue ning miks vastutavad kostjad selle eest solidaarselt.

8. 30.07.2019 aadressidele XXX ja YYY saadetud e-kirjades palus kohus hagejal esitada

hagiavalduse tervikteksti ja seisukoht kostjate vastuse osas hiljemalt 09.08.2019. Samadele

aadressidele saatis kohus 30.08.2019 korduva palve esitada hagiavalduse terviktekst ja

seisukoht kostjate vastuse osas 10 päeva jooksul kirja kättesaamisest.

9. Hageja esitas 03.09.2019 seisukoha kostjate vastuse osas, hagiavalduse tervikteksti hageja ei

esitanud. Hageja avaldas, et ta on piisavalt põhistanud hagis toodud asjaolusid. Kostjate väited

olid paljasõnalised.

10. Maakohus andis 17.09.2019 e-kirjaga uue tähtaja (seitse päeva kirja kättesaamisest)

hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. E-kiri saadeti aadressidele XXX ja YYY. 26.09.2019

edastas maakohus korduvalt 17.09.2019 e-kirja aadressile YYY ja avaldas, et loeb kirja

kättetoimetatuks vastavalt TsMS §-le 3141 alates 01.10.2019.

11. Maakohus saatis 07.11.2019 aadressidele YYY, XXX ja HHH e-kirja, milles selgitas, et

hageja on esitanud kostjate vastu omandiõiguse saamise ja võlgnevuse väljamõistmise nõude.

Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-st 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes

õigusliku aluseta tema asja valdab. Viidatud sätte kohaldamiseks peab hageja väitma ja

tõendama, et ta on asja omanik ning kostja valdab asja ebaseaduslikult. Seega tuli hagejal

selgitada ja tõendada, missugustel asjaoludel tekkis hageja omand kioskile. Veel selgitas kohus,

et hagejal tuleb iga tõendi puhul välja tuua, missugust asjaolu ta konkreetse tõendiga tõendada

soovib ja missugusest tõendi osas see ilmneb. Rahalise nõude osas tuli hagejal välja tuua

asjaolud, millest tulenevalt on kostjatel tekkinud hageja ees solidaarne võlgnevus.

Arusaamatuks jäi, kas hagejal oli kostjatega lepinguline või lepinguväline suhe. Hagejal tuli

üheselt mõistetavalt välja tuua, kuidas kujunes kostjatelt väljamõistetava summa suurus.

Hagiavalduse terviktekst tuli hagejal esitada hiljemalt 22.11.2019.

Maakohtu määrus

12. Maakohus jättis hagi läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Praegusel juhul esines

TsMS § 423 lg 2 p-st 2 tulenev alus hagi läbivaatamata jätmiseks.

Hageja ei toonud kohtu ette täiendavaid selgitusi ega asjaolusid, mis põhistavad hageja nõuete

kujunemist ja perspektiivikust. Hageja esitas kostjate vastu hagi omandiõiguse tunnustamise ja

võlgnevuse väljamõistmiseks. AÕS § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes

õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja ei toonud kohtu ette, millistel asjaoludel on tekkinud

hageja omand Linnamäe 57, Tallinn asuvale lillekioskile. Samuti ei esitanud hageja vastavalt

kohtu 07.11.2019 e-kirjas märgitule kohtule selgitusi võlanõude kujunemise kohta, sh millistel

asjaoludel on võlgnevus mõlema kostja osas tekkinud, miks on kostjad solidaarvõlgnikud,

kuidas on kujunenud haginõude summa. Olukorras, kus hageja ei ole üheselt mõistetavalt välja

toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega selgitanud esitatud nõuete kujunemist, ei ole hagiga

hageja eesmärki võimalik saavutada. Seega tuleb esitatud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

läbivaatamata jätta.

TsMS § 168 lg 2 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus

13. Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada.

Hagejale jäi arusaamatuks maakohtu seisukoht vajadusest hagi nõudeid pidevalt muuta.

Õigussuhe oli lihtne: laenati raha, ehitati lillekiosk ja seda kasutavad õigusliku aluseta kostjad.

Kohtu 17.09.2019 ja 07.11.2019 e-kirjadest sai hageja teadlikuks alles 05.12.2019. Tal ei olnud

ühtegi e-posti aadressi. Kohtumääruses märgitud e-posti aadress XXX oli mingi automaatselt

e-keskkonna loodud e-posti aadress, mida hageja ei kasutanud ja e-posti aadress YYY ei

kuulunud hagejale. Kohtul oli hageja telefoninumber.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastaspoolele seisukoha andmiseks.

15. Kostjate hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusdokumentide kättetoimetamise nõudeid

ja hageja on kõik kohtu dokumendid kätte saanud. Määruskaebus ei olnud põhjendatud ja tuli

jätta rahuldamata.

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata, tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.

Määruskaebus tuleb rahuldada.

Vaidlustatud maakohtu määrusest nähtuvalt jättis maakohus pärast hagi menetlusse võtmist

selle läbivaatamata põhjusel, et hageja ei ole kohtu ette toonud täiendavaid selgitusi ja

asjaolusid, mis põhistaksid hageja nõude kujunemist ja perspektiivikust. Nimelt palus

maakohus korduvalt pärast hagi menetlusse võtmist hagejal esitada hagi terviktekst, mida

hageja ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi tervikteksti kohtule esitamata jätmine

selline asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta hagi läbivaatamata (vt ka TsMS §-s 423 nimetatud

aluseid).

Ringkonnakohus on juba samas asjas 02.05.2019 tehtud määruses, milles lahendas

määruskaebust hagi menetlusse võtmata jätmise kohta, leidnud, et hageja esile toodud asjaolud

on piisavad, et võimaldada asja menetleda. Hageja avaldas, et tema ja kostja II elasid alates

2014. aasta septembrist vabaabielu ja omasid ühist majapidamist. Nad tegutsesid ühise

eesmärgi nimel rajada lillekiosk ja seda majandada (sh saada ühiselt vilju). Hageja selgitas, et

tema hinnangul kuulub lillekiosk temale, sest just hageja tellis selle ehituse ja kandis ehitusega

seonduvad kulud. Kostjad kasutasid kioskit tema vastava loata. Hageja kandis kioski ehitusega

seonduvalt kulutusi 103 287 eurot ja nõudis kostjatelt ainult 50 000 eurot, s.o ligi poolt

reaalsetest kuludest. Kas nendel asjaoludel on võimalik hagi rahuldada, peab selguma asja

sisulise menetlemise käigus.

Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on maakohtul etteheiteid ka hageja nõuetele. Eelneva osas

selgitab ringkonnakohus, et just kohtu ülesanne on TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja

selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. See

tähendab, et kohus peab välja selgitama poolte esitatu sisu, menetluse eesmärgi ja mida

menetlusosaline tahab oma seisukohtade või taotlustega tegelikult saavutada. Seejuures saab

kohus täpsustada ebaselgeid nõudeid. Selleks võib kohus korraldada ka istungi, kus saab

vahetult menetlusosalistega arutada võimalikke vajakajäämisi.

Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et ta ei saanud e-posti aadressidele XXX ja YYY

saadetud kohtu kirju kätte, sest need ei kuulunud temale, märgib ringkonnakohus järgmist.

Vastavalt TsMS § 3141 lg-tele 1 ja 2 võib kohus saata menetlusdokumendid mh aadressidele,

mille kaudu on kohus varem menetlusdokumente edukalt kätte toimetanud või mille

menetlusdokumendi saaja on kohtule avaldanud samas kohtumenetluses. Hageja on korduvalt

kohtule avaldanud enda e-posti aadressina XXX (vt nt tlk 37, 54, 98). Samuti on hageja kohtuga

suhelnud e-posti aadressi YYY kaudu (vt nt 61). Hageja peab ise hoolitsema selle eest, et esitab

kohtule õiged sidevahendite andmed (vt ka TsMS § 338 lg 1 p 1). Kohtule ebaõigete

sidevahendite andmete (sh ebaõigete e-posti aadresside) esitamine võib olla käsitletav

menetlusosalise pahauskse käitumisena (vt ka TsMS § 200).

Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing