2-19-18086/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-18086 Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2020. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Kohtuasi

XX hagi Osaühingu Aktiva Finants vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/134 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 3. detsembri 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. detsembri 2019. a määrus ning saata asi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Jätta XX 6. ja 11. veebruaril 2020 esitatud menetlusdokumendid koos tõenditega vastu võtmata ning eemaldada need toimikust.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Määrusele ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja põhjendused

1. 19. novembril 2019 esitas XX (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, millest saab järeldada, et avaldaja suhtes on algatatud täiteasi nr 025/2017/134 ning avaldaja peamiseks eesmärgiks on täitemenetluse lõpetamine, sest võlg on tasutud.

2. 20. novembri 2019 määrusega jättis maakohus avalduse käiguta, lugedes avalduse kaebuseks kohtutäituri otsusele, ja kohustas avaldajat tasuma RLS § 59 lg 10 alusel riigilõivu 15 eurot

7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

3. Avaldaja tasus 21. novembril 2019 riigilõivu 15 eurot.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus keeldus 3. detsembri 2019 määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel, sest maakohtu hinnangul on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus,

2(3) mis on sätestatud TMS § 218 lg-s 1. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks eelnevalt pöördunud kaebusega kohtutäituri poole. Kohus selgitas määruses, et täitemenetluse lõpetamiseks tuleb avaldajal pöörduda kohtutäituri poole, sest TMS § 50 lg 1 järgi on täitemenetluse lõpetamine kohtutäituri pädevuses. Lisaks selgitas maakohus, et juhul kui avaldaja leiab, et täitemenetluses täidetakse nõuet, mis on tema hinnangul rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, on võimalik tal esitada TMS § 221 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mis peab vastama sealjuures TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud nõuetele ning samuti tuleb tasuda hagi esitamisel seaduses sätestatud määras riigilõivu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas 17. detsembril 2019 määruskaebuse, millest on võimalik järeldada, et hageja palub tühistada Harju Maakohtu 3. detsembri 2019 määrus.

6. Maakohus jättis 29. jaanuaril 2020 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus keeldus avaldaja 19. novembri 2019 avalduse menetlusse võtmisest ennatlikult. Kolleegiumi hinnangul ei saa avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusena dokumendi sisust ja peamisest taotlusest nähtuvalt kohalduda TsMS § 371 lg 1 p 3. Kolleegium möönab, et maakohtule esitatud avaldus on vormistatud ebaselgelt ning selles on esitatud erinevaid taotlusi, on avaldusest siiski võimalik aru saada, et avaldaja eesmärgiks on täitemenetluse lõpetamine põhjusel, et tema hinnangul on sundtäitmisele esitatud nõue tasutud. Arvestades täitemenetluses kehtivat formaliseeritusse põhimõtet, mille järgi ei peaks kohtutäitur sundtäitmisele esitatud nõude kehtivust hindama, on eelduslikult võlgniku kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS § 221 lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (vt nt RKTKo 12.12.2012, 3-2-1-162-12, p 15). Kohtutäitur ei saa lahendada võlgniku ja sissenõudja vahelist materiaalõiguslikku vaidlust TMS § 48 lg-s 1 märgitud alustel täitemenetluse lõpetamise otsustamisel (vrdl nt RKTKo 12.03.2014, 3-2-1- 1-14, p 18).

9. Maakohus on jätnud avalduse 20. novembri 2019 määrusega küll käiguta, kuid selgitanud vaid riigilõivu tasumise kohustust ja sedagi RLS § 15 lg 10 alusel kui kaebuselt kohtutäituri otsusele. Arvestades, et esiletoodud asjaolude kohaselt on eelduslikult avaldaja kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS § 221 lg 1 järgne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuleb kolleegiumi hinnangul jätta avaldus veel kord käiguta ja anda avaldajale võimalus vormistada see vastavalt TsMS-i nõuetele, sh kontrollida tasutud riigilõivu asjakohasust. Alles pärast kohtu poolt selgitamiskohustuse nõuetekohast täitmist ja avaldajale avalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks antava täiendava tähtaja möödumist saab kohus võtta seisukoha avalduse menetlusse võtmise kohta.

10. Eeltoodud põhjendustel leiab kolleegium, et tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule avalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Ringkonnakohus ei võta asja juurde XX poolt 6. ja 11. veebruaril 2020 ringkonnakohtule

3(3) esitatud menetlusdokumente koos tõenditega, sest esitatud menetlusdokumendid ja tõendid on juba kohtutoimikus olemas (vt tl 1-48). Kuna korduvad menetlusdokumendid ja tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis neid ei tagastata, vaid eemaldatakse toimikust.

12. Seoses maakohtu määruste tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule, ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis.

13. Menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu