3-18-1914/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1914

Haldusasi

XX ja YY kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.07.2018

vastutusotsuse nr 13-7/00822-11 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – XX ja YY, esindaja advokaat Nikolai

Majerovitš

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.11.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 05.11.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-1914 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.04.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-18-1914

2(7)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 14.01.2016 korralduse alusel osaühing FISTEROL

(Fisterol OÜ) käibemaksu tasumise õigsust perioodil september kuni november 2015. MTA

leidis kontrollaktis, et Fisterol OÜ on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu BadaGeo OÜ,

Raamos Puit Trading OÜ ja Tekmil Group OÜ arvete alusel. Fisterol OÜ raamatupidaja CC

esitas 18.05.2016 kõnealuste perioodide käibedeklaratsioonide (KMD) parandused, mille järel

teavitas MTA 24.05.2016 äriühingut kontrollimenetluse lõpetamisest.

2. MTA kohustas 20.07.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00822-11 XX ja YY tasuma

solidaarselt Fisterol OÜ maksuvõlga 31 509,67 eurot.

Maksuvõlg koosneb maksustamisperioodide oktoober ja november 2015, aprill 2016 ning

juuni kuni august 2016 KMD-del deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest ning

nendelt arvestatud intressist (06.06.2016 intressinõue nr 13-3/88610, 04.06.2018 intressinõue

nr 13-3/97790). MTA-l puudub alus kahelda äriühingu KMD-del deklareeritud andmete

õigsuses.

OÜ-lt Fisterol ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, sest äriühingu majandustegevus lõppes

2016. a-l. Fisterol OÜ maksuvõlg on tekkinud XX ja YY poolse tasumiskohustuse rikkumise

tulemusel. Äriregistri andmetel olid XX ja YY OÜ Fisterol omanikud ja juhatuse liikmed

03.01.2008–22.08.2016, kuid osanike otsuse kohaselt olid nad juhatuse liikmed 19.12.2007–

19.08.2016. Sel ajal omasid mõlemad isikud kontrolli äriühingu majandustegevuse ja rahaliste

vahendite kasutamise üle. Kuigi 2016. a juuli ja augusti maksukohustuse deklareerimise ja

tasumise kohustuse tekkimise ajal ei olnud XX ja YY enam Fisterol OÜ juhatuse liikmed,

vastutavad nad ka nende perioodide maksukohustuse eest. 19.08.2016 võõrandasid nad

Fisterol OÜ osad kuritegeliku taustaga „firmamatja“ BB-ga seotud osaühingule Tilgad (OÜ

Tilgad). Fisterol OÜ pangakontolt on 2016. a-l välja viidud 70 854,74 eurot, mille kasutamise

otstarve on teadmata ja mille kohta puuduvad raamatupidamisdokumendid. 2016. a juulis ja

augustis on võõrandatud Fisterol OÜ-le kuuluvad sõidukid (sh kolm sõidukit XX-le), mille

eest ei ole pangakontole raha laekunud. Seega oleks Fisterol OÜ-l olnud maksukohustuste

tähtaegseks täitmiseks piisavalt vahendeid, kuid XX ja YY tegevus muutis äriühingu

maksejõuetuks ning selle tõttu ei olnud uuel juhatuse liikmel võimalik äriühingu

maksukohustust täita. Ka intressikohustus tekkis XX ja YY tegevuse tõttu.

XX süü vormiks on tahtlus. Ta oli Fisterol OÜ tegevjuht, sõlmis lepinguid, tegi

pangaülekandeid, kasutas äriühingu pangakaarti, esindas äriühingut maksumenetluses. Tal oli

pikaajaline ettevõtte juhtimise kogemus, mille tõttu saab temalt oodata kursis olekut nii

äriühingu kui ka juhatuse liikme kohustustega. Maksuhaldur alustas 14.01.2016 Fisterol OÜ

kontrollimenetlust. Pärast seda asus XX raha äriühingust välja viima ja äriühingu vara

võõrandama ning müüs äriühingu osad BB-ga seotud äriühingule. Puuduvad tõendid, et BBle

oleks üle antud mingit vara või rahalisi vahendeid Fisterol OÜ maksukohustuse täitmiseks.

Sellise tegevuse eesmärk oli hoiduda maksude tasumisest, mis saab oma olemuselt olla ainult

tahtlik.

YY süü vormiks on raske hooletus. Juhatuse liikmete vahel võib olla tööjaotus seoses

äriühingu igapäevase majandustegevusega, kuid see ei kehti juhatuse liikme seadusest

tulenevate ülesannete suhtes. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust

3-18-1914

3(7)

ei saa delegeerida teisele juhatuse liikmele. YY-l on pikaaegne ettevõtluse kogemus, seega

saab temalt eeldada äriühingu juhatuse liikme kohustustega kursis olemist. YY oli teadlik OÜ

Fisterol tasumata maksukohustusest, kuid võimaldas oma passiivsuse ja hoolsuskohustuse

täitmata jätmisega XX-l muuta äriühingu maksejõuetuks.

3. XX ja YY esitasid vaide, mille MTA jättis 04.09.2018 vaideotsusega nr 6-1/4177-2

rahuldamata.

4. XX ja YY esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada

vastutusotsus osas, mis on seotud OÜ Fisterol poolt 22.08.2016 esitatud 2016. a juuli KMD

parandusdeklaratsiooniga, s.o 6396,76 euro osas.

Fisterol OÜ esitas 2016. a juuli KMD 19.08.2016, s.o kaebajate juhatuse liikme volituste

viimasel päeval. Selles deklareeriti tasumisele kuuluvat käibemaksu 3950,5 eurot. Fisterol OÜ

esitas 22.08.2016, kui omanikuks ja juhatuse liikmeks oli juba BB, 2016. a juuli KMD

parandusdeklaratsiooni, millega suurendati tasumisele kuuluva käibemaksu summat 4600 euro

võrra. Lisandunud summa oli seotud Bademi Group OÜ 15.07.2016, 22.07.2016 ja

08.07.2016 arvetega. Kaebajad ei ole Bademi Group OÜ müügiarveid väljastanud ega ole

selle äriühingu või viidatud arvetega mingil viisil seotud. Kaebajad juhtisid sellele

maksuhalduri tähelepanu juba vastutusotsusele esitatud eriarvamuses. Samuti pole kaebajad

seotud 22.08.2016 parandusdeklaratsiooniga, vaid selle esitas raamatupidaja CC. CC ei

mäletanud, kas algdokumendid esitas vana või uus juhatuse liige. Maksuhaldur jättis 2016. a

juuli parandusdeklaratsiooniga seonduvad asjaolud välja selgitamata, sh ei pöördunud Bademi

Group OÜ poole selgituste ja dokumentide saamiseks. Teises maksuasjas (haldusasi nr 3-17-

1478) on tuvastatud, et BB oli DD kaudu seotud Bademi Group OÜ-ga ning see äriühing oli

ka varem teinud näilikke tehinguid. Kaebajad andsid enne Fisterol OÜ osade võõrandamise

notariaalse lepingu sõlmimist (19.08.2016) kõik raamatupidamisdokumendid üle BB-le.

Eelnevat arvestades ei saa kaebajad vastutada 22.06.2016 juurde deklareeritud käibemaksu ja

sellelt arvestatud intressi eest, sest see maksuvõlg ei ole tekkinud kaebajate tegevuse

tulemusel.

5. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuse põhjenduste

juurde.

CC kinnitas 02.03.2018 seletuses, et 2015. a augustist 2016. a augustini edastas

maksudeklaratsioonide esitamiseks vajalikke raamatupidamise algdokumente XX (kuni ajani,

mil XX teatas raamatupidajale, et ettevõte on müüdud). CC seletas, et parandatud andmetega

2016. a aprilli, mai ja juuni KMD-de esitamine oli tingitud asjaolust, et dokumendid ei

jõudnud õigel ajal raamatupidajani. CC ei mäletanud, kas 2016. a juuli parandusdeklaratsiooni

esitas XX või BB. Samas kuna CC väitel parandati KMD-sid siis, kui algdokumendid ei

jõudnud õigel ajal raamatupidajani, pidid tehingud olema toimunud kaebajate juhatuse

liikmeks oleku ajal. Sellel, kes parandusdeklaratsiooni aluseks olevad tõendid esitas, ei olegi

tähtsust. Pole siiski usutav, et „firmamatjana“ tuntud BB alustas oma juhatuse liikme

ülesannete täitmist valede andmetega KMD-de esitamisest, mis suurendas Fisterol OÜ

maksukohustust. Tavapäraselt püütakse sellises olukorras äriühingu maksuvõlga vähendada.

Kõiki asjaolusid arvestades on usutav, et 22.08.2016 parandusdeklaratsiooni esitas ikkagi XX.

Maksuhaldur ei pidanud asjaolusid täpsemalt uurima, sest on ilmne, et kaebajad muutsid

Fisterol OÜ maksejõuetuks, mille tõttu puudusid äriühingul vahendid maksuvõla tasumiseks.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas

05.11.2019

otsusega kaebuse ning tühistas

vastutusotsuse 6396,76 euro osas. Menetluskulud jättis halduskohus menetlusosaliste enda

kanda.

3-18-1914

4(7)

Järeldus, et kaebajad vastutavad Fisterol OÜ 22.08.2016 esitatud 2016. a juuli KMD

paranduse alusel tekkinud maksuvõla eest, ei tugine tõenditele ega ole piisavalt põhjendatud.

Maksuhalduril lasus kohustus kontrollida vastutusmenetluse käigus 2016. a juuli KMD

paranduse õigsust. MKS §-st 82 tulenevalt eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud

tõendite õigsust. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete

õigsuses, kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte

kohaselt peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes

olulised asjaolud. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma

määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii

maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Seega olukorras, kus Fisterol

OÜ ei olnud vaidlusaluse parandusdeklaratsiooni esitamise hetkel enam kaebajate kontrolli all

ning kaebajad kinnitavad, et nad ei ole teinud parandusdeklaratsioonil kajastatud tehinguid

Bademi Group OÜ-ga ja see äriühing on neile võõras, pidi maksuhaldur kontrollima, kas

maksudeklaratsioon, mille alusel kaebajatelt sissenõutav maksuvõlg kujunes, on esitatud

õigete ja täielike andmete alusel. MTA ei ole seda teinud. Seega on maksuhaldur jätnud

uurimispõhimõtet rikkudes välja selgitamata, kas maksukohustuse tekkimise aluseks olnud

teokoosseis (08.07.2016 arve nr 160014, 15.07.2016 arve nr 160015 ja 22.07.2016 arve nr

160016 alusel tehingute tegemine Bademi Group OÜ-ga) on tegelikkuses aset leidnud. Praegu

ei ole teada, mis tehingud need olid, kes neid sooritas, kuidas toimus tasumine jne. Kuna ei ole

tõendatud, et vaidlusalune maksuvõlg on tekkinud kaebajate tegevuse tulemusel, tuleb

vastutusotsus

tühistada

6396,76

euro

ulatuses

(2016.

a

juuli

22.08.2016

parandusdeklaratsioonil täiendavalt deklareeritud käibemaks 4600 eurot ning sellelt arvestatud

intress 1796,76 eurot).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha

uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Kaebajad vastutavad Fisterol OÜ 22.08.2016 parandusdeklaratsiooni alusel tekkinud

maksuvõla eest. Halduskohus jättis arvestamata CC seletuse. MTA jääb selles osas

varasemate seisukohtade juurde. Vastutuskohustus sõltub juhatuse liikme süülisest teost või

tegevusetusest, millega rikuti maksuseadust. Endise juhatuse liikme süüliseks tegevuseks võib

olla nt tehingute asjaolude varjamine uue juhatuse liikme eest, kes sellest tulenevalt jätab

eksitusest äriühingu käibe deklareerimata või tasumata. Selleks võib olla ka äriühingu varalise

seisundi halvendamine, mis muudab uuel juhatuse liikmel maksukohustuse täitmise

võimatuks. Maksuhalduril tuleb tuvastada see õigusvastane tegu või tegevusetus juhatuse

liikme volituste kehtivuse ajal, mille tagajärjed võivad ilmneda ja mõju avalduda ka hiljem.

On ilmne, et Fisterol OÜ majanduslik seis halvenes kaebajate tegevuse tagajärjel ning selle

tõttu ei saanud uus juhatuse liige äriühingu maksukohustusi täita. Tehingud Bademi Group

OÜ-ga toimusid kaebajate juhatuse liikmeks oleku ajal ja pole tähtsust, kes esitas dokumendid

raamatupidajale. Isegi kui dokumendid esitas BB, ei olnud äriühingul vahendeid

maksustamisperioodide juuli 2016 ja august 2016 maksuvõla tasumiseks. Eluliselt on siiski

usutav, et dokumendid esitas XX. Tõendamiskoormus on üle läinud kaebajatele. Maksuhaldur

ei pea vastutusmenetluses tõendama äriühingu deklareeritud andmete õigsust, sest

vastutusmenetluse eesmärk on olemasoleva maksukohustuse sissenõudmine. Seetõttu eeldab

maksuhaldur maksukohustuslase deklareeritud andmete õigsust. Kaebajad pidid hoolitsema

selle eest, et kõik vajalikud andmed oleksid õigeaegselt raamatupidaja käsutuses. Tehingud

toimusid kaebajate juhatuse liikmeks oleku ajal, kuid need deklareeriti siis, kui kaebajad ei

olnud enam juhatuse liikmed. MTA-l ei olnud kohustust võtta ühendust Bademi Group OÜ-

ga.

3-18-1914

5(7)

8. XX ja YY paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata,

jäädes kaebuses toodud seisukohtade juurde.

Puudub haldusakt, milles oleks tuvastatud, et kaebajad viisid Fisterol OÜ pangakontolt

ettevõtlusega mitteseotult raha välja. Vastutusotsuses tuvastatud asjaolud ei kinnita seda

järeldust. Vastutusotsus käsitleb üksnes maksuvõla tekkimisele järgnevat olukorda, kuid ei

käsitle maksukohustuse tekkimist. Kaebajate juhatuse liikmeks oleku ajal puudus

maksukohustuse tekkimise alus (maksuobjekt), seega ei saa rääkida juhatuse liikme

kohustuste rikkumisest. Kaebajad ei saa vastutada maksuvõla eest, mis tekkis uue juhatuse

liikme tegevuse tulemusel. Seda järeldust toetab ka kohtupraktika (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 02.11.2018 otsus nr 3-17-2112, p-d 8–14). Isegi kui selline konstruktsioon

oleks õiguslikult võimalik, ei ole maksuhaldur tõendanud faktilisi asjaolusid, millest saaks

järeldada kaebajate poolset juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja selle tulemusena

maksuvõla

tekkimist.

Kaebajad

ei

olnud

faktiliselt

seotud

22.08.2016

esitatud

parandusdeklaratsiooniga. Maksuhaldur ei ole parandusdeklaratsioonidega seonduvat üldse

analüüsinud. Kaebajad ei saa vastutada uue juhatuse liikme poolt Fisterol OÜ

maksuarvestuses kajastatud võltsarvete eest. Kaebajad on kõik dokumendid üle andnud BB-le,

seega ei saa kaebajatelt nende tõendite esitamist nõuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt

isikult,

kes

seaduse

alusel

vastutab

maksumaksja

või

maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui

seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi,

vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8

lg 1 esimese lause järgi (kuni 31.03.2017 kehtinud redaktsioon) on juriidilise isiku seaduslik

esindaja kohustatud tagama (alates 01.04.2017 „korraldama“) esindatava MKS-st ja

maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise. Neist normidest tuleneb, et äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla

eest, kui ta rikkus oma MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, rikkumine on tahtlik või raskelt

hooletu ning selle tulemusel on tekkinud maksuvõlg (vt täpsemalt Riigikohtu 11.12.2019

otsus nr 3-17-2235, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid).

10. MTA nõudis 20.07.2018 vastutusotsusega kaebajatelt sisse Fisterol OÜ maksuvõla, mis

koosnes maksustamisperioodide oktoober ja november 2015, aprill 2016 ning juuni kuni

august 2016 KMD-del deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest ning nendelt

arvestatud intressist. Maksuhaldur leiab vastutusotsuses kokkuvõtlikult, et XX tahtliku ja YY

raskelt hooletu tegevuse tõttu muutus Fisterol OÜ maksejõuetuks ega suutnud seetõttu oma

deklareeritud maksukohustusi täita. Vastutusotsus hõlmab muu hulgas käibemaksukohustust,

mille deklareerimise ja tasumise tähtaeg saabus siis, kui kaebajad ei olnud enam Fisterol OÜ

seaduslikud esitajad. MTA on vastutusotsuses põhjendanud, et kaebajate süülise tegevuse

tõttu ei olnud ka uuel juhatuse liikmel võimalik äriühingu maksukohustusi täita.

11. Kaebajad on kohtus vaidlustanud ühe osa neilt vastutusotsusega sissenõutavast Fisterol

OÜ 2016. a juuli maksukohustusest – 22.08.2016 parandusdeklaratsioonis täiendavalt

deklareeritud käibemaksu (4600 eurot) ja sellelt arvestatud intressi (1796,76 eurot).

12. Fisterol OÜ deklareeris 22.08.2016 täiendavat käibemaksu tulenevalt Bademi Group OÜ-

ga 2016. a juulis väidetavalt tehtud tehingutest. Äriregistri järgi olid kaebajad Fisterol OÜ

juhatuse liikmed kuni 22.08.2016, kuid osanike otsuse järgi kuni 19.08.2016. Vastutusotsuses

on MTA lähtunud osanike otsusest (p 2.1.2, lk 5; p 3.1.1, lk-d 6 ja 9; p 3.2.1, lk 9; p 6, lk-d 13

3-18-1914

6(7)

ja 14). Seega esitas Fisterol OÜ 22.08.2016 parandusdeklaratsiooni ajal, kui kaebajad ei olnud

enam äriühingu seaduslikud esindajad, kuid parandusdeklaratsioon seondub tehingutega, mis

väidetavalt tehti kaebajate juhatuse liikmeks oleku ajal.

13. Ringkonnakohus märgib alustuseks, et juhatuse liikme vastutust ei välista ainuüksi tema

juhatuse

liikme

kohustuste

lõppemine

enne

maksudeklaratsiooni

esitamise

või

maksukohustuse tasumise kuupäeva. Sellises olukorras tuleb hinnata, kas juhatuse liikmele

heidetakse ette üksnes formaalse deklareerimiskohustuse täitmata jätmist või ka näiteks

näilike tehingute tegemist, sh raamatupidamisnõuetele vastavate algdokumentide puudumist.

Lisaks tuleb anda hinnang sellele, kas juhatuse liikme eelnev tegevus võis olla suunatud

maksukohustuse vältimisele, sh äriühingu varatuks tegemisele. Vastupidisel juhul võimaldaks

üksnes deklaratsiooni esitamise kuupäevast lähtumine isikul vabaneda juhatuse liikme

vastutusest selliselt, et juhatuse liige kutsutakse vahetult enne deklaratsiooni esitamise

kuupäeva juhatuse liikme kohalt tagasi. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas MKS § 40

eesmärgiga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1081, p 8 ja 19.11.2019

määrus nr 3-19-1672, p 14; Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p-d 6, 10 ja 22).

Praeguses asjas väidab maksuhaldur vastutusotsuses (sh 2016. a juulit puudutava maksuvõla

osas), et kaebajad muutsid Fisterol OÜ varatuks, seejärel võõrandasid äriühingu osad

kolmandale isikule ja astusid juhatuse liikme kohalt tagasi, jättes äriühingu maksukohustused

täitmata ning muutes maksukohustuse täitmise võimatuks ka uuel juhatuse liikmel. Seega ei

ole maksuhaldur tuginenud pelgalt kaebajate formaalsetele rikkumistele.

14. Praeguses asjas ei piisanud vaidlusaluse maksuvõla kaebajatelt sissenõudmiseks siiski

põhjendusest, et kaebajate tegevuse tõttu oli Fisterol OÜ 19.08.2016 seisuga muutnud

maksejõuetuks ning selle tõttu ei oleks uuel juhatuse liikmel olnud võimalik maksuvõlga

tasuda. XX viitas vastutusotsuse projekti kohta 21.06.2018 esitatud eriarvamuses, et tema ja

YY ei tea midagi tehingutest Bademi Group OÜ-ga ega ole seotud 22.08.2016

parandusdeklaratsiooniga, millega Fisterol OÜ käibemaksukohustust suurendati 4600 euro

võrra. Maksuhaldur aktsepteeris vastutusotsuses, et kaebajad omasid kontrolli Fisterol OÜ

majandustegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise üle kuni 19.08.2016. Seega oli

maksuhaldurile teada, et täiendav käibemaksukohustus deklareeriti ajal, kui Fisterol OÜ ei

olnud enam kaebajate kontrolli all. Vastutusotsusest ei nähtu, et Fisterol OÜ oleks varem

teinud Bademi Group OÜ-ga mingeid tehinguid või kaebajad olid selle äriühinguga mingil

viisil seotud. Vastupidi, Fisterol OÜ väidetav tehingupartner Bademi Group OÜ oli seotud

Fisterol OÜ uue juhatuse liikme BB-ga, keda on vastutusotsuses nimetatud kuritegeliku

taustaga isikuks. Fisterol OÜ Swedbank AS-s ja Nordea Bank AS Eesti filiaalis asunud

pangakontodelt ei nähtunud 2016. a juunis või augustis mingeid tehinguid Bademi Group OÜ-

ga. Ka Fisterol OÜ nimel maksudeklaratsioone esitanud raamatupidaja CC ei mäletanud

02.03.2018 kirjalikes seletustes 22.08.2016 parandusdeklaratsiooni esitamise põhjust ega

raamatupidamisdokumentide sisu, samuti seda, kas kõnealuse parandusdeklaratsiooni aluseks

olnud raamatupidamisdokumendid tõi talle XX või BB (vt vastused nr 7 ja 8).

Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri uurimiskohustus (MKS § 11) kehtib ka

vastutusmenetluses ning eespool kirjeldatud ebaselges olukorras pidi maksuhaldur enne

Fisterol OÜ 2016. a juuli maksuvõla täies ulatuses kaebajatelt sissenõudmist põhjalikumalt

kontrollima XX väidet, et 22.08.2016 täiendavalt deklareeritud maksuvõlg ei ole tekkinud

kaebajate õigusvastase tegevuse tagajärjel.

15. Ringkonnakohtu sellist järeldust ei muuda asjaolu, et reeglina võib maksuhaldur eeldada

äriühingu esitatud maksudeklaratsioonide õigsust (MKS § 82). Praeguses asjas tähendas XX

eriarvamus sisuliselt maksuhalduri teavitamist asjaolust, et Fisterol OÜ poolt 22.08.2016

parandatud 2016. a juuli KMD-s esitatud andmed ei ole õiged ning 22.08.2016

3-18-1914

7(7)

parandusdeklaratsiooni esitamine ei olnud XX ega YY kontrolli all. Sellises olukorras ei

saanud maksuhaldur piirduda vastutusotsuses väitega, et lähtub maksuvõla sissenõudmisel

äriühingu esitatud deklaratsioonidest ning eeldab nende õigsust. Ringkonnakohus märgib

siinkohal, et Fisterol OÜ 2016. a juuli maksuvõla kohta ei olnud vastutusotsuse koostamise

ajaks tehtud maksuotsust, samuti ei olnud möödunud aegumistähtaeg, mille tõttu ei oleks

enam saanud 2016. a juuli KMD-d parandada. Fisterol OÜ suhtes 14.01.2016 korraldusega

alustatud kontrollimenetlus ei olnud seotud 2016. a juuli KMD-ga. Seega ei olnud Fisterol OÜ

2016. a juuli maksuvõlg vastutusotsuse tegemise ajal lõplikult ja siduvalt kindlaks määratud

ning põhimõtteliselt oleks olnud äriühingul õigus 2016. a juuli maksudeklaratsiooni veelkord

parandada (vrd Riigikohtu 05.03.2009 otsus nr 3-3-1-91-08, p 12; 17.05.2016 otsus nr 3-3-1-

3-16, p 18).

16. Maksuhalduri arvates ei ole eluliselt usutav, et uus juhatuse liige soovib täiendava

maksukohustuse deklareerimisega võlgades äriühingu maksukohustusi veelgi suurendada ning

pigem on usutav soov äriühingu maksukohustusi vähendada. Ringkonnakohus leiab, et mõnel

juhul võib see tõesti nii olla. Samas võivad maksejõuetu äriühingu seaduslikuks esindajaks

saanud isiku kaalutlused sellise äriühingu maksukohustuse suurendamisel seisneda ka näiteks

soovis tekitada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus mõnele teisele endaga seotud

äriühingule, vormistades maksudeklaratsioonide parandused ajaliselt nii, et võimalik

vastutuskohustus ei jääks mitte uue, vaid eelmise juhatuse liikme kanda. Selliselt saaks uus

juhatuse liige tekitada äriühingu varasemate maksudeklaratsioonide parandamisega eelmisele

juhatuse liikmele tagantjärele ja nende teadmata piiramatu vastutuskohustuse. Maksuhalduri

seisukoha järgi ei peakski ta sellises olukorras deklaratsioonide parandamist täiendavalt

kontrollima, isegi kui vastutusmenetluses esitatakse selline vastuväide, sest maksuhaldur

eeldab äriühingu maksudeklaratsioonide õigsust. Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri

selline arusaam ei ole kooskõlas eespool viidatud kohtupraktikaga, mis puudutab äriühingu

seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksuvõla eest.

17. Eelnevat arvestades jääb MTA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

MTA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning kaebaja pole ringkonnakohtule esitanud

menetluskulude väljamõistmise eelduseks olevaid kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), jäävad

menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus

märgib, et kaebajad ei ole apelleerinud halduskohtu otsust osas, milles nende riigilõiv ja

õigusabikulud jäeti nende enda kanda. Seega selles osas ei ole alust halduskohtu otsust muuta.

Apellatsioonimenetluses ei ole kaebajad riigilõivu tasunud.

(allkirjastatud digitaalselt)