2-18-15390/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2020.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15390

Tsiviilasi

A K hagiavaldus A K ja J K vastu elatise nõudes

Hagihind

2250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A K (ik: xxxx); lepinguline esindaja advokaat Maris

Tekkel

Kostja 1: A K (ik: xxxx),

Kostja 2: J K (ik: xxxx),

kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja Maarika Kutser

Kohtuistungi toimumise

aeg

08.10.2019.a. osalesid A K, hageja esindaja ning kostja A K ja

kostjate esindaja

RESOLUTSIOON:

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A Klt A K kasuks:

2.1. elatis 125 eurot kuus alates 12.10.2018 kuni 30.06.2019, lugedes sellel perioodil

tasutud summaks 1203,90 eurot;

2.2. elatis 30 eurot kuus alates 01.09.2019 kuni A K õpingute lõppemiseni xxxx, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Välja mõista J Klt A K kasuks:

3.1. elatis ühekordse maksena summas 138,10 eurot perioodi 12.10.2017-04.04.2018

eest;

3.2. elatis 110 eurot kuus alates 12.10.2018 kuni 30.06.2019, lugedes sellel perioodil

tasutud summaks 648,40 eurot;

3.3. elatis 45 eurot kuus alates 01.09.2019 kuni A K õpingute lõppemiseni xxxx, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

4. Juhul kui A K või J K on kohtumenetluse kestel A Kle maksnud elatist, siis nimetatud

summad kuuluvad makse teinud kostjalt väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

5. Igakuine elatis kanda jooksva kuu 8. kuupäevaks A K arveldusarvele xxxx.

6. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud

apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagi on saabunud Viru Maakohtusse 12.10.2018.a. Hagiavalduse kohaselt õpib hageja

xxxx 3. kursusel. Ta elab oma vanematest lahus viiendat aastat. Siiani on vanematega

kokkulepe, et nad kannavad iga kuu hagejale igakuiselt kokku 250 eurot: ema 150 eurot ja

isa 100 eurot. Septembris ja oktoobris ilma hagejaga eelnevalt kokkuleppimata kostjad

vähendasid summasid – isa on kandnud september ja oktoober 2018 75 eurot kuus ja ema

septembris kandnud 155 ja oktoobris 130 eurot. Igakuiselt esineb probleeme maksete

laekumisega, kokkuleppe kohaselt peaksid nad kandma 8. kuupäeval, see kuupäev ei pea

paika. Hageja igakuisteks kulutusteks ei jätku 250 eurot, mis vanemad kannavad.

Hagile on lisatud hageja isikukaart õpingute kohta.

2. Hagiavalduse 21.10.2018.a täienduse kohaselt soovib hageja välja nõuda igakuist elatist A

Klt summas 330 eurot ja J Klt summas 330 eurot.

Hageja igakuised kulud on: sidevahendid - 50 eurot, elamiskulud - 50 eurot, toit - 200

eurot, riided ja jalanõud - 100 eurot, transport - 100 eurot, ravimid - 50 eurot,

hügieenivahendid - 50 eurot, õppevahendid - 20 eurot, vaba aeg - 40 eurot, igakuised

kulud kokku 660 eurot.

Hageja soovib tagasiulatuvalt välja nõuda elatist perioodi 12.10.2017-11.10.2018 eest

kogusummas 4630 eurot (perioodi elatis kokku 7920 eurot, kostjate ülekanded antud

perioodil 3290 eurot. 7920-3290 = 4630 eurot). Hageja soovib elatist õpingute

lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.

3. 05.11.2018 hagitäienduse järgi soovib hageja tagasiulatuvalt nõuda: 1) A Klt elatist

perioodi 12.10.2017-11.10.2018 eest summas 1905 eurot. Arvestus - 3960 (330*12) –

2055 (aasta jooksul kantud summa); 2) J Klt elatist perioodi 12.10.2017-11.10.2018 eest

summas 3090 eurot. Arvestus – 3960 (330* 12) – 870 (aasta jooksul kantud summa).

4. 18.12.2018.a vastuses hageja selgitab, et A K on saanud suurpere toetust, kui reaalselt

kaks last temaga ei ela ning hageja leiab, et riigipoolsest toetusest on temal õigus saada

oma osa. J K on maksnud elatist oma täisealisele pojale, lisaks on teinud oma majas

kapitaalremonti. Hageja selgitab, et elamiskulud on seotud ühiselamu üüriga, hageja

sissekirjutus erineb reaalsest elukohast juba viis aastat. Kooli sööklas on võimalik

kasutada kaardimakset ja tasuda ühe söögikorra eest, ülejäänud päevasöök tuleb

muretseda poest. Kostja 2 on hagejale kaasa andnud toidukraami ja aiasaadusi, viimaseid

kasvatab vanaema ja need on tema saatnud. Toidukraami on hageja saanud korra kuus või

harvem. Riiete ostuks kuluvat on hageja arvestanud hooajast lähtuvalt, talveriided ja

saapad maksavad rohkem, neid ei ole võimalik korraga osta, seetõttu peab hageja raha

ostuks koguma. Hagejal tuleb lisaks bussile, mille piletid kool kinni maksab, liigelda ka

autoga, et näiteks suuremaid asju xxxx saada või vastupidi. Kostjad on teadlikud, et

hagejal on kroonilised haigused migreen, psoriaas ja maohaavad, mille kontrolli all

hoidmiseks tuleb hagejal igakuiselt tarvitada retseptiravimeid. Hügieenivahendeid tuleb

samuti muretseda, hageja ei kasuta erilisi firmatooteid, mille peale kuluks veel rohkem kui

15 eurot kuus. Kõik töövihikud, vihikud jms tuleb hagejal endal osta, kool neid tasuta ei

anna. Kulutused vaba ajaga on seotud kinos ja teatris käimisega ja mõnikord väljas

söömisega. Ka kostjate teised lapsed saavad vaba aega veel meelepäraselt, mida kostjad

finantseerivad. Hageja on suvevaheaegadel töötanud alates 14. eluaastast, kuna pidi endale

ise vajaliku muretsema. Hageja prioriteet on kool ja hariduse omandamine. Hageja on

kooli kõrvalt töötanud õhtuti klienditeenindajana kohvikutes, seetõttu langes tema

õppeedukus, tekkisid koolist puudumised, hageja ei olnud füüsiliselt võimeline hiliste

õhtutundideni töötama ja päeval koolis olema.

Hageja lisas vastusele Telia 31.08.2018, 30.09.2018, 31.10.2018, 30.11.2018 arved.

5. 02.10.2019.a esitas hageja seisukoha kostja vastusele ja hagi täpsustuse. Hagitäpsustuse

kohaselt palub hageja kohtul: 1) välja mõista A Klt tagasiulatuv elatis perioodi eest

12.10.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 570 eurot ning alates hagiavalduse

esitamisest kuni A K õpingute lõppemiseni (kuid mitte kauem, kui A K 21-aastaseks

saamiseni) summas 150 eurot kuus; 2) välja mõista J Klt tagasiulatuv elatis perioodi eest

12.10.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 750 eurot ning alates hagiavalduse

esitamisest kuni A K õpingute lõppemiseni (kuid mitte kauem, kui A K 21-aastaseks

saamiseni) summas 100 eurot kuus; 3) igakuine elatis kanda jooksva kuu 8. kuupäevaks A

K arveldusarvele xxxx; 4) menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Hageja leiab, et vaidlus puudub selles, et hageja elab viimased viis aastat oma vanematest

eraldi. Vanemate juurest ära kolimise otsus ei olnud hageja jaoks lihtne ning selle tingis

väga keeruline kodune olukord. Pärast vanemate juurest ära kolimist elas hageja oma

parima sõbranna juures, kelle vanemad on teda ka senini vajadusel ja võimalusel

moraalselt ja ka rahaliselt toetanud.

Pärast vanemate juurest ära kolimist ei ole kostjad hagejale kas üldse ülalpidamist andnud

või on seda teinud kaootiliselt ning alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Pärast

hageja täisealiseks saamist on vanemate toetus hagejale veelgi vähenenud.

Ehkki kostjate poolt hagejale ülalpidamise andmine on olnud kaootiline ning hageja ei

saanud sellega igakuiselt arvestada, siis tundus alaealisena vanemate vastu kohtusse

pöördumine hageja jaoks siiski mõeldamatu. Täisealisena otsustas hageja oma õiguseid

kaitsta ning esitaski hagiavalduse Viru Maakohtule.

Hageja selgitab, et soovib nõuet vähendades hagi täpsustada.

Perekonnaseadus (PKS) § 100 lõike 2 esimene lause sätestab, et alaealise lapse vanem

täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Fakt on see, et hageja ei ole viimased

viis aastat oma vanematega koos elanud, sh ei elanud hageja vanematega koos ajal, mil ta

oli alaealine.

Hagiavaldus on esitatud 12.10.2018 ning hageja on taotlenud elatise väljamõistmist ka

tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist s.o alates 12.10.2017.

Hageja jääb oma nõude juurde ning leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine on PKS

§ 108 alusel põhjendatud. Hageja täpsustab tagasiulatuva nõude suurust seda vähendades

järgmiselt.

Tagasiulatuva nõude suurus alates 12.10.2017 kuni 04.04.2018 s.o ajal, mil hageja oli

alaealine. Miinimumelatise suurus oli 2017.a. 235 eurot, 2018.a. 250 eurot. Riigikohus on

selgitanud,

et

lapse

vajaduste

rahuldamiseks

kulub

eelduslikult

kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 3-2-1-174-16, p 13; RKTKo 3-2-1-165-13, p

15). Eelnevast tulenevalt ning arvestades vanemate poolt perioodil 12.10.2017 kuni

04.04.2018 teostatud elatise makseid hagejale on hageja nõue vanemate vastu

eelnimetatud perioodi eest kostja 1 osas 570 eurot, kostja 2 osas 750 eurot.

Kostja vastuses esitatud väide, et kostjatel oli oma alaealise lapsega kokkulepe, mille

kohaselt kohustus isa tasuma igakuiselt 100 eurot ja ema 150 eurot, ei ole asjakohane.

Hageja ei olnud alaealisena teadlik oma õigustest ning vanemate kohustustest

ülalpidamise andmisel. Mistahes kokkuleppeid vanemad oma alaealise lapsega sõlmisid,

siis on need tühised. PKS § 109 kohaselt kokkulepe, millega välistatakse

ülalpidamiskohustuse

täitmine

tulevikus

või

piiratakse

ülalpidamiskohustust

ebamõistlikult,

on

tühine.

Ilmselgelt

piiras

selline

kokkulepe

ebamõistlikult

ülalpidamiskohustuse täitmist ega olnud hageja kui alaealise lapse huvides ning on

selliselt tühine algusest peale.

Tagasiulatuva nõude suurus alates 05.04.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o ajal, mil

hageja oli täisealine. Kostjad põhjendavad oma vastuväiteid tagasiulatuva nõude osas

sellega, et hageja ning kostjate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kohustub isa maksma

hagejale igakuiselt 100 eurot ning ema 150 eurot ning eelnevast tulenevalt puudub hagejal

alus nõuda suurema summa tasumist. Kuivõrd kostjad on ise kinnitanud kokkuleppe

olemasolu, siis palub hageja kohtul eelnevast lähtuda ka tagasiulatuva nõude osas

perioodil 05.04.2018 kuni nõude esitamiseni. Eelnevast tulenevalt ning arvestades

vanemate poolt perioodil 05.04.2017 kuni 11.10.2018 teostatud elatise makseid võlgneb

kostja 2 hagejale 25 eurot.

Ehkki kostjad on märkinud, et vaidlevad hagiavaldusele täies ulatuses vastu, on nad siiski

kostja vastuse punktis 3.1 tunnistanud kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt kohustus isa

tasuma hagejale 100 eurot kuus ning ema 150 eurot kuus. Vaidlus puudub selles, et

kokkulepe on täitmiseks kohustuslik mõlemale poole. Hageja sooviks keskenduda vaid

oma õpingutele ning kui kostjad täidaks PKS § 97 punktist 2 tulenevat

ülalpidamiskohustust, siis lõpetaks hageja kooli kõrvalt tööl käimise või vähendaks

oluliselt oma koormust.

Hageja õpingud jätkuvad ka 2019/2020 õppeaastal. Hageja on välja toonud ka oma

igakuised kulutused, mida tal aga ei ole võimalik kõiki dokumentaalselt tõendada.

Dokumentaalsed tõendid on võimalik esitada ühiselamu üürikulude kohta ca 50 eurot

kuus ning sidekulude kohta ca 50 eurot. Põhjendatud on ka hageja igakuised kulud

ravimitele ning ainuüksi retseptiravimite ostmisele kulub igakuiselt märkimisväärne

summa. Kuna hageja on tihtipeale ravimeid soetanud sularaha eest, siis esitab hageja

tõendina väljavõte patsiendiportaalist, millest on nähtavad hagejale väljakirjutatud ning

tema poolt välja ostetud ravimid.

Kokkuvõtvalt vähendab hageja oma nõuet kostjate vastu alates hagiavalduse esitamisest

kostja I suhtes summani 150 eurot kuus ning kostja II suhtes summani 100 eurot kuus.

Hageja on vastusele lisanud kontoväljavõtte perioodi 01.10.2017-30.06.2019 kohta A K

tehtud maksete kohta, kontoväljavõtte perioodi 01.10.2017-10.10.2019 kohta J K tehtud

maksete kohta, võlgnevuse koondtabeli, xxxx 02.10.2019 õppimistõendi, kontoväljavõtte

perioodide 12.10.2017-11.10.2018 ja 12.10.2018-01.10.2019 kohta Telia Eesti AS-le

tehtud maksete kohta, retseptide loetelu perioodi 23.10.2017-08.08.2018 kohta.

KOSTJATE SEISUKOHT

6. Kostjad 28.11.2018.a vastuses ei tunnista hagi ja paluvad selle täielikult rahuldamata jätta,

kuna nad on hagejale elatist maksnud oma võimaluste piires.

Hageja on hagiavalduses sõnaselgelt väitnud, et tal oli kuni hagiavalduse esitamiseni oma

vanematega kokkulepe, et ema kannab talle 150 eurot ja isa 100 eurot. Samas on ta

esitanud nõude tagantjärele ühe aasta eest nõudes igakuiselt kummagi kostja käest 330

eurot kuus. Kuna hageja ja kostjate vahel oli kokkulepe elatise maksmise osas, ei ole

hagejale kahju tekkinud ning selline nõue ei tulene seadusest. Hageja sai 05.04.2018.a.

täisealiseks ning tal tekkis õigus iseseisvalt ilma seadusliku esindajata hageda, seega

puudus tal igasugune vajadus oodata üle poole aasta, et hagi esitada. Kuna aga hageja seda

ei teinud, saab järeldada, et kostjate poolt makstav summa oli hageja vajaduste

rahuldamiseks piisav ja nagu hageja ise ka kinnitas, oli poolte vahel vastav kokkulepe

olemas. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hageja nõue, milles ta nõuab kostjalt 1

tagasiulatuvalt 1905 eurot ja kostjalt 2 tagasiulatuvalt 3090 eurot, rahuldamata.

Hageja on esitanud arvestuse, mille kohaselt on tema igakuised kulud kokku 660 eurot.

Kostjad on seisukohal, et hageja poolt esitatud kulud on ülepaisutatud ja ebareaalsed.

Hageja ei ole esitanud oma kulude tõendamiseks mitte ühtegi arvet ega muud tõendit.

Kostjate arvates on ebamõistlik kulutada sidevahenditele 50 eurot kuus, samuti ei ole

teada, milles seisnevad elamiskulud 50 eurot kuus. Kostjatele teadaolevalt saab kooli

sööklas lõunasöögi paari euroga, kostja 2 on omalt poolt andnud hagejale alati kaasa

toidukraami ja aiasaadusi. Kindlasti ei saa mõistlikuks kuluks pidada igakuist kulu riietele

ja jalanõudele summas 100 eurot ning kulud transpordile puuduvad hagejal täielikult,

kuna kool maksab bussipiletid kinni. Kostjatele teadaolevalt ei põe hageja ühtegi

kroonilist haigust, mille puhul kuluks ravimitele 50 eurot kuus ning hügieenivahendite

peale võib kuluda maksimaalselt 15 eurot. Kuna enamus õppevahendeid on kooli poolt,

siis kaustikute ja kirjutusvahendite peale ei saa samuti igakuiselt 20 eurot kuluda. Milles

seisnevad kulutused vabale ajale summas 40 eurot, see hagiavaldusest ei selgu.

Hageja õpib xxxx 3. kursusel ning on varasematel aastatel kogu aeg kooli kõrvalt tööl

käinud ning endale ise ülalpidamist teeninud.

Kostjal 1 (hageja ema) on peale hageja veel 3 ülalpeetavat: J K (sünd. xxxx), A K (sünd.

xxxx) ja L K (sünd. xxxx), neist viimasega viibib lapsehoolduspuhkusel. Hageja ema

sissetulekuteks on peretoetused 610 eurot ning emapalk 376 eurot. Lisaks maksab kostja 2

(hageja isa) J ja A ülalpidamiseks elatist kokku summas 150 eurot. Hageja emal mingit

vara ei ole. Hagejaga oli kokkulepe, et ema maksab talle igakuiselt 150 eurot, septembris

maksis ema 155 eurot, kuid alates oktoobrist on kostja 1 tõesti maksnud 130 eurot, kuna

septembris lisandus talle uus ülalpeetav. Seetõttu ei ole hageja emal võimalik ka suuremat

summat maksta. Hageja oma emaga ei suhtle, telefonile ei vasta ja kuigi ema on soovinud

temaga kontakteeruda ja oma abi pakkuda, siis ei ole see õnnestunud.

Kostja 2 (hageja isa) töötab OÜ-s xxxx ning tema kättesaadav töötasu on 750 eurot.

Kostja 2 maksab kostjale 1 elatist J ja A ülalpidamiseks kokku summas 150 eurot. Samuti

oli kostjal 2 kohustus maksta elatist oma täisealisele õppivale pojale A K, kes sai

26.11.2018.a. 21-aastaseks. Hagejal oli isaga kokkulepe, et isa maksab talle igakuiselt

elatist summas 100 eurot, kuid alates septembrist ei olnud isal see enam võimalik, kuna

siis asus J elama oma ema juurde ning seetõttu pidi isa hakkama mõlema lapse eest

kostjale 1 elatist maksma. Samas ostis isa hagejale 21. septembril A-Sport kauplusest jope

väärtusega 42,70 eurot ja andis hagejale kaasa aiasaadusi ja muud toidukraami. Kostjale 2

kuulub kinnistu asukohaga xxxx, mida ta kasutab oma elukohana, muud vara tal ei ole.

Kostja 2 kuludeks on eluasemelaen 105 eurot, elamukindlustus 20 eurot, TV, internet,

telefon 60 eurot, küttepuud 30 eurot, bensiin tööle sõiduks 100 eurot ning kolmele lapsele

elatis kokku 225 eurot. Ülejäänud summa kulub söögile, riietele, esmatarbekaupadele jms.

Hageja väide, et igakuiselt esineb probleeme maksete laekumisega, ei pea paika. Kostja 2

konto väljavõttest on näha, et ülekanded on tehtud 08.09., 05.10. ja 08.11. Ka kostja 1 on

teostanud maksed peale seda, kui talle on laekunud peretoetused.

Kostjate esindaja viitab Riigikohtu 19.10.2015.a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 (p

11) täisealiseks saanud õppiva lapse ülalpidamisnõude lahendamise kohta, millele

tuginedes on kostjatel kohustus esmajärjekorras üleval pidada oma alaealisi lapsi ja alles

seejärel vabade vahendite olemasolul hagejat.

Kostjad ei välista asja lahendamist kompromissiga.

Kostjate vastusele on lisatud L K ja A K sünnitõendid, J K kontoväljavõte perioodi

01.09.2018-20.11.2018 kohta.

KOHTUISTUNG

7. 08.10.2019.a istungil jääb hageja jääb oma täpsustud nõude juurde. Kostjad hageja nõuet

ei tunnista, leides, et on oma võimete kohaselt hagejat üleval pidanud. Kostjatel oli kokku

kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kui hageja üksi oleks saanud elatist

miinimummääras, oleks teised lapsed kannatanud. Kostjad ei ole ka nõus sellega, et

hageja ootas nii pikalt kohtusse pöördumisega. Kostjate esindaja osutab, et Riigikohus on

leidnud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestada toonast kui ka lahendi

tegemise ajal vanemate võimalusi ja vältida vanema ja tema teiste laste asetamist äärmisel

raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik kohe vajaduse ilmnemisel

nõuet ei esitanud. 2018 septembris sündis emal uus laps ja üks lastest, kes elas isa juures,

asus 2018 septembrist ema juurde elama. Kostjatele oli teada, et hageja lõpetab juunis

2019 õpingud, hagejal oli terve juuli ja august vaba ja tal oli võimalik endal tööle minna ja

elatist teenida, tal ei ole õigust selle aja eest elatist nõuda. Kooli poolt esitatud

dokumendist on näha, et tegelikult toimub õppetöö kahel päeval nädalas. Kostjad ei ole

rohkem nõus täisealist õppivat isikut üleval pidama, sest ülejäänud päevad nädalas on

hagejal võimalik kooli kõrvalt võimalik tööl käia ning see oli hageja enda valik edasi

õppida. Kostjad ei ole nõus maksma elatist mitte mingis summas. Vastuseks hageja

esindajale kostja (isa) selgitab, et maksab alaealistele lastele elatist 140 eurot ühele

lapsele, kokku 280 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 6 ei ole kohus

perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega. TsMS § 230 lg 3 järgi võib

kohus lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei

tulene teisiti.

9. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 1. lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Käesolevas asjas puudub

vaidlus selles, et A K (edaspidi hageja) on A K (edaspidi kostja 1) ja J K (edaspidi kostja

2) laps.

Käesoleva asja lahendamisel omab ka tähtsust asjaolu, et rahvastikuregistri ja

sünnitunnistuste (tl 36-38, 99, 100) põhjal on kostjatel 1 ja 2 kolm ühist last, s.h A K, ning

kellest kaks – 05.08.2005.a sündinud J K ja 16.10.2015.a sündinud A K on käesoleval

hetkel alaealised. Lisaks on kostja 1 ülalpidamisel 14.09.2018 sündinud L K. Kostjal 2 on

veel 25.11.2015 täisealiseks saanud laps A K.

11. PKS § 97 p-de 1 ja 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Hageja A K sai täisealiseks 05.04.2018.

Õpingute kohta esitatud isikukaardi (tl 5) põhjal lõpetas hageja xxxx 9. klassi 16.06.2016

ning asus alates 29.08.2016, s.o enne täisealiseks saamist 05.04.2018 õppima xxxx

kutseõppes logistiku abi õppekaval nominaalõppeajaga 3 aastat. 02.10.2019.a

õppimistõendist (tl 88) nähtub, et hageja õpib 2019/2020 õppeaastal sama kooli logistiku

õppekaval statsionaarses õppes, õpingute eeldatava lõpukuupäevaga 28.08.2020.

Kohus selgitab, et 01.10.2015.a jõustunud PKS § 97 p 2 alusel on elatise saamise õigus ka

lapsel, kes täisealiseks saades ei õppinud, kuid asus õppima enne 21-aastaseks saamist (vt

„Täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadus 803 SE“ eelnõu seletuskiri, kättesaadav www.riigikogu.ee). Seega on hagejal õigus

ülalpidamisele ka pärast hageja poolt xxxx logistiku abi õppekaval õpingute lõppemist ja

seejärel täisealisena, kuid nooremana kui 21-aastasena logistiku õppekaval õppima

asumisel.

Poolte vahel puudub ka vaidlus selles, et A K elab kostjatest eraldi vähemalt alates

2014.a.

12. Hageja esitas kostjate vastu nii tagasiulatuva elatise nõude kui elatise nõude alates hagi

esitamisest kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem, kui hageja 21-aastaseks

saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõudes eristab hageja elatisnõuet 12.10.2017 kuni

täisealiseks saamiseni 05.04.2018 ja elatise nõuet alates 05.04.2018 kuni hagi esitamiseni

12.10.2018.

Hagejale seni antud elatise osas pooled kinnitavad, et kostjad tasusid vastavalt

kokkuleppele hagejale kostja 1 poolt summas 150 eurot ja kostja 2 poolt summas 100

eurot. Kostjad võtavad ka omaks, et nad vähendasid hagejale kokkuleppel makstavat

elatist alates septembrist 2018. Kostjad ei ole nõus maksma elatist mitte mingis summas.

13. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

Kohus märgib vastuseks kostja 28.11.2018 vastuses viidatud hagejal kahju puudumisele,

et hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista elatise, seega tuleb kohtul

lahendada hageja nõue tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mitte kahju

hüvitamise nõue.

Kohtupraktika kohaselt loetakse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks nii ülalpidamise

mitteandmist kui ka selle ebapiisavat või ebaregulaarset andmist (vt nt RKTKo 3-2-1-35-

17, p 19). Hagiavalduse põhjal on hagi esitatud põhjusel, et antud elatis oli ebapiisav, s.o

hageja hinnangul oli tal alaealisena õigus elatisele miinimummääras ning täisealisena

antud elatis ei kata tema tegelikke kulusid, samuti anti elatist ebaregulaarselt

(kokkulepitud kuupäevast erineval ajal).

Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Samas kohus selgitab, et järjepidevalt

ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid

selle asjaoluga saab arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates

(RKTKo 3-2-1-35-16, p-d 19, 20). Kohus leiab, et Riigikohtu eeltoodud seisukoht on

kohaldatav ka olukorras, kus tagasiulatuvalt esitatakse nõue ülalpidamise andmiseks

suuremas ulatuses kui seda seni on antud.

Käesolevas asjas kostjad osutasid, et hagejal oli võimalus 2018 aprillis täisealiseks saades

kohe kohtusse pöörduda, kui ta leidis, et tema õigusi on piiratud.

Kohus märgib, et arvestades alaealise lapse nii majanduslikku kui emotsionaalset

sõltuvust oma vanematest ja tema võimalusi oma huvide kaitseks, ei saa hagejale ilmselt

ette heita, et ta juba alaealisena ei ole vanematelt nõudnud ülalpidamist suuremas, tema

tegelikke vajadusi katvas ulatuses.

Küll aga nõustub kohus kostjatega selles, et hagi esitamisega viivitamine hageja

täisealiseks saamisest 05.04.2018 kuni 12.10.2018, s.o enam kui pool aastat, ei olnud

mõistlik ega põhjendatud ning tagasiulatuva nõude õigeaegse esitamata jätmisega võib

hageja seada kostjad majanduslikult raskesse olukorda. Hageja ei ole selgitanud, miks ta

oma nõude esitamisega ka täisealisena viivitas. Poolte selgitustest ei ilmne, et hageja oleks

elatise suurendamise nõude vanematele ka kohtuväliselt esitanud, isegi kui kohtu

hinnangul võib hageja 18.12.2018.a vastuse (tl 55) põhjal oletada, et hageja on

ülalpidamise teemal vähemalt oma emaga varasemalt kirja teel suhelnud.

14. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt

elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Arvestades tagasiulatuva

elatise nõudega kaasnevat täiendavat koormust kohustatud isikutele, tuleb tagasiulatuva

elatise suuruse kindlaksmääramisel kooskõlas Riigikohtu seisukohaga (RKTKo 3-2-1-

136-13, p-d 13, 15) määrata ülalpidamiskohustuse ulatus õigustatud isiku toonaste

vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS

§ 102 ja § 105 lg 3 mõttes koosmõjus PKS §-ga 108

Seega tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvestada nii vanema toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud

kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist

tagantjärgi (RKTKo 3-2-1-136-13, p 14). Eeltoodust tulenevalt peab õigustatud isik

ülalpidamisnõude viivitamisega esitamisel arvestama võimalusega, et kohustatud isiku

muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud

ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.

15. Tagasiulatuv elatis perioodil 12.10.2017-04.04.2018, s.o kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

15.1. Hageja taotles lähtuvalt 2017 ja 2018 kehtinud elatise miinimummäärast (vastavalt

235 eurot ja 250 eurot) ja arvestades kostjate poolt perioodil 12.10.2017 kuni 04.04.2018

teostatud elatise makseid hagejale elatise kostjalt 1 summas 570 eurot ja kostjalt 2

summas 750 eurot väljamõistmist.

Hageja leiab, et alaealisega sõlmitud kokkulepe on tühine, s.h PKS § 109 alusel. PKS §

109 kohaselt kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus

või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.

Kohus on seisukohal, et poolte eelnimetatud kokkuleppe näol oli tegemist pigem PKS §

100 lg 3 kohase vanematevahelise kokkuleppega lapsele ülalpidamise andmiseks

(lepinguna kolmanda isiku kasuks võlaõigusseaduse § 80 tähenduses) (vt nt RKTKo 3-2-

1-101-15, p 13), seda ka olukorras, kus kokkuleppe alusel antav elatis kantakse vahetult

lapse arvele.

PKS § 100 lg 3 1. lause kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse

täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja

kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Üldjuhul tulenevad sellisest

kokkuleppest õigused ja kohustused, s.h lepingu muutmise ja lõpetamise õigus, üksnes

vanematele, isegi kui pidada hagejat iseseisva täitmisnõudega kolmandaks isikuks VÕS

§ 80 lg 2 mõttes. Lapse õigused on kaitstud seeläbi, et vanemate kokkuleppest sõltumata

saab ta nõuda kohustatud vanemalt elatist PKS § 100 lg 3 2. lause järgi, s.o vanemate

kokkulepe ei välista ega piira üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

Riigikohtu hinnangul saab vanemate kokkulepet võimaluse korral arvestada lapse

tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda

arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse

pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium leiab, et kui vanem

on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja

kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul

alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see

vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt

kokkuleppest (RKTKo 3-2-1-78-13, p 13).

Eeltoodust tulenevalt tuleb seega selgitada, kas kostjad täitsid kokkulepet perioodil

12.10.2017-04.04.2018

(tuvastades

sealhulgas

ka

selle,

milliseid

lapse

ülalpidamiskulusid kandsid kostjad lisaks vanemate kokkuleppest tulenevatele) ja kas

kokkulepe tagas lapse igapäevased vajadused.

15.2. Hageja 02.10.2019.a vastusele lisatud kontoväljavõtete (tl 84-86) järgi tasusid kostjad

hagejale ajavahemikul 12.10.2017-04.04.2018 (5 kuud ja 24 päeva):

- kostja 1 – 2017 oktoober 170 eurot, november 150 eurot, detsember 150 eurot, 2018

jaanuar 150 eurot, veebruar 220 eurot, märts 80 eurot, aprill 350 eurot.

Kokkuleppekohase tasumise järgi oleks kostja 1 pidanud tasuma 866,80 (oktoobris

96,80 + 5 kuud 750 + aprillis 20) eurot, tegelikult tasus 906,40 (oktoobris 109,70 + 5

kuud 750 + aprillis 46,70) eurot.

- Kostja 2 – 2017 oktoober 115 eurot, november 120 eurot, detsember 140 eurot, 2018

jaanuar 100 eurot, veebruar 110 eurot, märts 100 eurot, aprillis 200 eurot.

Kokkuleppekohase tasumise järgi oleks kostja 2 pidanud tasuma 577,80 (oktoobris

64,50 + 5 kuud 500 + aprillis 13,30) eurot, tegelikult tasus 670,90 (oktoobris 74,20 + 5

kuud 570 + aprillis 26,70) eurot.

Hageja esitatud arvestuse (tl 87) põhjal ei ole ta veebruaris tehtud makset summas 40

eurot selgitusega „Piletid“ arvestanud elatise hulka. Samas nähtub kohtu hinnangul

veebruari-märtsi maksetest kogusummas 300 eurot, s.o tasutud summa kujutab endast

täpselt kahe kuu eest tasumisele kuuluvat elatist, et kostja 1 ise on selle lugenud

ülalpidamise katteks antud summade hulka, tasudes märtsis veebruari arvel sellevõrra

väiksema summa. Kohus leiab, et puudub põhjendus, miks eelnimetatud 40 eurot ei

peaks elatise katteks tasumisena arvestama, see ei ole välistatav ka ainuüksi kostja 1

maksetele antud erinevate selgituste põhjal.

Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kostjad täitsid omavahelist kokkulepet

eelnimetatud perioodil elatise suuruse osas.

Hageja on kostjatele ette heitnud ka elatise tasumist kaootiliselt, s.t sellega ei saanud alati

arvestada, hageja selgitusel peaksid kostjad kandma raha 8. kuupäeval, aga see ei pea

paika. 28.11.2018.a vastuses kostjad vaidlesid hageja väitele maksete ebakorrapärasest

laekumisest vastu, osutades kostja 2 ülekannetest nähtuvale tasumisele, kostjate

kinnitusel teostas ka kostja 1 maksed peale seda, kui talle on laekunud peretoetused.

Kohtule esitatud hageja arveldusarvete väljavõtte põhjal on kostjad maksed teinud

valdavalt kuu esimesel-teisel nädalal, kostja 1 tehtud lisamaksed ka kuu teisel poole,

seega valdavalt on maksed toimunud kokkulepitud ajal.

15.3. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et kostjate istungil esitatud väide, et kuna hageja täisealiseks saades kohe

hagi ei esitanud, saab järeldada, et kostjate poolt makstav summa oli hageja vajaduste

rahuldamiseks piisav, ei ole antud juhul vastuväitena asjakohane, kuigi kuuluks

võimaliku elatise suuruse määramisel arvestamisele. Vastupidisel seisukohal olles

muutuks PKS §-s 108 toodud võimalus neil juhtudel, kus kohustatud isik ei täida oma

ülalpidamiskohustust ja õigustatud isik on sellest teadlik, kuid ei esita koheselt ja

järjepidevalt oma nõuet, sisutuks. Arvestades hageja nõuet ja PKS § 101 lg-st 1 tulenevat

eeldust, s.o et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid

tõendada, on kostjate tõendamiskoormiseks näidata, et hageja kulutused olid

tegelikkuses väiksemad. Kostjad ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendeid selle

kohta, et hageja tegelikud vajadused perioodil 12.10.2017-04.04.2018 olid väiksemad

kui kuupalga alammäära suuruses, seega tuleb hageja vajaduste osas lähtuda nimetatud

suurusest ja asuda seisukohale, et hageja vajadused ei olnud vanematevahelise

kokkuleppe alusel tasutavate rahasummadega kaetud.

15.4. Ülalpidamiseks antava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate varalist

seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest

elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse

tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise

seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse

tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (RKTKo 3-2-1-35-

17, p-d 21, 21.1.).

Kostjate 20.11.2018.a vastuse kohaselt on kostja 1 sissetulekuteks peretoetused 610

eurot ja emapalk 376 eurot, lisaks maksab kostja 2 kahe lapse ülalpidamiseks elatist

kokku summas 150 eurot. Kostjal 1 mingit vara ei ole. Vastuse esitamise hetkel oli

kostjal 1 peale hageja veel 3 ülalpeetavat – J K, A K ja 14.09.2018.a. sündinud L K.

Kostja 2 töötab OÜ-s GBF Kummikeskus ja tema kättesaadav töötasu on 750 eurot.

Kostja 2 maksab elatist kostjale 1 kokku summas 150 eurot J K ja A K eest. Kostjal 2 oli

kohustus maksta elatist oma täisealisele õppivale pojale A K (sai 26.11.2018 21-

aastaseks). Kostjale 2 kuulub kinnistu asukohaga xxxx, mida ta kasutab elukohana.

Kostja 2 lisatud pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.09.2018-20.11.2018 põhjal tasus

ta täisealisele lapsele A K elatist summas 83,10 eurot ning A Kle kahe lapse

ülalpidamiseks kokku 150 eurot. Samas nähtub samalt väljavõttelt, et kostja 2 arvele on

lisaks palgale tehtud ka muid sissemakseid, s.h 18.10.2018 sularahasissemakse summas

1325 eurot, mille arvelt on tasutud liisingumakse, samuti on xxxx OÜ-lt 31.10.2018

saadud töötasu suuruseks 950 eurot, esitatud kontoväljavõtte (tl 39-44) kuu keskmiseks

sissetulekuks tuleb umbes 1274 eurot. Kohtule ei ole teada, kas viimase töötasumakse

näol on tegemist ühekordselt makstud summaga, samas võib kohtu hinnangul oletada, et

kostja 2 sissetulekud on ilmselt ka teiste kuude lõikes suuremad kui vaid vastuses

väljatoodud töötasu 750 eurot.

Kohtu poolt kooskõlas TsMS § 436 lg 6 ja § 230 lg 3 kogutud tõenditest nähtub

täiendavalt järgmine. Kinnistusraamatu väljavõtete järgi A Kl kinnistud puuduvad (tl

112), J Kle kuulub kinnistu xxxx asukohaga xxxx (tl 113). Liiklusregistri andmetel

kostjad sõidukeid ei oma (tl 106, 107). Äriregistrist kostjate seotust äriühingutega ei

nähtu (tl 115,116). E-maksuameti andmetel on A Kle teinud viimase (maksustatava)

makse Eesti Haigekassa detsembris 2014, J Kle on teinud viimase makse Osaühing xxxx

jaanuaris 2020 (tl 109, 110). Töötamise registri põhjal A K kohta kehtivad kanded

puuduvad, J K töötab alates 01.01.1997 xxxx OÜ-s (rehviparandajana) (tl 101, 102).

Kohus leiab, et tsiviilasja materjalidest ei tulene, et vanemate varaline seisund oleks

tagasiulatuva elatisenõude perioodi kestel olnud oluliselt parem võrreldes hagi esitamise

või kohtulahendi tegemise ajal olemasolevaga. Kostjate selgituse ja kostja 2

kontoväljavõtte põhjal oli kostja 1 sissetulek 28.11.2018.a seisuga 1136 eurot, kostja 2

püsisissetulek jääb 750-950 euro vahele. Kostja 1 08.10.2019.a istungil antud seletuse

kohaselt maksab isa (hetkel) alaealistele lastele elatist 140 eurot ühele lapsele, kokku 280

eurot. Kohtu hinnangul toetab kostja 2 poolt senisest suurema elatise maksmine (seni

maksis kolmele lapsele kokku 225 eurot), et kostja 2 majanduslik olukord on ilmselt

paranenud.

Kostja 1 sissetulekute puhul tuleb arvestada, et vanemahüvitis määratakse piiratud ajaks.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 34 lg 1 järgi tekib vanemahüvitise saamise õigus sünnitus-

või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval ning kui lapse emal ei olnud õigust

sünnitushüvitisele, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünnist. Vanemahüvitis

määratakse PHS § 34 lg 2 1. lauses sätestatu järgi üldjuhul vanemahüvitise saamise

õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. 16.10.2015.a sündinud A K sünniga

kaasnenud vanemahüvitise saamise õigus oli seega 12.10.2017.a-ks lõppenud ning ka

14.09.2018.a sündinud L Ku sünniga kaasnenud õigus vanemahüvitisele on käesolevaks

ajaks lõppenud või lähiajal lõppemas.

Hageja viitas kostja 1 saadavale lasterikka pere toetusele, mis PHS § 21 lg 2 järgi on

kolme lapse puhul summas 300 eurot. Õigus nimetatud toetusele oli kostjal 1 nii

vaidlusaluse perioodi ajal kui käesoleval hetkel.

Võrreldavate perioodide ajal on muutunud ülalpeetavate arv ja vanus – perioodil

12.10.2017-04.04.2018 oli kostjal 1 kolm alaealist ülalpeetavat, kostjal 2 kolm alaealist

last ja üks täisealine õppiv laps, alates septembrist 2018 lisandus kostjale 1 üks alaealine

ülalpeetav, kostja 2 lõpetas alates detsembrist elatise maksmise 21-aastaseks saanud

pojale.

15.5. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu, leides, et nad on maksnud elatist oma

võimaluste piires ning kui hageja üksi oleks saanud elatist miinimummääras, oleksid

teised lapsed kannatanud. Kostjad ei ole välja toonud, millised olid teiste laste vajadused

kõnealusel perioodil, s.h et mõne vajadused oleksid näiteks tema tervislikust või muust

seisundist tulenevalt olnud suuremad, seega tuleb laste vajaduste hindamisel võtta

lähtealuseks elatise miinimummäär.

Riigikohus on selgitanud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused

toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada

vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast

lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb

kohelda võrdselt (RKTKo 3-2-1-21-07, p 12).

Lähtudes vanemate ülalpidamise andmise võime hindamisel alaealiste laste võrdväärsest

õigusest ülalpidamisele, oleksid vanemad pidanud seadusest tulenevas miinimummääras

ülalpidamiskohustuse täitmiseks omama igakuiselt sissetulekuid või vara järgmiselt: 1)

2017.a-l kostja 1 -705 (3 x 235) eurot, kostja 2 – 788,10 (705 + 83,10) eurot; 2) 2018.a-l

kostja 1 -750 (3 x 250) eurot, kostja 2- 833,10 (750 + 83,10) eurot.

Hageja selgitas 18.12.2018.a kirjas, et kostja 1 on saanud suurpere toetust, kui reaalselt

kaks last temaga ei ela ning et kostja 2 ütles talle, et kui hageja vend J tema juurest kostja

1 juurde läheb, läheb tal raskeks, kuid lubas igakuise summa leida, aga tema on seda

lihtsalt vähendanud. Kostja 2 kinnitas, et alates septembrist asus J elama oma ema juurde

ja seetõttu pidi isa hakkama mõlema lapse eest kostjale 1 elatist maksma. Eeltoodust

võib kohtu arvates järeldada, et kuni oktoobrini 2018 oli kummagi vanema vahetul

ülalpidamisel üks lastest, seega eelduslikult kumbki vanem teise vanema juures elava

lapse eest elatist ei pidanud tasuma.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kostja 1 sissetulekud piirdusid ajavahemikul

12.10.2017-04.04.2018 üksnes peretoetustega 28.11.2018.a vastuses toodud summaga,

s.o 600 eurot, võrreldavas suuruses ja kostjal 2 sissetulekuga 750 eurot, on ilmne, et

vanemad ei oleks suutnud alaealistele lastele tagada elatist miinimummääras ja esineb

alus elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.

Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla ka

lapse vajaduste katmine muul viisil. Poolte kinnitusel on hagejale antud kaasa

toidukraami, samas hageja väitel sai ta seda vaid korra kuus või harvem, seega mitte

sellise regulaarsusega või piisavalt, et see märkimisväärselt mõjutaks elatise suurust.

Kohus märgib, et sellisel viisil antud ülalpidamist saab elatise katteks arvestada ka vaid

piiratud määral, kuivõrd lapse vajadused ei piirdu vaid toiduga.

Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvesse võttes, s.h arvestades kodus elavate laste puhul

nö mastaabisäästu, oleksid kostjad olnud eelduslikult võimelised maksma hagejale

elatist, mille juures säiliks kostjal endal minimaalne toimetulek ning minimaalselt vajalik

elustandard, järgmiselt: kostja 1 kuni summas 150 eurot (kuivõrd ka kostja 1 pidas seda

summat võimalikuks) ja kostja 2 130 eurot kuus. Kostjate võimalused hagejale elatise

maksmiseks käesoleva hetke seisuga on kohtu hinnangul järgmised: kostja 1 sissetuleku

umbes 880 eurot (peretoetus 600 eurot + elatis kostjalt 2 280 eurot, s.o arvestamata

äralangevat vanemahüvitist) ja nelja ülalpeetava juures 130 eurot, kostjal 2 töötasu

keskmiselt 850 eurot ja kolme ülalpeetava juures 140 eurot.

Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga

väike. Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus

ning sellega peab vanem oma kulutuste planeerimisel arvestama.

Hagis esitatud asjaoludel on hageja ema võimalused lisasissetuleku teenimiseks

väiksemad, arvestades tema pikemaajalist lastega kodus viibimist, mis võib kaasa tuua

varasema kvalifikatsiooni languse, samuti asjaolu, et 14.09.2018.a sündinud lapse

kõrvalt võib sobiva töö leidmine või täistööajaga töötamine olla keerulisem. Kostja 2

seevastu ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistaksid tal täiendavate sissetulekute

teenimist. Samas kohus leiab, et arvestades ülalpeetavate arvu ja kostja 2 juba hetkel

teenitavat töötasu, ei saa kostja puhul oodata, et ta suudaks oma elukohas või selle

lähimas ümbruses raskusteta leida olemasolevat töötasu ületavat teenistust.

Kohus on tuvastanud, et kostjate praegune varaline seisund eelduslikult võimaldab neil

maksta hagejale elatist kostjal 1 130 eurot ja kostjal 2 140 eurot kuus. Seega perioodil

12.10.2017-04.04.2018 kostjal 1 elatisevõlg puudub (oleks pidanud tasuma 751,20

(oktoobris 83,90 + 5 kuud 650 + aprillis 17,30) eurot, tegelikult tasutud 906,40 eurot),

kostjal 2 tuleks juurde tasuda 138,10 eurot (tasumisele kuuluv 809 (oktoobris 90,30 + 5

kuud 700 + aprillis 18,70) eurot, tegelikult tasutud 670,90 eurot).

Kohus leiab, et kostja 2 poolt tagasiulatuv elatise ühekordse summana 138,10 eurot

tasumine ei ole kostjale ülemäära koormav ja too talle kaasa olulisi majanduslikke

raskusi.

16. Tagasiulatuv elatis perioodi eest 05.04.2018-11.10.2018, s.o hageja täisealiseks saamisest

kuni hagi esitamiseni.

Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et hagejal on õigus elatisele tulenevalt PKS § 97 p

2. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel. Erinevalt alaealisest

lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid

hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud

vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks

ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma

vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub

ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Täisealisele lapsele elatise suuruse

määramisel tuleb lähtuda seega PKS § 99 lg 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäär (RKTKo 3-2-1-119-15, p 10).

Hageja väitel on tema igakuised kulud kokku 660 eurot. Kostjad leiavad, et esitatud kulud

on ülepaisutatud ja ebareaalsed ning tõendamata.

Kaaludes poolte selgitusi ning hageja esitatud tõendeid, kohus leiab, et hageja kuludena

on põhjendatud: sidevahendid 35 eurot, elamiskulud (s.o ühiselamu kohatasu koos

kommunaalmaksetega) 50 eurot, toit 200 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot, transport 30

eurot, ravimid 50 eurot, hügieenivahendid 20 eurot, õppevahendid 15 eurot, vaba aeg 40

eurot, kokku 470 eurot.

Kohus korrigeerib hageja esitatud kulude suurust järgmistel põhjendustel. Kohus nõustub

kostjatega, et sidekulud 50 eurot on ebamõistlikult suured, arvestades sealjuures xxxx

võimalikke pakkumisi, mis nähtub mh ka hageja esitatud Telia arvetel (tl 58-59) märgitud

interneti kuutasu suurusest ilma interneti lisamahuta. Kohus leiab, et isegi riiete ja

jalanõudega seotud suuremateks ostudeks raha kogumisel ei ole põhjendatud igakuise

kuluna 100 eurot, kuivõrd hageja täisealisena ei pea enam oma kogu garderoobi välja

vahetama kasvamise tõttu. Hageja selgituse põhjal ta ei vaja ja ka ei kasuta autot

liiklemiseks igapäevaselt, vaid üksnes üksikuteks sõitudeks, seega on põhjendatud

kulutused transpordile 30 eurot. Kohus nõustub hageja ravimikuluga, lähtudes esitatud

retseptide loetelust (tl 92-94, samasisulised), millest nähtub ka ravimite väljaostmine.

Kohus märgib vaid, et esitatud retseptide loetelu lisad käivad vaid ajavahemiku

23.01.2017-08.08.2018 kohta, samas loetelus tehtud märke „kokku:32“ põhjal saab

eeldada, et retsepte on väljastatud enam kui lisast nähtuv 15. Keskmise hinnaklassi

hügieenivahenditele, arvestades vaid ühe inimese vajadusi, ei kulu kohtu hinnangul enam

kui 20 eurot igakuiselt. Ka kulutused hageja loetletud õppevahenditele igakuiselt 20 eurot

on kohtu arvates ülepaisutatud, sealhulgas põhjusel, et tõenäoliselt ei ole hagejal vajadust

osta igakuiselt ka eriala kohta koostatud ja seetõttu ilmselt kallimaid töövihikuid. Hageja

elamiskulude põhjendatuse hindamisel lähtus kohus xxxx käskkirjast nr 23.05.2017 nr 1-

1/17 „Õpilaskodu teenuste hinnakirja kinnitamine“ (kättesaadav: xxxx), mille kohaselt

õpilaskodu kohatasu on 35 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed.

Hinnates hageja enda võimalusi oma kulude katmiseks, tuvastas kohus järgmise.

Liiklusregistri andmetel kuulub A Kle sõiduauto xxxx (ehitusaasta xxxx) (tl 108).

Kinnistusregistri andmetel hagejal kinnistud puuduvad (tl 114). Seega kohtu hinnangul

puudub hagejal selline vara, mida realiseerides oleks võimalik katta tema igakuised

kulutused, hagejale kuuluva sõiduki võimalikku müügihinda arvestades piisaks sellest

eelduslikult vaid kuni ühe kuu vajaduste katteks.

Nii hageja kui kostjad kinnitavad, et hageja on kooli kõrvalt tööl käinud, samas ei ole

hageja välja toonud, kui suured on tema senised sissetulekud olnud. Töötamise registri ja

e-maksuameti andmetel (tl 103-105, 111) töötas hageja 12.04.2018-05.06.2018 xxxx OÜ-

s, 08.06.2018-15.08.2018 xxxx OÜ-s, 05.09.2018-17.10.2018 xxxx OÜ-s ja 20.09.2018

xxxx OÜ vahendusel. Siit nähtub, et hageja on antud perioodil enamuse ajast samaaegselt

õpingutega ka töötanud.

Nõustudes hagejaga, kohus leiab, et hagejalt ei saa eeldada õppetöö tõttu õppetöö

toimumise ajal täistööajaga töötamist ja sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste

rahuldamiseks, mistõttu on hagejal põhjendatud nõuda ülalpidamist oma vanematelt.

Hageja on elatisevõlgnevuse nõude esitanud antud perioodi eest üksnes kostja 2 osas.

Kohus leiab, et kuivõrd ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb

arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, siis tuleb ka vaid kostja 2 suhtes esitatud nõude

puhul hinnata hageja vajaduste katmist ka kostja 1 tehtud maksete arvel.

Hageja kontoväljavõtte põhjal on kostja 1 tasunud antud perioodi eest 949,40 (aprillis

303,30 + 5 kuud 600 + oktoobris 46,10) eurot, ühes kuus keskmiselt umbes 176 eurot.

Kostja 2 on tasunud 674,90 (aprillis 173,30 + 5 kuud 475 + oktoobris 26,60) eurot, ühes

kuus keskmiselt umbes 125 eurot. Lisaks ostis kostja 2 hageja selgituse ja kostja 2

kontoväljavõtte põhjal hagejale septembris 2018 jope väärtuses 42,70 eurot.

Seega on hageja vajadustest summas 470 eurot kaetud vanemate tasutud elatise arvel

enam kui pool ehk umbes 300 eurot. Kohus leiab, et arvestades sellel perioodil hageja

töötamist ja võimalikku saadud töötasu, on põhjendatud jätta ülejäänud kulud hageja enda

kanda. Seega kohus jätab rahuldamata hageja nõude 25 eurot tagasiulatuvalt

väljamõistmiseks kostjalt 2 antud perioodi eest.

17. Elatis alates hagi esitamisest 12.10.2018.

Hageja taotleb vähendatud nõudes elatise kostjalt 1 summas 150 eurot ja kostjalt 2 100

eurot kuus väljamõistmist, viidates kokkuleppele kostjatega.

Kohus jääb ülaltoodud seisukoha juurde, et antud lepingus ei olnud hageja lepingupooleks

ning tal puudub vahetult antud lepingust tulenev nõudeõigus. Hageja on oma nõuetes

läbivalt tuginenud juba 2017 olemasolnud kokkuleppele ning poolte selgitustest ei ilmne,

et hageja ja kostjad oleksid hiljem kokku leppinud täiendavas, s.o kolmepoolses

kokkuleppes elatise tasumise suuruses või tingimustes.

Hageja kontoväljavõttest nähtub, et alates 12.10.2018.a kuni juuni 2019 on kostjad

tasunud hagejale: kostja 1 1203,90 (oktoobris 2018 83,90 + 1120) eurot, s.o kuus

keskmiselt 115 eurot ja kostja 2 648,40 (oktoobris 2018 48,40 + 600) eurot, s.o kuus

keskmiselt 75 eurot. Vanemad on seega hageja kulutustest kuni xxxx logistiku abi erialal

lõpetamiseni kandnud hagejale kokku summas 190 eurot.

Töötajate registri andmetel hageja ajavahemikul 21.09.2018 kuni detsember 2018 ei

töötanud, 01.01.2019-08.08.2019 töötas hageja xxxx OÜ-s laojuhina, 11.07.2019-

31.07.2019 ja alates 02.08.2019 xxxx OÜ-s baaridaamina, 26.07.2019-27.07.2019 xxxx

OÜ-s tänavamüüjana, 26.08.2019-02.12.2019 xxxx OÜ-s administraatorina, alates

18.11.2019 xxxx AS-s laoametnikuna.

Kohus leiab, et arvestades kohtu hinnangut kostjate ülalpidamisvõime kohta käesoleval

hetkel ning hageja vajadusi ja hageja võimalusi õpingute kõrvalt töötada, on põhjendatud,

et kostjad kannaksid kokku vähemalt pool hageja selle perioodi kulutustest, s.o 235 eurot,

s.h jääks täiendavalt kostja 1 tasuda 10 eurot ja kostja 2 tasuda 35 eurot. Seega tuleks

alates 12.10.2018 kuni 30.06.2019 hageja kasuks välja mõista kostjalt 1 125 eurot ja

kostjalt 2 110 eurot, millest tuleb maha arvata sel perioodil juba tasutud summad.

Kohus nõustub kostjatega, et hagejale elatise väljamõistmisel tuleb välja jätta periood

2019.a juuli-august, kuna sel perioodil ei ole hageja koolitööga seotud ja saab ise oma

vajaduste katteks sissetulekut teenida. Kohus märgib siinkohal, et hageja poolt

edasiõppimise soovist ja sellega seoses vanemate jätkuvast ülalpidamiskohustusest

teatamata jätmine oli hageja poolt vastutustundetu, samas ei saa see asjaolu kaasa tuua

hageja ülalpidamise õiguse kaotamist.

Kohus leiab, et vaatamata sellele, et hagejal on logistiku erialal õppides, mil õppetöö

toimub vaid kahel päeval nädalas, paremad võimalused sissetuleku teenimiseks, tuleb ka

siin arvestada, et esikohal peaksid olema õpingud ja kooli lõpetamine, seega tuleb

arvestada hageja vähemalt osalise abivajadusega. Küll aga tuleb elatise suuruse

määramisel lisaks hageja suurenenud võimalustele ise sissetulekut teenida, arvestada ka

PKS § 98 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on

mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis

eelistatakse alaealist last teistele lastele.

Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks, et alates 01.09.2019 kuni hageja õpingute

lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, katavad kostjad hageja kuludest 470

eurot umbes 1/6, s.h kostjal 1 30 eurot ja kostjal 2 45 eurot igakuiselt. Kuni käesoleva

ajani arvutatuna tuleks kostjal 1 seega tasuda elatist 180 eurot ja kostjal 2 270 eurot.

18. Eeltoodust tulenevalt tuleb:

1) A Klt A K kasuks välja mõista:

- elatis 125 eurot kuus alates 12.10.2018 kuni 30.06.2019, lugedes sellel perioodil

tasutud summaks 1203,90 eurot;

- elatis 30 eurot kuus alates 01.09.2019 kuni A K õpingute lõppemiseni xxxx, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

2) J Klt A K kasuks välja mõista:

- tagasiulatuv elatis ühekordse maksena summas 138,10 eurot perioodi 12.10.2017-

04.04.2018 eest;

- elatis 110 eurot kuus alates 12.10.2018 kuni 30.06.2019, lugedes sellel perioodil

tasutud summaks 648,40 eurot;

- elatis 45 eurot kuus alates 01.09.2019 kuni A K õpingute lõppemiseni xxxx, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Juhul, kui kostjad on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis nimetatud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlamääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi

kanda.

20. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määratakse menetluskulude rahaline suurus

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui see ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi

läbivaatamise eest.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt

kindlaks määrata.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots

Tartu Ringkonnakohtu 04.05.2020 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 10. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-15390 resolutsiooni p

3 osas ning resolutsiooni punktide 4 – 6 osas ulatuses, milles need puudutavad J Kt. Jätta

muus osas maakohtu otsus muutmata.

2. Lõpetada käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud ulatuses tsiviilasja nr 2-18-

15390 menetlus. Kinnitada J K ja A K (edaspidi koos pooled) vaheline kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. J K kohustub maksma A K ülalpidamiseks elatist kogusummana 550 (viissada

viiskümmend) eurot, mis tasutakse alates mai 2020. a nelja kuu jooksul hiljemalt iga kuu 10-

ndaks kuupäevaks (esimese makse teostab J K hiljemalt 10. mail 2020), kusjuures igakuise

osamakse suurus on vähemalt 137 eurot 50 senti.

2.2. Elatis tasutakse A K arveldusarvele nr xxxx.

2.3. Pärast kompromissi punktis 2.1 nimetatud summa tasumist loetakse J K

ülalpidamiskohustus A K ees täidetuks.

2.4. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

3. Pooltel on õigus esitada määruskaebus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale

kohtumäärusele ühe päeva jooksul nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest.

4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

10.03.2020

kohtuotsus

2-18-15390

jõustus

06.05.2020

Tartu

Ringkonnakohtu

kohtumäärusega.